Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile pakendamisteenust osutava tootmisettevõtte näitel
| dc.contributor.advisor | Luts, Siiri | |
| dc.contributor.author | Välimets, Aide | |
| dc.date.accessioned | 2024-05-13T12:04:25Z | |
| dc.date.available | 2024-05-13T12:04:25Z | |
| dc.date.issued | 2024-05-09 | |
| dc.description.abstract | Lõputöö eesmärk oli välja selgitada pakendamisteenust osutava tootmisettevõtte näitel materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile, teha järeldused ning vajadusel muudatusettepanekud arvestuse seadusandlusega vastavusse viimiseks. Lõputöös kasutati nii kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismeetodit, mille korral lähtuti teooria ja uuringu vahelistele seostele deduktiivselt. Andmete kogumismeetodiks oli dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuud. Andmete analüüsiks kasutati: võrdlust- (võrreldakse põhivarade käsitlust vastavalt Eestis finantsaruandluse standardil) ja sisuanalüüsi (dokumentidelt saadud teave ja intervjuude vastused). Materiaalsete põhivarade arvestusel on eelkõige aluseks Raamatupidamise Toimkonna juhendi 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ nõuded. Lõputöö tulemiks on järeldused materiaalsete põhivarade käsitluste kohta, leitakse mittevastavuste põhjused ning vajadusel esitatakse muudatusettepanekud arvestuse Eesti finantsaruandluse standardile vastavusse viimiseks. Lõputööle tuginedes selgus, et materiaalseteks põhivaradeks saab määrata vara, mis vastab kindlatele nõuetele: füüsiline olek, on seotud kasutuse mitte edasimüügiga, kasutamise tulu on võimalik mõõta, on amortisatsioonitav ning mida kasutatakse pikemal perioodil, kui üks aasta. Juhtkond on kohustatud kehtestama sise-eeskirjas arvestuspõhimõtetes alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid käsitletakse materiaalsete põhivaradena. Vaatlusel tuvastati materiaalsete põhivarade esmasel arvele võtmisel olulisi mittevastavusi, mis moonutavad materiaalsete põhivarade väärtust ning puudub vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Äriühingul puudub sise-eeskiri, eristatud ei ole materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid, esmane arvele võtmine ei toimu soetusmaksumuses, kapitaliseeritud on väheväärtuslikke varasid (soetusmaksumus alla 500 €). Lausendid Merit Aktiva tarkvaras vastavad Eesti finantsaruandluse standardile. Juhtkonnale esitati muudatusettepanekud materiaalsete põhivarade esmasele arvele võtmisele: • koostada sise-eeskiri; • materiaalsete põhivarade arvele võtmisel lähtuda sise-eeskirjas fikseeritud soetusmaksumuse alampiirist, mis peaks olema kaalutud lähtuvalt kulude suurusest; • materiaalsete põhivarade klassifitseerimisel lähtuda vara otstarbest. Materiaalsete põhivarade esmane arvele võtmine toimub soetusmaksumuses, mis võib olla lähtuvalt materiaalsete põhivarade majandustehingust nii õiglane kui ka nüüdisväärtus. Materiaalsete põhivarade soetamise otseseks kuludeks tuleb arvestada kõiki kulusid, mis on seotud vara töövalmidusse viimiseks ja vara oluliselt erineva elueaga komponendid võetakse arvele eraldi varaobjektidena arvestades objektiivsuse ja sisu ülemlikkuse printsiipi. Äriühing teostab komponentide oluliselt erinevate kasulikku eluea korral arvele võtmist eraldi varaobjektidena ning määrab neile eraldi amortisatsioonimäärad. Kapitalirendil olevaid materiaalsetelt põhivaradelt arvestatakse amortisatsiooni. Avatud on põhivara arvestuse kaardid. Lausendid Merit Aktiva tarkvaras vastavad Eesti finantsaruandluse standardile. Vaatluse käigus tuvastati, et esmane arvele võtmine ei toimu soetusmaksumuses. Põhjuseks on infovahetuse puudulikkus. Juhtkonnale esitati muudatusettepanek: • dokumenteeritud infovahetus teenuse osutaja ja ostja vahel. Amortisatsioonimeetodite võrdlusele tuginedes on küll lihtsam ja prognoositav lineaarne meetod. Kaaluda tuleks ka teisi meetodeid, kui need peegeldavad objektiivsemalt varast saadava majandusliku kasu jagunemisel elueale. Dokumendivaatluse ja intervjuude tulemusena tuvastati, et põhivarade tegelik väärus ei vasta bilansilisele väärtusele: määratud on ebamõistlik pikk kasulik eluiga ja amortisatsiooni arvestust ei ole alustatud kasutusevõtu hetkest. Varad on sihiliku ülehinnatud. Lausendid Merit Aktiva tarkvaras vastavad Eesti finantsaruandluse standardile. Juhtkonnale esitati muudatusettepanekud materiaalsete põhivarade edasise kajastamise ja amortisatsiooniarvestuse kohta: • juhtkonnal analüüsida varade kasuliku eluea ja amortisatsiooni määrade reaalset majandusliku kasu jaotumist ajas; • projektipõhistele materiaalsetele põhivaradele leida sobilikum amortisatsiooni meetod, kui seda on lineaarne meetod. Lõputööle tuginedes on juhtkonna kohustus anda materiaalsete põhivarade peale iga soetusjärgsele väljaminekule realistlik hinnang vara väärtuse muutusele vastavalt kapitaliseerimisele. Dokumendivaatluse ja intervjuude tulemusena tuvastati, et äriühingu hilisemate tingimustele vastavaid parendamisi ei kapitaliseerita ja ei arvestata tegevusest tulenevaid vara väärtuse muutusi. Juhtkonnale esitati muudatusettepanek: • koostatavasse sise-eeskirja fikseerida hilisemate parenduste kajastamine ja sellekohase teabe vahetamise reeglistik äriühingu ja raamatupidamise teenuse osutaja vahel. Aastaaruande koostamiseks peab juhtkond inventeerima varade ja kohustiste saldod, hindama registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtused ning on kohustatud kajastama sise-eeskirjas muudatused. Dokumendivaatluse ja intervjuude tulemusel selgus, et äriühingul puudub protseduuri reeglistik varade inventeerimiseks ja inventeerimist läbi ei viida. Juhtkonnale esitati muudatusettepanekud: • koostatavasse sise-eeskirja kirjeldada inventeerimise protseduuri ja sellekohase teabe vahetamise reeglistik äriühingu ja raamatupidamise teenuse osutaja vahel; • viia läbi esimesel võimalusel materiaalsete põhivarde inventeerimine, et juhtkond saaks ülevaate äriühingu finantsseisundist. Kui vara müügist või kasutamisest majanduslikku kasu ei tekki, tuleb materiaalsed põhivarad bilansist eemaldada. Äriühingu materiaalsete põhivarade nimekirjas on nimetusi, mille jääkväärtus on null, mida äriühingu tegevuses ei kasutata või tegelikkuses ei eksisteeri. Juhtkonnale esitati muudatusettepanek: • eemaldada bilansist mitteeksisteerivad ja kasu mittetoovad materiaalsed põhivarad. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk anda ajakohast informatsiooni äriühingu finantsseisundi kohta. Äriühingu majandusaasta aruanne vastab küll vormilistele nõuetele, kuid ei ole täidetud informatsiooni esitamise sisulisi nõudeid: • tegevusaruandes puudub informatsioon investeeringute kohta; • Lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ puudub viide, kas aruanne on esitatud väikeettevõtja lühendatud aastaaruande esitamise võimalust arvestades; • Lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ esitatud materiaalsete põhivarade eluead ja amortisatsiooni normid ei vasta kasutusel olevatele näitajatele; • puudub lisa „Materiaalsed põhivarad“. Intervjuudes selgus, et tegevjuhil (juhatuse liikmel) on soov esitada kinnitamiseks majandusaasta aruanne, mis näitab majandustegevuses kasumit. Selle tõttu ei vasta andmed tegelikkusele ning on viinud äriühingu tegevuse jätkuvuse küsitavaks. Juhtkonnale esitati muudatusettepanekud: • täiendada aruannet puuduoleva informatsiooni osas Lisa „Materiaalsed põhivarad“ ja aruande kajastamisel väikeettevõtja lühendatud aastaaruande esitamise võimalust arvestades; • kajastada ajakohast teavet ja esitada tegelikud materiaalsete põhivarade eluead ja amortisatsiooni normid. Äriühingu materiaalsete põhivarade arvestuse vastavuses Eesti finantsaruandluse standardile on olulisi mittevastavusi, mille tulemusel juhtkonnal puudub ülevaade äriühingu vara väärtusest, finantsseisundist ja rahavoogudest. Mitteõiglane ja manipuleeritav arvestus on tekitanud probleeme samade põhivarade soetamiseks võetud liisingmaksete tasumiseks. Eesti finantsaruandluse standardi ja ettevõtte hinnangutele vastava sise-eeskirja järgimine parandaks äriühingu tuleviku väljavaateid ja majandusraskuste põhjuste leidmine saaks tugineda tõesetel andmetel. Lõputöös täideti sissejuhatuses püstitatud eesmärk. | |
| dc.description.abstract | SUMMARY Conformity of tangible fixed assets accounting with the Estonian Financial Reporting Standard on the example of a manufacturing company providing packaging services The relevance of the subject lies in the fact that tangible fixed assets make up the bulk of companies' assets. Distorting the accounting for tangible fixed assets changes the company's financial position and performance, the value of the company as a whole and its ability to continue as a going concern. The aim of the thesis was to determine the compliance of the accounting of tangible fixed assets with the Estonian Financial Reporting Standard, to draw conclusions and, if necessary, to propose amendments to bring the accounting into compliance with the legislation. The thesis used both quantitative and qualitative research methods, in which the links between theory and research were deductive. The data collection methods were a desk review and semi-structured interviews. The data were analysed using comparison (comparing the treatment of fixed assets according to the Estonian Financial Reporting Standard) and analysis (information obtained from documents and interview responses). Purposive sample has been chosen to carry out the thesis: the persons responsible for the handling of fixed assets in a manufacturing company providing a packaging service (production manager, CEO, board member or chairman of the board) and an accountant providing an accounting service as a direct service provider. The accounting of tangible fixed assets was based primarily on the requirements of Accounting Standards Board Guide 5 "Tangible and intangible fixed assets". The thesis found that tangible fixed assets can be defined as assets that have a physical state, are linked to use rather than resale, are depreciable and are used over a period longer than one year and the income from their use can be measured. Management is required to set a lower limit in the internal policy above which assets with a higher acquisition cost are treated as tangible fixed assets. Tangible fixed assets are initially recorded at acquisition cost, which takes into account all costs associated with bringing the asset to its working condition. Components with substantially different useful lives are accounted for as separate assets. The simplest and most predictable method of calculating depreciation is the straight-line method, but other methods should be considered if they more objectively reflect the economic benefits of the asset. When carrying out repairs and maintenance, it is the responsibility of management to provide a realistic assessment of the change in the value of tangible fixed assets according to capitalisation for each expenditure after acquisition. The most common assessment is to determine what costs are capitalised and what are not. If no economic benefits arise from the sale or use of the asset, the tangible fixed assets must be removed from the balance sheet. The purpose of the annual accounts is to provide up-to-date information on the financial condition of the company. To this end, management is required to carry out an inventory of asset and liability balances. Deviations in the treatment of the company's tangible fixed assets were found during the inspection: the company has no internal policy, the assets recorded in the accounts do not correspond to the chart of accounts, no distinction is made between tangible and intangible fixed assets, the assets are not initially recorded at acquisition cost, and low-value assets (acquisition cost not exceeding 500 euros) are capitalised. Management does not assess the probability of generating profit from the assets: there are items in the list of tangible fixed assets that have a residual value of zero, are not used in the company's operations or do not actually exist and the useful lives and depreciation rates of the assets are overestimated. The company does not have a set of procedures for carrying out an inventory of assets. The annual accounts do not reflect up-to-date information: there is no analysis of tangible fixed assets. There are significant deviations in the accounting of the company's tangible fixed assets from the Estonian Financial Reporting Standard, as a result of which the management does not have an overview of the company's asset value, financial condition or cash flows. Unfair and manipulative accounting has created problems for the payment of leasing payments taken for the acquisition of the same fixed assets. The company has been forced to resort to recurring capital leases of tangible fixed assets to finance its running costs. The author proposed amendments: to draw up an internal policy and to follow the Estonian Financial Reporting Standard when recording tangible fixed assets. Management needs to carry out an inventory of tangible fixed assets, remove non-existent assets from the balance sheet and analyse the real economic benefit distribution of the assets' useful life and depreciation rates over time. Compliance with the Estonian Financial Reporting Standard and internal policy that reflect the company's assessments would improve the company's prospects for the future and decisions would be based on true data. The thesis fulfilled the objective set in the introduction. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5138 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Majandus and ärijuhtimine::Raamatupidamine | |
| dc.subject.other | Majandusarvestus | |
| dc.title | Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile pakendamisteenust osutava tootmisettevõtte näitel | |
| dc.title.alternative | Conformity of Tangible Fixed Assets Accounting with the Estonian Financial Reporting Standard on the Example of a Manufacturing Company Providing Packaging Services | |
| dc.type | lõputöö |