Lõputööd (MA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (MA) Autor "Avila, Heili" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Võlgade ennetamise meetmed ja sissenõudmise toimingud osaühingus Sound and Vision(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Avila, Heili; Laivi, Annus-AnijärvTänapäeval müüvad enamik ettevõtteid kaupu ja teenuseid krediitmüügi tingimustel, sest see suurendab käivet ja aitab konkurentsis püsida. Teema aktuaalsus seisneb selles, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks moodustavad laekumata arved suure osa nende käibekapitalist ning seetõttu tuleb ettevõtetel laekumata arvetega järjepidevalt tegeleda, sest tasumata arved võivad viia likviidsusprobleemide tekkimiseni ja kanduda lumepalliefektina üle teistele ettevõtetele. Samuti tuleb juhatuse liikmel võlgnevuste kättesaamisega järjepidevalt tegeleda, sest mittereageerimist loetakse juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks. Probleem seisneb selles, et suuremal osal ettevõtetest puuduvad kirjalikud dokumendid krediidiotsuste langetamise kohta ja põhiliselt kasutatakse võlgade ennetuseks taustakontrolli ning peamise sanktsioonina krediidi sulgemist. 33% ettevõtetest ei kohalda aga Krediidipoliitika 2019. aasta turu-uuringu järgi mingeid sanktsioone. See näitab, et enamikel ettevõtetel puudub kord selle kohta, kuidas võlgu ennetada ja sisse nõuda ning teadlikkus alternatiivsetest sanktsioonidest ja sissenõudmise toimingutest. Uuritaval ettevõttel on vaja debitoorset võlga vähendada, sest 2020. aasta 31. detsembri seisuga üle 56,2% nõuetest olid üle tähtaja ja neist 36,4% olid vanemad kui üks kuu, mis näitab, et senised meetmed võlgade ennetamiseks ja sissenõudmiseks pole olnud piisavad. Lõputöö eesmärk on analüüsida võlgade ennetamise ja sissenõudmise rakendamise olukorda osaühingus Sound and Vision, et teha ettepanekud võlgade ennetamise ja sissenõudmise parendamiseks kooskõlas seaduste ja teooriaga. Eesmärk saavutati kolme uurimisülesandega. Uurimise tulemusena selgus, et ettevõte müüb kaupu ja teenuseid krediitmüügi tingimustel, kuid puudub krediidipoliitika dokument või juhend. Seetõttu pole kindlaid reegleid, kuidas krediitmüügis peab toimima ja kes töötajatest mingi töölõigu eest vastutab. Võlgade ennetamiseks sõlmitakse klientidega küll teenuse lepingud, kuid kauba müügil lepinguid ei sõlmita ning osad lepingud on ilma kliendi allkirjata, sest rendiseadmed paigaldatakse objektile enne lepingu sõlmimist. Uue kliendiga lepingu sõlmimisele eelneb küll taustakontroll aga vaadatakse enamasti allkirjaõigsust ja võlgnevusi maksuametile, mõnikord ettevõtte käivet ning vahest harva tellitakse e-krediidiinfost krediidiraport, kuid põhjalikku finantsanalüüsi tehingupartnerile ei tehta ning teisi avalikke andmebaase ei jälgita. Ettevõtte lepingud sisaldavad kõiki olulisi osi ning tagatisena kasutatakse leppetrahvi ja viivist aga reaalsuses lepingu tingimusi probleemide ilmnemisel ei rakendata. Võlgnevustega tegeletakse ettevõttes ebaregulaarselt. Saadetakse küll maksemeeldetuletusi ja vahest harva helistatakse, kuid meeldetuletustel puudub rehkendus võlasummale ja võlgnevuse tekkimise alus ehk viide lepingule. Võlgade sissenõudmiseks kasutab ettevõte maksehäireregistrit või inkassoteenust ning ühel korral on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis läks üle hagimenetluseks ja kahel korral pankrotihoiatus kliendile. Maksehäireregister on hea odav viis kätte saada umbes 40% sinna esitatud nõuetest ja inkassoteenuse kaudu on kätte saadud 67% võlgadest, kuid see võtab aega ja inkasso teenustasud on kõrged. Nende miinuseks on see, et need väldivad edaspidist koostööd kliendiga, kuid enamasti on võimalik kätte saada mingi osa võlast. Ettevõte on ise sattunud pankrotimenetluses võlausaldajaks, kuid on jäänud liialt passiivseks ega ole osalenud võlausaldajate esimesel koosolekul, mistõttu ei ole rahuldatud ühtegi nõuet, isegi kui nõudeavaldus on õigeaegselt esitatud. Samuti on ettevõte ühes pankrotis jäänud ilma oma renditavatest seadmetest, sest ei ole teavitanud üürileandjat seadmete viimisest üüritavale pinnale. Ametlike teadaandmete mittejälgimise tõttu jäi ettevõte ühest oma nõudest ilma, sest pankrot jäeti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kaardistatud info põhjal saab öelda, et ettevõttel tuleb koostada krediidipoliitika juhend, mille alusel krediitmüüki ettevõttes korraldada. Juhendis tuleks fikseerida klientide krediidivõimekuse liigitus, taustauuringu läbiviimise kord, maksetähtaegade ja krediidilimiidi kehtestamise kord, lepingute sõlmimise ja lõpetamise kord, ülevaade lepingu tingimustest, klientide edaspidise taustauuringu kord, maksete hilinemise korral tegutsemise kord ning rakendatavad sanktsioonid sõltuvalt maksega hilinemise kestusest ning lõpuks iga töölõigu eest vastutavad töötajad. Olulisemad ettepanekud paremaks võlgade ennetamiseks ja sissenõudmiseks on järgnevad: • viia läbi klientidele põhjalikum taustakontroll ning teha kliendile finantsanalüüs, sest ainult nii on võimalik välja selgitada, kas ja kui palju tohib kliendile krediiti müüa; • rakendada kokku lepitud lepingu tingimusi, et kaitsta ettevõtte huve probleemide ilmnemisel; • allkirjastada lepingud enne kauba müüki või teenuse osutamist, et kinnitada teise poole tahet olla lepinguliselt seotud ja vältida olukorda, kus lepingu tingimused ei kehti; • kaaluda lepingutes täiendavate tagatiste kasutamist, et maandada riske; • saata meeldetuletusega kaasa arve, et kliendil oleks ülevaade nõude tekkimise alusest; • tellida seire olemasolevate klientide taustauuringu lihtsustamiseks, sest nii saab probleemidest teada koheselt, kui need avalikkesse andmebaasidesse ilmuvad; • fikseerida krediidipoliitika juhendis võlgnevustega tegelemise etapid, tähtajad ja vastutavad töötajad, et oleks ülevaade kogu krediitmüügi protsessist ettevõttes.