Nõudepõhise ühistranspordi rakendamise võimalikkus

Tartu linna maapiirkonnas asuvad Vorbuse ja Kardla külad on hõreasustusega alad, kus elanikele sobivat ühistranspordilahendust on keeruline leida. Erinevatel aegadel on sealsetele elanikele linna- ja maapiirkonna vahelise ühenduse tagamiseks rakendatud nii nõudepõhist kui ka regulaarset ühistranspordilahendust. Nõudeliin täitis elanike liikumisvajadusi tellimuste alusel. Sellel puudus kindel graafik ja marsruut ning buss sõitis kliendile vajalikul ajal piirkonna peatuste vahel. Eesti Vabariigi 2023.−2027. aastate koalitsioonileppe üheks eesmärgiks on nõudepõhise liikuvuse arendamine. Kuid seejuures on määratlemata selle olemus ja rakendamistingused. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada piirkonna elanikele sobivaim ühistranspordilahendus ja hinnata nõudepõhise transpordi rakendamise võimalikkust. Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate ühistranspordi edendamisest, nõudepõhise transpordi olemusest, selle planeerimisest ja rakendamisest ning Vorbuse, Kardla piirkonna ühistranspordilahendustest. Töö põhiosas on kirjeldatud uurimisstrateegiat, andmete analüüsi ja tulemusi. Andmekogumismeetoditena on lõputöös kasutatud küsitlust, statistikat ja intervjuud. Uuringu tulemustest selgus, et nõudepõhisel transporditeenusel oli neli korda vähem kasutajaid kui regulaartranspordil. 2023. aasta septembris sõitis Vorbuse liinide ühel sõiduringil keskmiselt 6,5 inimest. 2022. aasta septembris oli nõudeliini sõiduringil keskmiselt 1,6 inimest. Seejuures oli Vorbuse liinide keskmine sõitja kulu (7,29 eurot) kaks korda odavam kui nõudeliini kasutaja maksumus (15,24 eurot). Nõudeliini ja Vorbuse liinide teiseste andmete analüüs näitas, et mõlemad bussid sõitsid elanike teenindamiseks suure osa vahemaast ilma klientideta. Seejuures oli nõudeliinil umbes kaks korda vähem sõitjaid, kuid kaks korda kõrgem reisijamaksumus. Vorbuse ja Kardla külade elanike ühistranspordiga rahulolu ja liikumisvajaduse hindamise uuringus osales 55 inimest. Tulemustest selgus, et piirkonna elanikele on ühistranspordi olemasolu väga oluline. Samuti selgus, et elanike liikumisvajadusi ei katnud nõudeliin ega tavaliin. Nõudepõhise transpordi kasutamine eeldas teenuse ettetellimist, mis klientidel sageli ununes. Regulaarliini sõidugraafikus puudusid elanikele vajalikud väljumised peamiselt nii varahommikul kui ka lõuna ajal. Kahe liini võrdlemisel selgus, et piirkonna elanikud olid rohkem rahul regulaarliini teenusega.

Eesti ühistranspordikeskuste juhtidega läbiviidud intervjuudest järeldus, et nõudepõhine transport peab toimima ühtsel tarkavarasüsteemil ja kokku lepitud tingimustel üle kogu vabariigi. Kindlasti vajab selline transporditeenus veel katsetamist ja mahukaid uuringuid. Uuringu tulemustele toetudes leidis lõputöö autor, et Vorbuse ja Kardla külade elanike liikumisvajaduste rahuldamiseks ei ole nõudepõhist ühistransporti võimalik veel rakendada. See ei kata elanike liikumisvajadusi, on kulukas ja vajab riigipoolset toetust tarkvara ja reeglite näol. Kui aga peaks valmima uus, ühtne lahendus, on see piirkond tarkvara testimiseks sobiv. Toimiva ühistransporditeenuse tagamiseks tegi lõputöö autor kaks ettepanekut. Esimeseks lahenduseks on rakendada piirkonnas kahe sõiduki kombinatsioonil põhinevat süsteemi. Teiseks võimaluseks on täiendada praegust Vorbuse liinide sõidugraafikut lisaväljumistega.

The villages of Vorbuse and Kardla are located in sparsely populated areas in Tartu County. It is difficult to find a suitable public transport solution for the residents of this area. At different times, both demand-based and regular public transport solutions have been implemented to ensure the connection between urban and rural areas. Demand-responsive public transport drove on the basis of orders. It had no set schedule or route. One of the goals of the coalition agreement of the Republic of Estonia for the years 2023−2027 is the development of demand-based mobility. However, its nature and implementation conditions are undefined. The aim of the thesis was to find out the most suitable public transport solution for the residents of Vorbus and Kardla and to assess the possibility of implementing demand-based transport. The theoretical part of the thesis provides an overview of the nature of demand-responsive transport and public transport solutions in the Vorbus and Kardla region. The main part of the thesis describes the research strategy, data analysis and results. Survey, statistics and interviews have been used as data collection methods in the thesis. 55 people participated in the survey of the satisfaction with public transport and the mobility needs of the residents of Vorbus and Kardla villages. The results revealed that public transport is very important to the residents of the region. It was also revealed that the mobility needs of the residents were not covered by demand-based transport or the regular line. The use of demand-responsive transport required ordering the service in advance, which customers often forgot. The timetable of the regular line did not allow residents to move at a time convenient for them. When comparing the two lines, it turned out that the residents of the area were more satisfied with the service of the regular line Analysis of the secondary data of the routes showed that both buses traveled a large part of the distance without customers to serve the residents. At the same time, demand-based public transport had about twice as few passengers, but twice as high a passenger cost. The conclusion from the interviews conducted with the managers of Estonian public transport centers is that demand-responsive transport must operate on a uniform software system and under agreed conditions across the entire republic. Certainly, such a transport service still needs testing and extensive research. Based on the results of the study, the author of the thesis found that it is not yet possible to implement demand-based public transport to ensure the mobility of the inhabitants of Vorbus and Kardla villages. It does not cover the mobility needs of the residents, is expensive and requires state support in the form of software and rules. However, if a new, unified solution should be completed, this area is suitable for software testing. In order to ensure a functioning public transport service, the author of the thesis made two proposals. The first solution is to implement a two-vehicle solution in the region. Another option is to supplement the current timetable of Vorbus lines with additional departures.