2010-2015 aastatel eestis rakendatud intelligentsete transpordisüsteemide lahenduste ülevaade ja nende arenguvõimalus
| dc.contributor.advisor | Sannik, Sulev | |
| dc.contributor.author | Rõbalkin, Ilja | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T09:25:45Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T09:25:45Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.description.abstract | ITS tehnoloogiaid kasutatakse Eestis üpriski ammu. Kontseptsiooni allkirjastamikseks 2010. aastal olid aktiivselt kasutused mitmed lahendused – "smart" valgusfoorid, maanteedel paigaldatud kaamerad, mis annavad võimaluse jälgida teedel olevat situatsiooni ja paljud teised. Samuti võib täheldada selget progressi, mis on mõjutanud ITS-i viimase 5 aasta jooksul. Ühistranspordi valdkonnas on mitmeid muutusi: juurutatud validaator on vaatamata mõningatele puudustele oluline samm edasises linnatranspordi süsteemi arengus. Positiivseks muutuseks võib pidada ka "tark" ühistranspordi peatuste tekkimist Tallinnas, mis muudab kogu reisi mugavamaks. Teine oluline samm oli kasutada valgusfooride juhtimise süsteemi, et tekitada eelis ühistranspordi ja eritranspordi jaoks. Praegu kasutatakse seda süsteemi algstaadiumis, kuid peagi uuendatakse ja kohandatakse seda laialdasemaks kasutamiseks. Kahjuks ei ole kõikide ITS lahenduste rakendamine olnud sama edukas. Alates 2010. aastast suurenes kiiruse mõõtmise kaamerate arv. Hiljuti ilmusid veelgi täiuslikumad kaamerad, mis võimaldavad filmida mõlemas suunas. Samas on nende efektiivsus mõnes valdkonnas piiratud. Keskmise kiiruse mõõtmise kaameraid ei hakatud Eestis kasutama, kuigi nendest räägiti juba mõni aeg tagasi. Seda enam, et välisriikidest on võimalik tuua näiteid edukate analoogiate kohta, mis tõestavad produktiivsust ja liiklusohutuse paranemist. Valgusfooridel olevate kaameratega, mis fikseerivad auto sõidu punase tule ajal, ei ole olukord Eestis kiita. Vaatamata sellele, et see süsteem on praegu kõige tõhusam lahendus, et vähendada punase tulega sõitvate sõidukite arvu, tekkis Eestis selle süsteemiga rakendamisega haldusprobleemid. Minu arvates puudub ITS rakendamiseks terviklik lähenemine ja selge arengukava. ITS tehnoloogiad võivad olla nii üksteisest sõltuvad kui ka erinevatest teguritest sõltuvad, mistõttu on oluline nii omada õigeaegset selle rakendamise haldus- ja õiguslikku plaani. Lisaks on näiteid edukatest integreeritud lahendustest olukorrale. Muutused riigipiiri süsteemis ning GoSwift süsteemi kehtestamine koos muudatustega õiguslikus mõttes ja isegi terminali ehitus 40 veoautodele on parandanud olukorda Narvas piiril. Nende ühine kasutamine on teinud antud ITS lahenduse minu arvates üheks kõige edukamaks lahenduseks Eestis. Järvevana tee uuendusel planeeritakse samuti keeruliste tehnoloogijate kasutamist. Vaatamata sellele, et minu arvates ei lahenda see kõiki probleeme antud teelõigul, peaks siiski suurenema liiklusohutus. Eriti oluline on see tunneli puhul. ITS lahenduste elluviimisel on alati takistuseks rahaline külg – antud lahendused on üsna kallid, eriti Eesti riigi skaalal. Seetõttu on oluline leida kompromiss otsuste puhul, kas üks või teine ITS investeering riigieelarvest tasub ennast ära. Osaliselt aitab selles valdkonnas Eestit Euroopa Liit – EL jaoks on oluline liikmesriikide turvalisuse hoidmine vajalikul tasemel, sh ka teede turvalisus. Oluline on välja töötada poliitika, et saaks rakendada ITS. Otsuste vastuvõtmisel on äämiselt oluline nende otsuste kaalumine ja õigeaegsus. Samuti peab omama selget ettekujutust erinevatest süsteemidest ja nende perspektiividest. Minu arvates on Eestis hetkel see puudu ja nõuab väljatöötamist. Üldiselt võrreldes 2010. aasta kontseptsiooniga võib öelda, et ITS lahendused on aina populaarsemaks muutumas ning on lootus, et nende kasutamine jätkuvalt laieneb. Oluline on valida õige strateegia ja seda järgida, mille tulemusena Eestis teed muutuvad turvalisemaks ja kaasaegsemaks. | et |
| dc.description.abstract | Intelligent transportation systems (ITS) are developing all over the world. In Estonia they also had their influence. It became very clear since info technology and traffic safety were both developing very fast in Estonia over last decades. In 2010 an intelligent transportation systems concept was made to control ITS development and make future plans of their usage. Five years have passed and my goal was to see what ITS solutions were brought up since than in Estonia and to find how successful they were, what problems occurred and what could be their further development. I considered ITS new solutions in several areas: public transport, pedestrian safety, traffic control and safety and some complex solutions. In public in transport transport in Tallinn there were several big changes. The main big update was validator system which was broght up in 2013. It is quite modern and has a lot of opportunities in it. It helps in future planning and integrating some further solutions. Also “smart” stops were made in Tallinn to make public transport friendly for travelers. And traffic priority for public transport started to appear in Tallinn. With traffic signals control update, which is planned in near future, it will also soon develop. On the other hand, traffic control and safety solutions, which were talked about a long time ago haven’t yet appeared. There are both problems with average speed control systems and red lights cameras. For average speed control systems a proper solution has not yet been found. Adaptation of current speed control system to make average speed control system may have very deep problems. On the other hand none of solutions used in other countries were taken. Red light cameras were brought to Estonia already several years ago. But administrative and law problems did not allow for this system to be used properly. But there was a progress in some other areas. For example on Järvevana road there were used a lot intelligent solutions to make it safier. There were complex systems, which included special electronic information boards, active speed limit systems, speed control systems, cameras and many 42 more. Although most of them do not work at the moment since road update was made not too long ago, we may hope that this road will become modern and answer to European standards of safety. Very good changes were made in board crossing. Applying GoSwift system with some other changes raised traffic safety and made board crossing faster, easier and safer. This is a good example of how ITS should be applied – by complex comprehensive approach. To sum up, since 2010 some changes were made in ITS sphere. Some of them were pretty successful, but some faced big problems. But there is a hope that their development continues as there are ways of overcoming those problems. The main thing is to make a plan of a proper approach and follow it so that intelligent transportation solutions would develop further. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1092 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Transport--Traffic Management | en |
| dc.subject.classification | Transport--Liikluskorraldus | et |
| dc.subject.other | Autotehnika | et |
| dc.subject.other | Automotive Engineering | en |
| dc.title | 2010-2015 aastatel eestis rakendatud intelligentsete transpordisüsteemide lahenduste ülevaade ja nende arenguvõimalus | |
| dc.title.alternative | Intelligent Transportations Systems Solutions Applied in Estonia in 2010-2015 and Opportunities of their Development | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |