Lõputööd (MA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (MA) Autor "Freienthal, Heli" järgi
Näitamisel1 - 5 5-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Inimkapitali väärtuse hindamise võimalused Diotech OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-09) Heinnurm, Ragne; Freienthal, HeliLõputöö probleemi esitlus seisnes inimkapitali kui osana immateriaalsest varast, mida kajastatakse ebaõiglaselt. Kus töötajaid, kes on peamised väärtuse loojad ettevõtetes, asuvad ettevõtte raamatupidamises kuludes olles kasumi vähendajaks, kuigi tegelikkuses on ettevõtte suurimaks varaks just need samad töötajad oma inimkapitali näol, omades teadmisi, kompetentsi ja oskusi, mis traditsiooniliste finantspõhimõtete järgi ei kvalifitseeru varade kategooriasse. Samas ei ole välja töötatud ühtset ja konkreetset arvestusmeetodit, kuidas siis ikkagi oleks õige inimkapitali väärtust hinnata ja kuidas oleks seda õigem kajastada. Ettevõtted aga vajavd kvaliteetset inimkapitali, kellel on teadmised ja oskused, et üldse tänapäevases ühiskonnas olla konkurentsivõimelised. Samas ettevõtted vajavad inimesi inimkapitali näol aga nad peavad ka aru saama, et kui neil on väärtuslik inimkapital olemas siis kuidas seda õiglaselt finantaruandluses kajastada. Ettevõtte juhid peavad ka välja juurutama erinevaid boonussüsteeme, et üldse seda väärtuslikku inimkapitali enda juures hoida, kuna inimkapital on miskit, mis võtab lahkudes kaasa ka oma teadmised ja oskused ja kompetentsi, millepärast inimkapital ei allugi täna veel traditsioonilisele arusaamale varad. Inimkapital on osa intellektuaalsest kapitalist, mis iga aastaga aina rohkem ja rohkem tähelepanu kõidab, mille kohta on välja mõeldud erinevaid viise ja meetodeid, kuidas siis ikkagi oleks võimalik inimkapitali väärtust, kui osana intellektuaalsest kapitalis, õiglaselt hinnata ja ka finantaruandluses kajastada. On riike, kus juba on tehtud algust intellektuaalse kapitali aruandluse lisamist tavapärasele finantsaruandlusele. Eestis aga on see veel uus ja laialdaselt kasutamta väärtus. Eelolevas töös on töö autor natuke vaadanud sellesse keerulisse ja kirevasse maailma, et aru saada kuidas siis ikkagi on lood intellektuaalse kapitaliga ja sealhulgas inimkapitali väärtuse hindamisega, kui oluline on tänapäevaühiskonnas ka peale traditsiooniliste immateriaalsete varade arvestuse ka intellektuaalse kapitali osa, sealhulgas ka inimkapital. Töös toodi ka ära, et inimkapital ei ole ainus osa intellektuaalsest kapitalist vaid et suures plaanis jaguneb intellektuaalne kapital kaheks, ja teiseks osaks on struktuurkapital, mis omakorda jaguneb veel erinevateks osadeks, milledele eelolevas töös tähelepanu ei pööratud. Lähemalt sai vaadatud ka mõningaid inimkapitali väärtuse hindamise meetoditest nagu Watson Wyatti inimkapitali indeks, Euroopa äri kvaliteedimudel ja Malcolm Baldrig´e tulemuste kvaliteedikriteeriumid (EFQM), William Merceri inimkapitali ratas ja lõpuks ka tasakaalus tulemuskaardi mõõtmismudel, mida on omakorda kasutusele võetud erinevtel kujudel, üheks tuntuimaks on „Skandia navigaator“, mis viib ettevõtete juhid rohkem keskenduma ka mitterahalistele mõõtmetele. Kui nendes paljudes meetodites ja mudelites on keeruline orienteeruda siis Sveiby on jaganud kõik immateriaalsete varade mõõtmismeetodid nelja kategooriasse nagu otsesteks intellektuaalseteks kapitali meetoditeks, turukapitalisatsiooni meetoditeks, varade tulususe meetoditeks ja tulemuskaardi mõõtmismeetoditeks. Kui mõistetakse, kui oluline on intellektuaalne kapital sealhulgas inimkapitali väärtuse hindamine täna konkurentsis püsimiseks ja ettevõtte väärtuse loomisel, ehk hakatakse rohkem mõtlema inimkapitali kajastamisele finantaruandluse lisana. On tehtud suuri püüdlusi tulemuslikeks mõõtmiste ja hindamisaluste välja töötamiseks. Inimkapitali väärtuse hindamine ja vastavate tulemuste õiglane käsitlemine toob ainult kasu. Lõputöö empiirilise uuringu metoodika osas on viidud läbi uuring inimkapitali väärtuse hindamises Diotech OÜ näitel. Inimkapitali väärtuse hindamine on oluline, sest tulevikus võib vaja minna esitada tegevusaruandes kirjeldus inimressursi juhtimise kohta, mida antud hetkel ettevõttes vaja ei ole olnud ja inimkapitali väärtuse hindamisele ei ole seni väga suurt rõhku pandud. Lõputöö eesmärgiks oli välja pakkuda Diotech OÜ-le sobivad inimkapitali väärtuse hindamise meetodid ning kuidas oleks võimalik töötajate kompetentsust, teadmisi ja oskusi kajastada finantsaruandluses. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi väikeettevõttes hinnangu-uuringu strateegia kaudu, püüdes hinnata ettevõtte inimkapitali väärtust ja kasutades selleks Watson Wyatti inimkapitali indeksit, Euroopa äri kvaliteedimudel ja Malcolm Baldrig´e tulemuste kvaliteedikriteeriumid, William Merceri inimkapitali ratast ja tasakaalus tulemuskaardi mõõtmismudelit. Lõputöö raames tehti läbi kõik eelpoolmainitud meetodid, ning jõuti järeldisele, et Diotech OÜ-l oleks soovituslik vajadusel hakata kasutama tasakaalus tulemuskaardi mudelit Skandia navigaator. Antud meetodi puhul on inimesed olulised tegurid, kes loovad ettevõttele tulu samuti vaadeldakse antud meetodi puhul ka kliendi rahulolu, protsessi üldiselt, kuidas on olukord uuenduste ja arendustega. Hinnatakse rahalisi väärtusi ning ettevõtte saab ise otsustada, millistel rahalistel väärtustel soovitakse silma peal hoida, ning kui antud meetodit kasutades tehakse iga aasta vastavad arvutused ja vajalikud uuringud just kliendirahulolu teada saamiseks, siis pikas perspektiivis on hea jälgida ettevõtte arengut ja saab ülevaate, kas mingites protsessides on toimunud muutused paremuse või halvemuse poole, et siis on kohe ära näha kus tuleks teha prendusi protsessides, et tulemused paraneksid.Nimetus Piiratud juurdepääs Põllumajandustoetusi taotlevate osaühingute finantsaruannetes esinevate väärkajastuste tuvastamismeetodid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lõhmus, Luule; Freienthal, HeliMajandusaasta aruanded on oluliseks infoallikaks ettevõtte käekäigust ning majandusaasta aruandeid kasutab muuhulgas PRIA, et hinnata osaühingute vastavust taotlemistingimustele. Soov saada põllumajandustoetust võib aga viia toetuspettusteni, mis hõlmab väärinformatsiooni esitamist finantsaruannetes. Finantsaruannete pettusi toetuspettuste eesmärgil ei tohi eirata, kuna väljapetetavate toetuste näol on tegemist kõigi maksumaksjate rahaga, mille arvelt jäävad toeta ausal moel toetusi taotlevad ettevõtted. Lõputöö eesmärgiks oli testida erinevaid finantsaruannetes väärkajastuste tuvastamise meetodeid ning teha ettepanekuid sobivate meetodite kasutusele võtmiseks toetustaotluste menetlemisel. Töö käigus testiti erinevaid analüüsi meetodeid (Benfordi seaduse rakenduvus, suhtarvude analüüs, dokumendianalüüs) nende osaühingute suhtes, kelle puhul on PRIA toetustaotluste menetlemise käigus tuvastanud müügituluga manipuleerimise kahtluse. Võrdlusmomendi saamiseks kasutati kahe esimese analüüsimeetodi puhul ka eelduslikult tõeste finantsandmetega taotlejatest moodustatud võrdlusgruppi. Analüüsi tulemusena selgus, kumbki valimigrupp ei järginud Benfordi seaduse loogikat. Seetõttu ei saa Benfordi seadust kasutada selgitamaks, kas toetuste taotlemisel esineb müügitulu manipulatsioone. Käesolevas uuringus osutus suurimaks probleemiks valimigruppide väike maht, samuti asjaolu, et arvandmete vaba kujunemine on piiratud müügitulule seatud lävendiga. Ka ei aita Benfordi seaduse kasutamine kaasa konkreetsete pettusekahtlusega taotluste tuvastamisele. Suhtarvude analüüs viidi läbi valitud efektiivsuse ning tootlikkuse suhtarvude osas. Ühtki suhtarvu väärtust, mille ületamise korral võiks olla kindel, et andmetega on manipuleeritud, uurimistöö käigus ei selgunud. Üheks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et müügitulu manipulatsiooniga osaühingute (pettusekahtlusega osaühingud) hulk on hetkel analüüsiks ebapiisav (19 osaühingut). Samuti näitas suhtarvude analüüs, et ekstremaalseid suhtarve esines nii pettusekahtlusega osaühingute hulgas kui ka võrdlusgrupis. Siiski eristus vaadeldud suhtarvudest kogutootlikkuse suhtarv, mis näitas paljude pettusekahtlusega osaühingute seas erakordselt suurt tootmisefektiivsust. Sellest tulenevalt tehti töö käigus ettepanek kogutootlikkuse suhtarvu edasiseks kasutamiseks toetustaotluste menetlemisel. Dokumendianalüüs näitas, et majandusaasta aruannete esitamise aja ja taotluste esitamise aja vahel võib esineda seoseid, mis viitavad manipulatsioonile finantsaruannetes. Siiski ei tohiks järeldused olla automaatsed, vaid vajalik on täiendav taotluspõhine analüüs. Töö ühe osana võrreldi ka läbi viidud analüüsi tulemusi toetustaotluste menetlejate tähelepanekutega. Sellest selgus, et enim kattuvusi esines osaühingute kulude puudumises (seeläbi ka kõrges tootlikkuses) või vajaduses neid kulusid täpsustada. Kokku tehti viis ettepanekut menetlusprotsessi täiendamiseks, et selgitada välja, kas tegemist võib olla väärkajastustega finantsaruannetes. Need ettepanekud olid: kulude ja müügitulu täiendav kontroll kõrge kogutootlikkuse korral, müügitulu täiendav kontroll juhul kui müügitulu lävendi ja finantsaruandes esitatud müügitulu vahe on väiksem kui 1000 eurot, majandusaasta aruannete esitamise aja jälgimine ja põhjuste uurimine juhul kui aruanne on esitatud vähem kui kaks kuud enne taotlemist, taotlusvoorude läbiviimine ajavahemikus 01.09.–31.12, võimalusel majandusaasta aruande lisa „Müügitulu tegevusalade lõikes“ võrdlemine taotlusandmetega.Nimetus Piiratud juurdepääs Riigi Tugiteenuste Keskuses alustavatele ettevõtetele pakutava starditoetuse kasutamise uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-04-05) Moor, Kairi; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk, välja selgitada alustavatele ettevõtetele suunatud starditoetuste taotlemisel ja kasutamisel esinevad probleemid, et leida võimalused toetussüsteemi parendamiseks Riigi Tugiteenuste Keskuses, autori hinnangul saavutati. Kõik uurimisülesanded täideti. Lõputöö teoreetilises osas on välja toodud erinevad riiklikud toetused, mida pakuvad Riigi Tugiteenuste Keskus ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Need toetused on rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest. Välja on toodud erinevad toetused, mida on võimalus taotleda alustavatel ettevõtetel ja neid omavahel võrreldes selgus, et vaid Riigi Tugiteenuste Keskuses pakutav starditoetus on mõeldud alustavatele ettevõtetele ettevõtluse arenguks ning teiste toetuste taotlemine võib osutuda neile liialt keeruliseks. Käesoleva lõputöö probleem tulenes sellest, et puudub teadmine, millised kitsaskohad on tekkinud starditoetust saanud ettevõtetel aastatel 2018-2021 starditoetuse kohta info leidmisel, toetuse taotlemisel, aruandluses toetusperioodil ja pärast toetusperioodi ning kas starditoetussüsteemis tehtud muudatused on vähendanud probleeme, mis olid välja toodud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus-innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise aruandes ja aruande lisas. Autor viis läbi kaardistuuringu, kus kasutati andmete kogumisel ja analüüsimisel kvantitatiivset meetodit. Andmekogumise instrumentideks valiti küsitlus (poolstruktureeritud ankeetküsitlus) ja intervjuu. Küsitlus saadeti ettevõtete esindajatele, kes said starditoetust aastatel 2018-2021 ja intervjuu viidi läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse eriala spetsialistiga, kes tegeleb starditoetuste menetlemisega. Andmete analüüsimise meetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Poolstruktureeritud ankeetküsitluse valimi moodustasid ettevõtted, kes said starditoetust aastatel 2018-2021. Starditoetuse saajad leiti Struktuurifondide ja Riigi Tugiteenuste Keskuse koduleheküljel olevast toetatud projektide andmebaasidest. Lõputöö valimi moodustasid 52 starditoetuse saajat. Selgus, et avalikes andmebaasides olev starditoetuse saajate info ei vasta tegelikkusele. Starditoetust saanud ettevõtetel on kõrge ellujäämismäär, mis näitab, et starditoetus aitab kaasa ettevõtte arengule ja tegevusele. Enim läbi aastate on kõige rohkem saanud starditoetust töötleva tööstuse ettevõtted. Aastatel 2019-2021 on tõusnud teistes maakondades starditoetust saanud ettevõtete arv, lisandunud on väiksemate maakondade starditoetuse saajaid ja vähenenud on Harjumaal starditoetust saanud ettevõtete arv võrreldes 2018. aastaga. Samas on Harjumaal toetuse saajate osakaal suur ja võib tekitada lõhet teistes maakondades. Selgus, et sobiva toetuse leidmiseks pidid vastajad tegema eeltööd ja starditoetuse kohta oli lihtne infot leida ja starditoetuse kohta oli piisavalt infot. Esmast infot starditoetuste kohta saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehelt, millele järgnes Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehekülg ja aastate jooksul oli kasvanud Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehe kasutamise osakaal starditoetuse kohta info leidmiseks. Vastajate arvates oli toetuste valik alustavatele ettevõttele liiga väike. Samas on erinevaid toetusmeetmeid palju ja ettevõttel on küllatki keeruline leida endale sobivat toetus. Starditoetuse taotlemise koormus on 2021.aastal mõnevõrra vähenenud võrreldes 2018. aastal toetuse saajatega. Üldiselt vastajad pigem nõustusid, et starditoetuse taotlemisel oli eelnõustamine oluline, starditoetuse taotlemise kohta oli piisavalt infot ning infot oli lihtne leida. Samas selgus, et starditoetuse taotlemine oli aja- ja ressursimahukas protsess. Toodi välja, et toetuse tingimused ja taotlemise keerukus ei ole kooskõlas toetuse suurusega. Vastajate arvates starditoetus vastas nende vajadustele. Selgus, et starditoetusega seonduv aruandlus nii toetuse perioodil kui ka pärast toetusperioodi oli samuti keeruline ja ajamahukas. Toodi välja, et aruandluse keskkond ei ole kasutajasõbralik, juhendid ja aruandeid on keeruline täita. Alustavatel ettevõttele võib osutada keeruliseks toetusperioodil põhivara või seadmete ost, kuna toetust makstakse alles siis kui on tehtud vastavad kulud. Välja toodi, et starditoetuse tingimused on liialt jäigad ja ei arvestata majanduskeskkonna muutustega. Uuringu põhjal tegi autor Riigi Tugiteenuste Keskusele neliteist ettepanekut starditoetuse süsteemi parendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Starteegilise jätkusuutlikkuse hindamine tasakaalus tulemuskaardi meetodil Tineke OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Randväli, Madleen; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk oli tasakaalus tulemuskaardi meetodil hinnata OÜ Tineke strateegilist jätkusuutlikkust. Teema aktuaalsus seisnes selles, et tänapäeva turumajanduses peavad ettevõtted jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutama strateegilist juhtimist, mis tähendab seda, et organisatsioonid ei saa lähtuda vaid finantstulemustest, vaid peavad tähelepanu pöörama ka mittefinantsilistele aspektidele. Teoreetilises osas kirjeldati asjakohaste allikate põhjal, mida kujutab endast üldse strateegiline juhtimine, kuidas ettevõte peaks selle välja töötama, kuidas kontrollida ja kuidas hinnata ning millised on organisatsiooni konkurentsistrateegia võimalused. Jätkusuutlikkuse hindamiseks tuuakse välja tasakaalus tulemuskaardi, kui juhtimissüsteemi põhimõtted ja meetodid, mille abil on võimalik hinnata ettevõtte finants,-kliendi,-sisemisi- ja arenguperspektiivi. Teooriast selgus, et olla jätkusuutlik peab olema ettevõtte strateegia paika pandud. Milline on ettevõtte visioon, missioon ja strateegia. Kõigepealt tuleks juhtkonnal enda jaoks need lahti mõtestada. Seejärel tuleks paika panna lühi- ja pikaajalised eesmärgid, mis aitavad olla õigel kursil ettevõtte juhtimisel. Samuti tuleks ettevõttel valida ena jaoks sobilik äritasandi strateegia, mis annab konkurentsieelise. Kui eesmärgid on paika saanud, tuleb nende eesmärkide jaoks valida sobivad mõõdikud, millega oleks võimalik neid eesmärke hinnata. Sobivad mõõdikud aitavad ettevõttel hinnata strateegilisi eesmärke. Tasakaalus tulemuskaardi puhul on hea see, et kui organisatsioon saab aru, et need ei ole sobivad mõõdikud, siis on võimalik need lihtsalt asendada sobivamate mõõdikutega, ilma et peaks hakkama tervet juhtimissüsteemi ümber arendama. Finantsperspektiivi hindamisest selgus, et OÜ Tineke jätkusuutlikust võib pidada heaks. Kuigi ettevõtte rentaablusnäitajad on alates 2018. aastast negatiivsed olnud, siis alates 2019. aastast on rentaablusnäitaja paremuse poole liikunud, mis tähendab seda, et ettevõttel on eelmiste perioodide jaotamata kasumit, millega kahjumit katta. Samuti võib üldist maksevõimet pidada heaks, kuna suudetakse olemasolevad kohustised katta likviidsete varadega. Problemaatilisemaks kohaks võiks OÜ Tineke puhul pidada seda, et deebitoride maksetähtajad on liiga pikad ning kreeditoridele liiga lühikesed, mis omakorda tähendab seda, et olemasolevaid võlgnevusi ei kaeta ära nõuete arvelt ning see võib pikemas perspektiivis mõjutada jätkusuutlikkust. Ettevõtte peaks jälgima (alajaotuses 1.2.3) välja toodus suhtarve, et hinnata ettevõtte maksevõimet, efektiivsust ja rentaablust. Nende suhtarvude jälgimine aitab ettevõttel tagada finantsedukust. OÜ Tineke kliendiperspektiivi hindamisest selgus, et klientide üldine rahulolu on väga hea ning teenust peetakse kasulikuks, usaldusväärseks ning kvaliteetseks. Soovituslik oleks suuremat tähelepanu pöörata OÜ Tineke poolt pakutavatele probleemide lahendamisele ning sujuvama koostöö tagamise. Autori arvates peaks OÜ Tineke jälgima autori poolt välja toodud strateegiliste eesmärkide mõõdikuid (vt Tabel 10, lk 36). Nende mõõdikute jälgimiseks tuleks järjepidevalt kasutada kliendirahulolu küsitlust, et vajadusel välja selgitada, mis teeb kliente rahulolematuteks. Milliseid täiendkoolitusi töötajatele pakkuda, et tagada kliendi rahulolu. Samuti tuleks tegeleda uute klientide leidmisega, lisaks olemasolevate klientide hoidmisele kuna see suurendaks müügitulu ning tagab omakorda parema finantsedukuse. Sisemiste äriprotsesside hindamisest selgus, OÜ Tineke senine töökorraldus toimib hästi ning olemasolevate klientide vajadused on rahuldatud. Teenuse osutamine toimub õigeaegselt ning klientidel on võimalik vajadusel alati tagasisidet anda. Töötajate vahel toimub pidev suhtlus, selleks et toimiks kiire infovahetus. Samas soovitaks autor OÜ Tineke tegeleda turundamisega, et lisaks olemasolevatele klientidele, leida uusi kliente. Uute klientide leidmiseks peaks olema atraktiivsem, mis tähendab seda, et teenuse pakkumine peaks toimuma mugavamalt, kasutades näiteks digitaalset arhiveerimissüsteemi. kes tagaksid finantsedukuse, mille tulemusena oleksid omanikud rahulolevamad. Kliendibaasi suurendamiseks tuleks paika panna strateegia reklaamide ja pakkumiste osas. samuti tuleks tegeleda töötajate koolitamisega, et pakkuda sihtkliendile tema vajadustest lähtuvat raamatupidamisteenust. OÜ Tineke õppimise ja arengu perspektiivi võib pidada heaks. Sujuva koostöö saavutamiseks toimub pidav omavaheline suhtlus. Dokumentide edastamine toimub teineteisega kohtumisel või e-maili teel. Tööd teostatakse eelnevalt kokkulepitule ning probleemide tekkimisel abistatakse teineteist. Töötajad hindasid OÜ Tineke koostööd kollektiivis väga oluliseks, sest see mõjutab otseselt töömotivatsiooni. Autor soovitab OÜ Tineke jälgida (vt Tabel 12, lk 41) strateegilistele eesmärkidele sobivaid mõõdikuid. Nende mõõdikute eesmärkide saavutamiseks tuleks OÜ Tineke juhtkonnal teha vähemalt kord aastas koosolekuid, kus oleks võimalik hinnata töötajate pädevust. Vastavalt nendele hinnangutele saaks kokku panna koolitusplaani, millega pannakse paika ettevõtte sisesed/välised täiendkoolitused. OÜ Tineke konkurentsistrateegia uurimistulemustest selgus, et oleks soovituslik kasutada kululiidri strateegiat. Kululiidri strateegia rakendamine annaks ettevõttele konkurentsieelise madalamate kuludega võrreldes konkurentidega. OÜ Tineke peamisteks eesmärkideks on olla turuosas jätkusuutlik, pakkuda kvaliteetset teenust, pakkuda töötajatele rahulolu ning laiendada oma kliendibaasi. Turuosa jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks ettevõttel oma kulutused võimalikult madalad hoida. Saades oma kulutused võimalikult madalaks on võimalus OÜ Tineke pakkuda potentsiaalsetele klientidele madalamat hinda võrreldes konkurentidega. Töötajate rahulolu saavutamiseks tuleks neid koolitada ning suurendades kliendibaasi on neil võimalik enesearendusele. Tähelepanu peaks pöörama tehnoloogia poolt pakutavatele arendustele, millega oleks võimalik aega kokku hoida, samas ei kannataks tänu sellele töö kvaliteet. Autori hinnangul on BSC kasutamine ettevõtte jätkusuutlikkuse hindamiseks hea võimalus, kuna lisaks finantsidele on võimalik sellega ka mõõta mittefinantsilisi tegureid. Kuid kindlasti peaks arvestama sellega, et iga mõõtmis ja juhtimissüsteemi kasutuselevõtmine eeldab seda, et seda tuleb täiendada vastavalt organisatsiooni strateegiast. BSC saab kasutada kõiges, mida on võimalik mõõta ning selle esialgne raamistik (finantsi-, kliendi-, sisemise äriprotsessi ja õppimise äriprotsessi perspektiiv) on suurepärane võimalus oma organisatsiooni jaoks luua mõõtmissüsteem, kuna mõõdikuid saab valida vastavalt ettevõtte vajadustele. Tasakaalus tulemuskaardi oluliseks eeliseks võib pidada seda, et võimalus on esitada lühikesi aruandeid ning vältida seda, et üks eesmärk oleks teise arvelt saavutatud. Lõputöö autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud. Strateegilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on hea kasutada tasakaalus tulemuskaarti, kuna sellega saab juhtkond selgema pildi juhtimisstruktuurist ning kasutades sobivaid mõõdikuid on võimalik parendada majandustulemusi. Kui valitud mõõdikud ei too paremaid tulemusi, siis on neid võimalik alati ümber mõtestada ja valida sobilikumad. Kindlasti peaks arvestama sellega, et BSC kasutusele võtmine ja juurutamine on aeganõudev ning selle juurutamisesse peaks kaasama rohkem inimesi (nt omavaldkonna spetsialiste), et saavutada tulemuslikkust. Juhtimissüsteemi loomisel on suuresti abiks see, kui on paigas pikaajaline strateegia.Nimetus Piiratud juurdepääs Tööjõu voolavusega seotud kulude kaardistamine tootmisettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Ritval, Jaanika; Freienthal, HeliLõputöö on koostatud teemal „Tööjõu voolavusega seotud kulude kaardistamine tootmisettevõtte näitel“. Otstarbeka tööjõu voolavuse suuruse määramine sõltub suuresti majanduse arengu tasemest, majandussektorist, ettevõttest ning ametikoha positsioonist ja lisaks tööjõu voolavuse arvestamisele tuleks eraldi vaadelda ka töötajate staaži, põhjust miks lahkutakse ning ametikohti ja inimesi, kes lahkuvad. Optimaalse tööjõu voolavuse taseme määramisel tuleb arvestada, kui palju maksab ettevõttele tööjõu voolavuse haldamine, selleks on vaja teada, millised on lahkuvate töötajatega seonduvad kulud ja uute töötajate värbamise, valiku, sisseelamise ja koolitamisega seotud kulud ning töösuhteid kajastavate dokumentide administreerimisega kaasnevad kulud. Empiirilise uuringu eesmärgiks oli kaardistada ettevõtte töötajate lahkumise, asendamise ja koolitamisega seotud kulukohad ning leida sobiv mudel tööjõu voolavusega seotud kulude jälgimiseks ja vähendamiseks. Töö käigus kaardistati ja hinnati ettevõtte tööjõu voolavusega seotud kulukohti, saamaks ülevaadet töötaja elutsüklist ettevõttes, kaardistati töötaja lahkumise, asendamise ja koolitamisega seotud kulukohad. Uurimistöö läbiviimisel kasutas autor nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, tegemist oli kaardistusuuringuga. Andmete kogumiseks kasutati dokumentide analüüsi, mida kombineeriti intervjueerimise ja vaatlusega. Tööjõu voolavusega seotud näitajate kindlaks määramiseks, võeti võrdluseks kaks järjestikust aastat (2019-2020), andmaks ülevaate ka koroonakriisi eelnevale aastale, et selgitada, millisel määral esineb ettevõttes tööjõuvoolavust, millise staaži, soo, vanuse ja ametikohaga töötajad lahkuvad ettevõttest enim ja kas eriolukorra tingimustes on näitajad muutunud. 2020. aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 694 töölepingulist töötajat, mis on 85 töötaja võrra rohkem kui eelnenud aasta samal ajal. Eriolukorra tingimustes, kus kannatas enamik ettevõtteid, oli uuritavas ettevõttes, tellimuste suurenemisest tingitult, värbamine suurenenud, mis omakorda suurendas lahkujate arvu. Uuringu käigus kaardistati AS Viljandi Aken ja Uks töötajate lahkumise, asendamise ja koolitamisega seotud kulukohad ning töötati välja mudel tööjõu voolavusega seotud kulude jälgimiseks, millest ettevõte saab lähtuda tööjõu voolavusega seotud kulude arvutamisel.