Arhitektuuriinstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Arhitektuuriinstituut Autor "Angeelika, Kaja" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kultuurimägi(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Angeelika, Kaja; Kadarik, Ott; Mihkel TüürKäesoleva lõputöö raames käsitleti ajaloolise Skoone bastioni ja selle lähialade korrastamist ning multifunktsionaalse külastuspaviljoni rajamist lähtuvalt koha spetsiifikast. Läbi aegade on Skoone alal välja kujunenud killustatud iseloom ja nõrk seotus ümberkaudse linnaga. Seetõttu oli diplomitöö lähteülesandeks leida parim terviklik lahendus koha puudujääkide vähendamiseks: luues toimivad ühendused Skoone bastioni ümbritsevate alade vahel, muutes ala kergesti kättesaadavaks ja turvaliseks kergliiklejatele ning tuues laialipaisatud funktsioonid ühte kohta kokku. Juhtumiuuringu raames vaadeldi lõputöö konseptsiooniga sarnaseid hooneid nii Türgis (Anamur Cultural Center), Hiinas (Garden Hotspot Restaurant) kui ka Soomes (Oodi Central Library). Lahenduse koostamisel lähtuti planeeritava ala asukohast, tema ajaloost ning arvesse võeti muinsuskaitsetingimusi. Skoone bastionile loodava lahendusega sai ala omale värske ilme ning see mõjub mõnusa ajaveetmiskohana, kuhu saab tulla ilma nautima, jalutama, pikniku pidama, sportima, harima, kultuurilisi elamusi omandama ja palju muud. Projekti käigus keskenduti võimalikult suures osas miljöö säilitamisele ja antud asukoha väärtustamisele. Lisaks olemasolevale eskarpmüüriosale Skoone bastioni paremal küljel toodi maa seest välja vasakpoolne müür. Uue multifunktsionaalse külastuspaviljoni püsitamiseks säilitati kogu olemasolev haljastus, mille hulka kuuluvad ka Skoone bastioni vanimad ja väärtuslikud pärnapuud. Lõputöö asendiplaaniline lahendus jaguneb mitmeks erinevaks osaks, milleks on vallikraav, Skoone bastioni pealne ehk uus Kultuurimägi, Rannamäe tee uus kergliiklustee ning vallikraavist kõrgemale jääv ala ehk glassii, mis ühisel koosmõjul on lahendatud toimima ühtse tervikuna. Projektlahenduse üheks eesmärgiks oli ala muuta võimalikult jalakäijasõbralikuks ning minimeerida sõiduliiklust, mistõttu olemasolev Rannamäe sõidutee tehti kergliiklusteeks. Kergliiklustee kohale on projekteeritud jalakäijate sild loomaks ühenduse ajaloolise muldkehandi ning vanalinna vahele. Bastioni peale rajati ühe maapealse ning kahe maa-aluse korrusega ühiskondlik multifunktsionaalne külastuspaviljon, mille vorm tekib ümber olemasoleva mäepealse haljastuse. Hoonel on kaks peasissepääsu, kuhu ette on rajatud tiheda betoonkivikatendiga platsid. Hoone katusele on rajatud erinevad istutuskastid kogukonnale ja teemaaiad mitmekesiste taimekooslustega, mille vahele integreeritakse vaateplatvormid ja muud tegevused nagu lauatennis. Maapealne osa on enamasti mõeldud avalikuks kasutuseks, mille teekond algab sissepääsust liikudes mööda galeriikäiku Skoone bastioni ajaloonäituse alale, kus eksponeeritakse Skoone bastionit läbi aegade eksklusiivse fotokogu näol. Maa-alustele korrustele jaotatud ruumid on rohkem teenindavaks otstarbeks. Korrustele lisanduvad samuti poolavalikud funktsioonid – äripinnad, mis on paigutatud hoonemahu lõunapoolsesse otsa. Teeninduseks mõeldud sissepääsud on ette nähtud Rannamäe teelt. Esimese maa-aluse korruse ruumid jaotuvad enamasti maapealsete ruumiosade järgi. Planeeritaval alal on tegemist peamiselt kõrghaljastusega, sealhulgas ajalooliselt väärtuslikud puud, mis täielikult oma kõrguselt ja asukohalt säilitatakse. Projekteeritava hoone välispiirded tagavad pikaajalise õhu- ja helipidavuse ning on varustatud piisava soojustusega. Hoone energiatõhususeks on katusele projekteeritud käidav murukatus, mille omadused säästavad katuse eluiga ning hoolduskulusid, kaitstes UV-kiirguse ja sademete eest. Projekteeritava hoone püstitamisel on lähtutud pigem kultuurilistest kui traditsioonilistest säästva arengu printsiipidest, mis loob seoseid inimese, hoone ja keskkonna vahel. Projekteeritava ala kujundamisel on maksimaalselt kaasatud loodust, võimendamaks keskkonnaellu naasmist ning aidata meil hoida looduskeskkonda, millest saab osa võtta nii kohalik tööjõud kui ka kogukond.