Lõputööd (MA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (MA) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 160-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele teenust pakkuva ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Alatsei, Triin; Nukka, AveLõputöö teemaks on „Raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele teenust pakkuva ettevõtte näitel“. Lõputöö koosneb kahest suuremast peatükist, kaheteistkümnest alapeatükist. Esimene peatükk lõputöö metoodika kirjeldab millist uurimis meetodit on kasutatud. Teises peatükis on esitatud teoreetiliste allikate põhjal sise-eeskirja sisunõuded mida analüüsitakse teenust pakkuva ettevõtte näitel. Lõputöö sisaldab kahte illustreerivat tabelit ning kasutatud on ??? allikat, millest kõige tähtsamad on raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lõputöö teema on aktuaalne, sest raamatupidamiskohustuslased on kohustatud tulenevalt seadusele koostama raamatupidamise sise-eeskirja. Kuid uuringud näitavad, et ettevõtete raamatupidamis sise-eeskirjad on tihti vastuolus Eesti finantsaruandluse standardiga või ei kajastu selles piisavalt ettevõtte tegevus. Lõputöö eesmärk on välja selgitada raamatupidamise sise-eeskirja nõuetele vastavus teenust osutavas ettevõttes. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud ülesanded: • esitada sise-eeskirjale kehtestatud nõuded, tuginedes seadustele, Raamatupidamise toimkonna juhenditele ning eriala autorite soovitustele; • võrrelda ettevõtte sise-eeskirja vastavust välja toodud nõuetele, teha järeldused ja soovitused ettevõtte sise-eeskirja parandamiseks ning täiendamiseks. Lõputöö raames on uuritud ühe teenust pakkuva väikeettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja vastavust nõuetele. Tulemuste põhjal on võimalus ettevõttel uuendada ja täiendada oma raamatupidamis sise-eeskirja. Lõputöö uuringu läbiviimisel on kasutatud kvantitatiivset uurimismeetodit, mille käigus viidi läbi dokumentide vaatlus ning poolstruktureeritud intervjuu raamatupidajaga. Järelduste tegemisest kasutati deduktiivset lähenemist. Lõpuks analüüsiti kogutud andmeid ehk võrreldi välja toodud nõudeid ettevõtte senise sise-eeskirjaga. Lõputöö lõpetuseks teeb autor analüüsist kokkuvõtte ning toob välja soovitused, kuidas muuta või parendada uuritud ettevõtte sise-eeskirja.Nimetus Piiratud juurdepääs Multi Marger AS finantsmajandusliku olukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põesaste, Maaria; Õun, MerjeFinantsanalüüs on oluline töövahend ettevõtte juhtkonnale, ettevõtte partneritele ja kõigile teistele huvigruppidele. Ainuüksi majandusaruannete lugemise oskus annab võimaluse põhjalikumalt mõista ettevõtte tegelikku finantsolukorda. Konkreetse ettevõtte finantsanalüüs annab ettevõtte omanikule eelise mõista oma ettevõtte tugevusi ja nõrkusi, kuid see annab olulist infot ka ettevõtte koostööpartneritele ja kreeditoridele. Lõputöö eesmärk oli analüüsida ja hinnata Multi Marger AS finantsolukorda aastatel 2015-2018 ning teha järeldused ja vajadusel ettepanekud juhtkonnale. Multi Marger AS bilansi horisontaalanaüüs näitas, et tunduvalt suurenesid ettevõtte põhivarad 2018. aastal võrreldes 2015. aastaga. Muutus oli tingitud kinnisvarainvesteeringust, mis omakorda suurendas pikaajaliste kohustiste määra bilansi passivapoolel, sest ettevõtte võttis pangalaenu. Omakapitali koosseisus oli suurim muutus 2018. aastal aruandeaasta kasumi real, mis baasaastaga võrreldes kasvas olulisel määral. Ka bilansi vertikaalanalüüs viitas ettevõtte tõhusale tegevusele, sest 2018. aastal oli põhivarade osakaal koguvarast kõrgeim. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et 2018. aasta oli võrreldes baasaastaga väga edukas: müügitulu kasv oli protsentuaalselt kõrgem kui müüdud toodangu kulu, mis ühtlasi aitas kaasa ettevõtte hüppelisele aruandeaasta kasumi kasvule. Lühiajalise maksevõime analüüs näitas, et ettevõte on likviidne ning Multi Marger AS omab piisavalt kergesti rahaks muudetavat vara. Lühiajalised suhtarvud kinnitavad ettevõtte maksejõulisust ning võimekust tasuda lühiajalisi võlgu. Multi Marger AS pikaajalise maksevõime analüüsi tulemusel võis teha järelduse, et ettevõte on kasutanud võõrvahendeid suhteliselt vähe. Soodsam oleks kasutada ettevõttel võõrkapitali omakapitali asemel. Aastal 2016 on intresside kattekordaja ja võlakordaja olnud sarnased tegevusharu keskmistega, aga soliidsuskordaja on uuritaval ettevõttel olnud kõrgem. Aasta 2016 oli ettevõttele keerukas aasta, kuid võrreldes tegevusharu keskmiste näitajatega, siis võib tulemustega rahule jääda. Ettevõtte efektiivsuse analüüsi tulemusel selgus, et ettevõte kasutab aktiivselt varusid müügitulu suurendamiseks, kuid tähelepanu peaks pöörama tarnijate ja klientide maksetähtaegade ühtlustamisele. 2016. aastal kulus ettevõttel materjali ostust raha lõpliku kättesaamiseni müügist 46 päeva, siis aastaks 2017 kulus selleks juba 16 päeva 40 enam aega. Ettevõtte pikk finantseerimistsükkel on tingitud välisklientide pikkadest maksetähtaegadest, kuid arved tarnijatele maksab ettevõte ise 7-14 päeva jooksul. Multi Marger AS puhaskäibekapitali piisavus näitab, et omatakse piisavalt käibekapitali, aastal 2018 jagus seda 105 päevaks. Ettevõtte rentaablusnäitajaid vaadeldes selgus, et analüüsitava perioodi jooksul pole näitajaid miinusesse langenud ja ettevõte pole läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt kahjumit genereerinud. Ettevõtte müügikäibe puhasrentaablus on 2017. ja 2018. aastal oluliselt paranenud, mis on tingitud müügitulu suurenemisest ning kulude minimeerimisest. Erinevalt konkurendi rentaablusnäitajatest, pole uuritav ettevõte kahjumit teeninud. Uuritava ettevõtte pankrotiohu hindamisel selgub, et uurimisperioodi vältel on see näitja suurem kui 2,6 ehk teisisõnu ettevõttel puudub pankrotioht ja Multi Marger AS finantsmajanduslik olukord on hea. Vaadeldes Multi Marger AS finantsanalüüsi tulemit, võib lugeda ettevõtte finantsmajandusliku olukorda heaks, kuid autor on finantsnäitajate parendamiseks lisanud järgnevad soovitused: suurendada investeerimistegevust uuendades ettevõtte tootmisprotsesse või laiendades tootevalikut, vajadusel kaasata võõrkapitali; huvi puudusel investeerida ettevõttesse, siis võimalusel välja võtta dividende osanikel, et investeerida teistesse projektidesse väljaspool ettevõtet; laiendada klientuuri nii Eestis kui välisturul osaledes messidel või palgates müügi/turundustöötaja; lühendada välisklientide maksetähtaegasid ning pikendada kokkuleppel tarnijatega tasumistähtaegasid, et kiirendada finantseerimistsüklit. Autori hinnangul on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ruzevitš, Angela; Nukka, AveLõputöö pealkiri on „Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises“. Lõputöö koosneb 43 leheküljest, 11 joonisest. Kuna teema on uudne, siis suures osas tugineb teoreetilise aluse loomine seadusandlusele ja erialastele artiklitele. Peamised allikad on Isikuandmete kaitse üldmäärus, Euroopa Komisjoni materjalid, Andmekaitse Inspektsiooni juhendid, autorid: M.Torma, K.Teearu, M.Heinsoo, M.Padu, J.Dolguševa. Uue Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumine 20.05.2018 tõi ettevõtetele uued nõudmised andmekaitse osas. Sõltumata suurusest ning töötajate ja klientide arvust, peab igas ettevõttes olema tagatud vastav isikuandmete töötlemine. Erilist tähelepanu peaks pöörama raamatupidajate teadmistele ja pädevusele, kuna just nemad töötlevad igapäevaselt erinevaid isikuandmeid. Lõputöö eesmärk on selgitada välja andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • töötada läbi isikuandmete kaitse seadusandlus, et välja selgitada andmekaitse põhimõtted, andmesubjekti ja isikuandmete olemus, andmete töötlemise alused ja töötlemise turvalisuse olulisus ning isikuandmete kaitsega seotud rikkumiste tagajärjed; • välja selgitada andmekaitse ja isikuandmete töötlemise põhimõtete rakendamine raamatupidaja töös; • teha järeldused raamatupidajate teadmistest andmekaitse põhimõtetest ning isikuandmete töötlemise nõuete rakendamisest. Uuring viidi läbi raamatupidamisteenust osutavate ettevõtete näitel. Empiirilise uuringu meetod on kvantitatiivne. Järelduste tegemiseks kasutati deduktiivset strateegiat. Vajalike andmete kogumiseks kasutati struktureeritud küsimustikku. Valim moodustati eesmärgipäraselt. Küsimustiku link edastati raamatupidajatele Facebooki suletud grupis nimega „Raamatupidamine, majandusarvestus ja maksundus“, Tallinna Tehnikakõrgkooli majandusarvestuse erialal õppivatele tudengitele ja NETI kataloogi alajaotuses Raamatupidamine olevatele kontaktidele ning jagati raamatupidamis- ja infoportaalis www.rmp.ee. Analüüsiks võeti raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes töötavate 144 raamatupidaja vastused. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat. Empiirilise uuringu tulemused näitavad, et vaatamata andmekaitse teema olulisusele ja aktuaalsusele, ei ole raamatupidajad sellesse süvenenud või vastavalt koolitatud. Raamatupidamisvaldkonnas kõrgema vastutusega spetsialistide teadmised on kõrgemal tasemel, kuid üldiselt võib pidada teadmisi pigem pinnapealseteks. Isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid ja aluseid täies mahus ei järgita ja/või ei rakendata. Tulemuste põhjal võib järeldada, et isikuandmete töötlemine ei pruugi toimuda vastavalt IKÜM-iga sätestatule. Ülioluline on tegeleda raamatupidajate informeerimisega andmekaitse teemal ja tõsta nende teadmisi ja pädevust, tagades sellega isikuandmete töötlemise nõuete rakendamist raamatupidamises.Nimetus Piiratud juurdepääs Töövõtulepinguga teenuse osutamise ja töötamisega seotud peamised kohtuvaidluste põhjused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Krigulson, Piret; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal „Töövõtulepinguga teenuse osutamise ja töötamisega seotud peamised kohtuvaidluste põhjused“. Lõputöö eesmärk oli analüüsida töövõtulepinguga teenuse osutamise ja töötamisega seotud peamiseid kohtuvaidluste põhjuseid 2019. aasta kohtulahendite põhjal, et välja selgitada, milliste asjaoludega peaksid töövõtjad ja tellijad arvestama, et kohtuvaidlusi vältida. Töö teoreetilises osas tutvustati põhimõtteid, mida lepingueelsetel läbirääkimistel tähele panna ning kirjeldati teenuse osutamise lepinguid. Kuna käsundusleping ja töövõtuleping on sisult väga sarnased lepingud, siis toodi välja ka nende ühised jooned, kuid ühes alapunktis keskendutakse lähtuvalt lõputöö eesmärgist vaid töövõtulepingu sõlmimisele ja selle alusel töötamisele. Töö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi uurimus, kus kvantitatiivse uurimismeetodi abil deduktiivse uuringu strateegiaga võrreldi kohtulahendeid, mis puudutavad töövõtulepinguid. Kohtulahendeid oli 91, millele lisandus 22 tagaseljaotsust ja need kõik kuuluvad ajavahemikku 01.01.2019 – 31.12.2019. Andmete paremaks võrdlemiseks jagati kohtulahendid kahte gruppi: esimeses grupis on kohtuotsused, kus hagi on esitatud mitu aastat tagasi ja alati esineb edasikaebamisi, teises grupis ilma edasikaebamiseta otsused. Uurimistöö käigus selgus, et 2019. aastal lahendi saanud kohtuvaidlustes, mis puudutasid töösuhteid, kus olid sõlmitud töövõtulepingud, moodustasid põhinõuded koos viivistega 91 kohtulahendis kokku 2,9 miljonit eurot. Suulisi kokkuleppeid oli sõlmitud kokku 23 korral, millest 20 korral (87%) oli hagi esitajaks töövõtja, põhjusel, et töö tellija oli jätnud kas osaliselt või täielikult arved tasumata. Neist omakorda 10 on seotud ehitusvaldkonnaga, kus võlgnevused hagi esitamise hetkel olid 141 045 eurot. Suulistest kokkulepetest kolm hagi on esitanud tellijad, sest töövõtjad ei ole kokkulepetest kinni pidanud ja võlgnevused tellijatele olid 21 072 eurot. Nii kirjalike kui ka suuliste töövõtulepingute puhul pöördusid tellijad töövõtjate vastu kohtusse kokku vaid 21 korral ja kahju tellijatele kokku on olnud 1,4 miljonit eurot. Tagaseljaotsuste puhul moodustasid võlgnevused ja viivised kokku ligikaudu 311 000 eurot. 22-st otsusest kolme puhul oli tegemist suulise töövõtulepinguga. Ühiskonnas on levinud arvamus, et töövõtja on alati nõrgemas positsioonis, kui tööandja. Lähtuvalt uurimistöö tulemustest on autor sellega nõus. Tellija on üllataval kombel samuti osapooleks, kelle vastu pretensioone esineb. Lepingu vormivabadusest tulenevalt sõlmitakse väga palju suulisi kokkuleppeid. Vaidluste vähendamisele aitaks kaasa teadlikkuse tõstmine sellest, kuidas valida õige lepinguliik, kuidas kirja panna olulised lepingupunktid ning millistel tingimustel tohib lepingut muuta ja teadvustada, et leping tuleks alati kirjalikult sõlmida.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuluarvestussüsteemi täiustamise võimalusi Haldus OÜ-s(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tiimann, Carmen; Luts, SiiriLõputöö eesmärk oli täiustada Haldus OÜ olemasolevat kuluarvestust. Ettevõttel puudub kuluarvestusüsteem. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks oli püstitatud kolm peamist ülesannet: • esitada ülevaade kuluarvestussüsteemi teoreetilistest alustest; • käsitleda uuritava ettevõtte Haldus OÜ kuluarvestuse hetkeseisu; • toetudes teoreetilistele allikatele ja lähtudes ettevõtte vajadustest täiustada olemasolevat kuluarvestust. Kõik kulud, mida oli võimalik seostada tegevustega ning mille jaotamiseks oli võimalik välja arvutada tegevuste kulukäituri määrad, need jaotati kuluobjektile kasutades tegevuspõhiseid kulukäitureid. Ülejäänud kulud tuli jaotada kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid. Majandustarkvarasse tuleb veel investeerida, et saada rohkemat ja kiiremat informatsiooni ja andmeid. Olulisi täiendusi tuleb sisse viia ka kulude kirjendamisse. Kulude paremaks analüüsiks tuleks seostada kõik kulud nende kirjendamisel kulukohtadega. Kaaluda tuleks ka uue kontoplaani koostamist ning kasumiaruande skeemi nr 2 kasutusele võtmist. Töö autor arvab, et uurimistöö tulemused pakuvad ettevõtte juhtkonnale paremat ülevaadet ettevõtte tegevusest ja tulemustest. Töö on kindlasti abivahendiks ka ettevõtte kuludest parema ülevaate saamiseks. Töös on põhjalikult analüüsitud ettevõttes kasutusel oleva majandustarkvara NOOM võimalusi kuluarvestuse täiustamiseks. Kõik täiustused tuleb kajastada ettevõtte sise-eeskirjas ja võtta kasutusele täiendavad kontod kontoplaanis.Nimetus Piiratud juurdepääs Ostjatelt laekumata arvete arvestus ja analüüs transpordiettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tuberik, Triinu; Luts, SiiriLõputöö teema oli „Ostjatelt laekumata arvete arvestus ja analüüs transpordiettevõtte näitel“. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada transpordiettevõtte ostjatelt laekumata arvete arvestus vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile ja viia läbi suhtarvuanalüüs. Lõputöö koostamisel lähtus autor teooriast ning Eesti finantsaruandluse standardist. Olulistemaks erialaallikateks pidas autor kolme raamatut. Juta Tikk „Finantsarvestus“; Jaan ja Lehte Alver „Finantsarvestus“; Vambola Raudsepp „Finantssituatsioonid: püstitus ja analüüs“. Eesmärgi saavutamiseks täitis autor järgmised uurimisülesanded: 1) selgitas välja ettevõttes kasutusel olevad ostjatelt laekumata arvete, ebatõenäoliselt laekuvate arvete ja lootusetute arvete arvestuspõhimõtted ning võrdles nende vastavust Eesti finantsaruandluse standardiga; 2) analüüsis ettevõtte viimase kolme majandusaasta aruandeid ja hindas ettevõtte ostjatelt laekumata arvete juhtimist ning võrdles saadud tulemusi samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega; 3) tegi analüüsi põhjal järeldusi ja ettepanekuid ostjatelt laekumata arvete teadlikumaks juhtimiseks transpordiettevõttes. Osaühingu Tubren ostjatelt laekumata arvete arvestuse läbi töötamise käigus leidis autor, et ettevõte on lähtunud RTJ 3, lg 7-st ning nõuded ostjate vastu võetakse bilansis arvele korrigeeritud soetusmaksumuses. Samas leiab ka, et ettevõttel ei ole kindlaid müügitingimusi kinnitatud. Tööde teostamine toimub eeldusel ja usaldusel. Samuti ei ole kasutusele võetud ennetustegevuse meetodeid, et kiirendada raha laekumist. Sise-eeskirja dokumendivaatluse käigus oli võimalik välja lugeda, et osaühing Tubren lähtub ostjate tasumata summade kajastamisel arvete laekumise tõenäosusest. Samas leiab autor, et seda ei tehta järjepidevalt seega sellest tingimusest ei peeta kinni. Dokumendivaatlusest on võimalik järeldada, et sise-eeskirjas kirja pandud tingimusega on arvestus vastuolus, kuna seda ei tehta lähtuvalt RTJ 3 lg 24 tuleb hinnata aruandekuupäeval finantsvara väärtust s.t, et tuleks teha vajadusel korrigeerimiskanne. Autori hinnangul on rikutud raamatupidamisseaduse § 16 lg 8 konservatiivsuse printsiipi, mille kohaselt tuleb aruannet koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste alahindamist. Osaühingus ei ole kasutusele võetud statistilisi meetodeid. Autor koostas näited statistilistest meetoditest, et näha nende meetmete kasutamise tulemusi. Ettevõtte andmete põhjal on ebatõenäoliste laekuvate arvete osakaal müügitulust 0,17 %, peale autori tehtud parandusi on vastav näitaja 0,89% müügitulust. Arved kantakse pigem otse kuludesse ehk kasutatakse otsest mahakandmise meetodit. Autori hinnangul annaks statistliste meetodite kasutamine aruannetes õiglasema tulemuse. Kindlasti ei ole otse mahakandmise meetod vale, aga pikk aeg hoida tegelikult lootusetuid nõudeid bilansis ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol, on vastuolus printsiipidega. Autor teeb ettepaneku, et lähtudes RTJ 3, § 25 tuleks hinnata aasta lõpus arvete laekumise tõenäosust ning vajadusel koostada nõuete allahindluse kulukonto. Selline tegevus ennetaks kasumi ülehindamist. Lootusetud nõuete arvestamise aluseks on juhtkonna hinnang koos vastava tõendiga, et nõude kättesaamine on võimatu. Vaadeldaval perioodil ei olnud ettevõttes nõudeid lootusetuks hinnatud. Autori hinnangul on lootusetute nõuete arvestamine kooskõlas RTJ 3-ga, kuna on arvestatud § 31 tingimusi, mis sätestab: Võla lootusetuks kandmise aluseks on vaja võtta asjaolu, et ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Bilansi vaatluse tulemusel saab järeldada, et lähtudes RPS §16, lg 9 avalikustamise printsiibist tuleks nõuded ostjate vastu bilansis lahti kirjutada. See muudatus annaks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist õiglasema ülevaate. Samas leiab autor, et on lähtutud RPS §16, lg 4 olulise printsiibist, kuna ebatõenäoliste laekuvate summa võrreldes nõuded ostjate vastu on üsna väike protsent. Kasumiaruande vaatluse tulemusel leiab autor, et nõuete allahindluste mitte arvestamine on vastuolus RTJ 3, §22-ga, mis ütleb, et aruandekuupäeval finantsvara languse tuvastamisel tuleb finantsvara alla hinnata. Vastav toiming annaks kasumiaruande parema loetavuse ning õiglasema informatsiooni. Suhtarvude analüüsist on võimalik järeldada, et ettevõtte müügitingimused on nõrgad. Autori hinnangul peaks teostama sagedamast kontrolli klientide maksejõulisuses kohta, samuti vaatama üle krediitmüügi tingimused enne uue kliendiga lepingu koostamist. Võrreldes debitoorse võlgnevuse käibesagedust samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega, siis näitaja on pigem nõrk. Kuna on tekkinud olukordi, kus ettevõte peab kasutama oma võlgade tasumiseks võõrkapitali, siis tuleks olla ettevaatlikum - panna rõhk lühematele maksetähtaegadele ning karmistada maksetingimusi. Autori ettepanekud ostjatelt laekumata arvete teadlikumaks juhtimiseks: 1) Koostada ja kinnitada kindlad müügitingimused; 2) Kirjeldada täpsemalt sise-eeskirjas ebatõenäoliseks hindamise ja lootusetuks tunnistamise metoodikat; 3) Hinnata järjepidevalt iga kalendrikuu lõpus arvete laekumise tõenäosust ning võtta kasutusele allahindlus konto; 4) Kontrollida järjepidevalt klientide maksejõulisust; 5) Võimalusel vähendada maksetähtaegade pikkust, et vältida võõrkapitali kasutamist. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine avaliku sektori üksusele OÜ Kose Vesi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põld, Piret; Luts, SiiriKokkuvõtteks saab autor väita, et raamatupidamise sise-eeskiri on üks olulisemaid dokumente avaliku sektori üksuse raamatupidamise korraldamisel, sest sise-eeskiri peaks andma kõigile andmetest huvitatud osapooltele ülevaatliku informatsiooni asutuse tegevuse, raamatupidamise korraldamise, aruandluse ja arvestusmeetodite kohta. Raamatupidamise sise-eeskiri tuleb regulaarselt üle vaadata ja korrigeerida alati, kui tehakse olulisi muudatusi seadusandluses või organisatsiooni finantsaruandluses.Nimetus Piiratud juurdepääs K.Met AS jätkusuutlikkuse hindamine finantsanalüüsi põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mets, Raili; Noorväli, HelleLõputöö koostamisel analüüsiti K.MET AS-i nelja aasta finantsnäitajaid, et välja selgitada, kas tootmise omahinna tõus ja välisturuosa vähenemine on mõjutanud antud ettevõtte jätkusuutlikkust. Teostati K.MET AS finantsaruannete põhjal finantsanalüüs, mille teostamiseks analüüsiti ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet, et hinnata ettevõtte jätkusuutlikkust. Analüüsimiseks teostati muutuste ehk hälbeanalüüs ja suhtarvude analüüs. Bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande hälbelüüsi puhul määrati rahalised ja protsentuaalsed muutused aruannetes, võrreldes nelja aasta aruandeid ning analüüsides perioodi jooksul asetleidvaid muutusi ja muutuste olulisuse määra. K.METi bilansi hälbeanalüüsist selgus, et ligikaudu 70% passivast moodustab kõikidel analüüsitavtel aastatel omakapital ja 30% kohustised. See suhe näitab, et K.MET kasutab liiga vähe võõrkapitali ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Analüüsist selgus ka, et suur muutuja varades olid nõuded ja ettemaksed, mis perioodi jooksul üldiselt suurenesid, mis oli tingitud müügikäibe suurenemisest. Omakapital suurenes analüüsitaval perioodil võrreldes baasaastaga, mis oli tingitud aruandeaasta kasumi tõusudest ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi tõusudest. Kasumiaruande analüüs näitas, et ettevõtte analüüsitava perioodi müügimaht suurenes oluliselt võrreldes baasaastaga. Müügimahu suurenemine on toonud kaasa ka materjalide kulu ja tööjõukulude suurenemise. Samas on suudetud analüüsitaval perioodil vähendada lõpetamata toodangu mahtu, mis näitab, et tootmisprotsess on kiirem ja toodang jõuab kiiremini ostjateni. Vaatamata suurenenud tootmisele on vähendatud baasaastaga võrreldes mitmesuguseid tegevuskulusid, mis on kaasa toonud kasumi tõusu. Kaupade, toorme ja materjali osakaal müügitulust analüüsitava perioodi jooksul on suurenenud, mis on tingitud tarnijate poolt hindade tõusuga. Kasumiaruande analüüs näitas, et baasaastaga võrreldes langes teisel aastal ettevõtte edukus, kuid seejärel on olnud jälle tõusuteel. Rahavoogude analüüs näitas, et põhitegevuse rahavoog moodustas esimesel aastal 92% ja teisel 98% laekunud rahast, mida kasutati kapitalirendi tagasimakseteks, dividendide maksmiseks ja soetati ka põhivara. Kolmandal aastal moodustas põhitegevuse rahavoog üle poole laekunud rahast, mida kasutati suures osas põhivara ostmiseks ja kapitalirendi tagasimakseteks. 2018. aastal laekunud rahast moodustab põhitegevuse rahavoog 95%, mida kasutati 44% ulatuses dividendide maksmiseks, põhivara soetamiseks ja laenude tasumiseks. Analüüsi tulemusel selgus, et äritegevuse rahavood suurenesid esimesel, kolmandal ja neljandal aastal. Investeerimistegevuse rahavood suurenesid esimesel kolmel aastal, neljandal aga vähenesid kuna vähenesid materiaalsete põhivarade ost ja müük. Maksevõime analüüs näitas, et K.MET ASi maksevõimelisus on kõrge, aga samas on kapitali kasutamise efektiivsus madalavõitu. Likviidsed varad katsid analüüsitaval perioodil kõiki lühiajalisi kohustusi ja enamgi veel, mis on väga hea ja näitab, et ettevõttel ei ole probleeme võlgade tasumisega. Maksevõime analüüsist selgus, et K.METi varasid finantseerivad peamiselt omanikud, mitte kreeditorid, mis näitab kreeditoride risk on K.MET´i puhul väga madal. K.MET peaks kasutama rohkem võõrkapitali, mis küll tõstab finantsriski, aga samas avaldab suurt positiivset mõju omakapitali tootlikkusele. Efektiivsuse analüüsi tulemusest selgub, et K.METi ostjad ei venita debitoorse võla tasumisega ja seega K.MET on range krediidipoliitikaga lühikesi maksetähtaegu pakkuv ettevõte. Perioodi jooksul ei ole viivitatud tarnijatele arvete tasumisega. K.MET tasub kreditoorset võlgnevust pikema perioodi jooksul, kui laekub debitoorset võlgnevust, mis on väga hea. Selgus, et ettevõttel on liiga palju varusid, mida ei suudeta realiseerida piisavalt kiiresti. Talitus- ja finantseerimistsükkel on liiga pikk, mis piirab investeeringute tegemist, kuna raha on varude all kinni. Tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmise kaudu saaks lühendada varude käibeväldet ja talitustsüklit. Ettevõtte puhul on tegemist pisut ülemäärase investeerimisega käibevarasse, mille arvelt on kaotatud võimalikku tulu. Tasuvuse analüüs näitas, et K.MET on juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt ja see näitab head ressursside kasutamist. ROE võiks olla pisut kõrgem, mida saaks siinkohal tõsta, kui ettevõte jaotaks kasumit rohkem dividendide näol välja. K.MET täidab siiski eesmärki, milleks on aktsionäride rikkuse suurendamine. Ettevõtte müügikäive toob piisavalt ärikasumit, kuna K.MET on tulutoovam, kui keskmine sama valdkonna ettevõte. Müügikäibe ärirentaablust saaks vajadusel aga tõsta, kui suurendada müügitulu või vähendada kulusid. Tasuvuse analüüs ütleb, et K.MET suudab hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmist juhtida kasutoovalt. Kokkuvõttes on K.MET juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt. Pankrotiohu analüüs näitab, et K.METi finantsseisukord on väga hea ja pankrotiohtu ettevõttel ei ole. Autoripoolsed ettepanekud finantsnäitajate parendamiseks on järgnevad: • ettevõttel tuleks vähendada laovarusid; • K.METil tuleks kasutada rohkem võõrkapitali; • ettevõte peaks rohkem investeerima tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisse näiteks mõne põhivara soetamise näol; • ettevõttel tuleks jaotada kasumit rohkem dividendide näol välja. Autor leiab, et lõputööl koostamisel seatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud. Tehtud on järeldused finantsmajandusliku olukorra kohta ja ettepanekud tulemuste parendamiseks, et olla jätkuvalt jätkusuutlik.Nimetus Piiratud juurdepääs Töötajatele pakutavad soodustused ja nende maksuatmine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Roosmets, Merily; Kallaste, KaidiLõputöö on kirjutatud teemal “Töötajatele pakutavad soodustused ja nende maksustamine“. Lõputöö koosneb kolmest osast ning 48 leheküljest. Lõputöös on lähtutud tulumaksuseadusest ja erisoodustuse hinna määramise korra regulatsioonist. Töös on kasutatud 32 allikat ning jooniseid oli kokku 12. Ettevõtetel on võimalus pakkuda oma töötajatele mitmeid erinevaid soodustusi, nii maksustatult kui ka maksuvabalt. Enamus töötajatele pakutavaid soodustusi liigituvad siiski erisoodsuseks, tekitades ettevõttele märkimisväärse maksukoormuse. Viimaste aastate jooksul on tehtud seadusandluses mitmeid muudatusi, mis võimaldaksid pakkuda töötajatele soodustusi maksuvabalt. Selgitamaks välja, kas tööandjad on maksusoodustust ka rakendanud, viidi läbi uuring. Lõputöö eesmärk on välja selgitada, kas töötajatele pakutavad hüved vastavad nende ootustele ning kas seadusest tulenev võimalus pakkuda töötajatele erisoodustusi, ette nähtud ulatuses maksuvabalt, rakendatakse ka praktikas. Lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitati järgnevad ülesanded: 1. Töötada läbi tulumaksu- ja sotsiaalmaksuseadus ning erisoodustuse hinna määramise kord, et selgitada välja soodustuste maksustamise õiguslikud alused. 2. Viia läbi küsitlus tööealise elanikkonna seas. 3. Analüüsida töötajatele pakutavaid soodustusi ja nende kasutamist ning vastavust töötajate ootustele. 4. Uurida, kas maksusoodustused on leidnud praktikas kasutust. Lõputöö kirjutamisel kasutati kvantitatiivset metoodikat. Andmete kogumiseks empiirilises osas viidi läbi küsitlus tööealise elanikkonna seas. Mitmed uuringus osalenud, 143-st töötajast 97, edastasid hüvede osas parendusettepanekuid, mis võiksid ettevõtte poolt pakutavates hüvedes teisti olla. Sooviti, et tööandjad mõtleksid rohkem töötajate peale, ning muudaksid soodustused selliseks, mida töötajad reaalselt hindaksid ning väärtustaksid. Lisaks eelnevale, selgus uuringu vastusest, et mitmed ettevõtted on kasutusele võtnud võimaluse, pakkuda töötajatele terviseedendamisega tehtavaid kulutusi, mida on võimalik maksuvabalt hüvitada, kuid seda seaduses ette nähtud piirmäära ulatuses. Lisaks võib uuringu tulemusest välja lugeda, et töötajatele pakutakse rohkem hüvesid, mida käsitletakse erisoodustusena.Nimetus Piiratud juurdepääs Lühiajalise ja pikaajalise maksevõime analüüs tootmisettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liivlaid, Kerri; Nukka, AveEttevõtluse eesmärgiks on teenida tulu, kuid seda ei ole võimalik te raha omamata. Tulu teenimiseks peab ettevõte omama raha ja aktiivselt osalema majandustegevuses. Majandus on pidevas muutumises – majandus tõuseb ja langeb. Valusaimaid tagasilööke annab ettevõtetele majanduslangus, mille tagajärjel võivad ettevõtetel tekkida makseraskused või halvemal juhul võivad ettevõtted pankrotistuda. Sellepärast tulebki parematel aegadel pöörata tähelepanu võimalusele, et lähitulevikus võib majandus jaheneda. Paljud Eesti finantseksperdid leidsid, et lähiaastatel on oodata majanduse jahenemist. Nüüd on olukord muutunud ja koroonaviirusest põhjustatud majanduslangus on käes. Uuritav tootmisettevõte tegeleb männikoorest multši tootmisega, mida kasutatakse haljastuses. Ettevõtte peamisteks klientideks on aianduspoed, aiandusosakondadega ehituspoed ja haljastusfirmad. Kuna ettevõtte tegevus on hooajaline, sellest tingituna tõuseb maksevõime probleem esile just hooaja alguses. Majanduslangus võib maksevõime probleemi veelgi süvendada. Lõputöö eesmärgiks oli tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi alusel teha ettepanekuid ja anda soovitusi maksevõime ühtlustamiseks ja parandamiseks. Analüüsimiseks uuriti ettevõtte viie aasta majandusaasta aruandeid ja raamatupidamise jooksvaid andmeid. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset meetodit, mille algandmeteks olid tootmisettevõtte 2014.-2018. aasta majandusaasta aruanded ja jooksvad raamatupidamise andmed. Kvantitatiivse meetodi puhul on olulised arvandmed, mida analüüsitakse ning analüüsi alusel tehakse järeldusi. Lõputöös vajalike andmete kogumiseks kasutati dokumendivaatlust ja intervjuud. Andmete analüüsi meetodiks oli võrdlus. Võrdlusega vastandati ühe näitaja puudusi teise suhtes. Saadud tulemusi võrreldi aastate vältel teoorias väljatöötatud hindamiskriteeriumitega ja Statistikaameti andmetega (tegevusharu keskmisega), et tuua välja toimunud muutused. Tulemused esitati kirjaliku tekstina, mida illustreerivad tabelid ja joonised. Lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi teostamiseks analüüsiti ettevõtte majandusaasta aruandeid ning jooksvaid raamatupidamise andmeid. Aruannetes sisalduvate arvandmete analüüsimiseks kasutati horisontaal-, vertikaal- ja suhtarvude56 analüüsi. Tulemustest tehti järeldused ning soovitused ja ettepanekud ettevõtte tegevjuhile. Lõputöö autori ettepanekud on, et ettevõte peaks suurendama ja ühtlustama aasta jooksul oma müügitulu. Sellega tagaks ettevõte stabiilsema rahasissetuleku, mis omakorda parandab ettevõtte likviidsust. Ettevõte peaks arvutama ja analüüsida lühema perioodi jooksul kui aasta, ettevõtte lühiajalise maksevõime suhtarve. Regulaarse suhtarvude analüüsiga tagatakse pidev maksevõime seire. Kõrvalekallete puhul on võimalik kiiremini teha otsuseid maksevõime parandamiseks. Tulevikus võiks ettevõte kaaluda pangafaktooringu asemel või koos pangafaktooringuga kasutada arvete müüki, millega saab ettevõte paindlikumalt likviidsust parandada. Arvete müügiga on ettevõttel võimalik valida, millist arvet soovib müüa nõudeõiguse ostjale. Ettevõttel on iga aastane probleem, et raha jääb puudu just hooaja alguses. Ettevõte võiks suurendada aastalõpu rahajääki ning välja arvestada hooaja lõpu rahasumma, mis oleks vajalik ettevõttel uue hooaja alguseni ja selle alustamiseks. Hea maksevõimega ettevõtetel on oluline, kuidas on käibevara, lühiajaliste kohustiste, põhivara ja pikaajaliste kohustiste suhe võrreldes bilansimahuga. Kas käibevara rahastatakse lühiajaliste kohustiste arvelt ja põhivara soetamiseks kasutatakse pikaajalisi kohustisi. Edaspidi jälgida, et ettevõtte käibevara osakaal võrreldes bilansi mahuga oleks suurem kui lühiajaliste kohustiste osakaal ning põhivara osakaal võrreldes bilansimahuga oleks suurem kui pikaajaliste kohustiste osakaal. Pikaajalise maksevõime analüüsis selgus, et ettevõtte peaks välja selgitama oma kapitalistruktuuri. Pikaajalise maksevõime säilitamiseks leida ettevõttele optimaalne kohustiste ja omakapitali suhe. Uuritava ettevõtte maksevõime analüüsimisel tuli välja mitmeid vigu finantsaruannetes. Vigadega andmetest ei ole võimalik saada tõest pilti ettevõtte maksevõime kohta. Finantsaruannete koostamisel jälgida, et oleksid tehtud vajalikud lõpetamis- ja korrigeerimiskanded. Lähtuvalt empiirilisest uuringust teeb lõputöö autor ettevõtte tegevjuhile soovitused ja ettepanekud tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime parandamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Toodete omahinna arvestus puidutööstusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mänd, Margus; Nõuakas, KatiLõputöö koostamise käigus selgus, et toodete ja teenuste omahind on oluline sisend nii hinnakujunduses kui erinevate juhtimisotsuste tegemises. Omahinna õige arvestamine aitab luua läbipaistvat eelarvestamist ning annab kiiresti ülevaate kulude muutustest, kui peaks lisanduma või välja langema mõni toode või teenus. Iseenesest on omahinna arvutamine lihtne - jagatakse kulud tooteühikuga ja ongi olemas. Nii see töötab, kui toodetakse vaid ühte toodet või kui kaud- ja üldkulud on sisuliselt olematud. Tegelikkuses seisneb omahinna arvutuse keerukus eelkõige kulude (peamiselt kaudkulude) jagamisel kuluobjektidele (millised on peamiselt tooted ja teenused) ning kahjuks peab tõdema, et omahinna vale tõlgendamisel võib olla ääretult kulukad tagajärjed. Lõputöös kirjeldati, milliseid kululiike ettevõte tegevuse käigus võib tekkida ning uuriti kaudkulude jagamist erinevate meetodite kasutamisel. Põhilisteks kulude liikideks on otsekulud ja kaudkulud ning muutuvkulud ja üldkulu. Üldjuhul otsekulu ja muutuvkulu ning kaudkulu ja üldkulu omavahel kattuvad, kuid leidub ka erandeid. Kaudkulude jagamisel ja seega omahinna arvestamisel on tänapäeval kasutuse kaks meetodit. Üheks meetodiks on traditsiooniline kuluarvestus, mille käigus kaudkulud arvestatakse kuluobjektidele mahukäiturite abil. Teiseks meetodiks on tegevuspõhine kuluarvestus, mis erineb eelnevast selle poolest, et kaudkulud seostatakse esmalt tegevustega ja seejärel jagatakse tegevuskäiturite abil kuluobjektidele. Vastavalt kuluarvestuse meetodile võib erineda omahinna arvutamisel saadud tulemus. Kumba arvutuskäiku eelistada, sõltub eelkõige sellest, kui palju erinevaid tooteid või teenuseid on ettevõtte nomenklatuuris ja kui suure osakaaluga on kaudkulud. Meetodikate omavahelises võrdluses selgus, et tegevuspõhine kuluarvestus on täpsem ja on ettevõtte juhtkonnale paremat infot eelkõige just tulevikku vaadates. Kokkuvõtlikult saab öelda, et ettevõtte kuluarvestus on keeruline ent väga oluline tegevus. Õige omahinna arvestamisega on ettevõtte juhtkonnal kindlam vastuvõtta olulisi otsuseid nii tänasel hetkel kui tuleviku tarbeks. Õige omahinna alusel on lihtsam määrata toodetele ja teenustele müügihind ning kalkuleerida prognoositavat kasumimarginaali. Lõputöö empiirilise uuringu käigus arvestati uuritava ettevõtte toodetele täisomahind nii traditsioonilisel meetodil kui ka tegevuspõhisel ehk ABC meetodil. 35 Traditsioonilisel meetodil omahinna arvestamisel kasutati mitut erinevat kulukäiturit, millistest kõige lihtsam on kasutada valmistoodangu mahtu. Võrdluses tegevuspõhise meetodiga selgus, et kõige lihtsam viis ei anna siiski täpset toote omahinda. Kõige täpsema täisomahinna traditsioonilise meetodi puhul andis, kui kasutati kulukäiturina toodete tootmiseks kulunud tööaega. Võrdluses tegevuspõhise meetodiga selgus, et omatoodete omahinnad erinesid absoluutväärtustena kuni 1,38% ja teenustoodete puhul kuni 3,60%. Mis omakorda tähendab, et ettevõttel ei ole vajadust kasutada omahinna arvutamisel ajakulukamat ja keerukamat tegevuspõhist meetodit, vaid piisava asjakohase tulemuse saab, kui kasutada traditsioonilise meetodi puhul kulukäiturina toodetele kulunud tööaega. Põhjus peitub kaud - ja üldkulude struktuurist ehk suurem osa nimetatud kuludest tuleb jaotada tegevuspõhise meetodi puhul tootmiseks kulunud tööaja alusel. Uuringu käigus arvestati toodete omahind eeldava investeeringu teostamisel. Ettevõte plaanib soetada optimeerimissaagi (toormaterjali pikkusesse saagimiseks), mis praegustest lahendustest on oluliselt efektiivsem. Uutes tingimustes arvestuse tulemusena selgus, et enamikel toodetel omahind langes, kuid esines ka tooteid, mille omahind tõusis. Enim alanes omahind toodetel, millede tootmisprotsessis oli enne investeeringut toormaterjali pikkusesse saagimise tegevusel suur osakaal. Kõige suurem omahinna alanemine toimus tootel lipp 22x47x2000/1430 ehk 8,43 euro võrra ühe m3 kohta. Ehkki investeerimisel osade toodete omahind tõuseb, on siiski nende maht tooteportfellis ääretult väike ja seega investeeringu otsuse langetamisel olulist mõju ei avalda. Kokkuvõtvalt saab uuringu põhjal väita, et uuritava ettevõtte kõige asjakohasemaks omahinna arvestusmeetodiks on traditsiooniline meetod, kui kulukäiturina kasutada toodete tootmiseks kulunud tööaega. Ning plaanitava investeeringu tulemusel alaneb põhitoodeteomahind kuni 8,43 eurot ühe m3 kohta.Nimetus Piiratud juurdepääs Konkurentsipositsiooni hindamine ettevõtte OÜ Türi Bel-Est näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liinamäe, Stella-Ingrid; Tandru, DianaLõputöö eesmärk oli luua teoreetikute välja töötatud erinevate analüüsimeetodite abil ettevõtte analüüsimiseks vajalik teoreetiline raamistik, sõnastada konkurentsis-trateegia lähtekohad, analüüsida OÜ Türi Bel-Est arengut ning olukorda, mille tulemusel selgitada tulevased võimalused tegevuse efektiivsemaks muutmiseks, hin-nata ettevõtte konkurentsipositsiooni. Teooria osas selgus, et strateegia planeen-erimine on oluline osa organisatsioonis saavutamaks püsitatud tulemus. Ettevõtja ei tee strateegiat formaalselt, see on ettevõtte juhtide mõtetes. Juhi seatud eesmärgi ja tegevuskava teavitamine aitab ettevõtte töötajatel mõista plaanide saavutamise olu-lisust. Strateegia kavandamine aitab kaasa jätkusuutlikule arengule ja tuleviku parandamiseks. Erialasest kirjandusest võib leida erinevaid võimalusi kuidas ettevõtte konkurentsipositsiooni hinnata erinevate näitajate suhtes. Autori eesmärk oli analüüsida teooriate lähtekohti, erinevaid sise- ja väliskeskkonna tegureid. Läbi viidud analüüs ettevõttes aitas anda ülevaadet, milliste probleemide, riskide ja võimaluste ees ettevõte seisab. Lõputöö eesmärgiks oli hinnata põllumajandusmasinate, traktorite ja varuosade müügiga tegeleva ettevõtte OÜ Türi Bel-Est konkurentsipositsiooni ning välja selgitada parandamist vajavad tegurid ning luua eeldused ettevõtte arengukavas püsitatud eesmärkide täitmiseks. Ettevõtte tugevusteks on toodete parim kvaliteedi ja hinna suhe, lai kogemustepagas valdkonnas. Pikaajalise tegutsemisega ja täisteenuse (traktori ostmisest kuni tehnilise toeni) pakkumisega on saavutatud klientide seas usaldusväärsus ning positiivne kuvand. Nõrkusena tuli välja e-kaubanduse puudumine, seega võimalusena tuleks arendada turunduskanaleid ja sisse viia e-kaubandus. Ohtudena selgusid sobiva tööjõu vähenemine ning tööjõukulude tõus. Lõputöö tähtsus seisnes selles, et autor uuris võimalikult palju erinevate autorite strateegilise planeerimise teooriat, mille tulemusena selgus, strateegilise planeerimise olulisus ettevõttes. Uurimise tulemusena saab väita, et konkurentsipositsiooni hindamine ja analüüsimine on oluline. Varasemalt pole ettevõttes OÜ Türi Bel-Est sarnast analüüsi läbi viidud, seega puudus kindel ülevaade praegusest konkurentsipositsioonist ja arengust. Konkurentsianalüüsi tulemusena saab järeldada, et tegevusharu peetakse Eestis stabiilseks, sest ettevõtted toimivad sarnaste mudelite alusel, konkureeritakse brändipõhiselt ja konkurentsipositsiooni võib pidada võrdväärseks. Põllumajandusettevõttete jaoks on masinad ja seadmed hindamatu väärtusega, ostetakse kvaliteetseid tuntuid traktoribrände. Asenduskaup kümne aasta jooksul veel ei ohusta traktoreid. Autori hinnangul tuleks ettevõttes konkurentsipositsooni säilitamiseks, uute muudatuste sisseviimisel ning edasise tegevus planeerimisel hankida objektiivseid ja kvantitatiivseid andmeid konkureerivate ettevõtete kohta. SWOT-analüüsist selgus, et ettevõte nõrkus on spetsialiseeritud tööjõu puudumine. Aktiivsem turundus aitaks laiendada kliendibaasi, seega tuleks esimesel võimalusel sisse viia e-pood ning panustada rohkem ressursse turundusele. Ettevõte võiks kaaluda tootevaliku laienemise võimalust, näiteks täiendada tootevalikut kuivatikomplekside, väetiseteriminalide, käitluseadmete või uue traktoribrändi valikuga. Empiirilises osas läbi viidud analüüsi käigus kogutud informatsioon OÜ Türi Bel-Est konkurentide kohta annab kinnitust, et analüüside läbi viimine on oluline ettevõttes. Konkurentsipositsiooni on võimalik tõsta, kui suudetakse ettevõtet pidevalt tugevadada, arendada ja muuta. Lõputöö tulemusena saab järeldada, et ettevõtte OÜ Türi Bel-Est konkurentsipositsiooni hindamine on olnud edukas. Sellisel kujul ei ole ettevõttes konkurentsipositsiooni hindamist läbi viidud. Viies sisse lõputöö autori ettepanekud on võimalus ettevõttel Türi Bel-Est OÜ-l tõsta oma konkurentsivõimet ning maksimeerida kasumit.Nimetus Piiratud juurdepääs “Materiaalse põhivara arvestuse vastavus lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardile Jõgeva Vallavalitsuse näitel”(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Siida, Anna-Liisa; Luts, SiiriUuringu eesmärk oli välja selgitada Jõgeva Vallavalituse materiaalse põhivara arvestuse vastavus lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist. Autor kasutas uuringu läbiviimiselt kvantitatiivselt uurimismeetodit, mille kohaselt kontrollis Jõgeva Vallavalituse materiaalse põhivara arvestuse vastavust Eesti finantsaruandluse standardile. Tulenevalt Jõgeva Vallavalituse sise-eeskirjas on materiaalseks põhivaraks materiaalne vara, muu hulgas ka maa, hooned, rajatised, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel, sh ka hooned, mis on antud kasutada (renditud) oma konsolideerimisgrupi tütarettevõtetele ja sihtasutustele. Materiaalse põhivara hulka kuuluvad ka asutuste, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (muuseumid, raamatukogud, va kooliraamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. Seisuga 31.12.2019 oli Jõgeva Vallvalitsuseel 1768 põhivara artiklit. Nende alla kuuluvad näiteks maalid, hooned, tänavavalgustus, mälestustahvlid, maakütte süsteemid, spordiväljakud, seltsimajad, laululavad. Materiaalsed põhivarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Jõgeva Vallavalitsuses arvestatakse materiaalse põhivara kulum igakuiselt lineaarsel meetodil, sõltuvalt kasulikust tööeast määratakse põhivarale kulumi norm. Amortiseerimisel kasutatakse aastast amortisatsioonimäära. Materiaalse põhivara kulumit hakatakse arvestama alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Materiaalsete põhivarade soetusmaksumusse kapitaliseeritakse otseselt soetamise ja parendusega seotud kulud. Kulud lisatakse soetusmaksumusse ainult siis kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele. Kulutused materiaalsete põhivara soetusmaksumusele lisatakse siis kui parendusega kaasneb vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja selle vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Parenduste lisamisel materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud kasuliku eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse kulumi normi. Jõgeva Vallavalitsuses inventeeritakse materiaalset põhivara ja inventeerimisnimekirjas olevat bilansivälist kuluinventari kord aastas. Aastainventuur viiakse läbi 31.oktoobri seisuga. Jõgeva Vallavalituse sise-eeskirjas tulenevalt eemaldatakse materiaalne põhivara bilansist kas vara võõrandamisel ehk müümisel või mahakandmisel. Täielikult maha kandmisele kuuluv põhivara tuvastatakse inventuuri nimekirja alusel. Müümise otsustab vallavalitsus, volikogu sekkun otsustamisse alles siis kui võõrandatakse näiteks aktsiaid, osasid, kinnisvara või vara, mille väärtus on suurem kui 10 000 eurot. Müümine toimu enampakkumiste alusel ja selle eesmärk on saada võimalikult palju tulu. Jõgeva Vallavalitsuse aastaaruandes kajastub materiaalne põhivara bilansis kirjel „Materiaalsed põhivarad“. Kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise juhendi järgi kirjeldatakse materiaalselt põhivara aastaaruande lisas number 8. Materiaalne põhivara on kajastatud aastaaruandes korrektselt ja nõuetekohaselt. Autori arvates vastab Jõgeva Vallavalituse materiaalne põhivara arvestus Eesti finantsaruandluse standardile. Uuendamist vajaks raamatupidamise sise-eeskiri, kuna viimati tehti seda 2017. aastal. Autori arvates on lõputöö oma eesmärgi täitnud.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuluarvestussüsteemi arendamine metsamajandusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Valdmann, Kristel; Õun, MerjeTänapäeva majanduskeskkonnas, kus valitseb tihe konkurents, on kulude arvestuse puhul üha oluliseks muutumas kulude juhtimine, tuleviku kulude prognoosimine ja eelarvestamine. Lähtudes sellest, millist informatsiooni ettevõte vajab, tuleb tähelepanu pöörata kasutatavale kuluarvestussüsteemile. Kuluarvestussüsteem hõlmab kulude arvestust, selles kasutatavaid meetodeid, eeskirju ja juhendeid ning muid kulude arvestamiseks ja juhtimiseks vajalikke tegevusi. Kuluarvestussüsteem koosneb kululiikide, kulukohtade ja kuluobjektide arvestusest. Oluline on kaasaegsete infotöötlemis- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamine. Ettevõtte kuluarvestus tuleks korraldada ühe konkreetse kulude arvestamise põhimõtte alusel, et kulusid oleks võimalik omavahel samaaegselt võrrelda. Täpne informatsioon kulude kohta on eeliseks kulude eelarvestamisel ja tuleviku planeerimisel. Oluline on arvestada, et süsteemi loomiseks tehtud kulutused oleksid saadava kasuga proportsioonis. Sobiva kuluarvestussüsteemi valikul on vajalik pöörata tähelepanu ettevõtte eripäradele, tootmismahtudele ja sellele, millist informatsiooni juhtkond oluliseks peab. Kuluarvestussüsteemist saadavat infot, kasutavad ettevõtte juhid hinnakujundamisel. Lõputöö käsitles metsamajandusettevõtte kuluarvestussüsteemi arendamist ja täiustamist. Töö eesmärk oli juhtkonnale pakkuda senisest efektiivsemat ja põhjalikumat informatsiooni juhtimisotsuste langetamisel. Selleks analüüsiti olemasolevat kuluarvestussüsteemi, toodi välja selle puudused ja tehti ettepanekud kuidas süsteemi täiustada. Töö esimeses peatükis anti ülevaade kuluarvestuse teoreetilistest alustest, kirjeldati kuluarvestussüsteemi olemust, selle kujundamist ja kasutamise võimalustest. Kirjeldati olulisemaid viise kulude liigitamisel ja selgitati kulukoha, kuluobjekti ja kulukäituri mõisteid. Lisaks anti ülevaade kuluarvestussüsteemide liigitamisest. Lõputöö teises peatükis selgitati uurimistöö läbiviimise metoodikat. Toetudes kuluarvestuse teooriale, kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, viidi uurimistöö läbi deduktiivselt. Andmeid koguti dokumendivaatluse ja poolstruktureeritud intervjuu kaudu. Andmete kogumise eesmärk oli välja selgitada praegune kulude arvestamise olukord ettevõttes, selle kitsaskohad ning juhtide vajadused kuluinfo osas. Saadud andmete põhjal püstitati loodava kuluarvestussüsteemi eesmärgid ja nõuded ning neid arvesse võttes ja teooriale toetudes, loodi juhtide vajadustega arvestav kuluarvestussüsteem. Lõputöö empiirilises osas uuriti metsamajandusettevõtet. Uuringu ja analüüsi käigus selgus, et ettevõtte kuluarvestussüsteem ei anna infot kulude tekkimise ja kuluobjektide kohta ning on liialt üldine. Ettevõtte juhiga läbiviidud intervjuu põhjal tõdes ta, et hetkel kasutav kuluarvestussüsteem ei ole kulude osas piisavalt informatiivne. Töö autor pakkus välja, kuidas oleks võimalik kasutusel olevat kuluarvestussüsteemi arendada. Uuritava metsamajandusettevõtte kuluarvestussüsteemi analüüsides selgus, et juht ei saa sealt kulude kujunemise kohta ülevaadet. Kasutuselolevas süsteemis tehakse palju raamatupidamise kandeid käsitsi ja kulud ei ole majandustarkvaras õigesti liigitatud. Autor soovitab ettevõttel lühendada kontoplaani ja kasutusele võtta kulukohtade ja kuluobjektide arvestus, mida võimaldab ka ettevõttes kasutusel olev majandustarkvara StandardBooks. Arendatav kuluarvestussüsteem annab informatsiooni kulude kohta objektide lõikes. Autor soovitab iga kulukannet teostades ära määratleda kuluobjekt. Raamatupidamise töömaht võib mingil määral suureneda, kuid selline objektide määratlemine annab võimaluse mistahes hetkel saada ülevaade konkreetse objekti kuludest. Lisaks on võimalik saada detailsem ülevaade üldkuludest. Kui kasutusele võtta objektid, ei ole vajalik nii pikka ja detailset kontoplaani kasutada. Siiani ei ole ettevõttes tähelepanu pööratud üldkulude jaotamisele. Autor tegi ettepaneku jagada edaspidi kõik üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele. Teiste tegevusalade puhul soovitab autor rakendada sarnased muudatused, et saavutada ühtne kuluarvestussüsteem ning saada parem ülevaade kulude kujunemisest tegevusalade lõikes. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuluarvestussüsteemi arendamine on ettevõtte jaoks vajalik, kuna hetkel kasutatav süsteem vastab finantsaruandluse nõuetele, kuid piisavat infot kulude kujunemise kohta sealt ei saa. Hea kuluarvestussüsteem aitab ettevõttel püsida konkurentsis, sest juhid on otsuste langetamiseks varustatud asja- ja ajakohase informatsiooniga. Tutvustades kuluarvestussüsteemi uuritava ettevõtte juhile, toetas ta seda ja tema sõnul on plaanis hakata seda ettevõttes kasutama.Nimetus Piiratud juurdepääs Majandusaasta aruande vastavus finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vaarmets, Elina; Kasearu, MalleLõputöö koostati teemal „Majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel“. Teema on järjepidevalt aktuaalne, sest iga juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane, seega ka mittetulundusühingud. Igal aastal tuleb raamatupidamiskohustuslasel esitada lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne. Majandusaasta aruande korrektne ja nõuete kohane koostamine on väga oluline, eriti veel mittetulundusühingul, kes toimib enamjaolt annetustest ja toetustest. Seega aruande kasutaja peab saama aruandest võimalikult täpse ja adekvaatse info ühingu kohta, et langetada otsus, kas ühingu tegevust toetada või mitte. Halvasti ja lohakalt koostatud aruanne võib aruande kasutajale jätta ühingust halva mulje. Mittetulundusühingute esitatud majandusaasta aruannetes esineb tihti vigu, sest sageli koostavad ühingutes majandusaasta aruannet juhatuse liikmed, kes ei ole kursis hetkel kehtivate seadustest tulenevate nõuetega aruande koostamisel. Sellest tulenevalt hilinetakse ka majandusaasta aruannete esitamisega. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada mittetulundusühingu Roela Tuletõrje Selts 2017. majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Ühing alustas oma tegevust 2016. aasta detsembri lõpus ja 2017. aasta majandusaasta aruande koostas raamatupidaja, kes pakkus ühingule raamatupidamisteenust. Juhatusel aga tekkis küsimus, kas aruanne on ikka korrektselt koostatud, sest varasemalt esines probleeme raamatupidaja pädevusega ühingu põhitegevuse osas ja sellega seonduvalt võib olla raamatupidamises andmed vääralt kajastatud. Põhjusel, et ühingu juhatusel puuduvad korrektsed teadmised aruande koostamiseks, ei osatud ka aruande õigsust ja vastavust nõuetele kontrollida. Lähtuvalt eelnevast infost, otsustas autor uurida ühingu majandusaasta aruande vastavust teoreetilistele alustele. Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset strateegiat, teooria ja uurimistöö seosele läheneti deduktiivselt. Andmeid majandusaasta aruande kohta koguti dokumendivaatluse teel. Andmete analüüsiks kasutati võrdlusmeetodit, millega näidati aruande puudusi teooria suhtes. Tulemused esitati kirjeldava tekstina. Majandusaasta aruande koostamisel oli mittetulundusühing lähtunud majandusaasta aruande koostamise etappidest: oli koostatud raamatupidamise aastaaruanne, tegevusaruanne ja majandusaasta aruanne oli allkirjastatud ühe juhatuse liikme poolt. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest, oli kontrollitud varade ja kohustiste saldosid, teostatud lõpetamiskanded ning koostatud põhiaruanded ja lisad. Teostamata olid varade ja kohustiste inventuurid. Koostatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest (bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne) ja lisadest. Mittetulundusühing oli lähtunud bilansi koostamisel raamatupidamise seaduses lisas 1 toodud bilansiskeemist, bilansikirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Bilansis ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Sellega oli eksitud arusaadavuse printsiibi vastu, mille kohaselt lisatakse põhiaruannete kirjetele viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud kirjete kohta. Selgusetuks jäid bilansikirjed, mille kohta ei olnud antud täpset infot arvestuspõhimõtete lisas ega koostatud eraldi lisa summade selgitamiseks. Näiteks ei lugenud autor aruandest välja, millest koosnesid bilansikirjetel „Nõuded ja ettemaksed“ ja „Võlad ja ettemaksed“ kajastatud summad. Tegemist oli justkui ebaoluliste summadega, kuid arvestusregistrite andmetest selgus, et eksitud oli nt pikaajaliste kohustiste esitamisega, mis tegelikult oli lühiajaline kohutis. Eksimuste vältimiseks oleks vajalik ka varade ja kohustiste inventuuride teostamine. Tulemiaruande koostamisel oli lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist, kirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Tulemiaruande kirjeid oli selgitatud lisades, kuid aruandes ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Eksitud oli ka liikmetelt saadud annetuste kajastamisel ja detailsemalt peaks lahti kirjutama mitmesuguste tegevuskulude all kajastatud muud kulud. Rahavoogude aruandes kajastati aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile põhitegevuse ja investeerimistegevuse rahavooks. Uuritav mittetulundusühing esitas põhitegevuse rahavoo kaudsel meetodil. Kuna mittetulundusühingutel on soovituslik koostada rahavoogude aruanne otsemeetodil, siis võiks ka uuritav ühing seda teha. Netovara muutuste aruandes kajastati aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides mittetulundusühingu netovara kirjetes, lähtudes RTJ-s 2 kirjeldatud põhimõtetest omakapitali muutuste aruande kohta. Ühingu esimese aasta aruandes oli kajastatud aruandeperioodi tulem. Mittetulundusühingu raamatupidamise aastaaruande lisad vastasid üldjoontes raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning RTJ-s 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele. Lisad olid esitatud süsteemselt. Võttes arvesse ühingu põhitegevust, ei oleks vaja olnud kirjeldada kaupade müügist saadavad tulu arvestust, sest ühing ei tegele kaupade müügiga. Liigset infot oli esitatud ka nõuete ja ettemaksete ning kohustiste kohta. Analüüsi käigus leidis autor, et Lisas 1 olevad arvestusmeetodid on võetud internetist majandusaasta aruande näidisest ja sellest võivad tuleneda ka uuritava MTÜ lisades esitatud info puudused. Tegevusaruandes oli esitatud tegevusvaldkonnad, tähtsamad sündmused ja järgmisel majandusaastal planeeritavad tegevused. Esitada oleks võinud ka tehtud investeeringu ning täpsemalt oleks võinud olla lahti seletatud eesmärgid järgnevaks majandusaastaks. Näiteks mida selleks ette võetakse, et liikmete arvu suurendada. Läbi viidud analüüs koosnes mittetulundusühingu majandusaasta aruande koostamise ja koostise võrdlusest Eesti finantsaruandluse standardiga. Vaadeldi ja võrreldi majandusaasta aruande koostamise põhimõtteid ning raamatupidamise aastaaruande arvestusmeetodeid, põhiaruannete, lisade ja tegevusaruande koostamist. Roela Tuletõrje Seltsi 2017. majandusaasta aruanne oli üldiselt koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, kuid esines ka vigu ja puudusi. Autor teeb juhatusele järgnevad parendusettepanekud: • raamatupidamise aastaaruande põhiaruannete tabelite juurde tuleks lisada viited lisadele, mis aitaks aruande kasutajal aruannet paremini lugeda; • liikmetelt saadud toetusi/annetusi tuleks ka vastavalt kajastada, mitte kajastada neid kui eraisikutelt saadud annetusi; • edaspidi tuleks arvesse võtta, et ühingu tulude ja kuludena kajastatud olulised summad tuleks lisades lahti kirjutada, kust on raha saadud või millele on kulutatud; • tuleks üle vaadata lisades kajastatud arvestuspõhimõtted, et ei oleks tarbetut infot ja info oleks vastavuses ühingu tegevusega. Lisaks võiks täpsemalt tuua välja siht- ja mittesihtotstarbeliste toetuste ja annetuste arvestuspõhimõtted; • rahavoogude aruannet võiks koostada otsemeetodil; • parandada raamatupidamise sise-eeskirjas raamatupidamise aastaaruande koostamist puudutav lõik. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevõtte sõidukite maksustamine Rimi Eesti Food AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rool, Birgit; Kallaste, KaidiEttevõtte sõiduauto maksustamise teema aktuaalsus sai alguse 2018. aastal, mil muudeti tööandja sõiduautode maksustamise korda. See tähendab siis, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine, vaid piisab kasutamise võimaldamisest, et erisoodustus tekiks. Samtui ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustamise maksutamist. Rimi Eesti Food AS-is ei ole eelnevalt selle teemalist uuringut teostatud. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada, kas ettevõtte sõidukite kasutus ja maksuarvestus vastab nõuetele ning milline on olnud 2018. aastal jõustunud sõiduautosi puudutava tulumaksuseaduse muudatuse mõju ettevõtte maksukoormusele. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor neli ülesannet. Esimene ülesanne oli anda ülevaade ettevõtte sõidukite maksustamist käsitlevatest õiguslikest alustest. Autor koostas peamiselt õigusaktidele, Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud informatsioonile ja erialastele artiklitele tuginedes teoreetilise ülevaate, andmaks arusaadava ülevaate kogu materjalile. Teise ülesandena oli läbi viia uuring Rimi Eesti Food AS-is ja hinnata maksuarvestuse ja deklareerimise vastavust seadusandlusele. Ettevõtte uuringu käigus sai autor teada, kui palju on M1 kategooria sõidukeid antud ettevõttes, kuidas peetakse ettevõtte sisest kuluarvestust, sõidupäevikuid, sõiduautode kütusega seonduvaid algdokumente, uuriti ka sisendkäibemaksu arvestust ja kas erisoodustusi deklareeritakse. Autor võrdles kogutud andmeid, nende andmete õigsust ja korrektsust vastavalt nõuetele. Kuluarvestust vaadeldes selgus, et etteõtte lähtub oma otsustes suuresti emaettevõtte metoodikast. Metoodikaga on määratud igale sõiduautole kütusekulu limiit eurodes, mida ületada ei tohiks. Uuritava perioodi jooksul limiidi ületusi siiski esines aga see ei olnud märkimisväärselt suur. Ületatud limiite töötajatelt sisse ei nõutud sest kõik olid tööalaselt põhjendatud. Kolmanda ülesandena oli selgitada välja maksuseaduse muudatuse mõju ettevõttele. Ettevõttes jälgitakse kulusid väga tähelepanelikult ja autoparki ei ole soetatud põhjendamatult võimsa mootoriga sõidukeid. Tulenevalt tulumaksuseaduse muudatusest ei ole ettevõttel maksukoormus muutunud, sest erasõite ei lubatud ettevõtte autodega teha ei enne ega pärast seaduse muutmist. Kuna eratarbeks sõidukeid ei kasutata, siis ka makse ei maksta. Neljanda ülesandena oli teha vajadusel ettepanekuid maksuriskide maandamiseks. Antud ettevõttes ei ole sõiduautod varustatud GPS seadmetega ja kasutatakse sõidupäevikut sõitude arvestusel. Kuna sõidukite kasutajad garažeerivad autosid oma kodus, siis pole 100% garantiid, et tehakse vaid ettevõtlusega seotud sõite. Kogu uurimuse protsessi põhjal autor järeldab, et maksuriskid olid uuritavas ettevõttes olemas (kuna kontrollida saab vaid sõidupäeviku alusel), kuid mitte väga suured. Olulisi eksimusi maksuarvestuses ei olnud sellel ettevõttel. Ettevõtte poolt tehti ka ettepanek, milliseid maksusüsteemi muudatusi võiks teha. Kuna hetkel on erasõidud ja ametisõidud väga randelt piiritletud, siis tulevikus võiks olla seaduses kirjas, et kui ametisõite tehakse autoga rohkem kui 80% kogu sõitudest, siis 20% erasõitude puhul võiks maksustamine olla soodsam ja seda ilma sõidupäevikut pidamata. Autori arvates on see väga hea muudatuse mõte.Nimetus Piiratud juurdepääs Starteegilise jätkusuutlikkuse hindamine tasakaalus tulemuskaardi meetodil Tineke OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Randväli, Madleen; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk oli tasakaalus tulemuskaardi meetodil hinnata OÜ Tineke strateegilist jätkusuutlikkust. Teema aktuaalsus seisnes selles, et tänapäeva turumajanduses peavad ettevõtted jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutama strateegilist juhtimist, mis tähendab seda, et organisatsioonid ei saa lähtuda vaid finantstulemustest, vaid peavad tähelepanu pöörama ka mittefinantsilistele aspektidele. Teoreetilises osas kirjeldati asjakohaste allikate põhjal, mida kujutab endast üldse strateegiline juhtimine, kuidas ettevõte peaks selle välja töötama, kuidas kontrollida ja kuidas hinnata ning millised on organisatsiooni konkurentsistrateegia võimalused. Jätkusuutlikkuse hindamiseks tuuakse välja tasakaalus tulemuskaardi, kui juhtimissüsteemi põhimõtted ja meetodid, mille abil on võimalik hinnata ettevõtte finants,-kliendi,-sisemisi- ja arenguperspektiivi. Teooriast selgus, et olla jätkusuutlik peab olema ettevõtte strateegia paika pandud. Milline on ettevõtte visioon, missioon ja strateegia. Kõigepealt tuleks juhtkonnal enda jaoks need lahti mõtestada. Seejärel tuleks paika panna lühi- ja pikaajalised eesmärgid, mis aitavad olla õigel kursil ettevõtte juhtimisel. Samuti tuleks ettevõttel valida ena jaoks sobilik äritasandi strateegia, mis annab konkurentsieelise. Kui eesmärgid on paika saanud, tuleb nende eesmärkide jaoks valida sobivad mõõdikud, millega oleks võimalik neid eesmärke hinnata. Sobivad mõõdikud aitavad ettevõttel hinnata strateegilisi eesmärke. Tasakaalus tulemuskaardi puhul on hea see, et kui organisatsioon saab aru, et need ei ole sobivad mõõdikud, siis on võimalik need lihtsalt asendada sobivamate mõõdikutega, ilma et peaks hakkama tervet juhtimissüsteemi ümber arendama. Finantsperspektiivi hindamisest selgus, et OÜ Tineke jätkusuutlikust võib pidada heaks. Kuigi ettevõtte rentaablusnäitajad on alates 2018. aastast negatiivsed olnud, siis alates 2019. aastast on rentaablusnäitaja paremuse poole liikunud, mis tähendab seda, et ettevõttel on eelmiste perioodide jaotamata kasumit, millega kahjumit katta. Samuti võib üldist maksevõimet pidada heaks, kuna suudetakse olemasolevad kohustised katta likviidsete varadega. Problemaatilisemaks kohaks võiks OÜ Tineke puhul pidada seda, et deebitoride maksetähtajad on liiga pikad ning kreeditoridele liiga lühikesed, mis omakorda tähendab seda, et olemasolevaid võlgnevusi ei kaeta ära nõuete arvelt ning see võib pikemas perspektiivis mõjutada jätkusuutlikkust. Ettevõtte peaks jälgima (alajaotuses 1.2.3) välja toodus suhtarve, et hinnata ettevõtte maksevõimet, efektiivsust ja rentaablust. Nende suhtarvude jälgimine aitab ettevõttel tagada finantsedukust. OÜ Tineke kliendiperspektiivi hindamisest selgus, et klientide üldine rahulolu on väga hea ning teenust peetakse kasulikuks, usaldusväärseks ning kvaliteetseks. Soovituslik oleks suuremat tähelepanu pöörata OÜ Tineke poolt pakutavatele probleemide lahendamisele ning sujuvama koostöö tagamise. Autori arvates peaks OÜ Tineke jälgima autori poolt välja toodud strateegiliste eesmärkide mõõdikuid (vt Tabel 10, lk 36). Nende mõõdikute jälgimiseks tuleks järjepidevalt kasutada kliendirahulolu küsitlust, et vajadusel välja selgitada, mis teeb kliente rahulolematuteks. Milliseid täiendkoolitusi töötajatele pakkuda, et tagada kliendi rahulolu. Samuti tuleks tegeleda uute klientide leidmisega, lisaks olemasolevate klientide hoidmisele kuna see suurendaks müügitulu ning tagab omakorda parema finantsedukuse. Sisemiste äriprotsesside hindamisest selgus, OÜ Tineke senine töökorraldus toimib hästi ning olemasolevate klientide vajadused on rahuldatud. Teenuse osutamine toimub õigeaegselt ning klientidel on võimalik vajadusel alati tagasisidet anda. Töötajate vahel toimub pidev suhtlus, selleks et toimiks kiire infovahetus. Samas soovitaks autor OÜ Tineke tegeleda turundamisega, et lisaks olemasolevatele klientidele, leida uusi kliente. Uute klientide leidmiseks peaks olema atraktiivsem, mis tähendab seda, et teenuse pakkumine peaks toimuma mugavamalt, kasutades näiteks digitaalset arhiveerimissüsteemi. kes tagaksid finantsedukuse, mille tulemusena oleksid omanikud rahulolevamad. Kliendibaasi suurendamiseks tuleks paika panna strateegia reklaamide ja pakkumiste osas. samuti tuleks tegeleda töötajate koolitamisega, et pakkuda sihtkliendile tema vajadustest lähtuvat raamatupidamisteenust. OÜ Tineke õppimise ja arengu perspektiivi võib pidada heaks. Sujuva koostöö saavutamiseks toimub pidav omavaheline suhtlus. Dokumentide edastamine toimub teineteisega kohtumisel või e-maili teel. Tööd teostatakse eelnevalt kokkulepitule ning probleemide tekkimisel abistatakse teineteist. Töötajad hindasid OÜ Tineke koostööd kollektiivis väga oluliseks, sest see mõjutab otseselt töömotivatsiooni. Autor soovitab OÜ Tineke jälgida (vt Tabel 12, lk 41) strateegilistele eesmärkidele sobivaid mõõdikuid. Nende mõõdikute eesmärkide saavutamiseks tuleks OÜ Tineke juhtkonnal teha vähemalt kord aastas koosolekuid, kus oleks võimalik hinnata töötajate pädevust. Vastavalt nendele hinnangutele saaks kokku panna koolitusplaani, millega pannakse paika ettevõtte sisesed/välised täiendkoolitused. OÜ Tineke konkurentsistrateegia uurimistulemustest selgus, et oleks soovituslik kasutada kululiidri strateegiat. Kululiidri strateegia rakendamine annaks ettevõttele konkurentsieelise madalamate kuludega võrreldes konkurentidega. OÜ Tineke peamisteks eesmärkideks on olla turuosas jätkusuutlik, pakkuda kvaliteetset teenust, pakkuda töötajatele rahulolu ning laiendada oma kliendibaasi. Turuosa jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks ettevõttel oma kulutused võimalikult madalad hoida. Saades oma kulutused võimalikult madalaks on võimalus OÜ Tineke pakkuda potentsiaalsetele klientidele madalamat hinda võrreldes konkurentidega. Töötajate rahulolu saavutamiseks tuleks neid koolitada ning suurendades kliendibaasi on neil võimalik enesearendusele. Tähelepanu peaks pöörama tehnoloogia poolt pakutavatele arendustele, millega oleks võimalik aega kokku hoida, samas ei kannataks tänu sellele töö kvaliteet. Autori hinnangul on BSC kasutamine ettevõtte jätkusuutlikkuse hindamiseks hea võimalus, kuna lisaks finantsidele on võimalik sellega ka mõõta mittefinantsilisi tegureid. Kuid kindlasti peaks arvestama sellega, et iga mõõtmis ja juhtimissüsteemi kasutuselevõtmine eeldab seda, et seda tuleb täiendada vastavalt organisatsiooni strateegiast. BSC saab kasutada kõiges, mida on võimalik mõõta ning selle esialgne raamistik (finantsi-, kliendi-, sisemise äriprotsessi ja õppimise äriprotsessi perspektiiv) on suurepärane võimalus oma organisatsiooni jaoks luua mõõtmissüsteem, kuna mõõdikuid saab valida vastavalt ettevõtte vajadustele. Tasakaalus tulemuskaardi oluliseks eeliseks võib pidada seda, et võimalus on esitada lühikesi aruandeid ning vältida seda, et üks eesmärk oleks teise arvelt saavutatud. Lõputöö autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud. Strateegilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on hea kasutada tasakaalus tulemuskaarti, kuna sellega saab juhtkond selgema pildi juhtimisstruktuurist ning kasutades sobivaid mõõdikuid on võimalik parendada majandustulemusi. Kui valitud mõõdikud ei too paremaid tulemusi, siis on neid võimalik alati ümber mõtestada ja valida sobilikumad. Kindlasti peaks arvestama sellega, et BSC kasutusele võtmine ja juurutamine on aeganõudev ning selle juurutamisesse peaks kaasama rohkem inimesi (nt omavaldkonna spetsialiste), et saavutada tulemuslikkust. Juhtimissüsteemi loomisel on suuresti abiks see, kui on paigas pikaajaline strateegia.Nimetus Piiratud juurdepääs Maksudeklaratsioonide paberkandjal esitamisest tuleneva halduskoormuse vähendamise võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Roosimaa, Jaana; Nukka, AveLõputöö on koostatud teemal Maksudeklaratsioonide paberkandjal esitamisest tuleneva halduskoormuse vähendamise võimalused. E-MTA-t uuendatakse ja parendatakse pidevalt, kuid vaatamata sellele on ikka veel ettevõtteid, kes teevad deklaratsioonid paberkandjal. Ettevõtjate halduskoormust on soovitud vähendada, paberkandjal deklaratsioonide esitamine on ressursimahukam, nii ettevõtjale, kui ka Maksu-ja Tolliametile. Lõputöö kirjutamisel kasutas autor kombineeritud uurimismeetodit. Uuringu eesmärgi saavutamiseks viidi läbi kliendiküsitlus viie Viljandimaal tegutseva ettevõtja hulgas, kes esitavad deklaratsioonid paberkandjal. Maksu- ja Tolliameti statistiliste andmete saamiseks esitas autor ametile teabenõude, millele oli lisatud küsimustik ametnikele, deklaratsioonide sissenõudmise osakonnast ja paberdeklaratsioonide sisestamise osakonnast. Statistilisi andmeid analüüsiti võrdluse teel. Esimene ülesanne oli anda ülevaade ettevõtlusest ning maksustamisest, maksudeklaratsioonide esitamise kohustusest. Autor tugines teooria koostamisel teemat reguleerivatele seadustele, artiklitele, raamatutele ning Maksu- ja Tolliameti kodulehel olevale informatsioonile. Küsimustikust ettevõtjate hulgas selgus, et üldiselt ollakse kursis ettevõtlust puudutava seadusandlusega. Vastustes kordus, et teatakse nii palju, kui hetkel vaja on. Kui tekib vajadus, siis viiakse ennast vajamineva seadusega kurssi. Teine ülesanne oli uurida deklaratsioonide esitamise praktikat. Maksu- ja Tolliameti statistilistest andmetest selgus, kui paljud ettevõtted esitavad maksudeklaratsioone paberkandjal ja kui paljud elektroonselt. Küsitlustest klientide hulgas selgus, kui teadlikud ollakse maksudeklaratsioonide esitamise koha pealt. Kolmas ülesanne oli kaardistada maksuametnike tööd, seoses maksudeklaratsioonide sisestamisega ja sissenõudmisega. Küsimustikust ametnike hulgas selgus, et paberdeklaratsioonides on vigadega iga kolmas. Sisestamist ajaliselt mõõta oli keeruline, kuna see olenes paljudest asjadest ja võis jääda vahemikku kahest minutist kuni mitme päevani. Deklaratsioonide sissenõudmine on reguleeritud erinevate seadustega ja sunniraha määrata lubab seadus lihtsalt. Selgus, et maksuametnikud seda võimalust väga kergekäeliselt ei kasuta, enne proovitakse maksumaksjaga kontakti saada ja selgitada tekkinud olukorda ning leida koos lahendusi. Neljas ülesanne oli teha ettepanekuid paberkandjal maksudeklaratsioonide esitamisest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks Küsitlusest klientide hulgas selgus, et mõned neist vajaksid arvuti kasutamise kursust. Sai selgeks, et inimesed kes arvutit ei kasuta jäävad ilma vajalikust infost. Näiteks MTA korraldab koolitusi, kuhu registreerida saab ainult elektroonselt. Vastustest tuli välja see, et kui neil enam muud võimalust ei ole, siis peab ära õppima. Näiteks võiks tuua äriregistri, kus saab ainult elektroonselt vajalikke toiminguid teha. Kolm klienti olid arvuti kasutajad, aga ei tundnud huvi e-MTA vastu. Tegelikult on nad harjunud ja nad võtavad büroo külastust, kui sotsiaalse suhtlemise viisi. Kõige tulemuslikumaks meetodiks on MTA klienditeenindajate abistav ja informeeriv tegevus, milleks on maksumaksjate järjekindel suunamine kliendiarvutisse, et nad saaksid aru, kui lihtsalt ja kiirelt käib elektroonne deklareerimine. Selle teavitustöö tulemusel väheneb oluliselt nii klienditeenindajate, kui maksumaksjate halduskoormus. Siinkohal on oluline, et oleks ka kliendi poolne huvi, mis on suuresti kinni info puudumises. Maksumaksja peaks julgelt küsima abi. Inimestele on vaja sisendada julgust ja pealehakkamist, kuni nad mõistavad, et e-keskkonnas formaalsustega tegelemine võtab oluliselt vähem aega ning nad saavad rohkem tegeleda oma põhieesmärgiga- ettevõtlusega.Nimetus Piiratud juurdepääs Raamatupidaja ja juhatuse liikme vastutus raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes ja kohtupraktikas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lainemaa, Triin; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö koosneb 55 leheküljest, mis sisaldab resümeed, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Lõputöös on 7 joonist ja 3 tabelit. Töös on kasutatud 51 kirjandus allikat, millest 5 on võõrkeelsed. Lõputöö teema käsitleb raamatupidaja ja juhatuse liikme vastutust äriühingu raamatupidamises. Lõputöö keskendub sellele, milles raamatupidaja ja juhatuse liikme vastutus seisneb, kas sellel tegevusalal töötavatele isikutele on nende ülesanded arusaadavad ning täidetakse seadusest tulenevaid nõudeid ja milliseid karistusi võib normide rikkumine raamatupidajatele karistusõiguslikus tähenduses kaasa tuua. Teema on aktuaalne, sest raamatupidaja töö on väga vastutusrikas ja äriühingutele olulise tähtsusega, seetõttu on tähtis, et raamatupidaja ja juhatuse liige teaks oma kohustusi ja seda, mille eest ta vastutab. Teema püsib aktuaalsena seni kuni ei ole välja töötatud ühte kindlat regulatsiooni, mis reguleeriks vastutuse jaotuse küsimusi äriühingutes. Lõputöö probleem seisneb selles, et vastutuse puhul on tegemist teemaga, mida reguleerivad mitmed õigusaktid ja mille õiguslik alus valitakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Seetõttu on keeruline ja raskendatud kindlat ning ühest vastust leida küsimusele, kes vastutab ettevõttes raamatupidamise korraldamise ja õigsuse eest. Lõputöö eesmärk on selgitada välja raamatupidajate ja juhatuse liikmete teadlikkus vastutusest raamatupidamises ja analüüsida raamatupidajate karistusõiguslikku kohtupraktikat. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1. Esitada lühiülevaade raamatupidamisele ja raamatupidajale esitatavatest nõuetest. 2. Tuua välja seadustest tulenev raamatupidaja vastutus ja juhatuse liikme vastutus raamatupidamise eest. 3. Välja selgitada raamatupidajate ja juhatuse liimete teadlikkus vastutusest raamatupidamises. 4. Välja selgitada ja analüüsida raamatupidajate karistusõiguslikku vastutust kohtupraktikas. 5. Teha järeldusi ja ettepanekuid seoses vastutusega raamatupidamises. Analüüsi teostamisel rakendatakse andmekogumis meetodina ankeetküsitlust ja dokumendivaatlust. Lõputöö eesmärgi täitmiseks ning uuringu läbiviimiseks kasutas autor nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset uurimismeetodit. Analüüsi tulemusena jõudis autor järelduseni, et vastutuse piiritlemisel puudub Eestis ühtne regulatsioon ning seetõttu on vastutuse küsimused selgelt piiritlemata. Samuti on raamatupidajate ja juhatuse liikmete teadlikkus endal lasuvast vastutusest madal, mis soodustab vigade teket ja kuritegevust. Raamatupidamise korraldamisel ja arvestuse pidamisel tuleb järgida raamatupidamise seaduses kehtestatut ja raamatupidamise toimkonnajuhendites sisalduvat kasulikku informatsiooni ning suurem osa uuringus osalenud raamatupidajatest ja juhatuse liikmetest seda teevad. Leidis kinnitust probleem, et vastutusega seotud piirid võiksid olla selgemini reguleeritud. Samuti tuleks äriühingutel üle vaadata kontrollimeetmed raamatupidamise korralduse üle.