Pingealuste tööde juurutamine Eesti keskpingevõrkudes

Siiani on tehtud pingealuseid töid Eestis vaid madalpinges. Parema varustuskindluse tagamiseks saaks pingealuste tööde osakaalu laiendada ka 6-20 kV võrgule. Ühiskond ootab paremat võrguühendust, kuid on ettevaatlik pingealuste tööde suhtes. Kuna pingealune töö kujutab endast ohtu, tekitab see inimestes vastakaid tundeid. Ohtude vältimiseks on pingealuste tööde korraldamine selgelt reglementeeritud standarditega. Pingealuseid töid keskpinges sooritatakse ainult ohutult kauguselt isoleerkepi abil. Keskpinge pingealuste tööde juurutamisest peaks alustama lihtsamatest ühendustöödest milleks on haruliinide ühendamine ja mastalajaamade ühendamine. Lisaks saaks teha ka liinilahklülitite hooldust ning ühefaasiliste lahklülitite paigaldust. Lõputöös teostatud majanduslikust analüüsist järeldub, et pingealuste tööde juurutamine Eesti keskpingevõrkudes pole võrguettevõtjale majanduslikult kasulik. Plaanitavate tööde maksumus suureneb 1,8 korda. Selle põhjusteks võib tuua pingealuste tööde materjalide kallima hinna ning suureneva tööjõukulu. Keskmine Eesti klient ei tarbi piisavalt elektrienergiat, mida oleks vaja pingealuste tööde kulude katmiseks. Keskpinge pingealused tööd on võrguettevõtjal otstarbekas juurutada, kui soovitakse vähendada katkestuste aega. Analüüsi põhjal langeb katkestuste arv aastas keskmiselt 60 töö võrra. Tööde arv on küll väike, kuid tänu nendele langeks terve süsteemi keskpinge katkestuste arv ajaliselt 3 %. Väiksem katkestuste arv toob kaasa suurema stabiilsuse ja kliendirahulolu. Elektritööde ettevõtjatele kes hakkavad töid tegema on suurimaks alginvesteeringuks tööriistad. Samuti on vaja koolitada välja kaheliikmeline tööbrigaad. Kuigi töö tulemusest järeldus, et pingealused tööd Eesti keskpingevõrkudes pole majanduslikult otstarbekad, võiks tulevikku vaadates need siiski ajapikku juurutada.

Title on this thesis is The Introduction of Live-line Working Methods in Estonian Medium Voltage Network. So far, current live-line works in Estonia have been done only with low voltage. To ensure better security of supply, the share of live-line works can also be extended to a 6-20 kV network. Society expects better network connectivity, but is careful when it comes to live-line works. Since live-line works can be dangerous, people can have conflicting emotions. To avoid hazards, live-line work is organized to have clearly regulated standards. Live-line works with medium voltage are only done from a safe distance, using an insulated stick. The introduction of medium voltage live-line work should start with easier networking tasks, like connecting branch lines and mast stations. In addition, the maintenance of line disconnectors and the installation of single-phase disconnectors could also be done. From the economic analysis carried out in the thesis, it follows that the introduction of live-line works in the Estonian medium power grids is not economically viable for the network operator. The cost of planned works will increase 1.8 times. The reasons for this can be the higher cost of materials for live-line works and the rising labour costs. The average Estonian customer does not use enough electricity to cover the costs of live-line work. If the goal is to reduce the duration of power outages, then it is expedient for the network operator to introduce medium voltage live-line works. Based on the analysis, the average number of power outages that decrease per year is 60 work units. The amount of work done is small, but will cause the total number of power outages in the system to fall by 3 % over time. A smaller number of power outages will result in greater stability and customer satisfaction. The biggest base investment for companies who will be doing the work will be the tools. There is also a need to train two-man work brigades. Although the result of the work concluded that live-line works on the Estonian medium grid networks is not economically feasible, they could, however, be introduced in the long run.