Süsiniku jalajälje hindamise juhend keskkonnamõju vähendamiseks ettevõttele Disaintekstiil OÜ

Antud lõputöö teemaks on süsiniku jalajälje hindamise juhendi koostamine ettevõttele Disaintekstiil OÜ. Ettevõtte sooviks oli saada ülevaade oma süsiniku jalajäljest, millest tulenevalt kavandada edasiseid võimalusi heite vähendamiseks, minimeerides seeläbi oma tegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Lõputöö autorid kogusid ettevõttest alusandmeid süsiniku jalajälje arvutamiseks, mille tulemusena valmis KHG jalajälje hindamise juhend ettevõttele Disaintekstiil OÜ, tuginedes SEI Tallinna koostatud KHG jalajälje hindamise juhendile ja arvutusmudelile. Alusandmete üheks kogumisviisiks oli jäätmete kaardistamine ja kaalumine ettevõttes. Lisaks soovis ettevõte teada saada oma töötajate teadlikkusest ettevõtte panusest kestlikkusväärtusesse. Selleks viidi töötajate seas läbi kaheosaline küsitlus, milles uuriti lisaks töötajate teadlikkusele ka nende tööle-koju liikumisviise, mis olid jalajälje arvutamise ühe mõjuala osaks.

Viimase kahe kümnendi jooksul kahekordistunud tekstiili tootmine ja tarbimine, on suurendanud negatiivset mõju keskkonnale ja kliimale, paisates õhku miljardites tonnides kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside jalajälg on otseselt või kaudselt seotud inimeste tootmis- ja tarbimistegevusega ning üha enam liigutakse kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja peatamise suunas nii maailmas kui Euroopas. Vastu on võetud mitmeid erinevaid seaduseid ja direktiive ning sõlmitud kokkuleppeid kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks. See on ajendanud ettevõtteid oma kliimamõju hindama ja vähendama, arvutades enda süsiniku jalajälg. Ühtlasi on süsiniku jalajälje arvutustulemus ettevõtte keskkonna- ja kliimamõjude kõige selgemaks näitajaks, mis on üha enam integreeritud ka eri õigusaktidesse. SEI Tallinn koostas Eesti ettevõtetele KHG jalajälje hindamiseks juhendi ja arvutusmudeli, et viia tulemused ühtsetele alustele ning vähendada eksitavaid roheväiteid.

Lõputöö empiirilises osas tehti kindlaks KHG jalajälje arvutamisel arvesse võetav periood, milleks oli 1.01.2022 - 31.12.2022 ning pandi paika ettevõtte jaoks olulise mõjuga tegevuskategooriad kolmes mõjualas, mille kohta alusandmeid koguma hakati. Disaintekstiil OÜ puhul olid nendeks mõjualadeks sõidukite kütused, ostetud soojus- ja elektrienergia, sisseostetud transporditeenused, tööreisid, töötajate tööle-koju liikumine, jäätmed ning ostetud ja müüdavad tooted. KHG jalajälje hindamiseks ja arvutamiseks viidi läbi küsitlus, mis koosnes kahest osast. Esimene osa keskendus ülevaate saamisest töötajate teadlikkusest ettevõtte panusest kestlikkusväärtusesse. Küsitluses uuriti ettevõttesisesest jäätmemajanduse kohta ja kui jätkusuutlik on ettevõte töötajate hinnangul. Lisaks küsiti avatud küsimustena töötajate arvamust, mida saaks ettevõte teha, et olla jätkusuutlikum. Küsitluse tulemusena selgus töötajate osaline teadmatus ettevõtte jäätmete lõppkäitluse suhtes, 57% küsitlusele vastanud töötajatest ei tea, milline on ettevõttes tekkivate jäätmete lõppkäitlus. Võttes küsitluse tulemused kokku, arvavad autorid, et töötajaid tuleb informeerida ettevõtte jäätmemajanduse ja jätkusuutlikkuse osas, sest see aitab ettevõtte süsiniku jalajälge vähendada, pannes töötajaid mõistma selle tähtsust ettevõtte jaoks ning iga töötaja rolli selles. Küsitluse teises osas uuriti KHG jalajälje hindamise kolmanda mõjuala tarbeks töötajate tööle- koju liikumiseks kasutatavaid peamiseid vahendeid ja nende kasutamise sagedust. Tulemustest selgus, et töötajad kasutavad tööle-koju liikumiseks peamiselt sõiduautot ning ühistransporti. Ainult kahel korral märgiti, et tööle-koju liigutakse jalgsi. Antud kategooriast tulenev heide moodustab 5% ettevõtte kogu KHG heitest.

Ettevõttes viidi läbi tekstiilijäätmete kaardistamine ja kaalumine perioodidel 14.03.2023 - 20.03.2023 ja 27.04.2023 - 28.04.2023. Eesmärgiks oli tekkivad jäätmed ettevõtte soovil kaardistada. Autorid sooritasid jäätmete kaalumise vastavalt nende liigile ja osakonnale märgitud ajavahemikel tööpäeva lõpus. Kaardistamine oli vajalik nii arvutusmudeli kui kaalumise teostamise jaoks. Selgus, et kõikide osakondade peale tekib kahte liiki jäätmeid: liigiti kogutud paber ja kartong ning segaolmejäätmed, mille lõppkäitlusviis on põletus. Heite arvutamisel tehti ettevõttes tekkivate jäätmete kohta arvutus jäätmekonteinerite mahu, arvu ja tühjendamise sageduse põhjal. Autorite praktilise kaalumise tulemusi võrreldi nimetatud arvutusega ning saadi kinnitust, et tulemused erinevad teineteisest oluliselt, sest arvutamise käigus saadud tulemused on umbkaudsed ning arvesse tuli võtta, et tekkinud jäätmed võivad nädalate lõikes kaalult erineda. Jäätmete käitlemisega seotud heide moodustas koguheitest vaid 1%, olles seejuures üks väiksema mõjuga kategooriaid. Siiski tuleks autorite arvates kaalumise tulemuste põhjal ja jäätmete lõppkäitlusviisi muutmiseks hakata eelkõige tekstiilijäätmeid eraldi koguma ja ringlusesse suunama. Üheks võimaluseks on teha koostööd autorite leitud tekstiilijäätmete ümbertöötlemisele spetsialiseerunud ettevõttega Soomes, kellega on juba ühendust võetud.

Juhendi koostamiseks ja jalajälge arvutamiseks koguti kolme mõjuala heitekategooriate kohta alusandmeid ning arvutati KHG heide. Transpordi kategooria puhul analüüsiti 163 rahvusvahelise transpordisaadetise dokumenti ja arvutati välja kaubaveo vahemaa ja kauba koguse koondtulemused nii lennuki kui veoauto puhul. Tulemustest selgus, et antud kategooria oli ettevõtte puhul 71%-ga suurima mõjuga koguheitest, millest omakorda kaubikuga transport moodustas 49% ja lennuki ning veoautoga transport vastavalt 27 ja 24%. Sellele järgnesid 15%-ga ostetud elektrienergia kategooria, 6%-ga sõidukite kütus, 5%-ga töötajate tööle-koju liikumine ning 1% moodustavad tööreiside, jäätmete ja ostetud soojusenergia kategooria. Mõjualas number kolm on puudu ostetud ja müüdavate toodete kategooria KHG heide, sest nende eriheitetegurid ei olnud tasuta kättesaadavad või asjakohased. Sellest tulenevalt ei ole ettevõtte 2022. aasta süsiniku jalajälg täielik, sest kahe tegevuskategooria kohta puuduvad kättesaadavad eriheitetegurid. sellegipoolest kogusid autorid kokku kõik vajalikud alusandmed mainitud kategooriate kohta, et ettevõttel oleks hiljem võimalik kategooriate eriheitetegurite kättesaadavusel täielik KHG jalajälg siiski arvutada. Lõputöö autorite arvates on Disaintekstiil OÜ näidanud oma tegevusega üles jätkusuutlikkust ning vastutustundlikkust, tagades ressursitõhus tootmine, vähendades raiskamist ning mõeldes keskkonnale. Kõikide hinnatud mõjualade puhul on ettevõte tegutsenud läbimõeldult, kuid jalajälje vähendamiseks on veel võimalusi.

Süsiniku jalajälje hindamise seisukohast ettevõtte tasandil on oluline selle järjepidev hindamine ja analüüs, mis aitab saada parema ülevaate ettevõtte keskkonnamõjust. Selgem ülevaade annab ka paremad võimalused heite vähendamiseks, sest saadud tulemused näitavad, millistest tegevustest on suurim mõju tingitud. Autorite arvates tuleks heidet hinnata iga kalendriaasta kohta ja selleks saab ettevõte juba praegu valmistuda, alustades heite arvutamise jaoks vajalikke andmete eraldi kogumist. Ettevõte saab edaspidi kasutada autorite poolt koostatud lõputööd kui juhendit oma süsiniku jalajälje hindamisel. Samuti on ettevõtte jaoks kohandatud KHG jalajälje arvutusmudel programmis Microsoft Excel, millesse on ettevõttel võimalik edaspidi lisada andmeid järgmiste kalendriaastate kohta ning võimalus tulemusi võrrelda.

The topic of the following thesis is The Guidance of Greenhouse Gas Emission Assessment for Disaintekstiil OÜ to reduce the Environmental Impact. The company wanted to get an overview of its carbon footprint to plan further possibilities in reducing the amount of emissions and minimize the impact of its activities on the environment and climate. The gained knowledge will enable the company to continue making environmentally friendly decisions and at the same time raise consumers ’and business partners ’awareness and reliability towards the brand.

The authors of the thesis collected basic data from the company for the calculation of the carbon footprint, which resulted in a GHG footprint assessment guide for the company Disaintekstiil OÜ, based on the GHG footprint assessment guide and calculation model by SEI Tallinn.

One of the methods for basic data collection was mapping and weighing company’s waste. Additionally, the company wanted to learn about its employees' awareness of the company’s contribution into sustainability. For that, a two-part survey was conducted among the employees, where in addition to the employees ’awareness, they were questioned about their commute between workplace and home, which was one part of the influence areas in the calculation of the footprint.

In the last two decades, the textile production and consumption has doubled, which has an increased negative impact on the environment and climate by releasing billions of tons of greenhouse gases into the air. The trends is more and more towards limiting and stopping greenhouse gas emissions both globally and in Europe. Several different laws and directives have been adopted and agreements have been made to reduce the harmful impact on the environment.

This has prompted companies to assess and reduce their impact on climate by calculating their carbon footprint. The calculation result of the footprint is also the clearest indicator of the company’s impact on environment and climate.

In the empirical part of the thesis, the period for the GHG footprint calculations was determined, which was 1st of January 2022 to 31st of December 2022. The activity categories with a significant impact on the company were established in three influence areas, for which basic data was collected. Disaintekstiil OÜ’s influence areas were vehicle fuels, purchased heat and electricity, outsourced transportation services, business trips, employees commuting, waste and lastly bought and sold products. To estimate and calculate the GHG footprint, a two-part survey was conducted. The First part focused on getting an overview of employees' awareness of the company's contribution to sustainability. The survey investigated the waste management within the company and the sustainability of the company according to the employees. 57% of the employees who responded to the survey don’t know how the final disposal of the waste which is generated in the company is conducted. In the authors ’opinion, it is necessary to inform about the company's waste management and sustainability, because it helps to reduce the company’s carbon footprint by making employees realise its importance for the company and the role of each employee in it.

In the second part of the survey, for the third influence area of the GHG footprint assessment, the employees ’main ways to commute between workplace and home along with its frequency were investigated. It turned out that the employees mostly use cars and public transportation for their commute. The emissions from this category constitute 5% of the company's total GHG emissions.

The mapping and weighing of textile waste in the company was carried out in the periods of 14th of March 2023 to 20th of March 2023 and 27th of April 2023 to 28th of April 2023. During these time intervals the authors weighed the waste according to its type and department at the end of each working day. Mapping was necessary for both the calculation model and weighing execution. It turned out that all of the departments generate two types of waste: separately collected paper, cardboard and mixed household waste, which’s final disposal method is incineration. The calculations about the waste which is generated in the company were made based on the volume, number and emptying frequency of waste containers.

The results of the authors' practical weighing were compared with the aforementioned calculation and it confirmed that the results differ from each other significantly. Emissions related to waste management accounted for only 1% of the total emissions, being one of the low impact categories. However, according to the authors, based on the results of weighing, and in order to change the way of final disposal of the waste, the textile waste should be collected and recycled separately. One possibility is to collaborate with the Finnish company, found by the authors, which specializes on the recycling of textile waste and has already been contacted.

Data on emission categories for three impact areas were collected to prepare the guidelines and calculate the carbon footprint. GHG emissions were calculated based on the collected foundational data for the emission categories. For the transportation category, the basic data was collected from all the service providers and the aggregated results of freight distance and quantity of goods for both airplane and truck were calculated. The results revealed that this category had the highest impact for the company with 71% of the total emissions, of which, in turn, the van transport accounted for 49% and transport by plane and truck accounted for 27 and 24%, respectively. This was followed by the category of purchased electricity with 15%, fuel for vehicles with 6%, employees' commute between workplace and home with 5% and category of work trips, waste and purchased thermal energy with 1%. In impact area number three, the GHG emissions of the purchased and sold product category are missing because their emission factors were not freely available or relevant. As a result, the company's carbon footprint for the year 2022 is incomplete, as there are no available emission factors for two operational categories. Nevertheless, the authors have gathered all the necessary foundational data for these categories so that the company can calculate the complete GHG footprint once the emission factors for the categories become available.

From the point of view of evaluating the carbon footprint at the company level, it is important to evaluate and analyze it constantly. This helps to gain a better understanding of the company's environmental impact. A clearer overview also gives better opportunities to reduce emissions, because the results show which activities have the greatest impact. According to the authors, the emissions should be estimated for each calendar year, and the company can already prepare for this now, by starting the separate collection of data necessary for the calculation of emissions. The company can use the thesis prepared by the authors as a guide in the assessment of its carbon footprint.