Ostu- ja hankekorraldus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Ostu- ja hankekorraldus Autor "Golubeva, Kerttily" järgi
Näitamisel1 - 5 5-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Embargo Prognooside parendamine Streetbrand OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-04) Tiislär, Pirgit; Golubeva, KerttilyNõudluse prognoosimise eesmärk on kogemuslikult või arvutusmeetodite abil kindlaks teha tulevase perioodi jooksul toodete müügimahu või teenuste tarbimise tase, arvestades nõudlust mõjutavate tegurite ulatust ja kestust. See protsess hõlmab eelnevate müügiperioodide andmete kasutamist, samuti turgu mõjutavate tegurite tundmist ja mõistmist. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli ettevõtte prognoosimismeetodi sidumine kategooria juhtimisega ning pakkuda välja parandusvõimalused järgnevateks hooaegadeks. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kvalitatiivset uurimismeetodit, kaasates kvantitatiivset meetodit. Rakendades nelja erinevat prognoosimismeetodit, leidis autor ettevõttele kõige sobilikuma ning pakkus välja järgnevateks hooaegadeks parendusettepanekuid. Töös kasutati ettevõtte andmebaasidest saadud kategooriate müüke alates september 2021 - november 2023. Uurimistöö autor leidis töö alguses püstitatud ülesannetele vastused. Viis püsitatud uurimisülesannet olid järgnevad: • Selgitada nõudluse prognoosimise meetodite olemust; • Selgitada kategoriseerimise ja varude juhtimise olemust ning nende tähtsust jaekaubanduses; • Kaardistada ettevõte olemasolevad kategooriad; • Leida ettevõte kõige olulisem kategooria, rakendada erinevaid prognoosimise meetodeid ning leida kõige sobilikum; • Analüüsida saadud vastuseid ning tuua välja soovitused prognoosimismeetodi parandamiseks. Teoreetilises osas selgitas autor ära nõudluse prognoosimise olemuse ja sellega seonduva, mis on üldse kategoriseerimine ja varude juhtimine kategooriate taga lisaks nende mõlema tähtsus jaekaubanduses. Autor tõi välja, milline on kategoriseerimise protsess ettevõttes hetkel, millised kategooriad on praegu olemas ja kuidas need jagunevad ning viis läbi analüüsi, kus leidis 2022 aasta suurima kategooria ja alamkategooria, millel rakendas valituid prognoosimis meetodeid ning leidis, milline sobiks ettevõttele. Antud kategooriale rakendati nelja prognoosimis meetodit, et leida sobilik meetod ettevõttele. Jaekaubanduses on kasutusel mitmed erinevaid meetodeid nõudluse prognoosimiseks. Autor võttis töös kasutusele neli enim kasutatavat meetodit, milleks on: • naiivne meetod, • libisev keskmine, • kaalutud libisev keskmine, • eksponentsiaalne silumine. Rakendades neid meetodeid sai autor kinnitust, et ettevõttes hetkel kasutuses olev meetod sobib, kuna see on sarnane lihtsa keskmise meetodiga, mis arvutuste käigus, kõige väiksema prognoosiveaga välja tuli. Antud meetod sobib ideaalselt kategooria põhitoodetele kuna nendele toodetele on olemas pidev nõudlus ja need tooted on liikuv kaup. Samal ajal tuleks arvesse võtta hooajalisi tooteid ning seisvat kaupa, mille puhul peaks ettevõtte tulevikus kasutama nõudluse prognoosimiseks kombineeritud prognoosimismeetodit, mille käigus on võimalik muuta ettetellimine efektiivsemaks. Elame hetkel pidevalt muutuvas nõudluse keskkonnas ja inimeste tarbimist mõjutavaid tegureid on mitmeid, alustades väljas valitsevast ilmast kuni riigi ja majandusliku olukorrani, seda kõik tuleb arvesse võtta prognooside koostamisel. Selleks, et ettevõtte saaks tulevikus muuta prognoosimisprotsessi efektiivsemaks muuta, tõi autor välja enda poolsed parendusettepanekud, mille rakendamisel on see kõik võimalik. Autori poolt on välja toodud ka mõned mõtted ja ettepanekud kuidas, olla kursis hetkel valdkonnas toimuvaga ning teha pidevaid turu-uuringuid aktuaalsete trendide kohta. Muuta ettetellimisprotsess mitmekülgsemaks, kaasates sinna välistegureid ning erinevaid oma ala spetsialiste, et oleks mitmeid arvamusi. Arvestada hooajaliste toodetega ning uute toodete tellimisel neile kampaania loomisega, et tooted jõuaksid võimalikult paljude klientideni. Tulevikus ettetellimise efektiivsuse tõstmiseks on võimalus erinevatele kategooriatele sobiva prognoosimeetodi leidmine ja rakendamine – selle kaudu on võimalik muuta ettetellimise töö korraldus paremaks ning tekib võimalus rahaliste vahendite kokkuhoiuks. Lõputöö täitis enda eesmärki, andes ülevaate milline on kategoriseerimine ettevõttes, kaardistades olemasolevad kategooriad ning leides ettevõtetele sobilik prognoosimismeetod.Nimetus Embargo Protsesside kaardistamine ning tarnijate hindamine AS Saku Metall Allhanke Tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Roomet, Johanna Maria; Kivima, Gerth; Golubeva, KerttilyKäesolev lõputöö keskendus tarnijate hindamisüsteemidele. Lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja ettevõtte tarnija valiku protsessid ja luua süsteemne tarnija hindamise süsteem ettevõttele AS Saku Metall Allhanke Tehas, mis tugineb ettevõtte juhtpõhimõtetele ning mille tulemuste põhjal antakse tarnijatele perioodiliselt täielikku tagasisidet. Selleks, et tarnijaid hinnata, peavad ettevõttes olema kaardistatud protsessid. Kaardistamine on hea moodus protsessi toimimise ja kulgemise analüüsimiseks, mõistmiseks ning kirjeldamiseks. Töö käigus kaardistas autor vooskeemi abil ettevõtte tarnija valiku protsessid 2c8 programmiga. Protsesside kaardistamine on tihedalt seotud ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemiga, tuues välja erinevate protsesside tähtsust ning ka olulisemaid ISO nõudeid. Kvaliteedijuhtimissüsteem on aga tihedalt seotud tarnijate hindamisega, mis paneb paika erinevad kriteeriumid nende hindamisel. Ettevõttes kehtis tarnijate esmane hindamisküsimustik, millele autor leidis kolm parandusettepanekut, kuid tagasisidet andvat koostöö hindamisküsimustikku praktiliselt veel ei kasutatud. Baseerudes Imeri et al. (2015) kriteeriumitele, sai ettevõttele tehtud koostöö hindamise küsimustik, mida oleks soovitav tarnijate kohta täita igas kvartalis. Küsimustiku tulemused on heaks ülevaateks mõlemale osapoolele, mille abil saab analüüsida tarnija arengut. Stabiilsete või paranenud tulemuste põhjal jätkub tellija-tarnija koostöö sarnaselt eelnevale. Langenud tulemuste puhul tuleb edaspidise koostöösuhte võimalikkus kriitilise vaatluse alla võtta.Nimetus Avatud juurdepääs Tarnekvaliteedi parendamine AS Chemi-Pharm näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Põldver, Hanna-Piia; Golubeva, Kerttily; Tuulmägi, HannesLõputöö eesmärgiks oli pakkuda välja lahendusi mittevastavuste vähendamiseks ja tarnete kvaliteedi parendamiseks tootmisettevõttes AS Chemi-Pharm. Lõputöö teema sisend tuli arutlusest ettevõtte juhtkonnaga, kus viidati ettevõttes esinevatele tarnete kvaliteediprobleemide sagedusele. Toodi ka välja, et probleeme küll nähakse, kuid tihti jääb puudu aega, et muudatusi päriselt ellu viia. Läbi olemasolevate protsesside kirjeldamise ja analüüsimise sai autor välja pakkuda seniste protsesside parendamise võimalusi. Töö tulemuseks olid konkreetsed välja pakutud lahendused kitsaskohtade täiustamiseks. Lõputöö raames uuriti kvaliteedijuhtimise, tarnijasuhete haldamise ja koostöö hindamise olulisust, samuti kaasnevaid parimaid praktikaid, mis on laiemalt rakendatavad mitmetes ettevõtetes. Eesmärkide saavutamiseks kasutas töö autor nii eesti- kui ka võõrkeelset erialast kirjandust ning näidisettevõtte sisemisi allikaid, nii materjalide kui ka töötajatelt kogutud informatsiooni näol. Töös kasutatud kvalitatiivne meetod osutus tõhusaks vahendiks andmete kogumisel ja analüüsi tulemusena järeldusteni jõudmisel. Tuginedes püstitatud uurimisülesannetele toob autor lühidalt välja järgmised tähelepanekud: 1. Selgitada ettevõtte kvaliteedijuhtimise olemust. Autor tutvus ettevõttesiseste dokumentidega, sealhulgas Integreeritud Juhtimissüsteemi Käsiraamatuga, kus on põhjalikult kirjeldatud ettevõtte kvaliteedijuhtimine ja ISO standartide integreerimine AS-is Chemi-Pharm. Organisatsioon rakendab oma töös ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 13485:2016 rahvusvahelisi kvaliteedijuhtimisstandardeid. Ettevõttes on kasutusel pidevalt uuendatavad tööjuhendid, protsessijuhendid, -skeemid ja muud dokumendid toetamaks kvaliteedijuhtimist läbi selle kontrolli ja tagamise tegevuste. Chemi-Pharm järgib pideva täiustamise põhimõtteid läbi hästi korraldatud kvaliteedijuhtimise. 2. Uurida tootmismaterjalidele seatud kvaliteedikriteeriumeid ettevõttes. Lõputöö praktilise osa fookuses on tarnitavate pudelite kategooria. Nimetatud ülesande täitmiseks ja ettevõttes seni seatud kvaliteedikriteeriumite väljaselgitamiseks tutvus autor tarvikute vastuvõtu teostamiseks ja tootmiseks väljastamiseks loodud kvaliteedi eelkontrolli juhenddokumendiga. Juhendi eesmärk on läbi eelkontrolli tagada lattu tulevate tarvikute nõuetele vastavus. Dokumentaalvaatluse käigus selgus, et pudelitele seatud kvaliteedikriteeriumid, mida ka vastuvõtu kvaliteedikontrolli läbiviimisel tuleb järgida, on eelkõige seotud pudeli värvuse, keerme, korpuse ja puhtusega. Ei tohi esineda määrdumist, värvivarjundeid, auke, lohke ega muid dokumendis välja toodud defekte. Konkreetsed kriteeriumid, mille põhjal vastu võetud tarvikuid hinnatakse, on tarnijatega eelnevalt kokku lepitud ning peavad vastama üks ühele etalonile või selle puudumisel eelnevalt sobivuse kontrolli läbinud ja ettevõtte poolt heaks kiidetud tootenäidistele. 3. Uurida tarnijate hindamise ja tagasisidestamise protsessi ettevõttes. Tarnijate hindamiseks ei ole hetkel konkreetset ja objektiivset süsteemi kasutusele võetud. Samuti puudub mõõdikute süsteem, mis oleks võtmetarnijate hindamissüsteemi sisendiks. Tarnijaid tagasisidestatakse kvaliteediprobleemide avastamisel ning mittevastavust puudutav oluline info registreeritakse kvaliteediprobleemiga kauba registris, mille põhjal saab analüüsida probleemide esinemise sagedusi ning vajadusel koostada raporteid. Üha korduvate probleemide puhul lepitakse vajadusel kokku kohtumine, kuid perioodilist hindamist ning tulemuste jagamist ettevõtte esindaja ja tarnija vahel ei toimu. 4. Leida kitsaskohad, mis mõjutavad tarnekvaliteeti. ● Lepinguliste tarnijate maht on väike ning senised lepingutingimused jätavad ostva ettevõtte piisava kaitseta. Enamus ostutellimuste raames antud lubadused piirduvad tellimuskinnitusega. Leping annab võimalus viidata konkreetsetele kriteeriumitele, mida tarnija ettevõte täita pole suutnud. ● Puudub tarnijate hindamise süsteem ja selle sisendiks olevad ettevõtte eesmärke toetavad mõõdikud. Oluline on hinnata tarnijaid, kellega on toimival koostööl suurem tähtsus ning sellega ka suuremad kaasnevad riskid. Pidev hindamine võimaldab jälgida trende ning anda tarnijale põhjalikumat tagasisidet. ● Tarnijate tagasisidestamine toimub reklamatsioonide esitamisega vastavalt probleemi tekkimisele. Puudub järjepidev tarnijate tulemuste analüüsimine ja perioodiline tulemuste jagamine. Kui reklamatsioonid jäävad korduma, aga konkreetseid trende ei ole mõõtmissüsteemi puudumise tõttu välja tuua, on tarnija arendustele motiveerimise võimalused piiratud. ● Ettevõtte protsessid ei ole detailselt kaardistatud, mistõttu puudub üksikasjalik ülevaade protsessi sisenditest, väljunditest ja tööetappide vastutajatest. Protsessiskeemi täiustamisel saaks sellele lisada ka välja töötatud mõõdikud. Tarnekvaliteedi parendamine eeldab senise tarnijate hindamise ja tagasisidestamise protsessi edasi arendamist. Tuginedes uuringu tulemustele soovitab autor AS Chemi-Pharmi tarnekvaliteedi parendamiseks ning seniste süsteemide edasi arendamiseks järgmist: ● Segmenteerida tarnijad olulisuse järgi ja juurutada võtmetarnijatele ühtne ja objektiivne hindamissüsteem. ● Luua võtmetarnijatega kokkulepped lepingu näol. Selleks, et anda tarnijale selge ja üksikasjalik arusaam teenuse ja jõudluse eeldatavast tasemest, on võimalus lisada olemasolevale lepingule teenustaseme kokkulepe ehk SLA. Kokkuleppes määratletu peab vastama hindamiskriteeriumitele, olema konkreetne ning mõõdetav, et ootused oleks mõlema osapoole jaoks üheselt mõistetavad. ● Panna paika tarnekvaliteediga seonduvad eesmärgid ja luua igale eesmärgile vastav mõõdik, tuginedes SMART kriteeriumitele. ● Kasutada välja arendatud registreid ja tarkvara selleks, et nendes sisalduv info oleks sisendiks loodud mõõdikutele. ● Muuta hindamise protsess võimalikult automatiseerituks, et perioodiline hindamine ei jääks töötajate ajapuuduse taha ning et mõõtmistulemused sisaldaks minimaalselt vigu, oleks täpsed ja usaldusväärsed. ● Iga kindla perioodi järel võiks hindamisele järgneda partneritevaheline koosolek, kus tegeletakse valdkondadega, kus tulemuslikkus ei vasta ootustele ning hindamistulemuste põhjal saab välja mõlemapoolselt töötada pideva täiustamise plaanid. Autori hinnangul osutus lõputöö edukaks, sest püstitatud uurimisülesanded on lahendatud ning tänu sellele sai täidetud ka uurimiseesmärk, milleks on autori poolt välja pakutud lahendused tarnete kvaliteedi parendamiseks. Antud lõputöö ei keskendu parendusettepanekute tulemusanalüüsile, kuid edasiarenduste käsitlemine on võimalik tulevastes uuringutes. Ka koostöö sujus autori hinnangul edukalt, sest ettevõte ise on lahendustele suunitletud ning tundis huvi võimalike parendusettepanekute vastu. Edukad ettevõtted on need, kes tahavad ja oskavad probleeme lahendada ning ei karda muutusi läbi viia.Nimetus Avatud juurdepääs Tarnijate tulemuskaardi loomine Harju Elekter AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-03) Jaakmees, Tiffany; Golubeva, KerttilyLõputöö eesmärgiks oli luua ühinenud ettevõttele tarnijate perioodilise hindamise kaart, mis toetab ettevõtte strateegilisi eesmärke. Eesmärkide täitmiseks püsitati uurimisülesanded: 1. Uurida ühinenud ettevõtte strateegilise arenguplaani olemust. Harju Elektri strateegilist arenguplaani uurides selgus, et järgmiseks 3 aastaks koostatud arenguplaan on suunatud ESG strateegiale. Jätkusuutlikkuse arenguplaaniga on võetud fookusesse neli teemat: koostöö klientidega, keskkondlik jätkusuutlikkus, töötajate areng, tööohutus ja rahulolu, vastutustundlik juhtimine. Lisaks jätkusuutlikkuse strateegiale on Harju Elekter loonud ka lühiajalise arenguplaani 2023. aastaks. Aastane arenguplaan on koostatud vastavalt tasakaalus tulemuskaardi meetodile, sisaldades finants, kliendi, sisemiste protsesside, töötajate ning õppimise ja arengu perspektiive. 2. Selgitada arenguplaaniga seotud tulemusmõõdikute olemust. Nii pika kui lühiajalise arenguplaani täitmise hindamiseks on Harju Elekter loonud tulemusmõõdikud. Ettevõtte tulemusmõõdikutel on selge seos ettevõtte strateegiliste eesmärkidega ning selgesti mõõdetavad, kuid pisut pealiskaudsed. Näiteks kliendirahuolu puhul on tulemusmõõdikuks ROTD%, kuid ei mõõdeta defektidega toodete hulka. Defektidega toodete hulk aitab ettevõttes kindlustada toodete kvaliteedi, klientide rahulolu, ettevõtte hea maine ja äritegevuse tulemuslikkuse. Ettevõte võiks kaaluda strateegiasse täiendavate tulemusmõõdikute lisamist, mis toetavad sügavamat arusaamist strateegiliste eesmärkide täitmise kohta ja aitavad tagada pikaajalise arengu. 3. Selgitada välja, millised on tarnija hindamispraktikad. Teletehnikas hinnati 20 suurima ostumahuga tarnijat kord aastas. Teletehnika tarnija hindamise mõõdikute vahel ei ole selget seost ettevõtte eesmärkidega, kuid on olemas kõige olulisemad tarnijaga seotud mõõdikud. Teletehnika tarnija hindamiskaart sisaldab liigset subjektiivsust klienditeeninduse hindamise osas ning ei sisalda ühtegi otseselt jätkusuutlikkuse mõõtmisega seotud mõõdikut. Elektrotehnika hindas oma tarnijaid kord kvartalis ning hinnati kõiki tarnijaid, kelle ühekordne ost oli üle 500 euro ning aastane maht üle 5000 euro. Hinnati nii jätkusuutlikkusega, kui ka kvaliteedi, tarnetäpsusega ning hinnaga seotud kriteeriume. Jätkusuutlikkusega seonduvalt mõõdetakse keskkonna- ja tööohutusega, kuid hindamissüsteemis ega sellega kaasas käivates dokumentides ei ole paika pandud keskkonna- ja tööohutusega ega kvaliteediga seonduvaid nõudeid tarnijale. Seega osa Elektrotehnika mõõdikutest ei ole mõõdetavad, sest need pole selgelt defineeritud. 4. Selgitada välja, millised tulemusmõõdikud sobivad Harju Elektri tarnijate hindamiseks. Harju Elektri tarnijate hindamiseks on valitud mitmed olulised tulemusmõõdikud, mis on seotud ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Valitud mõõdikud võimaldavad süstemaatiliselt hinnata tarnija tulemuslikkust erinevates tarneahela etappides: Usaldusväärsus: mõõdik OTD% (õigeaegne kohaletoimetamine). Mõõdik annab aimu tarnija võimest täita kohaletoimetamise kohustusi õigeaegselt, mis omakorda mõjutab otseselt Harju Elektri klientide rahuolu. Reageerimisvõime: mõõdikud hõlmavad tarnegraafiku muutumisest teavitamist ja kinnitamata tellimusridade protsenti. Need mõõdikud on tihedalt seotud tootmisplaani ja tootmisvõimsusega. Tõhus suhtlus tarnijatega ja kiire reageerimine aitavad tagada optimaalset seadmete kasutamist. Kulud: autor soovitab hinnata ISO9001 olemasolu, hea kvaliteedikuluga seotud aspekte, defektidega tellimuste hulka ning materjalide tagastuskulu. Need mõõdikud keskenduvad kulude tõhusale juhtimise ning kvaliteedikontrollile, mille kaudu täidetakse ühte Harju Elektri eesmärki, milleks on halva kvaliteedi kulu vähendamine. Kasum: mõõtmiseks kasutatakse tarnija maksetingimuse hindamist päevades ning hankimise ROI-d. Tõhus rahavoogude juhtimine ja läbimõeldud lähenemine maksetingimustele ning kõrge hankmise ROI võivad aidata ettevõttel saavutada paremat finantsolukorda ja suuremat kasumit ja kasumimarginaali. Varad: mõõdikud hõlmavad tellimustsükli aega päevades ja tarnija seisvate varude kogust. Need mõõdikud kajastavad tarnija võimet hoida optimaalseid varusid ja täita tellimusi nõutud kogustes ja ajakavas. Need tarnija omadused aitavad Harju Elektril oma laovarusid vähendada. Sotsiaalne jätkusuutlikkus: mõõdikud hõlmavad töötajate koolitamist, mitmekesisust, rahulolu, ja töökeskkonna ohutust. Need mõõdikud peegeldavad tarnija pühendumust sotsiaalse vastutuse ja töötajate heaolu küsimustele, mis aitab Harju Elektril hinnata ka oma konkurentsivõimelisust sotsiaalse jätkusuutlikkusega seotud mõõdikute osas. Keskkondlik jätkusuutlikkus: mõõdikuteks on kasvuhoonegaaside vähendamine, millega seonduvalt mõõdetakse ka jäätmete ning transpordi kaudu tekkinud heidet. Lisaks hinnatakse tarnijate puhul ISO ning RoSH sertifikaatide olemasolu ning vee- ja energia tarbimist. Mõõdikud näitavad orienteeritust jätkusuutlikkuse temaatikale ning aitavad mõõta Harju Elektri kasvuhoonegaaside vähendamist vastavalt SCOPE 3 mõjualale. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning valitud tulemusmõõdikute põhjal loodi tarnija tulemuskaart, mis sisaldab mõõdikuid, mis võimaldavad Harju Elektril hinnata tarnijate üldist tulemuslikkust, arvestades mitmeid olulisi aspekte ettevõtte tarneahelas.Nimetus Embargo Varude juhtimise seostamine ettevõtte strateegiliste eesmärkidega ettevõtte Avaeksperdid OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Sooster, Miina; Golubeva, KerttilyKokkuvõte Lõputöö eesmärgiks oli siduda tootmisettevõtte Avaeksperdid OÜ varude juhtimine ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Eesmärgi täitmiseks viis autor läbi järgmised uurimisülesanded: • Kirjeldas ettevõtte Avaeksperdid OÜ olemas olevaid varusid; • Kirjeldas ettevõtte Avaeksperdid OÜ varude juhtimist; • Kirjeldas ettevõtte Avaeksperdid OÜ strateegilisi eesmärke; • Analüüsis ettevõtte varusid läbi ABC, XYZ ja FSN analüüsi; • Esitas vastavalt loodud teoreetilistele alustele ettevõttele parendusettepanekuid varude juhtimise seostamiseks ettevõtte pikaajaliste eesmärkidega. Ettevõtte varud jagunevad laias laastus kolmeks - tellimuspõhised varud, põhivaliku varud ja lõpumüügi varud. Varude juhtimise otsused põhinevad peamiselt majandustarkvara Odoo poolt genereeritud ostusoovitusel. Odoo poolt loodud ostusoovituste taga on artiklitele määratud reeglid. Ettevõte on seadnud varude juhtimisega seotud strateegilisteks eesmärkideks: laoseisude vähendamine, lao kasvu piiramine, väheliikuvate varude vähendamine, varude kontrolli parendamine ja lao liikumiskiiruse parendamine. Ettevõtte varude tase on kõrge, tooraine ja materjali osakaal on 88,41% ja kasvavas trendis, aastel 2021. ja 2022. on osakaal ületanud 95% piiri. Varude käibevälde on nelja aasta vaates 87,85 päeva, kõige pikem tootmistsükkel aga 42 päeva. Ettevõtte kõrge varude tase viitab asjaolule, et suur osa kapitalist on varude all kinni ja varud seisavad pika perioodi laos enne realiseerimist. Autor keskendus ABC, XYZ ja FSN analüüsi teostamisel ettevõtte ribakardinate kategooriale. See kategooria moodustab valmistoodete müügist kõige suurema osakaalu müüdud kogustest. Ribakardinate kategooria artiklid moodustasid 380 artikli suuruse valimi. ABC analüüsist selgus, A-kategooriasse kuulub 3,2% toodetest, B-kategooriasse 10% toodetest ja C-kategooriasse 86,7% toodetest. XYZ analüüsi tulemusena selgus, et X-kategooriasse kuulub 10% toodetest, Y-kategooriasse 23,2% toodetest ja Z-kategooriasse 66,8% toodetest. FSN analüüsist selgus, et F-kategooriasse kuulib 77,5% toodetest, S-kategooriasse kuulub 13,7% ja N-kategooriasse 8,9% toodest. 48 Varude kontrolli parendamiseks toob autor välja töös ettepaneku rakendada A-kategooriatele igakvartalist inventuuri, B-kategooria artiklitele kaks korda aastas läbiviidavat inventuuri ja C-kategooria artiklitele kord aastas läbiviidavat inventuuri. Laokasvu piiramine, laoliikumiskiiruse parendamine ja laoseisude vähendamine on otseselt seotud varude juhtimise otsuste tegemisega. Rakendades ABC-XYZ analüüsi tulemusi, on võimalik määrata saadud toote kategooriatele erinevaid lähenemisviise. Autor soovitab AX-, BX- ja AY- kategooriatele rakendada tellimispunkti süsteemi ja parendada tarnijate usaldusväärtust ja tarnekindlust. BY-kategooriale soovitab autor rakendada ajalise plaani süsteemi ja CX-kategooriale tellimisperioodi süsteemi. BZ-, CY- ja CZ kahe kasti süsteemi. Erinevate süsteemide rakendamine eeldab majandustarkvaras artiklite eelseadistuste muutmist ja annab võimaluse piirata laokasvu, sest igale artiklile on rakendatud artikli osakaalu koguväärtuses ja nõudluse kõikumist arvestades sellele artiklile sobivaim tellimismeetod. Otseselt väheliikuvate varude vähendamiseks soovitab lisaks erinevate tellimsimeetodite kasutamisele rakendada artiklitele ka XYZ-FSN analüüsi. Seda analüüsi kasutades on võimalik leida tooted, mis kuuluvad FN kategooriasse. Need varud on ettevõtte seisukohast ebalikviidsed ja majanduslikult ebamõistlikud varud, sellise analüüsi rakendamine aitab kaasa ka ebamõistlike varude täiendamise vältimiseks, mis omakorda aitab vähendada ja piirata laoseisude kasvu. Autor soovitab rakendada ABC, XYZ ja FSN analüüsi kõikidele ettevõtte kategooriatele. Mitmetahuline analüüsimine annab võimaluse vaadelda artikleid kui sarnaste iseloomudega kategooriaid, rakendades saadud andmetele põhinedes erinevaid varude juhtimisega seotud otsuseid, on ettevõttel võimalik teenida suuremat kasumit ja olla konkurentsivõimeline.