Kinnisvara korrashoid

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/23

Sirvi

Sirvides Kinnisvara korrashoid Autor "Hüüs, Birgit" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Erineva kasutusotstarbega hoonete valmisolek hädaolukordadeks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Sukhova, Darja; Hüüs, Birgit
    Praegu on maailmas palju olukordi, mis nõuavad selget ettevalmistust ja enneaegset tegutsemist. Nendeks on hädaolukorrad, mis on põhjustatud looduslikest või inimteguritest. Kõik need olukorrad võivad suurel määral mõjutada erinevaid hooneid. Juba maja ehitamisel tuleb läbi mõelda kõikvõimalikud olukorrad, mis hoonega juhtuda võivad. Samuti on oluline kinnisvara haldurite, omanike, aga ka erinevate riigiasutuste ja linnavalitsuste ühine ja järjepidev töö. Lõputöös uuriti erinevate hoonetüüpide valmisolekut erinevateks hädaolukordadeks. Töö eesmärk oli analüüsida kolme erinevat tüüpi hoonete - riigiasutuse, ärihoone ja kortermaja - valmisolekut ja teha ettepanekuid nende ohutuse suurendamiseks. Riigiasutuse, ärihoone ja kortermaja valimine võimaldas võrrelda erinevate hoonetüüpide reageerimisvõimet erinevates hädaolukordades. Näiteks politseimaja valiti tähtsa avaliku sektori esindajana, mille valmisolek ja reageerimisvõime on olulised korrakaitse ja turvalisuse seisukohalt. Ärihoone esindab erasektorit, kus oluline on töötajate ohutus ja jätkusuutlikkus. Kortermajade puhul on oluline nii hoonete kui ka elanike ohutus. Analüüsides neid erinevaid hooneid, saame mõista nende tugevusi ja nõrkusi hädaolukordadeks valmistumisel. See töö on oluline, sest hädaolukordadeks valmisolek on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega. Töö tulemused annavad suuniseid, kuidas parandada erinevat tüüpi hoonete valmisolekut ning aidata kaasa üldisele turvalisusele. Pärast hindamise läbiviimist sai teatavaks, et hoonete valmisolek hädaolukordadeks on erinev. Hindamisse kaasatud hooned on kõik üsna uued hooned ning kõikidel hoonetel on oma kinnisvara haldur. Politseimaja on erinevateks olukordadeks igati valmis, seda nii maja varustuse kui ka kinnisvarahalduri teadlikkuse poolest. Ärihoone vajab täiustamist erinevate süsteemide, paigalduste ja seadmetega osas. Kusjuures ärihoone halduril on piisavad teadmised hädaolukordadest. Korterelamu on hädaolukorraks väga halvasti ette valmistatud, puuduvad vajalikud miinimum süsteemid ja seadmed ning kinnisvara halduril puuduvad täiel määral teadmised hädaolukordadeks valmistumiseks ja ennetamiseks. Lõputöö struktuur koosneb neljast osast, kus esimene osa tutvustab teoreetilist tausta ja hädaolukordade toimumise võimalust Eestis. Teine osa käsitleb metoodikat ja kinnisvara valmisolekut, kolmas osa esitab hinnangu tulemused ja autoripoolsed ettepanekud, ning neljas osa sisaldab soovitusi kinnisvara haldurile hädaolukordade lahendamiseks ja valmistumiseks. See töö pakub ülevaadet erinevate hoonetüüpide valmisolekust hädaolukordadeks ning annab praktilisi soovitusi nende valmisoleku parandamiseks. Töö on kasulik kinnisvarahalduritele ning avaliku sektori ametnikele andmaks ülevaate hetkeseisust ning pakkudes koostöö- ja arutelupunkte seisukorra parendamiseks.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Eriotstarbelise hoone korrashoiu korraldamine teenistuskoerte hoone näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Tihane, Aiki; Hüüs, Birgit
    Käesolevas tööd kirjeldati Sõjaväepolitsei koertele rajatud konteinerhoonet, mis asub Tallinnas, Küberväejuhatuse territooriumil ning mis valmis ja võeti kasutusele 2023. aasta kevadel. Lõputöö ,,Eriotstarbelise hoone korrashoiu korraldamine teenistuskoerte hoone näitel’’ eesmärk oli luua korrashoiu kava värskelt valminud konteineritest hoonekompleksi tarbeks. Kuigi konteineritest hooneid on ka varasemalt nii tsiviilis kui ka Kaitseväes rajatud ning kasutusele võetud, puudus kogemus sellisest hoonekompleksist koerte tarbeks ning see oli Kaitseväes esimene selle sarnane ehitis. Kolmest konteinerist loodud kompleksi ja sellega seonduvat kirjeldati töös viies osas. Esimeses osas toodi välja hanke jaoks loodud lähteülesanne ning kirjeldati lihthanke protsessi Kaitse- ja julgeoleku valdkonnas. Teises osas kirjeldati põhjalikult kõiki hoone tarindeid. Autor tõi välja kasutatud materjalid ja tehnilised nõuded, mida ehitusel kasutati ning kuidas lahendati tehnosüsteemid. Kolmandas osas loodi hoonekompleksile konkreetne korrashoiu kava, mis hõlmas haldamist, hooldust ja korrashoidmist. Välja toodi täpsed tegevused, mida Objektil tuleb toestada ning tegevuste sagedus. Samuti kirjeldati haldustarkvara, mille kaudu käib suur osa kommunikatsioonist ja akteerimisest. Neljandas osas kirjeldati Objektile antud garantiitingimusi ning kirjeldati, millised puudused on seni Objektil tekkinud. Autor arvab, et kuna Objekt on kasutusel olnud vaid pool aastat, on võimalik, et puuduseid lisandub edaspidi juurde. Viiendas osas kirjeldati valminud hoone eelarvet ning tehti arvutused, millised on eeldatavad hoone korrashoiu kulutused ühe aasta lõikes. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke tulemusel on rajatud autori hinnangul väga ökonoomne ja läbimõeldud lahendus ning autori koostatud aastase eelarvele tuginedes võib aimata, et ka jooksvad kulud saavad olema võrdlemisi soodsad. Järgides koostatud korrashoiu kava, on oodatav ekspluatatsiooniiga kompleksi seadmetel vähemalt 5 aastat ja hoonetel vähemalt 20 aastat.