IA visitors

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/3010

Sirvi

Sirvides IA visitors Autor "Järva, Natali" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Erinevate tagatissüsteemide rakendamine transiidiprotseduuri korraldamisel Eesti ja Venemaa vahelisel kaubaveol
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Järva, Natali; Mägi, Tõnu
    Töös uuriti Venemaa ja Euroopa (s.h Eesti) kaubandussuhteid ning viimaste aastate kaubavooge. Lisaks analüüsiti tolli ja erinevate transiidiprotseduuride olemust. Eesmärgiga selgitada välja tolli transiidiprotseduur, mille kasutamine on kaupade importimisel Venemaalt Eestisse asjakohasem. Lisaks sooviti leida põhjuseid TIR-protseduuri langusele. EL ja Venemaa teevad jätkuvalt koostööd, kuid kaubaveomahud on langenud. Vähenenud on nii eksport kui import. Põhjusteks võib pidada nafta hinna pidevat kõikumist, Venemaa poolt kodumaise toodangu eelistamist ja erinevaid sanktsioone, mida teineteise suhtes on rakendatud. Aegade jooksul on kaupade importimisel Venemaalt Eestisse populaarseks saanud Ühenduse välistransiidi protseduuri (T1) ja TIR-protseduuri rakendamine. Maksu- ja Tolliameti arvandmestikust selgus, et viimastel aastatel on produktide vedu Eestisse TIR-märkmikuga langenud ja T1-protseduuri kasutamine aina tõuseb. 2017. aastal toodi TIR-märkmikuga Venemaalt tooteid 294 korda. 2020. aastal oli näitaja langenud kümnele kasutamise korrale aastas. Võrreldes 2017. ja 2020. aastat on T1-protseduuri rakendamiste arv toodete importimisel Venemaalt Eestisse kasvanud 9%. Saamaks teada, kas hind on languse põhjuseks koostati näidisvedu. Näidisveo abil arvutati kokku kulud kasutades TIR-protseduuri ja T1-protseduuri. Vedu, mis on teostatud TIR-süsteemis märkmikuga on 27 euro võrra soodsam. Autor otsustas uurida edasi põhjuseid, mis võisid viia Ühenduse välistransiidi protseduuri eelistamiseni. Loetud allikate ja pikaajalise Venemaa suuna veokorraldajaga läbi viidud intervjuu põhjal leiti mitmeid mõjuvaid faktoreid TIR-protseduuri kasutuse vähenemisele. TIR-protseduuri populaarsuse vähenemine on tingitud selle keerukusest, lisaks on süsteemil palju nõudeid ning vedu vajab pikemat planeerimist. TIR-konventsiooniga liitumine on kulukas ja tingimused karmid. Tänapäeval on Venemaalt kaupu importida mugavam Ühenduse välistransiidi protseduuri abil, mille juures määratakse tagatis vastavalt kaubale kehtestatud maksusummale. Käendajaks võib olla Maksu- ja Tolliameti poolt kehtestatud nõudeid täitev kolmas isik. Seevastu TIR-protseduur on rajatud rahvusvahelisele tagatissüsteemile ja iga TIR-vihiku garanteeritavaks maksimumsummaks on 100 000 eurot. Ilmselt on mõjutanud TIR-protseduuri kasutuse langust ka poliitilised konfliktid minevikus. 2014. aastal muutsid Venemaa ja Euroopa Liit teineteise suhtes reegleid. Selle tagajärjel hakkas Venemaa toll nõudma vedajatelt lisatagatist, mis viis transpordiettevõtted olukorda, kus ühe märkmiku kohta nõudis Venemaa toll minimaalselt kaks garantiid. TIR-märkmikuga sai piiri ületada vaid teatud piiripunktides ning firmad pidi tegema mitmeid lisakulutusi. Autori hinnangul on sissejuhatuses seatud eesmärk ning ülesanded täidetud. TIR-süsteemi konkurentsivõime taastamiseks on vajalik selle muutmine ja kaasajastamine. Konventsiooni Halduskomitee võiks kaaluda süsteemiga liitumise reeglite/nõuete leebemaks tegemist, TIR-süsteemi laienemist multimodaalsele veole ja märkmiku täitmise nõude elimineerimist.