Logistikainstituut

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/11

Sirvi

Sirvides Logistikainstituut Autor "Afanassenko, Andrei" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kildmurdude tekkimise ennetamine Stadler FLIRT rongide rattapaaridel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Afanassenko, Andrei; Kuusk, Martin
    XXI sajandi alugesks olid Eesti riigisiseseid raudteeliine teenindavad ER seeria elektrirongid ning DR seeria diiselrongid vananenud nii tehniliselt, kui ka moraalselt. Rongipargi uuendamiseks oli välja kuulutatud hange, mida võitis Šveitsi ettevõte Stadler Bussnang AG. Hanke võitjaga oli sõlmitud leping 18 elektri- ning 20 diiselrongide soetamiseks. 2014. aasta alguseks kõik vanad riigisiseseid liine teenindavad elekri- ja diiselrongid olid vahetataud uute Stadler FLIRT rongide vastu. Kaasaegse veeremi kasutuselevõtuga muutus rongisõit riigisisestel liinidel kiiremaks, ohutumaks ning mugavamaks. Veeremi tehnilise hoolduse protsessis samuti toimusid muutused – kasutusele võeti erinevad diagnostikasedmed ning muud kaasaegsed töövahendid. Uute rongide ekslpuatatsiooni esimestel aastatel puutus veeremi teenindav personal erinevate probleemidega kokku. Osa nendest olid lahendatud modernisatsioonide läbiviimisega, teine osa ootab veel praktilist lahendust. Üheks nendest probeemidest sai kildmurdude tekkimine rongide rataste veerepindadel, mille tõttu kasvas rattapaaride treimiste maht ning märkimisväärselt langes rataste eluiga. Samuti, põhjustasid kildmurrud veermiku elementide kahjustusi. Probleemi lahendamiseks olid kasutusele võetud suurema süsiniku sisaldusega markide terasest valmistatud rattad. Ekspluatatsiooni kogemus näitas, et ka nendel ratastel tekkivad kildmurrud. Kuna antud töö koostamise momendil kõik suurema süsiniku sisaldusega terasest valmistatud ratastega rattapaarid on veel kasutusel, statistilised andmed nende eluea kohta puuduvad. Samuti, puudub kontkreetne ülevaade kildmurrude tekkimise sagedusest, nende sügavusest ning teistest parameetritest ajaperioodil 2013 – 2019 a. Ülalnimetatud põhjuste tõttu ei ole käesoleva töö koostamise momendiks konkreetset ülevaadet erinevate rataste eluea pikkusest. Antud töö eesmärk on leida võimalused kildmurdude tekkimise ennetamiseks, nende negatiivse mõju vähendamiseks ning rataste eluea pikendamiseks. Töö raames analüüsitakse erinevast materjalist rattapaaride reprofileerimise andmeid ning prognoositakse kasutusel olevate rataste eluiga, kasutades ratta materjali erikulu parameetri. Kildmurdude tekkimise ennetamise viisi leidmine ning selle kaudu ka rataste eluea pikendamine toob kaasa ohutuse, tehnilise kindluse ning veeremi hoolduse ja remondi effektiivsuse tõstmise, samuti ka veeremi hooldusega seotud kulude vähendamise. Analüüsi läbiviimiseks olid kasutatud kolmest erinevast materjalist valmistatud rataste kildmurdude tekkimisega põhjustatud treimiste andmed. Olid analüüsitud nii treimiste vahelised intervallid, kui ka tremiste käigus mahavõetud materjali mahud. Kasutusel olevate rataste eluea prognoos oli koostatud kasutades rataste materjali erikulu parameetri. Analüüsi tulemusena on näha, et terasest ER8 valmistatud rongide originaalrataste ning nende asemele paigaldatavate ER9 terasest rataste eluiga ei erine märkimisväärselt. Samal ajal terasest 2 valmistatud rataste eluiga on oluliselt pikem, nende rataste treimiste vahelised intervallid on suuremas osas pikemad, ning termise käigus mahavõetava materjali maht on väiksem kui teisest materjalist valistatud rataste omad. Treimiste vaheliste intervallide analüüs näitas, et ca 50 – 90 tuhande kilomeetrite jooksul pärast treimist kildmurdu ei esine. Sama tendents esineb ka nende treimiste puhul, mille eesmärgiks oli korrigeerida rataste veerepinna profiili ning mahavõetava materjali maht ei ületanud reeglina 5 mm, mis on oluliselt vähem kui kildmurdudega põhjustatud treimiste puhul. Ülaltoodud korrapära alusel saab eeldada, et teostades rataste treimist enne kildmurdude tekkimist saab nende tekkimist vältida, oluliselt vähendada treimiste käigus mahavõetava materjali koguseid nind selle kaudu pikendada rataste eluiga.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Stadler Flirt elektrirongi ümberehitus kahesüsteemteks elektrirongiks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-05) Belokurov, Juri; Ojala, Rita; Afanassenko, Andrei
    Lõputöö probleemiks oli praeguste elektrirongide ekspluateerimise võimatus uutes 25 kV AC raudteeliinidel. Käesoleva töö raames läbiviidud uuringute abil oli leitud kaks effektiivset võimalust stadler flirt elektrirongide ümberehitamiseks. Variantide leidmiseks oli leidut info Euroopas olemasolevate kahesüsteemsetest elektrirongidest. Lõppuks oli valitud kaks: Venemaa Es1 (Ласточка) ja Ukraina oma Ekr 1 (тарпан). Selleks, et saada ülevaadet kuidas toimub voolu liikumine, milliseid seadmeid kasutatakse ja kuidas toimub rongi toitamine olid leidut skeemid ja info sellest. Leidut info põhjal oli välja mõldut kaks ümberehituse varianti. Mõlema variantidel on omad eelised ja puudused nii tehniliselt kui ka majanduslikult. Oli koostatud näidis skeem sellest millised seadmed vaja paigaldada ja kuidas nad hakkavad omavahel töötama. Lõppuks oli arvutatud uus telje koormus ja koostatud hinnakiri. Kõik püstitud eesmärgid olid täidetud.