Eakate autojuhtide täiendkoolitamine

Liiklus hõlmab endas suurel hulgal erinevaid faktoreid. Iga tegur mõjutab liiklust ja selle ohutust omamoodi. Liikluse turvaliseks toimimiseks peavad kõik komponendid olema loodud ja läbi mõeldud selliselt, et need ei tekitaks ohtu liiklejatele. Kui üks nendest osadest on teistest halvem, hakkab see mõjutama kogu liiklusturvalisust. Lõputöö eesmärgini jõudmiseks pidi töö autor läbi töötlema erinevaid materjale ja allikaid, mille põhjal oli võimalik luua järeldusi ja põhjendusi. Teoreetilises osas tehti ülevaade eakast inimesest ning teguritest, mis mõjutavad liiklusohutust. Uuriti ka statistilisi andmeid, tõendamaks probleemi olemasolu Eestis. Lisaks viis lõputöö autor uurimuslikus osas läbi kaks küsitlust ja kaks intervjuud teemaga seotud osapooltega. Lõputöös püsitatud eesmärgid said osaliselt saavutatud, kuna töö käigus ilmnes uus probleem. Nimelt selgus, et eaka liikleja puhul on suurim ohuallikas pigem jalgsi liiklemine. Eesti liiklusstatistika põhiselt selgus, et 65+ liiklejate suremus teeliikluses on teiste vanusegruppidega võrreldes suurim, mis näitab olukorra tõsidust. Seda enam, et ühiskond on vananemas ning iga aastaga tuleb liiklusesse juurde üha rohkem eakaid. Andmeid põhjalikumalt uurides tuli välja, et kõrge eakate hukkumiste arv liikluses on peamiselt põhjustatud eakatest jalakäijatest. Kuigi lõputöö keskendub eakatele autojuhtidele, on nad siiski mingil ajahetkel jalakäija rollis, siit avaldub vajadus eakat liiklejat koolitada. Eriti võimendab probleemi asjaolu, et kolmandikul küsitluses osalenud eakatest sooritas juhtimisõiguse eksami üle 40 aasta tagasi. See viitab sellele, et nende teoreetilised liiklusteadmised on omandatud pikka aega tagasi ning eeldatavasti vajaksid järelkoolitamist. Kuna liiklus, selle olud ja tingimused on pidevas muutumises, on tõenäoliselt eakal keeruline kogu informatsiooniga järjepidevalt kursis olla, seega tuleb kehtestada sellele vanusegrupile kohustuslik liikluskoolitus. Küsitluste põhjal selgus, et informeeritus koolituse kohta on kasin. Mõlema küsitluse osalejatest ei teadnud suur hulk vastajaid Eestis teostatava koolituse „Väärikas mootorsõidukijuht“ kohta mitte midagi. See viitab, et reklaam koolituse kohta on olnud ebapiisav ning vajab arendamist. Ühtlasi selgus veel üks probleemne asjaolu, nimelt rahaline pool. Paljud omavalitsused ei soovinud koolitust korraldada, sest see maksab liiga palju. Sealjuures pakuti välja, et eakas osaleja võiks tasuda koolituse eest väikese osa. Selle tulemusena peaks omavalitsus vähem maksma ning korraldaksid meelsamini koolitust. Kui koolitus maksaks eakale 10 eurot, kataks see umbes 13% kogu koolituse hinnast. Toodi ka välja, et koolitusel peaks rohkem rõhku pöörama praktilisele poolele. Lõputöö autor soovitab seoses koolitusega: • muuta koolitus eakale tasuliseks, kas siis viis või kümme eurot; • reklaamida koolitust eakatele suunatud meediaprogrammides; • pühendada suurem osa koolitusest praktilistele harjutustele; • luua uue põhimõttega koolitus, mis on suunatud kõikidele eakate liiklejatele. Lõputöö viimases peatükis avaldas autor omapoolsed ettepanekud, mida oleks võimalik rakendada eakal autojuhil, mis võimaldaks ohutut ja lihtsamat liiklemist. Soovituste rakendamine hetkel on vabatahtlik, kuid mõningad ettepanekud oleks kasulik teha kohustuslikuks, et oleks tagatud auto käsitsemisega seotud ohutus. Erinevad ohutuse ja sõiduabi lisaseadmed võimaldavad eakal keskenduda rohkem liikluses toimuvale, mitte auto käsitsemisele ehk siis suurem osa tähelepanust on hõivatud teeliiklusega. Nendeks on abikaamerad, automaatkäigukast, parkimisandurid, liiklusmärgi tuvastussüsteem, rajahoidmissüsteem, adaptiivne püsikiirusehoidja. Eelduste kohaselt on eakal sellisel juhul autoga lihtsam ja turvalisem sõita. Lisaseadmete tutvustamiseks eakatele autojuhtidele on lahenduseks pakutud kampaania ning koolituspäeva korraldamist. Sellisel moel saavad eakad katsetada testautoga lisaseadmete kasutamist. Lõputöö autori soovitusel on mõistlik ka kasutada veapunktisüsteemi. See süsteem kõrvaldaks liiklusest rohkem selliseid autojuhte, kes ei tule toime korrektsete sõidumaneeridega, rikuvad liiklusseadust või tekitavad ohtlikke olukordi. Kuigi üldiselt on eakad rahulikud ja tasakaalukad autojuhid, oleks mõistlik propageerida Eestis kaitslikku sõidustiili. Tegemist on sellise sõidustiiliga, kus võetakse minimaalselt riske, kulgetakse rahulikult ja läbimõeldult. Enne sõitu on eelnevalt tutvutud oma sihtkohaga ning sealsete liiklusoludega. Autori ettepanekul tuleb muuta tervisetõendi pikendamise protsesse, vältimaks terviseprobleemidega inimeste sattumist autorooli. Et läbida edukalt tervisekontroll, tuleb sooritada juhtimisega seotud katsed, näiteks silmade kohanemisega ning reaktsiooniga. Läbida tuleb ka sõidukontroll, kus autokooli sõiduõpetaja hindab eaka autojuhi sõiduvõimekust ning ohutust. Protseduuride läbiviimise tulemusena on võimalik saada ülevaade autojuhi reaalsest võimekusest liikluses ohutult hakkama saada. Läbiviidavate muudatuste toime mõju on võimalik näha aja möödudes ning statistikast. Mõistlik on peale uuenduste teostamist läbi viia küsitlusuuringud eakate autojuhtide seas, milles tuleb uurida tagasisidet muudatuste kohta. Seejärel teha analüüs, kas teostatud projektid on olnud edukad ning positiivselt vastu võetud.

Traffic includes many factors, which each affect safety in different ways. Every collateral component has to be created and developed in such manner it would not threaten people. If one component is not as good as the others, it will decrease the safety in traffic. In order to achieve the goals of the thesis, the author analyzed various documents and sources on which the conclusions and justifications were based. An overview of the changes in the human body while aging and its relation to traffic safety was conducted in the theoretical part of the thesis. To confirm the problematic areas in the Estonia traffic, the author researched related statistics. In the empirical part two questionnaires and two interviews were carried out. Based on the Estonian traffic statistics, traffic-related death rate was higher among the elderly people compared to other age groups. This will become more serious every year because the average age in Estonia is rising. It appeared, that the high death rate among older people in traffic was mainly caused by elderly pedestrians. Although the biggest problem is not with the older drivers, there is a high probability that an elderly driver is also a pedestrian at some point. On that statement it is necessary to train older road users. Based on the inquiry, the results showed, that awareness about the project „Väärikas mootorsõidukijuht“ is poor. This references, that the marketing of the project has been insufficient and has to be improved. Another problematic area was the financial side of the project. Local municipalities do not want to organize the training course because it is too expensive. The author of the thesis offered a solution that participants have to pay a small amount for the course. It was also brought out, that the practical side of the course should be expanded. The author recommends following adjustments for the project: • participants have to pay five to ten euros for the course; • to advertise the course in media; • to increase the practical part of the course; • to create a new type of training course dedicated to all elderly commuters. In the last chapter the author published his own suggestions, which have to be applied for the elderly drivers in order to increase safety. The implementation of the suggestions is voluntary but it will be helpful to make some of the proposals mandatory to ensure the safety in traffic. Different car safety and driving assistances, like cameras, automatic transmission, traffic-sign recognition system, adaptive cruise control would help to focus on traffic rather than managing the car. Based on the author’s opinion driving assists will make driving safer and easier for the elders. To introduce assists to elderly drivers, the author suggests to organize a campaign and a training day, where the participants could test various driving assists with the test car. The author suggests to impose penalty point system, because this will exclude that kind of drivers, who are often unable to drive safely, break the law and cause dangerous situations. Although elderly drivers are usually calm and well-mannered drivers, it is recommended to promote defensive driving style in Estonia. Defensive driving style is taking minimal risks while driving and familiarizing oneself with the destination and the traffic environment before starting the journey. In order to avoid suitable persons in traffic, the author made a suggestion to change the process of drivers licence health check to make sure that the driver is suitable to drive. To pass the health examination, several tests, like reaction time, vision adaption and others involved with driving have to be completed. The effect of the changes can be seen over time and from statistics. It is reasonable to carry out a survey among older drivers after the changes have been enforced to get feedback. After the survey an analyze has to be made to see whether these projects were successful or not.