Lõputööd (KÖ)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (KÖ) Autor "Freienthal, Heli" järgi
Näitamisel1 - 4 4-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Erinevatest generatsioonidest koosnevate meeskondade juhtimise uuring Kaubamaja Tallinna müügimajas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Hussar, Maria; Freienthal, HeliLõputööna viidi läbi uuring Kaubamaja Tallinna müügimaja teenindajate ja teenindusosakondade juhtide seas uurimaks erinevate generatsioonide esindajate toimimist meeskonnana ning meeskonnatöö efektiivsust juhi rollist lähtuvalt Kaubamaja AS Kaubamaja Tallinna müügimajas. Uuringu käigus tugineti teoreetilistele allikatele, esmalt selgitades meeskonnatöö korraldamise teoreetilisi lähtekohti, meeskonna ja grupi vahelisi seoseid ja erinevusi. Samuti käsitleti erinevate teoreetikute meeskonnatöö etappe. Peale iga meeskonnatöö etapi käsitlust selgitati välja meeskonnajuhi roll igas etapis, tuginedes nelja tööealise generatsiooni eripäradele meeskonnatöös. Etappide käsitluse lõpus uuriti meeskonnatöö tasustamise võimalusi. Lõputöös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Andmeid koguti läbi struktureeritud intervjuude Kaubamaja AS Kaubamaja Tallinna müügimajas 24 teenindaja ja kõigi kuue teenindusosakonna juhiga. Uuringutulemustest lähtuvalt tehti järeldused ja esitati ettepanekud Kaubamaja Tallinna müügimaja personaliteenistusele. Uurimisülesanded said autori hinnangul täidetud ja lõputöö eesmärk saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Strateegiliste põhimõtete juurutamine tasakaalus tulemuskaardi abil väikeettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Vilt, Reelika; Freienthal, HeliVäikeettevõtteid on erinevates suurustes ja vormides, kuid üks, mis neid ühendab on kogemused neis levinud probleemidega, mis tekivad nende kasvu sarnastel etappidel organisatsiooni arengul. Arengu toetamiseks ja kriiside ennetamiseks on vaja keskenduda lisaks finantstulemustele ka mitmesugustele mittefinantsilistele näitajatele ja levinumaks kõike hõlmavaks juhtimissüsteemiks on tasakaalus tulemuskaart (TTK), mille väärtus seisneb strateegia järjepidevas ja selges kirjeldamises. Lõputöö eesmärk on hulgi- ja jaekaubanduse ettevõttes Vunder kaardistada tasakaalus tulemuskaardi meetodi valdkondade lõikes ettevõtte jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid, et ennetada strateegilise juhtimise vigadest tulenevaid kriise ning leida võimalusi strateegilise juhtimise põhimõtete ja mõõdikute eesmärgistatumaks juurutamiseks. Lõputöö eesmärkide täitmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1) anda ülevaade strateegilise juhtimise põhimõtetest, meetoditest ning TTK juhtimistööriistast lähtuvalt väikeettevõtete eripäradest ja ettevõtte arengufaasidest; 2) valmistada ette ja viia läbi empiiriline uuring ettevõttes Vunder kaardistamaks TTK meetodi abil valdkondade lõikes jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid; 3) uuringu tulemustest lähtuvalt anda ettevõtte juhtkonnale sisend strateegiliste juhtimispõhimõtete juurutamiseks majandustulemuste parendamiseks. Uuringu strateegiaks on TTK põhinev juhtumipõhine kaardistusuuring, uuringu andmeid on kogutud kombineeritult meetoditel ja metoodikaks on deduktiivne käsitlusviis. Uuringust selgus, et ettevõte pole oma põhitegevuses efektiivne ja ettevõtte juhtimises on jäädud mugavustsooni pidama. Uuringu tulemustest lähtuvalt tuleb juhtkonnal kriitiliselt üle vaadata oma senine ärimudel ning konkurentsivõime säilitamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks on vaja tõsta ettevõtte juhtimiskvaliteeti läbi strateegiliste põhimõtete, et teha õigeid asju ja hoiduda halvimast.Nimetus Piiratud juurdepääs Varavastaste süütegude käsitlemine eesti kaubandusettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kiir, Laura; Freienthal, HeliLõputöö teoreetilises raamistikus kirjeldati varguste vastaseid meetmeid ning mõju. Ühtlasi leiti vastused uurimisküsimustele. Vargused mõjutavad kaubandusettevõtteid väga palju, sest ettevõtted on sunnitud tugevdama turvameetmeid, tegelema tagajärgedega ning vajadusel uut töötajat leidma, mis on kulukas nii rahaliselt, kui ka ajaliselt. Vargus on levinuim süütegu. Enim varastatakse kauplustest. Kaubandusettevõtetes varastavad mitte ainult kliendid, vaid ka töötajad. Iga kord ei pöörduta politsei poole või ei avastatagi pettust kiiresti, mille tõttu võib eeldada, et vargusi on rohkem, kui registreeritud on. Vaatamata turvameetmetele ei saa kõiki vargusi ära hoida. Seadustes on ära reguleeritud, milline süütegu läheb väärteo või kuriteo alla. Ühtlasi, milliseid süütegude asjaolusid võetakse arvesse karistuse määramisel. Samuti on reguleeritud, millised õiguskaitsevahendid on tööandjal, kui töötaja on varastanud. Töötajaid panevad varastama liigne usaldus või rahalised probleemid jne. Mõnes ettevõttes jälgitakse varguste ennetamiseks töötajaid kaamerast, kontrollitakse ostutagastusi ja muud. Üldjuhul on selle tagajärjeks töötaja vallandamine, kuna siis on töötaja usalduse kaotanud. Töötajapoolne varguse tagajärg võib olla mitte rahaliselt kahjulik, vaid ka ajaliselt. Töötaja vallandamise korral, peab tööandja leidma uue töötaja, mis ajaliselt on kulukas. Suuremale osale vargustele saadakse jälile tänu anonüümsetele vihjetele. Klientidest pole selget gruppi, kes käivad varastamas, igaüks võib olla varas. Samuti on ka neil põhjuseks rahalised probleemid. Enim varastatakse selliseid tooteid, mida on lihtne ja kiire edasi müüa, näiteks kosmeetika, žiletid. Levinud turvameetmed on videovalve, turvaväravad ja turvaelemendid. Uurimismeetod on kvantitatiivne meetod, anonüümne, mille käigus uuriti erinevatelt kaubandusettevõttetelt nende meetmeid ja kokkupuuteid vargustega. Saadud tulemuste alusel analüüsis autor, mida kaubandusketid eelistavad ning kui palju nad võitlevad selle probleemiga ning kuidas. Uuringust selgus, et veidi alla poole vastajatest puutuvad kokku korduvate varastega. Ühtlasi selgus, et hinnasilte ei vahetata petturite poolt nii sageli. Vaid veidi üle kolmveerand vastajate kontrollivad sularaha igal korral. Töötajapoolse vargusega on kokkupuudutud vaid pooltes ettevõtetes. Vastajate kauplustest vaid veidi üle poolte kaasavad politsei vargustesse. Varguseteemalist väljaõpet hinnati madalalt, seega siinkohal peaksid tööandjad sellele rohkem tähelepanu pöörama. Iseteeninduskassasid töötajad ei usalda, pigem ollakse arvamusel, et need tekitavad vargusi juurde. Lõputöö ülesanded ning eesmärk on saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Virtuaalne töökorraldus Eesti riigiasutuste ja eraettevõtete võrdluses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Sepp, Triin; Freienthal, HeliKaubandusökonoomika õppekava lõputöö "Virtuaalne töökorraldus Eesti riigiasutuste ja eraettevõtete võrdluses" pikkus koos lisadega on 63 lehekülge, sisaldades 14 joonist. Meie tööelu on muutunud üha virtuaalsemaks ja võrgus tehtava töö hulk on kogu maailmas hüppeliselt kasvanud tänu COVID-19 pandeemiale. Seoses olukorraga on lõputöö eesmärk anda teoreetiline ülevaade virtuaalse töökorralduse olemusest ning veebiküsitlusega kaardistada virtuaalse töökorralduse hetkeseis Eesti organisatsioonides. 108 vastajaga veebiuuringus kasutati kvantitatiivset deduktiivset uurimismeetodit ja see viidi läbi Google Formsi abil. Ankeedis olevatele väidetele (välja arvatud statistilised küsimused ja I osa) sai vastata Likerti skaalal. Uuringu tulemused näitavad, et töötajad nii eraettevõtetes kui ka riigiasutustes, soovivad jätkata virtuaalse töö kombineerimist tööga kontoris. Uuringust selgus ka, et peaaegu pooltel organisatsioonidel, eriti eraettevõtetel, pole selgelt määratletud virtuaalse töökorralduse juhiseid, kuid samas leidsid paljud töötajad, et veebisuhtlus on tööinfo edastamiseks piisavalt turvaline, mistõttu võib töötajate hinnang turvalisuse kohta erineda tööandja hinnangust. Uuringust selgus, et peaaegu kolmveerand töötajatest tunneb end virtuaalselt töötades vähem oma töökoha ja kolleegidega emotsionaalselt seotuna. Töötajad leiavad ka, et virtuaalne töö ei paranda nende karjäärivõimalusi ja virtuaalne töö muudab nad organisatsioonis vähem nähtavaks. Juhid peavad seega teadlikult rohkem märkama ja tunnustama oma alluvaid, kes töötavad virtuaalsete kanalite kaudu. Ligi pooled küsitlusele vastanutest kinnitavad, et pole viimase kuu jooksul oma virtuaalse töö kohta tagasisidet saanud ja paljud neist olid ka arvamusel, et virtuaalse kanali kaudu antud tagasisidest ei piisa. Pea 30% vastanutest ei olnud oma pereprobleemide tõttu kindlad, et nad saavad täna panustada töösse sama palju kui enne COVID-19 pandeemiat. Olukord võib töötajate jaoks olla väga stressirohke, seetõttu peavad juhid töötajate stressi leevendamiseks tegema suuremaid pingutusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et virtuaalne töökorraldus on täna Eestis muutuste tuules. Prioriteedid on paljudes organisatsioonides juba täidetud (nt töötajate toetamine virtuaalseks tööks vajalike töövahenditega), kuid edasi tuleb arendada mitmeid tähtsaid teemasid, näiteks virtuaalse töökorralduse jaoks tõhusate reeglite ja juhiste loomine ning motiveerimise ja tagasiside andmise parem korraldus.