Lõputööd (MO, TD, RR)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/54

Sirvi

Sirvides Lõputööd (MO, TD, RR) Autor "Allik, Laura" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Digitaalse turunduse meetmed MiaStudio Tikandid OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Allik, Laura; Aasjõe, Ülle
    Kiiresti arenevas ühiskonnas peavad ettevõtjad olema valmis ärikeskkonnas muutustega kaasa minema. Digiturundus annab ettevõttele võimaluse üles leida enda kindel sihtrühm, kellele digiturundus suunata. Ilma digitaalsete kanalite ja meetmete ei pruugi ettevõtte uutele klientidele silma paista. Käesolev lõputöö teema sai alguse autori poolt sooritatud inseneripraktikatest MiaStudio Tikandid OÜ’s ja ka ettevõtte omaniku soovist laiendada kliendibaasi. Lõputöö eesmärk oli teha soovituslikud ettepanekud digitaalse turunduse meetmete kasutusele võtmiseks. Autor valis eesmärgi täitmiseks kombineeritud metoodika, kus kvalitatiivsete andmete kogumiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu, nii ettevõtte omanikuga kui ka kahe püsikliendiga. Kvantitatiivsete andmete kogumiseks valis autor statistikaameti andmebaasi, kus on näha infotehnoloogia kasutaja trende Eesti ettevõtete seas. Autor koostas ka turu-uuringu, kus analüüsi meetodiks oli klasteranalüüs ja klastri tunnuseks valis autor ettevõttes töötavate inimeste arvu. Intervjuust ettevõtte omanikuga selgus, et kuigi siiani ei ole rõhku pandud digiturunduse arendamisele ebapiisavate teadmiste tõttu, on omanik nõus võtma kasutusele uusi kanaleid ja meetmeid. Kuigi ettevõtte on algselt kogunud sotsiaalmeedia kanalil Facebook üle saja jälgija, ei ole alates 2019. aastast tehtud uuendusi. Autor toob ettepanekutes välja omanikule põhjaliku sotsiaalmeedia kanali Facebook’i uuenduste võimalused. Uuendatud kanal hoiab olemasolevaid jälgijaid ja loob aluse potentsiaalsete klientide tekkimisele. Statistikaameti infotehnoloogia kasutaja trendide põhjal Eesti ettevõtete seas koostas autor enda poolsed järeldused ja hinnangu kasutatavatest digiturunduse kanalitest ning vahenditest ettevõtetes. Autor lähtus andmete esitamisel töötajate arvust. Tulemuste põhjal selgus, et digiturunduse kanalitest eelistavad väike- ja keskmised ettevõtted pigem kodulehte, kuid suurettevõtted hindavad nii sotsiaalmeedia kui ka kodulehe olemasolu. Intervjuudest püsiklientidega selgus, et mõlemad väikeettevõtjad eelistavad digiturunduse kanalitel näha tehtud toodetest pilte ja teiste klientide hinnanguid. Autor toob ettepanekutes välja variandi kuidas luua koduleht, kus oleks püsiklientide poolt välja toodud kriteeriumid täidetud. Kodulehel peaks olema eraldi leht, mis on pühendatud tehtud töödele ja kus klient saab jagada enda tagasisidet teenuse kohta. Klasteranalüüsi kinnitas nii statistikaameti näitajaid kui ka intervjuude tulemused. Autori tulemused näitavad, et kuigi sotsiaalmeediast otsivad ka väikeettevõtted infot eelistavad nad sotsiaalmeedia kanalitele kodulehte. Kindlasti tuleb uuesti uurida statistikat kui seda on uuendatud, kuna pandeemia tõttu võivad trendid olla muutunud. Sarnaselt väikeettevõtetele selgus, et keskmise töötajate arvuga ettevõtted tellivad tooteid läbi kodulehe. Suurettevõtted aga tahavad, et oleks olemas nii sotsiaalmeediakanal kui ka füüsiline koduleht tellimuste sooritamiseks. Kolme analüüsi põhjal koostas autor ettevõttele soovituslikud kliendipersoonad, millest lähtudes saab ettevõtte ise valida endale meelepärase sihtrühma. Autor tõi ettepanekutes välja erinevad meetmed milleks on: digiturunduse koolituse läbimine, turundusmeetmestiku loomine, sotsiaalmeedia kanali Facebooki uuenduskuur, kodulehe loomine ja turunduslikud e-mailid püsiklientidele.