Arhitektuuriinstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Arhitektuuriinstituut Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 210-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Loomekeskus Toomemäel Tartus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0023-05-18) Litvinenko, Rodion; Künnapu, VilenKäesoleva lõputöö raames kavandatud osaliselt integreeritud Toomemäle loomekeskus sisaldab kõiki inimeste vaba aja veetmiseks ja hobide harrastamiseks vajalikke aspekte. Olemasolevate mälestiste ja koha ajaloo uurimine näitas, et pargis ei ole nii huvitav aega veeta, kuna see näeb välja võsastunud ja hooldust vajav. Loovuskeskus peaks täiendama Toomemäe ajaloopärandit kenasti, julgustades inimesi tutvuma koha ja selle ajalooga. Kõigi oluliste taimeliikide säilitamise ja uue haljastuse tegemisega saab parki uut elu lasta. Kõik mälestusmärgid muutuvad nähtavamaks ja omavahel seotud, kõik kõnniteed renoveeritakse, jäädes samas oma algsetele kohtadele. Pargi olemasolev mänguväljak noorendatakse ning kõik valgustid ja pingid vahetatakse välja, muutes pargi avalikkuse jaoks atraktiivsemaks. Loomekeskus koosneb kahest osast, külastajatele, kes ei soovi ise keskuses käia, on paviljon, kus asub restoran, kuid põhitegevused toimuvad maa all. Igas saalis ja loomulikku valgust vajavas ruumis on katuseaknad. Ka eri tänavatelt kahte suunda ühendavad tunnelid on samuti klaasitud katusega. Ülejäänud ruumid on vastavalt vajadusele hästi valgustatud. Kõiki ruume ja stuudioid saavad kasutada nii kohalikud elanikud kui ka külalised, kes on ühe ruumi broneerinud. Projekteerimisel tuleb arvesse võtta selliseid olulisi tegureid nagu oli juba mainitud loomulik valgus, ventilatsioon ja veekindlus, tagades samas, et konstruktsioon on tugev ja turvaline. Kaevamisprotsess on kriitilise tähtsusega ja nõuab kogenud spetsialiste, et tagada pinnase stabiilsus ja hoone nõuetekohane toetamine. Materjalide valik on samuti väga oluline, et seinad ja laed peaksid vastu ülalpool asuva pinnase raskusele ning niiskuse ja temperatuurimuutuste survele, seega võtsin minimaalseks seinapaksuseks 60 sentimeetrit ja kasutasin kandekonstruktsioonidena selliseid materjale nagu raudbetoon ja teras. Hoolimata probleemidest võib maa-aluse ehitise ehitamine tuua palju kasu, näiteks energiatõhususe, väiksema keskkonnamõju ja ainulaadsed disainivõimalused.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Lennujaama Hotell-Konverentsikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0215) Lilleberg, Katrin; Kesler, HindrekKäesolev töö on seletuskiri Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonna tehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõputöö saateks. Lõputöö teemaks on Tallinna Lennujaama konverentsikeskuse ja hotelli rajamine. Lisaks on planeeritud reisiterminali ühendus kesklinnaga läbi trammiliini pikendamise ning lennujaama sisemine ümberorganiseerimine liikuvuse ja mugavuse parandamiseks lennujaamas. Käesoleva projektiga antakse Tallinna lennujaamale lisaväärtust ning uut kvaliteeti. Trammiliini pikendamine muudab transpordiühenduse lennujaama ja linna vahel mugavamaks ning toob seeläbi linna terminalile veelgi lähemale. Projektilahenduse loomisel on osaliselt arvesse võetud Tallinna lennujaama hetke laienemisplaane. Lennujaama hotell pakub mugavat lahendust edasireisjatele ning selle kaudu soodustab nii lennujaama kui ka Eesti lennunduse arengut transiitlennunduse suunas. Konverentsikeskus loob võimaluse Tallinnal saada äri- ja konverentsiturismi linnaks ning kiirendab Tallinna suurima potentsiaaliga rahvusvahelise ettevõtluspiirkonna Ülemiste City arengut.Nimetus Avatud juurdepääs Grafiitpliiatsitehnika natüürmordi joonistamisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Nukke, MallÕpiobjekti eesmärk on õpetada joonistama, kasutades grafiitpliiatsi ehk rahvakeelt “hariliku“ pliiatsi kõiki võimalusi, saavutamaks tehniliselt hea tulemus. Kursus on mõeldud joonistajale, kes omab aasta-paari pikkus joonistamise kogemust ja soovib oma teadmisi selles vallas täiendada. Eelnevalt peaks oskama:teostada alusjoonist; teada, kuidas mõõta proportsioone, osata vähesel määral joonistust varjutada.Antud materjali läbimine koos materjali lugemise ja praktilise ülesande teostamisega võtab aega 4-6 tundi. Materjali läbinu teab: grafiitpliiatsi tehnika puhul tema soovituslikku joonistamise järjekorda (esi-tagaplaan; hele-tumedus); tunneb paremini grafiitpliiatsi tehnika võimalusi (pehmed-kõvad pliiatsid, kustutuskummi efektid joonistamisel).Nimetus Avatud juurdepääs Heliisolatsioon, ruumi akustika(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Madalik, LindaHeliisolatsioon, ruumi akustikaNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Joonistamine söetehnikas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Nukke, MallÕpiobjekti eesmärk on tutvustada söega joonistamise tehnika võimalusi, saavutamaks tehniliselt head ja realistlikku tulemust. Õpiobjekt on mõeldud joonistajale, kes omab aasta-paari pikkus joonistamise kogemust ja soovib oma teadmisi selles vallas täiendada. Eelnevalt peaks oskama:teostada alusjoonist; teada, kuidas mõõta proportsioone, osata vähesel määral joonistust varjutada.Antud materjali läbimine koos materjali lugemise ja praktiliste ülesannete teostamisega võtab aega 4-6 tundi. Materjali läbinu:oskab kirjeldada soovituslikku joonistamise järjekorda (esi-tagaplaan; hele-tumedus);tunneb söejoonistuse põhilisi tehnilisi võimalusi (pehmed-kõvad söepulgad, erinevad kustutuskummid, nende efektid/võimalused joonistamisel, abivahendite kasutamist hea tulemuse saavutamiseks); teab, millist paberit söejoonistamise tarbeks eelistada;oskab kasutada fiksatiivi nii töö käigus kui ka joonistuse lõpp-viimistlemisel.Nimetus Avatud juurdepääs Normdokumendid ehitusakustikas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Madalik, LindaNormdokumendid ehitusakustikasNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Viimsi Kontserdimaja ja Kultuurikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kevvai, Anniki; Kadarik, OttOma diplomitöö raames projekteerisin Viimsi valda Haabneeme alevikku Viimsi Kontserdimaja ja Kultuurikeskuse. Teema sai valitud põhjusel, et Viimsi vallal on juba pikemaajaline soov rikastada oma kultuurielu kontserdi- ja kultuurikeskusega. Viimsi on kiiresti arenev vald, mille elanike arv on võrreldav Eesti keskmiste linnadega. Sellest lähtudes peab Viimsi arvestama linna vajadustega, et valla areng toimuks positiivses suunas. Projekteeritav hoone on mitmefunktsiooniline, koosnedes Kontserdimajast ja Kultuurikeskusest. Täpsemalt öelduna projekteeritakse hoonesse ~550 kohaline kontserdisaal ja lisaks sellele saavad hoonesse uued ruumid nii Viimsi Raamatukogu, Huvikeskus kui ka Kunstikool. Idee on koondada erinevad vabaaja veetmise funktsioonid ühte kompleksi, et tekiks Viimsisse üks kindel kultuurielu tõmbekeskus. Hoone koosneb kolmest mahust: kontserdisaali maht, fuajee/kohvik/restorani maht ja raamatukogu/kunstikooli/huvikeskuse maht. Hooneblokkidel on üks ühine fuajee ja peasissepääs, mis teenindavad kõiki nelja funtsiooni. See võimaldab kokku hoida ressurssi, kuna hoones on kõigil blokkidel ka ühine garderoob, valveruum ja infopunkt. Lisaks on ühiskasutuses ka saalid, koosoleku- ja paljud teised ruumid. Hoone oma mahult on sulandatud reljeefi. Idee oli tekitada mandrilt vaadatuna madalam kõrgendikule sulandatud maht, samas merelt vaadatuna kõrgem ja tähelepanu köitev maht. Selle tagamiseks on hoone süvistatud maapinda, olles merelt vaadatuna 3-4 korruseline, mandrilt vaadatuna 2 korruseline. Töö eesmärgiks oli luua Viimsi kasvavale elanikkonnale paremaid ja kaasaegsemaid vaba-aja veetmise võimalusi. Projekteeritav hoone on mõeldud kujunema Viimsi kultuurielu peamiseks tõmbekeskuseks, kuhu on koondatud peamised kultuurielu edendavad funktsioonid.Nimetus Avatud juurdepääs Kollaaž(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Nukke, MallÕpiobjekti eesmärk on tutvustada lühidalt kollaaži kui tehnikat ja loomingulise eneseväljendamise võimalust. Kursus on mõeldud rakendusarhitektuuri tudengitele lisamaterjaliks kollaaži õpitoa läbimisel. Kursus võib pakkuda lisateadmisi ka kunstiharrastajale, kes omab baasteadmisi maalimises, joonistamises, üldkompositsioonis ning soovib kollaaži tehnikaga tutvudes oma oskusi täiendada. Antud materjali läbimine koos materjali lugemise ja praktilise ülesande teostamisega võtab aega 6-8 tundi. Materjali läbinu teab: kollaaži tehnika lühikest ajalugu ja põhimõtete tutvustust; kollaaži tehnika tegemiseks vajaminevaid materjale; kollaaži tehnikas töö tegemiseks tehnilisi nõudeid; kollaaži tehnika võimalusi ja võtteid loomingulise töö tegemiselNimetus Piiratud juurdepääs Pärnu jõeäärne planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Titma, Timo; Hayashi, TomomiKäesoleva planeerimisprojekti lahenduse uudsus peitub vahelduvas ning huvitavas elukeskkonnas, kus kõik linnale vajalik on kompaktselt koos. Planeeritavat ala ilmestavad mitmed nüansid, mis eristavad Pärnut teistest jõeäärsetest linnadest. Planeeringu ettepanekus on olulisel kohal jõe eksponeerimine. Vastupidiselt hetkeolukorrale on pööratud võimalikult palju tähelepanu jõe ja selle ümbruse näitamisele: tervet planeeritavat ala läbivad avarad vaatekoridorid. Lisaks on tähtis infrastruktuuri parendamine ning vanalinna elavdamine: paljud olemasolevad tänavad on vähepopulaarsed ja halvasti läbitavad, kuid nende uuendamise ja muutmisega ühendatakse vanalinn uue jõeäärse keskusega, nii et tänavad suunduvad jõe äärde. Eesmärk on avada suunad jõele ja pöörata tähelepanu „jõelinna“ kujunemisele, milles autor näeb potentsiaali linna uuendamiseks, huvitavamaks ja paremaks muutmises. Samas on hoitud Pärnule iseloomulikku joont: hoonestus on madal ega ületa kontserdimaja ja Pärnu Keskuse kõrgust. Rõhutatud on Pärnule omast rohelust haljastusega tänavatel, hoonete rõdudel ja katuseterrassidel. Esmatähtis on luua inimestele mugav ja huvitav elukeskkond.Nimetus Avatud juurdepääs Optilised nähtused atmosfääris(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Eensaar, AguÕpiobjekti eesmärgid: õpiobjekti eesmärgiks on anda teadmised atmosfäärioptika füüsikalistest alustest - valguse murdumisest, peegeldumisest ja hajumisest;levinenumatest optilistest nähtustest atmosfääris;vikerkaare, tara, halo tekkimise iseärasustest ning omadustest. Õpiväljundid: õpiobjekti läbitöötanu tunneb atmosfäärioptika füüsikalisi aluseid - valguse murdumise, peegeldumise ja hajumise seaduspärasusi; teab levinenumaid optilisi nähtusi atmosfääris; tunneb vikerkaare, tara, halo ja teiste atmosfääri optiliste nähtuste tekkimise iseärasusi; oskab selgitada atmosfääri optiliste nähtuste füüsikalist olemust. Vajalikud eelteadmised: õpiobjekti läbitöötamisel on kasuks kõrgema matemaatika ja füüsika üldkursuse läbimine.Nimetus Piiratud juurdepääs Rahvusooper Estonia uus ooperimaja(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Arvisto, Mari; Kadarik, Ott1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. „Estonia“ teatrimajas on ehitamisest alates toimunud mitmeid Eesti ajaloos tähelepanuväärseid poliitilisi, kultuuri-, spordi- ja muid sündmusi. Tallinna ainus spetsiaalselt ooperi- ja balletietenduste andmiseks ehitatud saal on jäänud aga vajadustele väikeseks. Alates eelmise sajandi 70-ndatest aastatest on korraldatud erineva asukohaga arhitektuurikonkursse ooperimaja ideelahenduse leidmiseks, kuid ühel või teisel põhjusel on hoone jäänud püstitamata. 2010. aastal tuli teatrijuht Aivar Mäe kutsel esimest korda kokku ümarlaud, et arutada rahvusooperi laienemisplaane. Arutelude tulemusel valmis ülevaatlik dokument, mis järjestas linnaehituslikult parimad paigad uuele ooperiteatrile. Kuna Admiraliteedi basseini äärsele alale on tehtud teistsuguse funktsiooniga detailplaneering, on see kindel takistus antud alale ooperiteatri projekteerimisele. Diplomitöös analüüsiti teisi potentsiaalseid ooperimaja asukohti ning käesolevas töös otsustati Solarise keskuse ja Teaduste Akadeemia maja vahelise haljasala kasuks, mis on tuntud Teatri väljaku nime all. Tulenevalt krundi suurusest uuriti erinevaid nn kompaktooperimajade projekte ning kontrolliti selle sobivust Teatri väljakule. Diplomitöö käigus koostati ooperiteatri ruumiprogramm, mis toetus Islandil Reykjavikis asuva Kopavoguri ooperimaja lahendusele. Analüüsiti erinevaid asendiplaanilisi skeeme ja leiti sobiv lahendus. Uut hoonet lääne poolt piirav sõidutee on muudetud kahesuunaliseks ja loodud on ühistransporditasku. Solarise keskuse kõrval paiknenud ühesuunaline sõidutee likvideeritakse ning asendatakse see jalakäijate alaga. Tekkinud linnaväljakut saab läbida nii loode-edelasuunaliselt kui ka lõuna-põhjasuunaliselt ning see suunab ka ooperiteatri maa-alusele korrusele. Säilitatud on krundi lõunaosas paiknev park-haljastus. Likvideeritud on haljastus krundi servadel, kuid säilitatud on Solarise keskuse ja samuti ka Teaduse akadeemia hoone esine kõrghaljastus. Hoone arhitektuuri dikteerib paljuski ruumiprogramm ja ruumidele esitatud nõuded. Seetõttu võeti hoone lahendamisel aluseks ooperiteatri „süda“, lavaplokk koos torniga ning ülejäänud 32 ruumiprogramm paigutati selle ümber vajalikke horisontaalseid ja vertikaalseid ühendusi silmas pidades. Projekteeritav hoone peab arvestama ümbritsevat linnaruumi ning seetõttu tuleb hoiduda ooperimaja ja kõrvalhoonete vahelise ala muutmisest liiga kitsaks, takistades inimeste liikumist ja tekitades nn „pudelikaela“ olukordi. Seetõttu on hoone 1. ja 2. korrusel kitsam ning 3. ja 4. korrusel laiem. Võimaldatud on liikumine olemasoleva „Estonia“ teatrihoone ja uue ooperimaja vahelt: maa-alusel korrusel asub kahte hoonet ühendav plokk, kus asuvad valgust mittevajavad ruumid. Samuti pääsevad ühest hoonest teise ka külastajad. Uue ooperimaja parklat saavad kasutada seega mõlema hoone külastajad. Hoone funktsioonist tulenevalt eeldab fassaadilahendus ajatuid, klassikaliseid materjale. Fassaadikontseptsioon rõhutab hoone vormi ja arhitektuurset ideed, mistõttu on hoone esimesel ja teisel korrusel kasutatud ühte ning eenduval kolmandal ja neljandal korrusel teist materjali. Ülemistel korrustel on kasutatud fassaadikattena oksüdeeritud vaskprofiili ning alumistel piimjat klaasprofiliiti.Nimetus Piiratud juurdepääs Terminal Maalt Marsile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Oberšneider, Triinu; Tamm, RalfLõputöö ülesandeks oli kosmodroomi hoone projekteerimine Eestisse, valitud asukohaga Kiltsi lennuväljal. Hoone nurgeline ja maast tõusev vorm on insenertehniliselt keerukas monument kosmosele olles samal ajal ümbruskonda sulanduv.. Projekteeritud töö on tulevikku vaatava iseloomuga. Hooned on mitmel pool jagatud ruumideks kergseintega, mis võimaldab vajaduste muutudes ruumiprogrammi ümbertegemist. Samuti on ümberringi piisavalt ruumi edasiarendusteks ja lisamooduliteks. Objekti rajamisel korrastatakse hetkel räämas ala ning tekitatakse uus huvipunkt, mis hakkab arendama maaelu. Terminali fassaade kujundavad betoon ja toonitud klaasfassaad. Katused on lauge kaldega (enamik kuni 12 kraadi) muru või käidav katused ja on ette nähtud aktiivseks kasutamiseks. Ligipääsu tee on kaetud suurte valatud betoonplaatidega nagu lennuradagi, tekitades ühtse terviku. Suur veepind hoone kõrval võimendab arhitektuurset elamust ning toetab vertikaalõhkutõusu efektsust. Kompleks on arendatud nii, et see toimiks ka perioodidel, kui kosmose suunas midagi saata ei ole võimalik. Külastuskeskus on planeeritud nii, et seal oleks võimalik terve päev veeta – näitus, interaktiivsed elemendid, teabenurk, söögikoht, kinosaal. Näitusesaalide suuruse tõttu on võimalik sealt eraldada väiksemaid konverentsisaale ning korraldada koolitusi. Arhitektuurne vorm võimaldab ka suviseid väliüritusi ja kontserte. Laiapõhjaline terminal hakkab tööd pakkuma 100-300 inimesele. Järgmiste sammudena tuleks lahendada lennuvälja angaaride restaureerimine ja rekonstrueerimine ning töötajate ja reisijate majutamiseks kosmoseküla rajamine (potentsiaalne asukoht kaartil LISA 1). Infrastruktuuri edendamiseks on soovituslik taastada raudteeliin Rohuküla sadamani. Raudtee siht on näha LISA 1, maanteest põhjapool asuv pikk siht metsa vahel. Kuna lennuväljast Haapsalu poole jääv ala on juba planeeritud tööstusalaks, siis raudtee leiaks suurt kasutust nii inimeste kui kauba veol. Hea logistikaga kohas areneb tööstus jõudsalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Kunsti ja digitaalmeedia keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Konstantin, Rõbkin; Kadarik, OttLõputöö ülesandeks on projekteerida Tallinna Meremuuseumi ehk Vesilennukite angaaride kõrvale Kunsti ja digitaalmeedia keskus ning pakkuda ette arhitektuurne visioon ümbritsevast maa-alast. Käesolev töö on suunatud kogu Eesti tulevikule.Nimetus Piiratud juurdepääs Uus vanasadam(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Esajas, Mari-Ann; Tammik, ToivoKäesoleva diplomitöö eesmärgiks oli leida sobiv ja kasutajasõbralik lahendus Tallinna sadama alal, uue reisiterminali näol. Töö aluseks on võetud kehtivad detailplaneeringud kui ka linnaliikluse tulevikuvisioonid. Lisaks on võetud aluseks tallinna sadama poolt koostatud kasutajakogemuse ja jalakäijate uuring. Kasutatud on erinevaid detailplaneeringuid, uuringuid, erialast kirjandust ja töö koostaja kogemust koos töö juhendaja soovitustega. Käesoleva projektiga on Tallinna Sadama endiste A, B ja D terminalide asemele projekteeritud üks ühine reisiterminal. Asukoha valikul said määravaks asukoha spetsiifilised ühendused hoonega, seda eelkõige logistilises ja tehnilises mõistes. Samas mängis suurt rolli ka hoone funktsioon ja vaadeldavus nii linnalt kui merelt. Uus terminalihoone koos admiraliteediäärse promenaadiga, loob uue Tallinna merevärava ja ühendab selle linnakeskkonaga. Hoone on planeeritud lähtudes kasutajale mugavatest lahendustest ning reisisadama nõudmistest. Lõputöö kirjutamise käigus omandas autor teadmisi sadama ja reisiterminalide erinevatest vajadustest ja lahendustest Ruumid on avara planeeringuga ja valgusküllased. Liikumine kahe terminalihoone vahel toimub läbi ühendussilla, mis on rajatud üle admiraliteedibasseini. Uus hoone lahendus on funktsioonitruu ning võimaldab luua paremat avalikku- ja töökeskkonda.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste Sõlm(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikka, Helen; Süda, KaiDiplomitöö „Ülemiste Sõlm“ põhieesmärgiks oli luua Ülemistele multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja esinduslik ühistransporditerminal, mis koondab endasse Rail Balticu raudteejaama, Elron rongide peatuse ning Tallinna bussijaama, olles mugavalt ühendatud ka Tallinna linnaliinibusside ning trammiga. Tulemuseks oli orgaaniline lennukas puitkonstruktsioonist tekk üle raudtee ning Suur-Sõjamäe tänava. Oma vormi ja materjalikäsitluse poolest on see ümbritsevas keskkonnas silmapaistev ja üllatav ning lisab peamiselt kuubikujulisse arhitektuuripilti vaheldust ja tasakaalu. Terminalihoone on monumentaalne, esinduslik ning uudne maamärk linnapildis. Liimpuittalade kordus ja kõrged klaasfassaadid moodustavad emotsionaalse, suursusuguse, samas hubase terviku. Ülemiste Ühistransporditerminal jaguneb mõtteliselt kolmeks tsooniks – Põhjasõlm, Lõunasõlm ja Rongikaar, mis on nii arhitektuurselt kui asendiplaaniliselt selgelt eristuvad osad ning muudavad terminalisisese orienteerumise lihtsaks. Oma asendiplaanilise lahenduse poolest on kompleks väga funktsionaalne. Terminaliesised väljakud ning Peterburi teed ja Ülemiste City’t ühendav trammitunnel muudavad kogu Ülemiste linnajao kergliiklejale ja ühistranspordi kasutajale kordades atraktiivsemaks, kui see on praegu. Head ja organiseeritud ümberistumisvõimalused rongide, liinibusside ja linna ühistranspordi vahel on kasutajasõbralikud ning vähendavad kesklinna autokoormust. Ülemiste Sõlmest saab Tallinna linnale uus värav, esmamulje tekitaja. Julge, loodussõbralik ning kaasaegne arhitektuur muudab kogu teekonna – olgu see siis Euroopa, Eesti või Tallinna piires – meeldejäävaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuressaare loomekvartali planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oolu, Kristina; Kadarik, OttAntud planeerimisprojekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala lõputöö, mis hõlmab endas Kuressaare kesklinna serval asuva ja olemasoleva bussijaamahoonega kvartali analüüsi ning planeeringuettepanekut. Töö põhineb projektile eelnevalt tehtud linnaanalüüsile ja ajaloouuringutele. Teemaga tutvumisel kogusin võrdlusmaterjale ja ajaloolisi andmeid Kuressaare Linnaarhiivist, ajaloolistest raamatutest ja internetist. Töö sisuks on loometegevuse koondamine ühele alale, uue hoonestusstruktuuri ning huvitava, atraktiivse ja võimalusterohke ruumi loomine kvartalisse, säilitades sealjuures bussijaama funktsiooni ning ühendades vana hoone uue, kaasaegsema hoonestusega. Planeeringus on rõhku pandud ka jalakäijatele ja jalgratturitele mugava ja turvalise ala rajamisele. Lõputöö mahus analüüsin ja ilmestan olemasoleva kvartali võimalusi skeemidega ja pakun välja uue omanäolise loomekvartali planeeringu hoonestuse, krundijaotuse ja avaliku ala plaanidega. Kuna tegu on väikesemahulise planeeringuga, on välja pakutud ka hoonete plaanide eskiislahendused. Kuressaare on Saaremaa pealinna ja olulise turismilinnana atraktiivne ja oluline koht väliskülalistele aga ka hubane kodu linnaelanikele. Kui turismi valdkond Kuressaares alati niigi aktuaalne on, siis oma lõputööga proovin välja pakkuda just midagi linnaelanikule ja maainimestele ja sellega anda väärtust juurde linnale kui tervikule. Kuressaares võib täheldada linnast väljavooge nii inimeste kui funktsioonide näol. Suuremate kaubanduspindade tekkimine äärelinnadesse on tänapäeval loogiline suund, mis tuleneb inimeste liikuvusest ja mugavusest. Leian, et seda võib tolereerida ja samal ajal mõelda, kuidas muuta kesklinn atraktiivseks ja võimalusterohkeks, et inimesi äärelinnadest jälle keskusse kutsuda. Inimesi võiks jätkuda nii siia kui sinna. Oma lõputöö planeeringuga loon sellise ruumi, mis oleks inimestele kutsuv ja samas linna kui tervikut täiendav – osa kesklinnast, mis aktiivsust sinna juurde tooks. Linnaline ruum, kus saaksid toimuda avalikud üritused ja kus saaks lihtsalt vaba aega veeta, oleks tasakaalustavaks elemendiks linna turismialasse või äärelinna kaubanduskeskustesse vajumise vastu. Hetkel on Kuressaares loometegevusega seotud organisatsioonid ja ettevõtted laiali üle linna. Nende osaline koondamine, liitmine ja sobitamine teiste tegevuste-funktsioonidega looks kindlasti teatud sünergia, millest võidaksid nii inimesed kui terve linn. Oma lõputööga katsetasin, kuidas kvartal linna ja inimeste heaks tööle panna, liites olemasolev hoone uusehitusega. Struktuur, kus hooned lähestikku, ning seega ka loometegevus, äri, teenused, kaubandus, tööpinnad ja elamispinnad tihedalt asetsevad, ei loo tihedust mitte ainult ruumiliselt, vaid ka eluliselt. Usun, et lahendus võiks linnaelanikule ja külalisele pakkuda nii sotsiaalseid kui ka eneseteostusvõimalusi, huvitavaid elamusi ja ruumikogemusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Admiraliteedi basseini ümbruse planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pintson, A; Künnapu, VilenAdmiraliteedi basseini ümbruse planeeringuprojekt