Logistikainstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Logistikainstituut Autor "Aasjõe, Ülle" järgi
Näitamisel1 - 9 9-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Info liikumise parendamine AS Tallink Duty Free logistikakeskuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tarkus, Elina; Aasjõe, ÜllePaljud laod kannatavad informatsiooni piiratud liikumise all. See tähendab, et konkreetse üksuse soovid ei ole teada kõikidele osapooltele. Sellise olukorra üheks põhjuseks on ettevõttes toimiva infosüsteemi ja –tehnoloogiate puudumine. Infosüsteeme ja –tehnoloogiat oskuslikult kasutades on võimalik logistilisi operatsioone tõhusamaks muuta. Lõputöö „Info liikumise parendamine AS Tallink Duty Free logistikakeskuses“ eesmärgiks oli teha ettepanekuid dokumentide ja info kiiremaks ja tulemuslikumaks liikumiseks Tallinki logistikakeskuses. Selle saavutamiseks tutvus autor erialaste väljaannetega ja juhenditega ning viis läbi uurimuse. Käesoleva lõputöö probleemiks püstitas autor AS Tallink Duty Free informatsiooni aeglase liikumise logistikakeskuses, mille tõttu ei suudeta täita kliendi tellimusi täielikult või ei saa tellitud tooteid klient üldse. Autor püstitas tulemusteni jõudmise meetodina uurimusküsimused, millele ta töö koostamise käigus vastused leidis. Uurimisküsimused on nimetatud töö sissejuhatuses. Probleemi uurimiseks rakendas autor kvalitatiivset võrdlusanalüüsi, mille käigus viis läbi vaatluse ning kasutas ettevõtte tööd reguleerivaid dokumente. Vaatlused olid abiks tuvastamaks ettevõttes informatsiooni ja dokumentide käsitlemisel toimuvad protsessid ning neis esinevad kitsaskohad, et leida ettevõttele parim lahendus. Lõputöös selgus samuti, et informatsiooni ja dokumentide ebakorrektse liikumise tõttu laevade varustamisel, tekib probleeme ka kaupade käsitlemisega seotud tööprotsessides. Protsessid sisaldavad tegevusi, mida saaks muuta kiiremaks, kui kasutusel oleks skanner ning kui eemaldada protsessidest väärtust mitteloovad tegevused. Komplekteerimise kiirust mõjutab laos kaupade hoiukohtade valik. Noppetöö efektiivsemaks muutmiseks ning vigade vältimiseks on ka teisi võimalusi. Näiteks kaubaartiklid, mis erinevad üksteisest vähesel määral tuleks tähistada värvidega. Dokumentide kadumise probleemi lahendaks laevades skannerite kasutusele võtmine. Skannerite kasutamine aitab muuta tööprotsessi ka kiiremaks, sest see võimaldab tellitud kaubad/alused skaneerida ja saateleht tellitud toodete ja nende kogustega on seejärel skanneris kuvatav. Kvaliteetse teeninduse tagamiseks on oluline tagada protsesside katkematu voog ning mõistmine, et iga ettevõtte osakond mängib olulist rolli kvaliteetse ja rahulolu pakkuva lõpptulemuse saavutamisel. Parendusettepanekute sisseviimisega ettevõtte logistikakeskuse töösse paraneb operaatorite kui ka komplekteerijate töö kvaliteet. Tõhusale igapäevasele infovahetusele aitab kaasa kvaliteetne töö tänu millele on tagatud ettevõtte klientide tellimuste õigeaegne ning korrektne täitmine. Autor andis oma tööga selged ettepanekud, kuidas on võimalik tõsta infoliikumise kiirust ja kvaliteeti logistikakeskuses ning see omakorda parandab ettevõtte mainet.Nimetus Piiratud juurdepääs Inimressursi planeerimine ebaühtlaste kaubavoogude käsitlemisel Havi Logistics OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Paglant, Heigo; Aasjõe, ÜlleKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida inimressursi planeerimist ebaühtlastes kaubavoogudes HAVI Logistics OÜ-s ja võimalusel pakkuda välja lahendusi paremaks inimressursi kasutamiseks. Uurimisstrateegia, millega autor oma töös teemakäsitlusele lähenes oli juhtumiuuring. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kvantitatiivse andmekogumismeetodina aegridade analüüsi ja kvalitatiivse andmekogumismeetodina dokumentide sisuanalüüsi. Lõputöö tulemusele aitasid kaasa ettevalmistatud uurimisküsimused, millele autor töös vastused leidis. Lõputöö esimese osa eesmärk oli antud töö teoreetilisel teemakäsitlusel selgitada inimressursi mõistet, selle juhtimist, planeerimist ning millised mudelid ja meetodid sobiksid kasutamiseks ebaühtlastes kaubavoogudes. Lisaks tõi autor välja seadusandlikud piirangud, mis puudutasid töö- ja puhkeaega inimressursi planeerimisel. Teises osas andis autor esmalt ülevaate HAVI Logistics OÜ ajaloost, ettevõtte struktuurist, põhi ja laiendatud tegevustest, kvaliteedi juhtimisest, et paremini mõista ettevõtte tegevusi ja positsioneerimist turul. Sellele järgnes metoodilise osa kirjeldus, kus selgitas autor, miks juhtimiuuring on antud töös ainuõige uurimisstrateegia. Töös on kasutatud nii kvalitatiivseid, kui kvantitatiivseid meetodeid. Kvantitatiivse uurimismeetodina kasutatud aegridade analüüs aitas uurida, kuidas käimasolevad tegevused või sooritused muutuvad ajateljel. Kvalitatiivse uurimismeetodina kasutas autor dokumentide sisuanalüüsi aegridade analüüsi tulemuste täpsustamiseks ja selgitamiseks. Kolmandas osas autor analüüsis kaubavooge ja inimressursi planeerimist ettevõttes. Autor kasutas mõõdikuna kasti, mille all on mõeldud logistikapakendit ehk laos käsitletavat ühikut olenemata selle kujust ja suurusest. Ühikuks võib olla kaubaalus, hulgipakend ja osade tootegruppide kohtselt ka jaepakend. Aegreana võrreldi 2014 ja 2015 andmeid leides keskmise kastide arvu kuus, standardhälbe ja standardhälbe protsendi, mille tulemusel selgus, et kaubavood on aastate lõikes stabiilsed. Standarhälve protsent keskmisest on mõlemal võrreldud aastal 6,3%. Järgnevalt võrdles autor jaotuskeskuste ja osakondade tasandil läbivad kaubavoogusid. Võrdlusperiood 2015 kaubamahud ning analüüsi tulemusel selgus, et kahes jaotuskeskuses käsitletakse võrdselt 50% kogumahust ning osakondade standarhälbe protsent keskmisest kastiarvust kuus on erinev jäädes vahemikku 5-16%. Kaubavoogudest tuleneva inimressursi analüüsimise esimese osana kirjeldas autor inimressursi planeerimise tervikprotsessi ettevõttes toetudes teoreetilisele osale. Töös keskendus autor sisemisele inimressursile ja selle vajaduse määramisele tulenevalt kaubavoogudest. Järgnevalt analüüsis autor kaubavoogude ja inimressursi otsest seost aegreana kirjeldades seda joongraafikul. Tulemusest järeldub, et osadel perioodidel ei ole kaubavood ja inimresurss sünkroonis. Üle- ja alatundide analüüsil selgus, et ettevõttes 2015. aasta andmetele toetudes oli võimalik ressurssi paremini suunata ning alatunde ületundide vähendamiseks kasutada. Eraldi toob antud peatükis autor välja tootlikkused erinevates osakondades ja ettevõttes tervikuna. Tootlikkus on mõõdetud kasti tunnis, mis annab edasiste järelduste ja ettepanekute tegemisel võimaluse prognoosida inimressursi vajadust tulenevalt kaubavoogudest. Puhkuste analüüsimisel selgus, et puhkused ei ole ajatatud aastale tulenevalt kaubavoogudest. Töö neljandas osas toob autor välja mitmed ettepanekud, mis aitaksid kuluefektiivsemalt sisemist inimressurssi juhtida: • Puhkuste jaotamine aastaks puhkuste ajakava koostamisel Joongraafikul on välja toodud silutud puhkused, mis annaks stabiilsuse inimressursi vajaduse kohta kuude lõikes • Strateegiline mudel koondvaatega inimressursi vajadusest ettevõttes, mis annaks tervikpildi ettevõtte inmressursi vajadusest kaubavoogudes • Matemaatilised mudelid päeva ja kuukohtsete vaadetega igapäevasest planeerimisest osakondade lõikes võimaldades õigeaegselt ja paindlikumalt inimesi ettevõtte siseselt ümber jagada. Lähtudes antud lõputöös käsitletud teemast ja lõputöö käigus tehtud järeldustest ja ettepanekutest on nende praktikas rakendamisel võimalik HAVI Logistics OÜ-s inimressursi planeerimist ebaühtlastes kaubavoogudes paremini ja efektiivsemalt kasutada. Tulevikku suunatult on mõistlik autori mudelid lihtsustada ja veebilahendusena kasutusele võtta, kus andmed on koondatud ühte kohta. Tänane lahendus andmevahetuses erinevate failide vahel seab mõningad piirangud. Lisafunktsioonina näeb autor töötajatele ligipääsu võimaldamisega töögraafikutele läbi veebikeskkonna, kus muudatused ja kokkulepped on jooksvalt kajastatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Klienditoe protsesside analüüs ja efektiivistamine läbi CRM ettevõttes Havi Logistics OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ahtijainen, Veronika; Aasjõe, ÜlleSuur osa ettevõtteid ei vaevu tegelema kliendirahuloluga ning ei adu, kui märkimisväärset kahju võib tuua rahulolematu klient. Koos olemasoleva kliendi kaotamisega võidakse ilma jääda ka potensiaalsetest klientidest, kelleni on jõudnud halb tagasiside läbi tutvuste või armutult jahvatava sotsiaalmeedia. Lõputöö koostamise käigus viis autor ennast põhjalikult kurssi Havi Logistics OÜ klienditoe üksuse tööga. Kuna tegemist on üsna värskelt loodud osakonnaga, mis ettevõtte strateegiast lähtuvalt peab teenima kliendi huve, siis tekkis autoril omajagu mõtteid, kuidas läbi CRM mudeli tõhustada tööd veelgi klientide kasuks. Töö teoreetiline osa selgitab informatsiooni logistika ja CRM mõisteid ning nende omavahelist seost. Samuti toob välja klienditeeninduse rolli logistikas ja tüüpilised vead logistika klienditeeninduses. Logistikateenust pakkuvas ettevõttes on peamine täpselt ja kiirelt edastada informatsiooni klientidele nende kauba või teenuse liikumise kohta, seega on teoreetilises osas välja toodud ka CRM strateegia ja käsitletud kahte olulist poolt, kelleks on kliendid ja teisalt ettevõtte personal. Töös välja toodud CRM mudeli põhjal, mis koosneb seitsmest etapist, oli hea autoril analüüsida tegevusi ning teha parendusettepanekuid. Ettevõtte klienditoe üksuse CRM analüüsi põhjal täheldas autor mitmeid puudujääke. Ettepanekud autori poolt oleks: · Andmebaasi kasutuselevõtt ja täiendamine DC Infosüsteemis · E-postiga saadetud pretensioonide registreerimine DC Infosüsteemi · Motivatsiooniprogramm laotöötajatele isikuliste vigade vähendamiseks Esmalt ei kasutata olemasolevat kliendiandmebaasi. Andmebaas on jäetud uuendamata ning igal klienditeenindajal on enda jaoks paberile märgitud nimekiri kontaktidest. Autori ettepanekul tuleks andmebaasis olevaid andmeid uuendada ning täiendada. Lisada tuleks eelkõige taarainventuuri 41 kontaktisik, et pood enne sündmust saaks märkida inventuuri ajal vahetuses oleva isiku koos telefoninumbriga. Järgmiseks kitsaskohaks on tehtavad aruanded. Paljud poed saadavad pretensioonid klienditoe üksuse e-posti aadressile ning need jäävad sisestamata ja tehtavates aruannetes ei kajastu. Hetkel ei oma ka aruanded muud funktsiooni, kui finantsosakond saab sealt kätte rahalist poolt puudutava informatsiooni. Autori arvates võiks aruandeid põhjalikult töödeldes jõuda parema töökorralduse tulemuseni, nagu näiteks saaks teha statistikat, palju ühte või teist tüüpi vigu esineb, ka isikuliselt oleks võimalik teha aasta kokkuvõte vigadest ning töötajate motivatsiooniks kuulutada igal aastal välja parim laotöötaja, keda premeerida. On ju tõsiasi see, kui töötaja on motiveeritud ja rahul, siis teeb ta oma tööd tulemuslikumalt, mis mõjutab omakorda kliendirahulolu. Lõputöö eesmärgiks oli ettevõtte Havi Logistics OÜ klienditoe osakonna töökorralduse analüüs ja võimaluste otsimine läbi CRM mudeli, et osakonna tööd veelgi tõhusamaks muuta. Kui CRM mudeli põhjal viia läbi parendused, siis muudab see ka efektiivsemaks kogu ettevõtte tegevust kliendisuhete juhtimise seisukohast ning lõputöö on täitnud oma eesmärgi.Nimetus Piiratud juurdepääs Komplekteerimise efektiivsuse tõstmine MAXIMA Logistikakeskuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Liepinš, Erik; Aasjõe, ÜlleKäesolevas lõputöös keskendus autor Maxima Logistikakeskuse kauba komplekteerimise efektiivsuse tõstmisele. Probleemiks on see, et lao tarkvara koostab tellimusi valesti: kauba komplekteerimise järjekord on vale ja komplekteerija peab kulutama palju aega selleks, et paigutada kaup alusele õigesti ja selliselt, et raske kaup ei vigastaks teist kaupa mis on väiksem ja pehmem kuid oli aluse peale võetud ennem. Samuti mõned kaubad on asetatud hoiukohtadele valesti (raske kaup oli asetatud teisele korrusele) ja komplekteerija peab kulutama aega, et kaup sealt kätte saada. Selle probleemi tulemusena on komplekteerimise aeg kõrge, komplekteerijad teevad palju vigu ja järelikult kaup ei lähe välja õigeks ajaks. Lõputöö põhieesmärgiks oli ettevõttele vastavate ettepanekute tegemine, mis soodustaks kauba komplekteerimist muuta paremaks ja efektiivsemaks. Andmete kogumise meetodiks oli kombineeritud juhtumiuurimus mis jagunes kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks uurimismeetodiks. Kvalitatiivse meetodi abil oli tehtud vaatlus. Vaatluse andmete põhjal olid koostatud iga kauba komplekteerimise tsooni vaatluspäevik ja selle päeviku põhjal autor koostas voodiagrammid, kus olid kaardistatud kauba komplekteerimise protsessid igas tsoonis, nende kitsaskohad ja kui palju aega komplekteerija kaotab nende lahendamiseks. Siis autor kirjeldas ideaalse kaubakomplekteerimise protsessi igas tsoonis, et näidata kuidas see peab ideaalis välja nägema ja kui palju aega on võimalik sellega säästa. Kvantitatiivse meetodi abil olid tehtud iga kauba komplekteerimise tsooni kahe tasandise ABC analüüs (ringluskiiruse ABC ja kaalu ABC analüüs) ja XYZ analüüs ja pärast oli koostatud ABC/XYZ maatriks, et välja selgitada millised kaubagrupid on kõige suure kasumiga, millised on stabiilse nõudlusega ja millised ei ole. Pärast seda hakkas autor tegema sügavama ABC analüüsi, et leida kui palju kaupa A ja B rühmast on keskmiselt igas saatelehes ja tellimuse keskmist kaalu. Ringluskiiruse ABC analüüs näitas, et igas kauba komplekteerimise tsoonis A ja B rühma tooted moodustavad keskmiselt 94,3% tervest mahust. Kaalu ABC analüüs näitas et A ja B rühma tooted moodustavad keskmiselt 94,2% tervest kaalust igas tsoonis. ABC/XYZ maatriksi järgi on nähtav, et enamus kaubagrupid igas tsoonis olid kas väga stabiilse (31,1%) või keskmisega nõudlusega (41,1%). (Tabel 1,2 ja 3). Saatelehe ABC analüüsist selgus, et keskmiselt ühel saatelehel on 74,6% toodetest kuluvad A ja B rühmale ja tellimuse keskmine kaal igas tsoonis on üsna suur. Arvestades kõike ülaltoodud andmeid autor jõudis järelduseni, et komplekteerimise käigus väga suure tõenäosusega komplekteerija võtab peale kaupa mis kulub kas A või B rühmale ja see kaup on raske. Kuna nende rühmade osakaal on tunduvalt suur ja hoiukohad laos on hetkel ühe ja samade parameetritega siis on samuti suur tõenäosus, et teisel korrusel asub A või B rühma kaup ja see on raske. Nende andmete alusel autor pakkub välja selliseid ettepanekud nagu: 1) Muuta kauba komplekteerimise tüüp (Lihtkomplekteerimine – masskomplekteerimine) 2) Hoiustada A ja B kaubagrupe esimesel korrusel 3) Tõsta alla teise korruse riiulid 4) Lisada uut TÜ klassi teisele korrusele 5) Luua uus ametikoht (inspektor) Autor on veendunud, et käesolevad ettepanekud aitavad kaasa märkimisväärsele kauba komplekteerimise efektiivsuse tõstmisele ja selle abil ettevõte muutub rohkem konkurentsivõimelikumaks ja seeläbi klienditeenindustase tõuseb, mis on kindlasti ühe kasvava ja areneva ettevõte eesmärgiks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kontoritöö probleemide kaardistamine protsesside analüüsi kaudu Cella Transport OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Karjus, Kauri; Aasjõe, ÜlleAnalüüsi tulemusel, mille sisendiks oli protsesside kaardistamine, selgitati välja esinevad probleemid ning pakkuti välja lahendused. Kokkuvõtvalt öeldes leidis autor, et Cella Transport OÜ-s esinevald järgnevad probleemid: • Ekspedeerimisprogramm Markus Xspedil puudub info sissekande süsteem • Enda masinapargi kulusid ei kajastata Markus Xspedis • Itaalia osakonnal puudub tööjagamise süsteem • Info liikumine ettevõtte siseselt on takistatud • Tagasiside klientidele on puudulik • Ekspedeerijad pole pidevalt tööga koormatud • Terminalidega on suhtlus liiga aeglane • Terminali kauba kokkuvedu on aeglane ja ebausaldusväärne • Vedaja leidmine võib olla liiga pikk protsess • Kõik töötajad ei oska lugeda hinnakirju Eelnevalt mainitud probleemidele pakkus autor välja järgmised lahendused, mis peaksid aitama probleeme ettevõttes lahendada: • Ühtse info sissekande süsteemi juurutamine ekspedeerimisprogrammi Markus Xsped • Määrata töötajatele konkreetsed ülesanded ja vastutusalad • Määrata vastutusalad Itaalia osakonnas regiooniti • Standardiseerida info liikumise kord või määrata info liikumise eest vastutav isik. Vajadusel luua erinev standart või määrata erinevad isikud järgnevatele valdkondadele: o Ettevõtte siseselt info liikumisele o Klientidega suhtlusele • Õpetada töötajatele kliendi tähtsust ning õpetada neid väärtustama • Panna ekspedeerijad müügitööd tegema või panustada müügiosakonnale • Otsida alternatiive praegustele terminalidele Itaalias o Külastada transpordimessi „Intralogistica Italia 2015“ o Anda viimane võimalus pikaajalistele terminali partneritele • Rõhutada töötajate koolitustele • Luua partneritest andmebaas, mis aitaks vedaja leidmise protsessi kiirendada • Rõhuda otsesele suhtlusele ehk telefoni suhtluseleNimetus Piiratud juurdepääs Refining comprehensive key performance indicator concepts for fact-based decision-making taking the example of HHLA International GmbH(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Tarro, Evelin; Aasjõe, Ülle; Popell, Janek; Brockmann, PascalLõputöö eesmärk on koostada teaduslik faktipõhise tulemusjuhtimise raamistik, et selle põhjal täiendada HHLA Internationali (HIG) tulemuslikkuse põhinäitajate kontseptsiooni. HHLA International kuulub HHLA gruppi ning vastutab HHLA rahvusvaheliste terminalide haldamise eest. HHLA omab kolme mereterminali – Container Terminal Odessa Ukrainas, HHLA TK Estonia Muugal ja HHLA PLT Italy Triestes, Itaalias. Kõigil terminalidel on iseseisev juhatus ning operatsioone juhitakse kohapeal. Suuremad juhtimisotsused tehakse nõukogu kinnitusega. Nõukogu otsustamise toetamiseks otsustas HHLA International koostada tulemuslikkuse põhinäitajate kontseptsiooni, mis lisaks juhtimisotsuste faktidega toetamisele võimaldas terminalide tulemusnäitajate mõõtmist standardiseerida. HIG koostas tulemusnäitajate kontseptsiooni tihedas koostöös terminalide ja ettevõtte peakontoriga. Eesmärk oli kiiresti juurutada üksikud tipptaseme operatiivsed tulemusnäitajad, mis mõõdaksid terminali jõudlust kliendivaates. Alustati kuue efektiivsusnäitajaga, millest koostati esimene käsitsi kokku pandud kuuaruanne. Need näitajad valiti, sest neid on lihtne arvutada ning need on annavad laiapõhjalise ülevaate olukorrast terminalis. Autor püstitas lõputöö eesmärgi saavutamiseks järgmised uurimisküsimused: 1. Millised on teaduslikud alused laiaulatusliku tulemusnäitajate kontseptsiooni loomiseks? 2. Milline peaks olema teaduslik tulemusnäitajate kontseptsiooni raamistik? 3. Millised erinevused on HIG tulemusnäitajate kontseptsiooni ja teadusliku raamistiku vahel? 4. Millised muudatused HIG kontseptsioonis aitaksid seda terviklikumaks muuta? Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks tegi autor põhjaliku uuringu teaduslikes allikates tulemusnäitajate, faktipõhise tulemusjuhtimise ja selle rakendamise kohta sadamatööstuses. Seejärel tegi autor kvalitatiivse juhtumiuuringu HHLA International tulemusnäitajate kontseptsiooni kohta, võrdles seda teaduslike alliate põhjal loodud raamistikuga, andis hinnangu nende erinevuste kohta ning analüüsi tulemusena koostas parandusettepanekud HIG-le. Autor leidis, et teadusallikate põhjal võiks ettevõte oma kontseptsioonis teha parandusi. Autor täitis lõputöö eesmärgi ja leidis vastused püstitatud uurimisküsimustele, sealjuures tehes ettevõttele parandusettepanekud oma kontseptsiooni täiustamiseks. Autori koostatud teaduslikku raamistikku on võimalik kasutada teiste sadamatööstuse ettevõtete tulemusnäitajate kontseptsiooni põhja loomiseks, kuid konkreetsed indikaatorid tuleb leida ettevõtte sees organistatsiooni protsesside analüüsimise tulemusena.Nimetus Piiratud juurdepääs Renditööjõu kasutamise sobivus Eesti Kaitseväes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Sild, Andres; Aasjõe, ÜlleVõrreldes traditsioonilise kahepoolse töösuhtega, ei ole renditööjõu kasutamine Eestis väga levinud. See on ka üsna loomulik, kuna renditööjõud on reeglina tööandjale märkimisväärselt kulukam kui töövõtulepinguga töötaja palkamine. Siiski teatud olukordades on see üks parimaid ja kiiremaid võimalusi, kuidas ootamatult tekkinud suuremahulisi töid õigeaegselt valmis saada. Renditööjõu lepingud on enamasti lühiajalised ja kindla lõpptähtajaga. Kaitseväes kasutatakse renditööjõudu veel suhteliselt lühikest aega ning seetõttu ei ole jõutud selle kohta põhjalikumaid analüüse ning uuringuid teha. Mujal maailmas kasutavad paljud riigid juba aastaid militaarsektoris tugiteenuste sisse ostmist, sealhulgas renditööjõudu. See annab neile võimaluse keskenduda täielikult oma põhitegevusele. Eesti üheks suureks probleemiks on rahvaarvu suurus ja sellest tingitud vähene konkurents tööjõurendi turul. Sellises olukorras tuleb väga põhjalikult läbi mõelda ning analüüsida, kui otstarbekas on tööjõudu rentida. Käesoleva uurimustöö eesmärk oli renditööjõu kasutamise sobivuse tuvastamine EKV rivisõidukite remondi ja hooldus töökodades. Uurimustöö tulemusena selgus, et arvestades kõiki asjaolusid on renditööjõud üks parimaid lahendusi EKV remondivõimekuse suurendamiseks. Töö esimeses osas on käsitletud teenuse sisse ostmise teoreetilisi aspekte. Välja on toodud teenuse sisse ostmise põhjused ja riskid riigikaitse valdkonnas, tuginedes meie liitlaste (USA, Suurbritannia ja Poola) kogemustel. Lisaks on peatüki lõpus kirjeldatud põhjalikult kolmepoolse töösuhte olemust. Teises osas keskendutakse EKV-le ja renditööjõule EKV-s. Autor loob algandmete põhjal EKV remondi-ja hooldustöökodade töö korraldamise mudeli. Ning töö kolmandas osas selgitab välja uurimustulemuste sobivuse loodud mudelisse. Töö uurimusküsimusteks olid: 1. Kuidas on renditööjõu palkamine EKV-le kasulik? 2. Kuidas on mõjutanud renditööliste lisandumine EKV remondi-ja hooldustöökodade sisekliimat? 3. Milline on renditööliste ja EKV remondi-ja hooldustööliste erinevus? Uurimustöö meetodina kasutas autor kombineeritud juhtumiuuringut. Kvantitatiivse meetodina kasutati valikvastustega ankeetküsitlust EKV remondi-ja hooldustöölistele ning renditöölistele. Saadud tulemusi analüüsiti klasteranalüüsiga. Kvalitatiivse meetodina kasutati poolstruktureeritud intervjuud remonditöökodade tööde eest vastutavatega. Autori jaoks oli oluline saada mõlema osapoole (töölised ja töödejuhatajad) nägemust remondi-ja hooldustöökodades toimuvast, et teha selle põhjal omad järeldused renditööjõu sobivuse kohta EKV-s Teoreetiliste aluste ja uurimuse tulemusena leidis autor, et renditööliste kasutamine EKV sõidukiparkides on küll kallis, kuid antud hetkel siiski vajalik ja sobiv. Renditööliste abiga suudetakse panna töökojad tööle suurema võimsusega ja nende võimekus on paremini ära kasutatud. Tänu renditööjõule saab EKV keskenduda oma põhitegevusele ning arendatakse ka tsiviil- militaar koostööd. Remonditöökodade sisekliima on hea ning tööliste omavahelises läbisaamises probleeme ei tuvastatud. Suurimad erinevused EKV remondi-ja hooldustööliste ning renditööliste vahel olid palgaerinevused ning tööliste vanuselised erinevused. Selleks et EKV remondi-ja hoolduskulusid kokku hoida tegi autor alljärgnevad ettepanekud: vaadata üle tööliste palganumbrid ning võimalusel tõsta need erasektori tasemele; kaaluda võimalust muuta remondi-ja hooldustööliste ametikohad tegevteenistujate ametikohtadeks; tulevasi rendilepinguid valmistada põhjalikumalt ette; uurida põhjalikult võimalust renditööjõu palkamise asemel teenuse sisse ostmist suuremas mahus erasektorist; viia läbi erakorraline audit renditööjõu ja EKV remonditööliste kulude analüüsimiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et teenuste väljast sisse ostmine on üha laienev trend üle maailma. Seda kasutatakse nii erasektori kui avaliku sektori ettevõtete poolt. Renditööjõu sisse ostmine vahendusfirmast on teatud asjaoludel põhjendatud ja vajalik. EKV näitel oleks vaja siiski seda teemat veel põhjalikumalt uurida, selgitamaks välja kõige optimaalsemad lahendused.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinn-Tartu rongiliini kasuks reisijate otsust mõjutavate tegurite uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Arak, Anna-Grete; Aasjõe, ÜllePealinna- ja ülikoolilinna-vaheline liiklus on pea igas riigis väga oluline, kuna nende vahel toimub kõige suurem liiklus. Eesti puhul on fookuses pealinn Tallinn ning ülikoolilinn Tartu, kus asub riigi mainekaim ning suurima õpilastearvuga ülikool. Kuigi põhisõiduvahend on Eestis ikkagi auto, siis autori arvates pakuvad nii rongi- kui ka bussiettevõtted isiklikele masinatele tugevat konkurentsi. Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja tegurid, mille alusel otsustavad reisijad rongiga reisimise kasuks liinil Tallinn-Tartu või Tartu-Tallinn. Küsimustiku vastuseid analüüsides leidis töö autor, et kõige enam mõjutab reisijaid rongi valima väljumisaeg. Teine suurim mõjutegur rongi valimiseks oli sõidumugavus näiteks rohke liikumisruum, pistikupesad istekohtade lähedal, väiksed lauad istmete lähedal, WiFi, WC, konditsioneer ja jookide-näkside automaat. Samuti olid mõjuteguriteks piletihind ja rongijaama asukoht. Antud uuring on oluline, kuna Tallinna ja Tartu vaheline suund on üks olulisem Eestis. Samuti tõotab tulevik Eesti raudteemajandusele edu, kuna järjest enam hakatakse nägema, et raudteetransport on perspektiivikas. Raudteed on arenemisjärgus ja peagi on sellesse valdkonda tulemas suured investeeringud.Nimetus Piiratud juurdepääs Uute töötajate kohanemisprotsessi täiustamine logistikaettevõtetes ESTMA OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-13) Razguljajeva, Tatjana; Aasjõe, ÜlleKäesolevas lõputöös uuris töö autor logistikaettevõtte ESTMA OÜ kruiisiosakonnas kehtestatud kohanemisprotsessi. Töö autor viis läbi tegevusuuringu kasutades abivahendina BPMN notatsiooni. Lõputöö raames sai välja töötatud visuaalne materjal kohanemisprotsessi täiustamiseks logistikaettevõtte ESTMA OÜ kruiisiosakonnas. Lõputöö eesmärgiks oli välja töötada parandusettepanekud uue personali kohanemisprotsessile ESTMA OÜ kruiisiosakonnas tuginedes teoreetiliste teadmistele ja olemasoleva juhtimissüsteemi analüüsile. Esimesele uurimisküsimusele vastuse saamiseks käis töö autor ettevõttes praktikal, mille jooksul viis läbi struktureerimata vestlused osakonna juhatajaga, analüüsis olemasolevaid tekstilisi juhendeid. Juhatajaga peetud vestluste käigus selgusid peamised sätted ettevõtte kohanemis- ja ka väljaõpetamisprotsessi kohta. Dokumentide analüüsist, samuti ka peetud vestlustest selgus, et logistikaettevõtte ESTMA OÜ kruiisiosakonnas puudub kohanemisprotsessi hindamise vahendid. Lisaks puudub uue personali kohandamise plaan kui selline. Mentori rolli täidab osakonnajuhataja, kes tegeleb ka uute töötajate värbamisega. Kohanemisprotsessi parandamiseks, samuti uute töötajate koolitusprotsessi efektiivsuse suurendamiseks töötas autor välja visuaalsed ja praktilised materjalid. Autor on koostanud 15 BPMN diagrammi, mis kajastavad kõiki kruiisiosakonnas toimuvaid sündmusi ja nendesse kaasatud osalejaid (ka väljastpoolt organisatsiooni). Diagrammid loodi tekstijuhiste teabe tajumise lihtsustamiseks, samuti osakonnas toimuvate protsesside tervikliku pildi saamiseks. Lisaks sellele töötas autor välja esitluse, mille eesmärk on tutvustada uut töötajat ettevõtte eesmärkide ja lähituleviku plaanidega, töötaja tööülesannetega, meeskonnaga ja mentoriga. Tulemuste parema terviku nägemiseks koostas töö autor testi, mis koosnes 15 küsimusest. Testi eesmärk on hinnata uue töötaja teadmiste taset ja tema valmisolekut iseseisva töö alustamiseks. Väljatöötatud tööriistade tõhususe hindamiseks viidi läbi 2 võrdlustesti. Testi tulemused näitasid teadmiste positiivset kasvu. Kruiisiosakonna kohanemisprotsessi täiustamise plaani osana koostas autor ka küsimustiku, mis koosneb 6 küsimusest ja võimaldab kommentaare jätta. Lõpuks viis autor uuringu viimasele küsimusele vastamiseks läbi uue töötajaga poolstruktureeritud intervjuu. Intervjuu sisuanalüüsi käigus selgus, et uus töötaja peab pakutud meetodeid suuremas osas samuti tõhusaks. Analüüsides töötaja negatiivset tagasisidet pakutud küsimustikule, võib oletada, et kuna töötaja tuli vaid hooajaks ning tal ei olnud antud töökohal tõsiseid probleeme, ei olnud tagasiside andmine tema jaoks oluline. Järgnevas uuringus tuleks seda tegurit hooajatöötajate kohanemise analüüsimisel kindlasti arvesse võtta.