Põllumajandustoetusi taotlevate osaühingute finantsaruannetes esinevate väärkajastuste tuvastamismeetodid
| dc.contributor.advisor | Freienthal, Heli | |
| dc.contributor.author | Lõhmus, Luule | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T10:38:15Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T10:38:15Z | |
| dc.date.issued | 2020 | |
| dc.description.abstract | Majandusaasta aruanded on oluliseks infoallikaks ettevõtte käekäigust ning majandusaasta aruandeid kasutab muuhulgas PRIA, et hinnata osaühingute vastavust taotlemistingimustele. Soov saada põllumajandustoetust võib aga viia toetuspettusteni, mis hõlmab väärinformatsiooni esitamist finantsaruannetes. Finantsaruannete pettusi toetuspettuste eesmärgil ei tohi eirata, kuna väljapetetavate toetuste näol on tegemist kõigi maksumaksjate rahaga, mille arvelt jäävad toeta ausal moel toetusi taotlevad ettevõtted. Lõputöö eesmärgiks oli testida erinevaid finantsaruannetes väärkajastuste tuvastamise meetodeid ning teha ettepanekuid sobivate meetodite kasutusele võtmiseks toetustaotluste menetlemisel. Töö käigus testiti erinevaid analüüsi meetodeid (Benfordi seaduse rakenduvus, suhtarvude analüüs, dokumendianalüüs) nende osaühingute suhtes, kelle puhul on PRIA toetustaotluste menetlemise käigus tuvastanud müügituluga manipuleerimise kahtluse. Võrdlusmomendi saamiseks kasutati kahe esimese analüüsimeetodi puhul ka eelduslikult tõeste finantsandmetega taotlejatest moodustatud võrdlusgruppi. Analüüsi tulemusena selgus, kumbki valimigrupp ei järginud Benfordi seaduse loogikat. Seetõttu ei saa Benfordi seadust kasutada selgitamaks, kas toetuste taotlemisel esineb müügitulu manipulatsioone. Käesolevas uuringus osutus suurimaks probleemiks valimigruppide väike maht, samuti asjaolu, et arvandmete vaba kujunemine on piiratud müügitulule seatud lävendiga. Ka ei aita Benfordi seaduse kasutamine kaasa konkreetsete pettusekahtlusega taotluste tuvastamisele. Suhtarvude analüüs viidi läbi valitud efektiivsuse ning tootlikkuse suhtarvude osas. Ühtki suhtarvu väärtust, mille ületamise korral võiks olla kindel, et andmetega on manipuleeritud, uurimistöö käigus ei selgunud. Üheks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et müügitulu manipulatsiooniga osaühingute (pettusekahtlusega osaühingud) hulk on hetkel analüüsiks ebapiisav (19 osaühingut). Samuti näitas suhtarvude analüüs, et ekstremaalseid suhtarve esines nii pettusekahtlusega osaühingute hulgas kui ka võrdlusgrupis. Siiski eristus vaadeldud suhtarvudest kogutootlikkuse suhtarv, mis näitas paljude pettusekahtlusega osaühingute seas erakordselt suurt tootmisefektiivsust. Sellest tulenevalt tehti töö käigus ettepanek kogutootlikkuse suhtarvu edasiseks kasutamiseks toetustaotluste menetlemisel. Dokumendianalüüs näitas, et majandusaasta aruannete esitamise aja ja taotluste esitamise aja vahel võib esineda seoseid, mis viitavad manipulatsioonile finantsaruannetes. Siiski ei tohiks järeldused olla automaatsed, vaid vajalik on täiendav taotluspõhine analüüs. Töö ühe osana võrreldi ka läbi viidud analüüsi tulemusi toetustaotluste menetlejate tähelepanekutega. Sellest selgus, et enim kattuvusi esines osaühingute kulude puudumises (seeläbi ka kõrges tootlikkuses) või vajaduses neid kulusid täpsustada. Kokku tehti viis ettepanekut menetlusprotsessi täiendamiseks, et selgitada välja, kas tegemist võib olla väärkajastustega finantsaruannetes. Need ettepanekud olid: kulude ja müügitulu täiendav kontroll kõrge kogutootlikkuse korral, müügitulu täiendav kontroll juhul kui müügitulu lävendi ja finantsaruandes esitatud müügitulu vahe on väiksem kui 1000 eurot, majandusaasta aruannete esitamise aja jälgimine ja põhjuste uurimine juhul kui aruanne on esitatud vähem kui kaks kuud enne taotlemist, taotlusvoorude läbiviimine ajavahemikus 01.09.–31.12, võimalusel majandusaasta aruande lisa „Müügitulu tegevusalade lõikes“ võrdlemine taotlusandmetega. | et |
| dc.description.abstract | The following Thesis consists of 76 pages, including a resume, a list of used literature and appendixes. There are 8 figures and 2 tables annexed. The Thesis has altogether 10 appendixes. Author has used 57 different references. The topic of this Thesis is relevant, as grants financed by the state or by the European Union, have in many cases been the motivator for financial fraud. ARIB as the paying agency, is obliged to protect the financial interests of the Estonian Republic and European Union, and is required to implement appropriate measures, if necessary. The aim of this Thesis is to test different methods of identifying misstatements in financial statements and to make suggestions for the use of appropriate methods in processing grant applications. To achieve this aim the author has raised following research tasks: • to create theoretical framework, based on literature sources, on financial statements and their disclosure, the nature and causes of misstatements, and methods for identifying them; • to design a methodology for testing the detection of revenue misstatements in the financial statements; • to test different methods of analysis in the financial statements of private limited companies, for which the ARIB has identified a suspicion of manipulation of sales revenue during the processing of grant applications; • to find out, on the basis of the results of empirical research, which methods of analysis (including which ratios and observation questions) most likely indicate misstatements in the financial statements; • and to give recommendation improvements to the process and / or further research. In the course of the work, various analysis methods (applicability of Benford's law, analysis of efficiency and productivity ratios, document analysis) were tested against those private companies for which the ARIB has identified suspicions of manipulation of sales revenue during the processing of grant applications. For comparison, the first two methods of analysis were also used on a reference group – a sample of applicants with presumably true financial data. From the analysis carried out, it can be concluded that Benford's law cannot be used to process aid applications, as it does not allow the identification of specific applications suspected of fraud. None of the values of the ratio, above which it could be certain that the data had been manipulated, were not revealed during the research. However, the ratios differed from the observed ratios, which showed an exceptionally high production efficiency among many private companies suspected of fraud. The results of the analysis were also compared with the observations of the grant processors. This showed that the most overlaps were in the absence of costs for private companies (and thus also in high productivity) or the need to specify these costs. The author did not find any methods that could be used in a fully automated way, but in the course of the Thesis five suggestions were made to improve the procedural process. In conclusion it can be said, that the aim of the Thesis was completed. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/2580 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Economy and Management--Economic Analysis | en |
| dc.subject.classification | Economy and Management--Accounting | en |
| dc.subject.classification | Majandus and ärijuhtimine--Majandusanalüüs | et |
| dc.subject.classification | Majandus and ärijuhtimine--Raamatupidamine | et |
| dc.subject.other | Majandusarvestus | et |
| dc.subject.other | Accounting | en |
| dc.title | Põllumajandustoetusi taotlevate osaühingute finantsaruannetes esinevate väärkajastuste tuvastamismeetodid | |
| dc.title.alternative | Methods for identifying misstatements in financial statements of companies applying for agricultural aid | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |