Lõputööd (MA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (MA) Autor "Dubinin, Tarvo" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Majandusaasta aruande esitamine Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Dubinin, Tarvo; Annus-Anijärv, LaiviKäesoleva lõputöö eesmärk oli selgitada välja hinnangud majandusaasta aruande esitamise olulisuse ja mitteesitamise põhjuste kohta Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete seas ning teha järeldusi ja pakkuda välja meetmeid mille abil oleks võimalik soodustada majandusaasta aruannete esitamist. Eesmärgi saavutamiseks toodi välja majandusaasta aruande esitamise nõuded, toimingud ja esitati spetsialistide kommentaare ning selgitati välja majandusaasta aruande mitteesitamise tagajärjed ja vastutus. Veel koostati empiirilise uuringu metoodika. Lisaks kaardistati ja analüüsiti ankeetküsimustiku abil hinnanguid majandusaasta aruande esitamise olulisuse ja mitteesitamise põhjuste kohta Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõte seas. Viimaks tehti järeldusi ja ettepanekuid, mille abil oleks võimalik soodustada majandusaasta aruannete esitamist. Uuringu tulemustena selgus, et Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete majandusaasta aruande mitteesitamine on võrreldes Eesti keskmisega märkimisväärselt väiksem. Kusjuures mitteesitajate seas on umbes sama palju mikroettevõtteid, kui on väikeettevõtteid. Lisaks on rohkematel Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtetel raamatupidaja või raamatupidamisteenuse pakkuja, kui varasema uuringu kohaselt Eesti ettevõtetel, kus analüüsiti ainult majandusaasta aruande mitteesitajaid. Majandusaasta aruannete mitteesitamine ja raamatupidaja olemasolu tunduvad olevat pöördvõrdelises seoses – mida rohkemates ettevõtetes on raamatupidaja, seda väiksem on majandusaasta aruande mitteesitamine. Nii praeguses uuringu, kui ka varasema uuringu kohaselt koostab majandusaasta aruande umbes kahel kolmandikul juhtudest raamatupidaja, umbes ühel viiendikul ettevõtetest omanik ja umbes ühel kümnendikul ettevõtetest juhatuse liige. Majandusaasta aruande esitamise hinnangulise olulisuse kohta selgub, et üsna suurel enamusel ettevõtetest on majandusaasta aruande esitamisel motivatsioonipuudus, kuigi antud uuringu kohaselt on üllataval kombel enamus ettevõtetel majandusaasta aruande esitamine prioriteediks ja oluline. Väidetavalt nad ei soovi ka rohkem selgitustööd majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja olulisuse kohta ning kuigi nende hinnangul meeldetuletusi majandusaasta aruande esitamiseks on piisavalt, siis majandusaasta aruande esitamist takistavate asjaoludena tuli välja, et suurema enamuse jaoks on majandusaasta aruande koostamine ja esitamine keerukas ning neil puuduvad teadmised ja oskused. See tähendab, et ettevõtjaid tuleks ikkagi antud teemadel harida ja teha selgitustööd majandusaasta aruande koostamise esitamise ja olulisuse kohta, mis soodustaks aruannete esitamist. Ootuspäraselt on ettevõtted suure üksmeelega toonud abistavate meetmetena välja regulaarse raamatupidamise ja ka raamatupidaja ning raamatupidamisteenuse osutaja palkamise. Selles osas ei ole kolmandatel osapooltel paraku suurt abi pakkuda, sest raamatupidaja palkamine jääb ikkagi ettevõtete enda teha. Küll aga mida saaks teha on ettevõtjaportaali muutmine kasutajasõbralikumaks. Praegu on ettevõtjaportaal suures osas üles ehitatud rohkem raamatupidamisteadmistega inimese jaoks. Kasu oleks näiteks juhenditest ja näidetest algajatele ning veateadete arusaadavamaks tegemisest. Lisaks toodi abistavate meetmetena veel välja raamatupidamisprotsesside ja aastaruande esitamise suuremat automatiseeritust. Tegelikkuses on praegu olemas võimalus XBRL-formaadis aastaaruande üleslaadimine ettevõtjaportaali, kuid tundub, et see pole enamuse jaoks ikkagi piisavalt arusaadav ja lihtne. Kõige mõjusamateks karistavateks meetoditeks on toodud raskendatud laenude, muu finantseeringu ja toetuste saamist. Veel on mõjusaks peetud raskendatud riigihangetel osalemist. Tegelikult on ka sagedasemad ja suuremad trahvid ettevõtete hinnangul mõjusad meetodid. Praegu aga pole ettevõtteid piisavalt trahvitud. Selles valdkonnas peab kindlasti rangemaks muutuma. Muutust on aga oodata Äriregistri seaduse eelnõu jõustumisega, kui tekib võimalus trahvida ka otse omanikke, mitte ainult ettevõtteid. Lisaks on registriosakonnal käimas projekt, mille käigus trahvide ja registrist kustutamise hoiatustega püütakse panna ettevõtteid esitama majandusaasta aruandeid. Muidugi peaksid trahvimisele eelnema meeldetuletused, teavitustöö ja parendustööd. Vaja on rakendada eelkõige soodustavaid meetodeid, mitte ainult karistavaid meetodeid. Karistavad meetodid tegelevad tagajärjega, mitte põhjustega. Kui lahendada ära mitteesitamise põhjused, ei peakski tagajärgedega nii palju tegelema.