Logistikainstituut

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/11

Sirvi

Sirvides Logistikainstituut Autor "Ääremann, Kauri" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Väävlidirektiivi (2012/33/EU) mõju kaubavedudele SECA piirkonnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Ääremann, Kauri; Janno, Jelizaveta
    Väävlidirektiiv on ulatusliku rakendusalaga, sest hõlmab Euroopas tegutsevaid laevafirmasid, vedajaid ning ekspedeerimiettevõtteid. Sisuliselt mõjutab väävlidirektiivi rakendumine tervet Euroopa multimoodaalset veoahelat. Lõputöö eesmärgiks oli uurida, esiteks, millist mõju avaldab väävlidirektiivi rakendumine laevafirmade otse- ja püsikuludele; teiseks, kuidas mõjutab väävlidirektiiv multimodaalset veoahelat. Kolmandaks uuris autor milline on emiteeritava süsihappegaasi tase vaadeldavates veoahelates. Väävlidirekiivi eesmärk on vähendada väävli sisaldust õhus SECA piirkonnas, mis on Euroopa Komisjoni poolt määratud ala. Selleks on vastu võetud otsus, et alates 1. jaanuarist 2015 peab SECA piirkonnas opereerivate laevade väävli emissiooni näitajad heitgaasides langema 1-lt protsendilt 0,1 protsendini. Antud nõude täitmiseks on laevafirmadel kaks võimalikku lahendust: investeerida tehnoloogiasse, mis vähendab väävli emissiooni heitgaasides või minna üle madalama väävlisisaldusega kütusele. Mõlemad variandid suurendavad laevafirmade otse-ja püsikulusid. Tehnoloogiline lahendust (Scurbber tehnoloogia) tähendab, et laevafirma võib oma laevades kasutada endiselt 1 protsendilise väävlisisaldusega kütust, kuid peab paigaldama laeva heitgaaside väljalaskesüsteemi spetsiaalse seadme. DFDS Seaways AB näitel pidid ettevõtte investeerima SECA piirkonnas opereerivatele laevadele 100 miljonit eurot, et paigaldada vastav seade. Antud summale lisanduvad kulud, mis on seotud seadme hooldamise ning remondiga ning seadme poolt tekitava õlijäägi hoiustamisega ning utiliseerimisega. Madalama väävlisisaldusega kütuse kasutamine nõuab samuti laevade kütusesüsteemi muutmist, kuid ei ole arvestatav kulusumma Scrubber tehnoloogia paigaldamise näol. Madalama väävlisisaldusega kütus (0,1%) on kallim kui 1 % väävlisisladusega kütus, mis suurendab laevafirma püsikulusid. Selleks, et laevafirmad saaksid väävlidirektiivi rakendumisest seotud lisakulusid katta, tuleb tõsta laevapiletite hindasid. Lõputöö teises osas uuris autor kas väävlidirektiivi rakendumine toob kaasa multimodaalse veoahela nihkumise niigi koormatud maanteedele Euroopas. Vaatluse all oli kolm veoringi: Eesti – 54 Saksamaa, Eesti – Prantsusmaa ning Eesti – Hispaania. Antud veoringidel tõi autor välja ekspedeerimiskulud ning vedaja omahinnad. Multimodaalses veoahelas meretranspordiga kasutas autor kahte mereliini: DFDS Seaways AB Kiel – Klaipeda; Klaipeda – Kiel ning Stena Line Group Travemünde – Liepaja; Liepaja – Travemünde. Autor uuris eelmainitud veoringides kõiki võimalikke veoahelaid (unimodaalne ning kombineeritud veoahel meretranspordiga) ning tegi järeldused kombineeritud veoahel meretranspordiga põhal, mis tuleneb ekspedeerimisfirma ning vedajate kokkuleppest. Antud kokkulepe määrab, milliseid veoahelaid kasutata veoringis, mis oleks mõlemale osapoolele optimaalne. Uurimistulemuste põhjal järeldab autor, et multimodaalset veoahela nihkumist maanteedele ei toimu. Tulenevalt nafta maailmaturu hinna langusest, koostas autor simulatsiooni, mis loob 2014. aasta sarnase olukorra, kus nafta barreli hind oli 100-110 USA dollarit ning sellest tulenev mootrikütuse hind. Simulatsiooni ajendas autorit koostama lõputöö kirjutamise alustamise hetkel olev madal naftahind, mis moonutas väävlidirektiivist tulenevaid potentsiaalseid mõjusid multimodaalsele veoahelale. Antud olukord peegeldab väävlidirektiivi potentsiaalseid mõjusid autori arvates täpsemalt. Simulatsiooni uurimise meetod on analoogne eelmises lõigus kirjeldatud mudelile. Simulatsiooni arvutuste põhjal järeldab autor, et multimodaalse veoahela nihkumist maanteedele ei toimu ka juhul, kui nafta barreli hind on 100-110 USA dollarit piires, mis mõjutab erinevate mootorikütuste hindasid. Mainitud laevaliinid (Kiel – Klaipeda; Klaipeda – Kiel ning Travemünde – Liepaja; Liepaja – Travemünde) on liiga lühikesed, et väävlidirektiiv neid piisavalt mõjutaks, et toimuks multimodaalse veoahela nihkumist. Seda põhjusel, et mida pikem on mereliin, seda suurem on väävlidirektiivi mõju. Väävlidirektiivi rakendumise eesmärk on vähendada SECA piirkonnas väävli emissiooni, mis ajendas autorit uurima töös vaadeldavates veoringides emiteeritava süsihappegaasi kaudset taset. Selleks uuris autor eelmainitud laevaliinidel kasutavate laevade süsihappegaasi emissioonitaset (arevestades laeva täiteastet) ning võrdles seda sadulveokite süsihappegaasi emissiooniga. Autor uuris, milline on ühe sadulveoki süsihappegaasi emissioonitase, kui kasutada ainult maanteetransporti ning kombineeritud transporti meretranspordiga. Arvutused järeldasid, et multimodaalne veoahel meretranspordiga emiteerib ühe auto kohta vähem süsihappegaasi, võrreldes kui kasutada ainult maanteetransporti.