ATH lapse ja tema perekonna toimetuleku toetamine

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire kestab terve elu ning see avaldab inimese käitumisele olulist mõju. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire all kannatavad lapsed on tundlikumad, hüperaktiivsemad ja impulsiivsemad. ATH- last saab aidata lapse ja tema pere jaoks määratud tugimeeskond, korrapärased reeglid nii koolis kui kodus on samuti lapse jaoks väga olulised. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapse jaoks on suhtlemine raske, eakaaslastega on suhted keerulised. Koolis käimine, õppimine ja tegevused, mis vajavad pingsalt lapse tähelepanu ja keskendumist on rasked ja väsitavad. Toetavad vanemad, õpetajad, tugimeeskond saavad lapsele olla suureks toeks. Lõputöö teoreetilises osas on välja toodud peamised aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkepõhjused, diagnoosimise võimalused, millised sümptomid iseloomustavad last ning ravi. Töö teoreetiliseks lähtekohaks on süsteemiteooria. Mis last ümbritsev toetav võrgustik. Lapse ja pere heaolu sõltub neid ümbritsevatest lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest. Süsteemiteooria järgi moodustavad ATH last ümbritsevad grupid, näiteks pere, kool, sõbrad teda ümbritseva süsteemi ning kõik need omavahelised suhted mõjutavad omakorda lapse arengut ja heaolu. Lõputöös on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit. Intervjueeriti kaheksa pere lapsevanemat, kes kasvatavad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega last. Lõputöö koostamine tõstis autori teadmisi aktiivsus- ja tähelapanuhäirest ning missugused on peamised mured lastevanematel, kes kasvatavad diagnoosiga last. Püstitatud töö eesmärk sai täidetud, leiti vastused koostatud uurimisülesannetele . Paljud vanemad kasvatavad oma ATH last üksikvanemana. Neid toetav lähi võrgustik on väike. Enamus peredele on toeks tugivõrgustikuna määratud tugiisik. Toetav spetsialist on aidanud peresid ka asjaajamistel ja toimingutel väljaspool kodu, et jõustada ja parandada lapse ja perede igapäeva toimetulekut. Läbiva probleemina selgus, et paljudel peredel puuduvad mõlemad lapsevanemad. See, aga seab kogu vastutuse ühele vanemale. Pidev vastutus, laste eest hoolitsemine, heaolu eest seismine on seadnud lapsevanemad stressirohkesse olukorda. Neil kõigil on enda jaoks vähe aega ning puuduvad võimalused seda ka leida. Tuleb osata leida aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapse jaoks rohkem aega, teda mõista ja toetada. Tänapäeva maailmas on kõik lapsed omaette isiksused ning meie ühiskonna väärtus, oma soovide ja vajadustega. Kõik vanemad pidasid oluliseks oma laste heaolu ning jätsid enda soovid ja hüved tahaplaanile. Pidev pinge ja stress on tekitanud ka depressioonilaadset enesetunnet. Lastevanematele on olnud suureks toeks tugiisikud, kes on toetanud ja jõustanud pereliikmeid ning koos on leitud ka lahendusi, kuidas jõuda abisaamiseni. Palju lapsevanemad kuuluvad samasuguse diagnoosiga lastevanemate gruppi, kus koos ollakse üksteisele toeks. Paljud lapsevanemad on sattunud olukordadesse, kus lapse käitumine on tekitanud neile häbitunnet. Nad on kogenud võõraste inimeste halvakspanu ja tõrelemist. Selline negatiivse iseloomuga tähelepanu on nad suunanud märkama oma lapse erisust. Seejärel peeti vajalikuks leida, kas lapse tervisel on kõrvalekaldeid ja mindi eriala spetsialistide poole. Paljude laste puhul selgusid erisused alles kooli minnes. Oldi arvamusel, et väikesed lapsed ongi väga elavad, ülimalt aktiivsed ja imikueas paljud lapsed on rahutud ja nutavad sageli. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekitab paljudes peredes, kus on kasvamas häirega laps suuri muresid ja probleeme. Peamiste probleemide põhjuseks on vanemate teadmatus, kuidas ATH lapsega toime tulla ja nende teadmised abivõimalustest võivad olla piiratud. Mitmed lapsevanemad tõid välja, et teave toetavate teenuste kohta on keeruline leida. Peamiste probleemide põhjuseks on vanemate teadmatus, kuidas ATH lapsega toime tulla ja nende teadmised abivõimalustest võivad olla piiratud. Vanemate teadlikkus ja oskus abi leida ja last suunata ja toetada on äärmiselt vajalik lapse heaolu tagamiseks. Mõned pered said abi tänu lähi võrgustikule, kellel olid sarnased raskused. Paljud pered olid teadlikud oma lapsele abi saamise võimalustest, kuid ootasid kaua kuni avanes selleks võimalus. Selgus, et paljude piirkondade omavalitsuste suutlikkus ja tugiteenuste ressursid on väga väikesed. Suurt osa mängib ka, kas pere elab väiksemas asulas või suuremas linnas. Kõiki lapsi, ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsi mõjutavad neid ümbritsevad süsteemid ja ökoloogilised tegurid. Iga lapse areng on keerukas protsess, mida mõjutavad kõik last ümbritsevad keskkonnad. Perekonna roll on lapse arengu jaoks väga olulisel kohal, seejärel lapse suhtlusring ja tema eakaaslased, seejärel õpetajad, kasvatajad, tugispetsialistid. Igal lapsel on õigus oma tunnetele ja arvamusele, võrdsele suhtumisele ja toetusele. Suur roll aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapse toetamisel langeb nii perekonnaliikmetele, tugivõrgustikule ja õpetajatele koolis. Peresuhtel on väga suur roll nii perekonnaliikmete enda kui lapse jaoks. Lapsevanemal on väga oluline osa ATH lapse elus, tuleb olla toetav, kannatlik, samuti ka kiitev ja motiveeriv. ATH lapsel on õigus olla õnnelik ja et tema heaolu oleks tagatud nii koolis kui kodus. ATH laps vajab, et teda tähele pannakse ja kiidetakse. Koostöö abivõrgustiku, õpetajate, vanemate ja arsti vahel on väga oluline.

Lõputöö analüüsi põhjal saab anda järgmised soovitused, kuidas toetada ATH diagnoosiga last ja tema perekonda.

1. Igas piirkonnas võiks olla organiseeritud ATH lapsevanematele ühine grupp, kus toimuksid sama diagnoosiga lastevanemate kokkusaamised.
2. Kohalikud omavalitsused võiksid aidata leida vabatahtlikke, kes saaksid ATH last ja perekon-da toetada ning ja võimalusel ka vabatahtlikke tööd materiaalselt toetada.
3. ATH lapsevanemad võiksid teha koostööd erinevate ühingutega, kes saaksid toetada ATH last ja tema perekonda, näiteks aidata korraldada ühiseid tegevusi, et ka ATH lapsed ja nende va-nemad saaksid olla kaasatud erinevates tegevustes.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on laialdaselt levinud ning tekitab nii ATH lapsele endale kui tema perele palju raskusi. Vaatamata pidevale pingelisele olukorrale vajavad ka ATH laste vanemad positiivset ja toetavat keskkonda, et nad saaksid oma lastele olla igapäevaselt toeks. Toetav sotsiaalne keskkond ja tugivõrgustik on nii ATH lapse kui tema pere toimetuleku jaoks väga oluline.

The topic of the following thesis was "Supporting Coping ADHD Child and their Family". The following thesis is divided into four chapters with a total of fifty-two pages. Thirty-one sources have been used, seven of which are in foreign languages. Attention deficit hyperactivity disorder (ADHD) is one of the most common mental disorders in childhood and adolescence. This creates great difficulties in coping with a child's various activities. Children with hyperactivity and attention deficit disorders have difficulty keeping focused and paying attention. They are constantly moving, impulsive and sensitive. The child's behaviour is also changed by the environment around them such as family, friends, and the occurrence of negative and positive events. Being a parent to a child with hyperactive and attention deficit disorders is often not easy. For both the child and the parents, the relationship they have mutually developed is important. This issue is very important in social work because every child has the right to be loved and cared for and many parents receive help in the form of social services. The issue is important because many families are not aware of the possibilities for help and do not have the courage to seek help because of the poor availability of information in the social field. The aim of this thesis was to find out what kind of help families with a child with ADHD receive and a family-supportive network from the parents who took part in the study First, the nature of hyperactivity and attention deficit disorders and their symptoms were studied. The main problem that arises in families raising children with ADHD is the lack of awareness of ADHD and support options. The results of the research were linked to theoretical knowledge of systems theory and the theory of ecological systems, and based on this information, suggestions were made on how to increase parents' awareness of ADHD, the opportunities for help and the courage to ask for help. The study used qualitative research methods. In December 2021, eight semi-structured interviews were conducted in families with a growing child with activity and attention disorders. In summary, many families have only one parent raising a child with hyperactive and attention deficit disorder and many parents are under intense pressure as a result of having little knowledge and awareness of the possibilities for help available. Many parents are faced with a great responsibility to raise their child. Most parents find the support of professionals priceless to a child's development. Most parents feel that they are happy to participate in support groups that support the ADHD child and their family.