Perede heaolu muutus kriiside ajal ja valmisolek kriisideks
| dc.contributor.advisor | Vahula, Triin | |
| dc.contributor.author | Timma, Merilin | |
| dc.date.accessioned | 2023-05-05T16:02:37Z | |
| dc.date.available | 2023-05-05T16:02:37Z | |
| dc.date.issued | 2023-05-04 | |
| dc.description.abstract | Lõputöö „Perede heaolu muutus kriiside ajal ja ettevalmistus kriisideks“ eesmärgiks on analüüsida erinevate kriiside tagajärjel tekkinud muutusi perede heaolus ning Eesti perede ettevalmistust võimalikeks kriisideks. Uurimistöö on läbi viidud kvalitatiivsel meetodil. Andmete kogumiseks kasutati poolstruktueeritud intervjuud, mis andis võimaluse uurida intervjueeritava nägemust, kogemusi ja mõtteid. Suulised intervjuud viidi läbi 2023. aasta veebruari viiel järjestikusel päeval. Viie inimesega tehti suuline intervjuu ning nelja inimesega viidi intervjuu läbi kirjalikul teel. Intervjueeritavad valiti vastavalt kriteeriumile, et perekonnas oleks vähemalt üks lasteaiaealine või kooliealine laps. Lõputöös on kasutatud Allardti heaoluteooriat ning erinevaid kriisiteooria käsitlusi, mis moodustavad kokku ühtse kriisiteooria. Autor annab ülevaate ka heaolu mõistest ning subjektiivsest heaolust. Vaadeldes perede heaolu läbi Allardti heaoluteooria võib öelda, et kogetud kriisid on mõjutanud kõiki kolme mõõdet, mida Allardt on kirjeldanud kui omamist armastamist ja olemist. Raskemad kriisid, millega pered on pidanud silmitsi seisma kuuluvad traumaatiliste kriiside hulka ning raskeimad tagajärjed on seotud enesetapu ning lapse tapmise mõtetega. Lõputöö uurimistulemustest on võimalik välja tuua järgnevad järeldused: • Varasemad uuringud ning autori töö kinnitavad, et lastel ja nende vanematel puudus tehniline valmisolek kaugõppe ja kaugtöö tegemiseks. • Vanematele valmistas raskusi töö tegemine ning laste aitamine samal ajal. Pingeid tekitas pidev koos olemine ning privaatsuse puudumine ja halvad tingimused õppimiseks ning töötamiseks. • Covidi raskemad tagajärjed tööga seoses on ettevõtete sulgemine, projektide tühistamine ning töö üle viimine internetti, mistõttu tuli välja töötada uued meetodid töö tegemiseks ning mõnikord puudus ka töökohapoolne abi. • Töömahu kasv halvendas peresuhteid. • Kõige keerulisemad kogetud kriisid on traumaatilised kriisid, näiteks lähedase surm, raseduse katkemine, enneaegsed lapsed, lähedase enesetapp, lähedaste pereliikmete või laste haigestumine ning muud rasked diagnoosid ja lapsepõlves kogetud vanemate või vanavanemate alkoholisõltuvus ning sellega kaasnev vägivald. • Raskeid kriise kogenud perekonnad ei ole kriisijärgset abi saanud. • Vähese kriisikogemusega uuritavate seas on arvamus, et kriisijärgset abi on lihtne saada. • Vähene nõustamine lähedase raske haiguse diagnoosi korral. • Uuritavad on kriisijärgselt kogenud emotsionaalselt raskeid tundeid, mis on halvendanud hakkamasaamist igapäevaelu tegevustes ning avaldanud mõju ka perekonna majanduslikule poolele. Perede heaolu vähenemine on kaasa toonud vaimset kurnatust ja olukorda, kus kaob üdine elurõõm. • Vaimse tervise turgutamiseks tegeletakse endale meelepäraste tegevustega sealhulgas sportimise ja eneseharimisega vaimse tervise teemadel. • Toetusmeetmena saadi lasteaiamaksu paarikuulist vabastust, koolilastele toidukotte või söögiraha ning töötukassa toetust. • Uuritavad on saanud tuge suhtlemisest neile oluliste inimestega väljaspoolt perekonda. • Toetusmeetmetena on oluline, et raviasutustes ning kiirabi ja haiglatöötajate poolt tuleks rohkem abivõimalusi, märkamist ning mõistmist. • Raskete haiguste diagnoosi saades võiks lisaks eriarstile olla kabinetis psühholoog või nõustaja, kes saab koheselt kliendi vaimse tervisega tegeleda ning oluline on toetada ka lähedasi. • Kõige väiksemate kriisivarudega peredel on toitu kaheks kuni kolmeks päevaks ning eristusid ka mõned perekonnad, kellel puudus kodus joogivesi kriisi tarbeks. Ülejäänud pered on mõelnud toidu varumise peale ning saavad hakkama oma toiduvarudega nädalast kuni paari kuuni. Selgelt eristus üks pere, kes on valmistunud kõikideks kriisideks paremini kui teised. Sellel perel jagub toitu ligi kolmeks kuuks, joogivee varu ligi kaheks nädalaks. Neil on olemas põhjalik koduapteek ning lisaks ostetud maakodu kriiside jaoks ning ka töö kaotamise korral saaksid nad kõige pikemalt hakkama. • Kõikidel uuritavatel on olemas alternatiivne koht, kuhu minna, kui oma kodus ei ole enam võimalik olla ning kõikidel peredel on ka loota kellegi abile, kui teist lapsevanemat ei ole. • Sularaha ei peeta oluliseks, enamusel on sularaha varu alla saja euro. • Analüüsi tulemustest lähtuvalt ei ole jõukamad perekonnad valmistunud kriisideks paremini. • Katastroofikogemuse puudumine mõjutab üldist kriisiks ettevalmistust. • Uskumused ja veendumused võivad vähendada kriisideks valmistumist. • Sõda Ukrainas on enamuse turvatunnet mõjutanud. • Relvadega kokkupuude on ühel perekonnal ning teised vastanud suhtuvad relva omamissee pigem negatiivselt ning oma koju relva ei soovi. • Enesekaitseks on mõni vastanu mõelnud relva hankimise peale, aga konkreetseid samme selles osas ei ole tehtud. • Kaitseväe kogemus on kahel pereisal ning ühe pere vanimal pojal, millest saab järeldada, et sõja korral rakendatakse nad riigikaitsesse ning perekonnad peavad ise hakkama saama. • Üldist kriisiennetust peetakse vajalikuks ning oodatakse suuri kriisiõppusi. Kõik vastanud on läbinud esmaabikoolitusi, kuid selles osas vajatakse meeldetuletamist ning puudub enesekindlus. • Kriisi kogemise positiivse küljena nähakse selle õpetlikku poolt nii järgnevateks kriisideks valmisoleku osas, aga ka selle kaudu, et on võimalik enda kohta üsna palju teada saada. Lisaks aitab see ka teisi kriisis olevaid inimesi paremini mõista. • Kriisi- ja traumajärgselt on vaja kannatanuga koheselt tegeleda, et ennetada hilisemaid vaime tervise probleeme. Lähtuvalt uurimistulemustest on autoripoolsed ettepanekud järgmised: • Traumajärgse toetuse ja ravi kättesaadavamaks muutmine, mis hõlmab ka traumajärgse abi spetsialistide koolitamist ning rohkemate õppekohtade loomist. • Haridusprogrammide kasutuselevõtt, mis aitaks inimestele õpetada, kuidas saab leevendada ärevust ja stressi. • Traumapõhise teadlikkuse suurendamine läbi kampaaniate ja teemapäevade, mis aitab inimestel paremini mõista trauma mõju vaimsele tervisele ning julgustab inimesi abi otsima. • Majanduslikult vähekindlustatud perekondade toetamine kriisivaru ning esmaabivahendite soetamisel. Lõputöö eesmärk saavutati, perede heaolu muutust erinevate kriiside käigus ning perede ettevalmistust erinevateks kriisideks on analüüsitud ning seostatud alusteooriatega. | |
| dc.description.abstract | The title of the thesis is „Change of well-being of families during crisis and readiness for crisis”. The topicality of the issue is that in recent years society has been affected by various crises, such as the covid crisis, the energy crisis and the war in Ukraine, which has changed the well-being of families. The thesis consists of five chapters. The first chapter gives an overview of Allardt's theory of well-being, the concept of well-being and subjective well-being. The second chapter introduces crisis theory, the nature of various crises, the crisis phases of Johan Cullberg's and Naomi Golan's crisis intervention model. The third chapter describes the various crises in society and what they have brought with them so far. The fourth chapter describes the methodology of the thesis, sampling, data collection and analysis, and outlines the purpose and research issues of the thesis. The fifth chapter outlines the results of research, analysis and proposals. The purpose of this thesis is to analyze how the well-being of families has changed during various crises and in what possible ways Estonian families have prepared themselves for the next possible crises. To achieve this goal, different research questions were asked. This thesis uses a qualitative method of research and a semi-structured interview to collect data, that examines the vision, experiences and thoughts of a family member. The interview seeks to find views on a specific topic in order to understand the situation, experience or event from a personal perspective. The sample consisted of nine families. Data analysis is carried out using a qualitative content analysis method, as it is an effective method of drawing conclusions using text content to study the necessary meanings. Data will be analyzed in three steps: interview transcription, coding and categorization. The empirical part of this thesis was conducted in February 2023. The results show that when we look at the well-being of families through the three-dimensional approach to Allardt's theory, we can say that all three dimensions have been affected by crises, which Allardt has described as having love and being. Based on the results of the analysis, the most serious crises are traumatic crises such as miscarriage, premature babies, death and suicide of a loved one and diagnosis of serious illness among family members, including the child. Because of this they have experienced sadness, anger, heartache, feelings of hopelessness and loss, powerlessness and experienced bouts of crying, insomnia, nightmares, thoughts of suicide and murdering a child, also alcohol abuse was mentioned. This has also worsened the ability to cope with the activities of everyday life and has also had an impact on the economic side of the family. The decline in the well-being of families has led to mental exhaustion and a situation in which joy of life is lost. The aim of this thesis was achieved, the change in the well-being of families during different crises and the preparation of families for different crises have been analyzed. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4530 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Sotsiaaltöö | |
| dc.subject | Sotsiaaltöö::Peresotsiaaltöö ja kriisisekkumine | |
| dc.subject.other | Sotsiaaltöö | |
| dc.title | Perede heaolu muutus kriiside ajal ja valmisolek kriisideks | |
| dc.title.alternative | Change of Well-Being of Families During Crisis and Readiness for Crisis | |
| dc.type | lõputöö |