Virtuaalvääringute kajastus raamatupidamises ettevõtte B näitel
| dc.contributor.advisor | Luts, Siiri | |
| dc.contributor.author | Smirnova, Jelizaveta | |
| dc.date.accessioned | 2024-05-13T12:14:01Z | |
| dc.date.available | 2024-05-13T12:14:01Z | |
| dc.date.issued | 2024-05-12 | |
| dc.description.abstract | Lõputöö teema oli „Virtuaalvääringute kajastus raamatupidamises ettevõtte B näitel“. Teema aktuaalsus seisnes virtuaalvääringute kiires arengus ning nende integreerumises ettevõtlusesse, kus seni pole suudetud piisavalt reguleerida selle valdkonna raamatupidamisprotseduure. Seoses sellega oli uurimisobjektiks valitud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, et teha kindlaks kasutusel olevad virtuaalvääringu raamatupidamismeetodid. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada virtuaalvääringu tehingute arvepidamismeetodid ettevõttes B ning võrrelda neid kehtivate regulatsioonidega, et tuua välja peamised täiendavat selgitust vajavad virtuaalvääringu ettevõtluse nõuded ja arvepidamismeetodid. Eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisülesandeid, mis said lõputöö käigus täidetud. Lähenemisviis uuringule oli deduktiivne ning andmeanalüüsimeetodina oli kasutuses kombineeritud sisu analüüs ja seosmustrite väljaselgitamine. Uuring viidi läbi kasutades mitteosalevat dokumendivaatlust, mida toetas eksperdiintervjuu vandeaudiitoriga. Lõputöö teoreetilise uuringu läbiviimisel kasutati peamiselt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, Rahapesu Andmebüroo uuringuid ja juhendeid ning erinevate ekspertide kommentaare. Raamatupidamise osas on kasutatud peamiselt Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ja kommentaare. Metoodika osa on koostatud kasutades Lembit Õunapuu, Michael D. Myers ja Meri-Liis Laherand raamautuid ning õpikuid. Virtuaalvääringu sünd rõhutab innovaatilise edu võimalikkust ka rasketes oludes. Satoshi Nakamoto lõi süsteemi, mis vabastas raha riigipõhisest kontrollist. Inimestele oli antud võim luua uus rahaline väärtus. Koos eduga kaasnesid ka riskid, mille tulemusel on Rahapesu Andmebüroolt tulnud kindlad regulatsioonid Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse näol. Regulatsioonid on muutunud alates 2017. aastast ning viimased muudatused nõuavad ettevõtjatelt keeruliste kriteeriumite täitmist tegevusloa saamiseks. Eestis on avaldatud Raamatupidamise Toimkonna juhend koos kommentaaridega, kus käsitletakse PTP-instrumente. Üldiselt ei aktsepteerita virtuaalvääringu kajastamist rahana. Eristatakse mitmeid PTP-instrumente ning võttes ühe arvele, tuleb mõista selle eesmärki ning väärtuse kujunemise meetodit. Edaspidi, saab vastavalt kajastada kas varana, tingimusliku kohustisena või kuluna. Kindlaksmääramise protsess põhineb hinnangutel ning kirjendamisel tuleb mõelda ka korrektsele klassifitseerimisele. Pakutud arvele võtmise meetodid ja edasise kajastamise metoodikad ühtivad seni tuntud meetoditega. Muutusi tuleb näidata perioodi kulu või tuluna. Tehingute raamatupidamisel tuleb mõelda läbi, kuidas on neid kõige mugavam jälgida. Näiteks liigitada kontod virtuaalvääringu järgi, kui neid on mitu ning kasutada väljavõtteid vastavatest keskkondadest. Ka PTP-instrumente kajastavad aruanded peavad lähtuma seni kehtivatest nõuetest raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tuleks esitada piisavad selgitused vastavatesse lisadesse, et info oleks lugejale arusaadavam. Ettevõttel B on loodud koostöös teise ettevõttega oma digiplatvorm, mille kaudu osutatakse virtuaalvääringu rahakotiteenust, vahetamise teenust ja ülekande teenust. Ühtlasi pakutakse finantsnõustamisteenust ja oma enda virtuaalvääringut, mille väärtus võrdub euro väärtusega. Ettevõtte B vahetab kliendi päringu järgi virtuaalvaluuta eurodeks või vastupidi. Edaspidi, vastavalt kliendi soovile, hoiustatakse virtuaalvääringud kliendi rahakotis ettevõtte platvormil või tehakse rahaliste vahendite ülekanne kliendi pangakontole. Müügitulu tekib komisjonitasust ja nõustamisteenuse tulust. Alates 2022. aastast peab ettevõte B, nagu ka teised virtuaalvääringu teenuse pakkujad, täitma omavahendite nõudeid vastavalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele. Tutvudes ettevõtte kinnituskirjaga Rahapesu Andmebüroole ja omavahendite arvutuskäiguga, selgus, et ettevõttel oli raskusi rakendatava seaduse paragrahvi määramisega. Ühtlasi on arvutuskäigust maha arvamata raha kontodel olevad virtuaalvääringud. Ka intervjuust vandeaudiitoriga selgus, et paljude ettevõtete jaoks on omavahendite arvutamisel palju küsimusi ning olemasolevad juhendid Rahapesu Andmebüroo poolt ei anna nendele vastuseid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ivõiks täpsustada rakendatava seaduse paragrahvi määramist segunenud teenuste puhul ning täpsustada omavahendite kalkulatsiooni juhendeid, et ettevõte B saaks täita seadusega määratud nõuet korrektselt. Ettevõtte B varusid arvestatakse õiglase väärtuse meetodi järgi, mis on vastavuses RTT1 juhendiga. Tasub parandada antud meetodist tulenevate kursivahede klassifitseerimist. Virtuaalvääringute kajastamine varudena on põhjendatud üldlevinud soovituse tõttu, kuid endiselt on virtuaalvääringuid kajastatud ka raha kontodel, mis on vastuolus üldisele soovitusele. Samas, varudes kajastamine pole ilmtingimata vajalik, kuna tegu pole ettevõtte B nn kaubaga. Sellise kajastamise vajalikkus vajab edasist uurimist, näiteks võrreldes mitme sarnase ettevõtte arvestusmeetoditega. Dokumendivaatluse käigus selgus, et tulu teenimisel ei kasutata kontot nõuded ostjate vastu. Selle asemel toimuvad kõik muutused kontol muud saadud ettemaksed, mis on sisuliselt võlad klientidele. Müügitehingu jooksul tekkinud kursivahed on samuti kajastatud sellel kontol, vähendades või suurendades müügitulu. Juhendid ei anna piisavalt infot, et hinnata tekkinud arvestusmeetodi õigsust. Klientide vara arvestatakse ettevõtte omast eraldi, mis on vastavuses RTJ1 juhendiga. Ettevõtte B majandusaasta aruanne vajab täiendamist eelkõige tegevusaruandes, arvestuspõhimõtetes ja lisades. Kokkuvõtvalt on need virtuaalvääringute raamatupidamise asjaolud, mida Raamatupidamise Toimkond ei reguleeri, endiselt segadust tekitavad ja küsimärgi all. Uuring näitas, et ettevõte B on täitnud Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, kuid on samal ajal rakendanud enda meetodeid, mille õigsuses ei ole kindlust. Selle tulemusel on ka audiitoril keeruline anda hinnanguid. Juhendid võiksid arvestada antud valdkonna algdokumentide eripära, et tagada selgemaid juhiseid ja aruandluse ühtsust selles valdkonnas. Ühtlasi on oluline kaasata pädevaid it süsteeme, mis hõlbustaksid informatsiooni töötlemist raamatupidaja ja virtuaalvääringu infobaaside vahel. Ettevõttele B on lisaks teistele ettepanekutele soovitatav koostada raamatupidamise sise-eeskiri, mis hõlmaks virtuaalvääringute kajastamisega seotud aspekte. Autori arvates sai lõputöö eesmärk täidetud. | |
| dc.description.abstract | Accounting for virtual currencies on the example of company B. The relevance of the topic lies in the rapid development of virtual currencies and their integration into business, where it has not yet been possible to sufficiently regulate the accounting procedures in this field. In this regard, a virtual currency service provider was chosen as the research object to determine the virtual currency accounting methods in use. The aim of the thesis is to find out the accounting methods of virtual currency transactions in company B and compare them with the current regulations in order to highlight the main requirements and accounting methods of virtual currency business that need further clarification. In order to achieve the aim of the thesis, the following research tasks have been set: •to provide an overview of the nature of virtual currencies in business and the requirements applicable to companies dealing with virtual currency; • to provide an overview of the requirements for virtual currency accounting in 2022; • to prepare an empirical research methodology; • to map and compare company B's transactions reflecting virtual currencies according to current regulations; • to draw conclusions and point out the main requirements and accounting methods of virtual currency business that need further clarification. Research material is collected through document review and a semi-structured interview. In conclusion, these aspects of accounting for virtual currencies, which are not regulated by the Accounting Commission, are still confusing and questionable. The study showed that company B has followed the instructions of the Accounting Committee, but at the same time has applied its own methods, the correctness of which is uncertain. As a result, it is also difficult for the auditor to make judgments. The guidelines could take into account the specificity of the original documents in the field to ensure clearer guidance and uniformity of reporting in the field. It is also important to include competent IT systems that would facilitate the processing of information between the accountant and the virtual currency databases. In addition to other proposals, it is recommended for company B to prepare an internal accounting rule that would include aspects related to the reporting of virtual currencies. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5141 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Majandus and ärijuhtimine::Raamatupidamine | |
| dc.subject.other | Majandusarvestus | |
| dc.title | Virtuaalvääringute kajastus raamatupidamises ettevõtte B näitel | |
| dc.title.alternative | Accounting for Virtual Currencies on the Example of Company B | |
| dc.type | lõputöö |