Lõputööd (LK ja RT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (LK ja RT) Autor "Beljatskaja, Tatjana" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Rööbastee pealisehitise hooldustööd AS Eesti Raudtee Lõuna teeosakonna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-05) Ždanov, Valeri; Rita, Ojala; Beljatskaja, TatjanaPealkiri. Rööbastee pealisehitise hooldustööd AS Eesti Raudtee Lõuna teeosakonnas Aktuaalsus ja probleem. AS Eesti Raudtee üks olulisemaid prioriteete on rongide liikumiskiiruse ja rongiliikluse käibe suurendamine, mis nõuab raudteekompleksi arendamist. Raudteekompleksi arendamise põhirõhk on pandud rööbastee hoolduse ja remondi optimeerimisele, säilitades samal ajal nõutava kvaliteedi. Hooldustööde hulka kuuluvad rikete avastamine, nende põhjuste väljaselgitamine ja kõrvaldamine ning järjest olulisemaks on muutunud rikete ennetamiseks tehtavad tööd, mille eesmärk on õigeaegselt avastada ja ennetada erinevaid rikkeid ning pikendada rööbastee elementide tööiga. Ennetavad hooldustööd võimaldavad märkimisväärselt säästa ettevõtte kulusid. Eesmärk. Anda ülevaade rööbastee pealisehitise seisukorrast ja raudteehooldustöödest Lõuna teeosakonnas, analüüsida rööbastee pealisehitise korrashoiuga seotud probleeme ning teha ettepanekud probleemide lahendamiseks. Ülesanded: 1) anda ülevaade rööbastee pealisehitise seisukorrast Lõuna teeosakonna teedel; 2) anda ülevaade raudteehooldustöödest Lõuna teeosakonnas; 3) analüüsida rööbastee pealisehitise korrashoiuga seotud probleeme; 4) teha ettepanekud rööbastee pealisehitise korrashoiuga seotud probleemide lahendamiseks; 5) teha ettepanekud Tenconi isoleerlukkude profülaktiliste hooldustööde läbiviimiseks. Tulemused. Lõuna teeosakonna rööbasteede kogupikkus on peaaegu tuhat kilomeetrit. Kõige rohkem kasutatakse 1. klassi rööbasteid, mille koormustaluvus on vahemikus 32,11–324,6 miljonit tonni kilomeetri kohta. Rööbastee pealisehitise elemendid moodustavad umbes 65–75% raudteelõigu põhivarast. Lõuna teeosakond kasutab põhiradadel rööpaid UIC60, R-65 ja R-50. Kõige rohkem on Lõuna teeosakonna teedel esimese sordi raudbetoonliipreid (215,235 km) ja need paiknevad ainult peateel. Puitliipreid on kõigil teedel kokku 64,514 km ja ümberpaigutatud raudbetoonliipreid on kokku 197,356 km. Ballastiga teelõikude kogupikkus on 380 km ja sellest 354 km ehk 93% on varustatud killustiku ballastiga. Üle 30% saastunud ballasti hulk on võrreldes 2019. aastaga suurenenud 2,132 km võrra ja moodustab kokku 93,421 km. Teemõõtevaguni andmetel oli 2019. aastal mitterahuldavaid kilomeetreid kokku 30. 2020. aastal suurenes mitterahuldavate kilomeetrite arv 38-le. 3. astme puuduste arv kahekordistus 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga. Peamised rööbastee pealisehitise korrashoiuga seotud probleemid tulenesid Tenconi isoleerlukkude purunemisest rööpa teravdefekti tõttu. 2021. aasta 30. novembri seisuga oli Lõuna teeosakonna teedel kokku 1164 Tenconi isoleerlukku ning nendega seotud probleemide esinemine suurenes järsult 2015. aastast. Ajavahemikul 2015–2021 avastati kokku 146 defektset isoleerlukku. 2016. aastal suurenes defektsete lukkude arv järsult 27-le ja 2019. aastal oli defektseid lukke 54. 146st defektsest lukust 142 oli seotud rööpaga UIC60. 146-st defektist 122 esines pikkrööbaste neutraaltemperatuuri piirkonnas 27°C. Kõige rohkem defektseid lukke leiti Tartu (54) ja Jõgeva teepiirkonnas (50), mis on eelkõige seotud sellega, et nendel teelõikudel on kõige suurem isoleerlukkude arv ning suurim veomaht rööbastee ühe kilomeetri kohta. Analüüs näitas, et lukud purunevad rööbaste pikisuunalise nihkumise tõttu isoleerluku piirkonnas. Madalatel temperatuuridel tekivad ülemäärased pikisuunalised jõud, mis põhjustavad liideste kahjustusi ja purunemist. See on eriti ilmne novembrist märtsini, mil toimub kõige rohkem isoleerlukkude väljavahetamisi. Tenconi isoleerlukkude väljavahetamise määr sõltub ka luku kasutusajast – kuni 8 aastat töös olnud lukke ei olnud välja vahetatud. 2021. aastal teostati Lõuna teeosakonnas umbes 85 Tenconi isoleerluku hooldamine, mille tulemusena hoiti kokku umbes 168 094 eurot. Järeldused. • Tenconi isoleerluku väljavahetamine on 3,7 korda kulukam kui luku profülaktiline hooldus. See tähendab, et eelistades profülaktilist hooldust, on võimalik säästa äriettevõtte raha. Ühe isoleerluku väljavahetamise asemel saab hooldada peaaegu nelja isoleerlukku, mis tagab ressursside kokkuhoiu ja raudteehoolduse efektiivsuse. • Tenconi isoleerlukkude väljavahetamine sõltub liikluskoormusest – mida rohkem sõidab ronge töölõigul, seda rohkem tuleb ka tonne kilomeetri kohta. • Tenconi isoleerlukke ei ole vaja välja vahetada esimese 8 aasta jooksul alates paigaldamisest. Lukkude purunemine algab alates üheksandast tööaastast ja liikluskoormusest 185 miljonit tonni kilomeetri kohta. • Lõuna teeosakonna raudteelõikudel on defektsete Tenconi isoleerlukkude väljavahetamise piir saavutatud, kui liikluskoormus on 228–230 miljonit t-km bruto. See on Tenconi isoleerluku remonditööde kriteerium. • Tenconi isoleerlukkude hooldust tuleb teha igal aastal. Hoolduse käigus tuleb kontrollida isoleerluku seisukorda ning vajaduse korral vahetada välja kõik kulunud ja kahjustunud detailid. Autori ettepanekud Tenconi isoleerlukkude igaaastaste profülaktiliste hooldustööde läbiviimiseks Lõuna teeosakonnas: • kontrollida poltide seisundit ja vajaduse korral pingutada poldid momentvõtmega: ilma spetsiaalse määrdeta poltide pingutusmomendil 1500 Nm ja spetsiaalse määrdega 950 Nm; • kontrollida rööpakinnituste asendit ja pingutusmomenti isoleerluku piirkonnas 50 m mõlemas suunas ning vajaduse korral pingutada või vahetada rööpakinnitused; • toppida isoleerluku piirkonnas olevad liiprid, et ära hoida vajumist; • teha isoleerlukkude hooldus, mis sisaldab luku lahtivõtmist; luku osade kontrollimist ja defektsete osade väljavahetamist; poldiavade ja rööpaotste faasimist 1 mm sügavuse ja 45° nurgaga; rööpaotste ja luku puhastamist ja värvimist; ning luku uuesti kokkupanemist.