Sirvides Autor "Beilmann, Merje" järgi
Näitamisel1 - 18 18-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Abiaegade süsteemi väljatöötamine ettevõttele Nurme Production OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-18) Altosaar, Eva Maria; Beilmann, Merje; Silde, KristiAntud uurimistöö kujunes välja ettevõtte Nurme Production OÜ soovist parendada normeerimissüsteemi. Ettevõttes oli normeermisprotsessis kasutusel üks abiajakoefitsient, milletõttu ei võimaldanud see täpsete standardaegade väljatöötamist. Sellest tulenevalt kujunes lõputöö eesmärgiks abiaegade süsteemi väljatöötamine ettevõttele Nurme Production OÜ. Lõputöö I osas anti ülevaade ettevõttest, ettevõtte toodangust, selle struktuurist ja töökorraldusest. Lõputöö II osas keskendus autor tööuuringute ettevalmistamisele, läbiviimise kirjeldamisele ja vaatlustulemuste analüüsile. Ettevalmistuste käigus kaardistas autor ettevõttes olevad seadmed ja liigitas need erinevateks uurimisrühmadeks: süstikpiste-, äärelõikusega süstikpiste-, äärestusühendus-, teipimismasinad, pressimisseadmed, pool-automaadid ja kattemasinad. Autor kogus andmeid tööajakulutuste uuringute ehk päevapildistamiste näol, kus märkis vaatluslehele minuti täpsusega ülesse vaadeldava isiku poolt tehtavad tegevused tööpäeva jooksul ning seejärel arvutas abiaja kestuse, koefitsiendi ja analüüsis tulemusi. Päevapildistamisi viidi läbi perioodil 9.02.2021 – 30.04.2021, kus vaadeldi 23 tööpäeva jooksul 24 töötajat ja viidi läbi 50 päevavaatlust. Päevavaatluste käigus uuriti 15x süstikpiste-, 7x äärestusühendus-, 10x teipimis-, 8x pressimis-, 6x äärelõikuriga süstikspiste- ja 4x pool-automaatide masinate tööd. Vaatlusperioodi hulka jäi 5 nädala pikkune vahemik, kus koroonaviiruse leviku tõttu ei olnud tootmises võimalik päevavaatlusi läbi viia. Lõputöö III osas keskendus autor töö järeldustele ja ettepanekutele. Arvutuste ja analüüsi tulemusena selgus keskmine abiaja koefitsiendi tulemus järgnevatele seadmetele: teipimisseadmetele 1,10, süstikpistemasinatele ja pool-automaatidele 1,11 ning pressimis- ja äärestusühendusseadmetele 1,12. Abiaja koefitsiendi täpsustamine erinevatele seadmetele on üks osa normeerimissüsteemi parendamisest ettevõttes, mistõttu tegi autor ettepaneku edaspidi uurida laialdasemalt eksperimentaal- ja õmblusliinide tööoperatsioonide aegu ning luua ja võtta kasutusele töötajate jõudlustabel. Lisaks tuleb täpsustada pool-automaatide abiajakoefitsienti lisavaatluste näol ja uurida kattemasinate tööpäevajaotust, kuna uuritud perioodil ei olnud vastvad seadmed piisavalt tööga koormatud. Lisaks tegi autor ettepaneku rohkem tähelepanu pöörata taastusaja sihipärasele kasutamisele ja töövõimlemise olulisusele. Lõputöö valmis koostöös Nurme Production OÜ-ga. Autor tänab Nurme Production OÜ tootmisjuhti ja ühtlasi ka selle lõputöö ühte juhendajatest Kristi Sildet võimaluse eest teostada ja läbi viia uuringuid ning tänab ettevõtte tehnolooge ja töötajaid koostöö eest. Ühtlasi tänab autor põhjaliku juhendamise eest koolipoolset juhendajat Merje Beilmanni.Nimetus Piiratud juurdepääs Abiaja väljatöötamine väikeseeria tootmise jaoks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-24) Zaporozhets, Victoria; Beilmann, Merje; Ritson, PiretKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida sobiv abiaja koefitsient väikeseeria tootmisele, mis katab õmblejate vajadusi isiklikeks tegevusteks ning tööst taastumiseks ja tööga seotud vältimatuteks tegevusteks, seal hulgas ka masina seadistamine. Masina seadistamise tabel on soovitatav ära jätta kompenseerides selleks kuluva aja abiaja koefitsiendis sisalduva ajaga. Lõputööl on suur praktiline osa, kuna viiakse läbi päevavaatluse uuringud õmblejatega, analüüsitakse saadud tulemusi, mille tulemusel töötatakse välja uus abiaja koefitsient. Lõputöö põhjal võib järeldada, et sobivaim abiaja koefitsient on 1.14, mis kompenseeriks taastusaja ja individuaalse abiaja ning tööks vajalikud tegevused, sealhulgas masina reguleerimise, mida ei peaks enam vastavasse tabelisse märkima. Uut abiaega tuleb katsetada tootmises ja vaadata, kas õmblejad hakkavad püsima ettenähtud normides. Uut abiaja koefitsienti võib kasutada uute toodete standardaegade väljatöötamisel, kuniks standardajad on esialgsed ja vajavad kohandamist. Hiljem, abiaja koefitsiendi sobivusel, võib antud koefitsiendi võtta täielikult kasutusele tootmises. Juhul kui uue koefitsiendiga ei püsi õmblejad jätkuvalt ettenähtud normides tuleb uuesti viia läbi tööuuringud ja vaadata üle operatsiooniajad. Tootmises tuleb üle vaadata taastusaja kestvus ja selle kuulumine tööaja alla. Ühe praeguse taastusaja pausi võib arvata tööaja hulka ja soovitavalt tuleks võib õmblejatele korraldada iga päev viis minutit võimlemist, et ennetada kutsehaigusi ja soodustada õmblejate liikumist tööpäeva jooksul. Vastavalt seadusele peab taastusaeg olema arvestatud tööaja sisse. Seega tuleb tööpäeva pikkust arvestada 480 minutit mitte 440 minutit. Tootlikkuse suurendamiseks on vajalik uurida õmblejate töövõtteid ja pakikäsitlust. Uurida milliseid töövõtteid kasutavad kiiremad õmblejad ja milliseid aeglasemad õmblejad ning tehnoloogil tuleks katsetada, millised on parimad töövõtted ning neid õpetada aeglasematele õmblejatele. Õmblejatel läheb aega uute võtetega harjumiseks, seetõttu võib hiljem üle normeerida õmblejad ja vaadata, kas paremad töövõtted soodustavad aeglasemate õmblejate jõudluse kasvu. Pakikäsitluse all võib uurida kodutekstiili pakkide käsitlemist ja abilaudade suurust, kuna suured detailid kipuvad laua pealt alla kukkuma ja õmblejal kulub lisaaeg nende üles tõstmiseks. Pesu detailipakkide käsitlemises võib uurida nende komplekteerimist, et kuluks vähem aega pisidetailide asetamisele lauale ning suuruste kaupa jagunemisel. Tootmist tuleks planeerida selliselt, et õmblejad ei peaks tihti vahetama masinaid, kuna masinavahetusele ja harjumisele kulub aega. Soovitatav on planeerida tootmist selliselt, et õmblejad töötaksid võimalikult pika aja ühe masina peal.Nimetus Avatud juurdepääs Digitrüki kvaliteedi hindamine trikookangal Helg brändi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Lindmann, Maris; Beilmann, MerjeLõputöö eesmärk oli leida Helg brändile sobivaim digitrüki lahendus, mis vastaks nii klientide ootustele kui ka ettevõtte nõuetele ning vajadustele. Helg soovib tulevikus luua kollektsiooni, milles kujundused asuvad vaid otsetrükina toodete esipaneelidel. DTG trükki pakkuvad ettevõtted kaardistati ning leiti sobivaimad, mis vastasid Helgi poolt ette antud nõuetele. Ettevõtteid kellele päring esitati oli kokku 9, nendest 3 ei vastanudki päringule. Kahest ettevõttest ei olnud võimalik näidiseid tellida kuna trüki hind oli liiga kallis. Ühel ettevõttel oli lõputöö kirjutamise ajal puhkus, seega ei olnud ka sealt võimalik trükki tellida. Kokku telliti näidised kolmest ettevõttest. Kõik DTG näidised telliti kujundusega „Jussike“. Kõikidele ettevõtetele saadeti fail nende soovitud formaadis. Helg põhimaterjal, millele trükki sooviti, on puuvillane trikotaaž (95% puuvill, 5% elastaan). Kõik ettevõtted trüki teostamiseks ühesugused kanganäidised. Trüki suurus oli 15x20cm. Ettevõtte jaoks on oluline digitrüki kvaliteedi hindamisel kaubanduslik välimus, vastupidavus hõõrdumisele ning värvipüsivus. Kaubandusliku välimuse hindamisel oli kaasatud ettevõtte tegevjuht, kes vaatas ka ise, millised tellitud DTG trükkidest oleksid sobivaimad. Lisaks kolme ettevõtte trükkidele võeti hindamiseks ka Helgis praegu kasutusel olev trükitud kujundus ning TTK Minifactorys trükitud kujundus. Kõik testid sooritati lähtuvalt standarditest. Testiti trükkide vastupidavust hõõrdumisele, värvipüsivust pesemisel ning värvipüsivust hõõrdumisel. Kõik testid viidi läbi Tallinna Tehnikakõrgkooli tekstiilmaterjalide testimise laboris. Vastupidavus hõõrdumisele oli oluline, kuna tegemist on toodetega, mida kannavad eelkõige beebid ning väikelapsed. Mõlema puhul on rõivastel palju hõõrdumist, kuna lapsed on nii süles, kui ka roomavad. Oluline on, et laste kantud tooted oleksid kaubandusliiku välimusega ka peale pikaaegset kasutust ning hooldamist. Värvipüsivust hinnati nii pesemisel kui ka hõõrdumisel. Kuna hetkel kasutusel oleva trükitehnoloogiaga kangad kuluvad pestes kiiresti, oli see oluline aspekt mida testida. Väikelaste rõivaste puhul peab kangas vastu pidama tihedatele pesukordadele, kuna rõivad võivad määrduda tavapärasest kiiremini. Kõikide testide tulemused kajastati tabelitena ning tehti neist järeldused. Helgi jaoks pakkus kõige sobivamat lahendust ettevõte F. Võttes arvesse ettevõtte F hinna-ning kvaliteediaspekte, oli eelis teiste ettevõtete ees silmnähtav. Juhul kui trükkida 10 toodet, on hind toote kohta ettevõtte A trükiga võrreldes 50% soodsam. Lisaks oli ettevõttel F ka kõige kiirem teenus, üks tööpäev. Teistes ettevõtetes läks trüki valmimiseks aega 2-6 tööpäeva. Ettevõtte F trükk vastas kõige enam ettevõtte ootustele visuaalse poole pealt, sest värvid olid selged ning erksad ja trükk oli ühtlane. Tulemusi võrreldi praegu kasutusel oleva trükiga, mis on on peale tavalist hooldust mõnevõrra kulunud. Testid otseselt ei näidanud, et praegu kasutusel olev trükk kuluks kergesti, kuid ettevõtte F tulemused oli mõnevõrra paremad. Värvipüsivuse testil hõõrdumisele oli trükk samuti vastupidav. Kokkuvõttes võib öelda, et kõiki kvaliteediaspekte arvestades on ettevõtte F trükk Helgile sobiv alternatiiv olemasolevale trükimeetodile.Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevõttesisese toote kvaliteedi hindamise protsessi parendamine A la Carte Uniforms OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-23) Klemmer, Kirsti; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputööga sooviti parendada ettevõtte A la Carte Uniforms OÜ toote kvaliteedi hindamise protsessi. Selleks toodi töös välja millest tulenevad toote kvaliteediomadused ja milliste parameetrite alusel toote kvaliteeti mõõdetakse. Analüüsiti kuidas ning millistele näidistele, tulenevalt kvaliteedi juhistest ettevõttes, kvaliteedi kontrolli teostatakse. Kvaliteedikontrolli läbi viimise protsessi parendamiseks ja kvaliteedi nõuete koondamiseks ühele kompaktsele ning kergesti jälgitavale dokumendile, koostati lõputöö raames A la Carte Uniformsile uus põhjalik juhis toote kvaliteedikontrolli läbi viimiseks. Lisadest leiab autori koostatud voodiagrammi, mis kujutab toote protsessi järjekorda ning tegevusi toote arendusest kuni toodete jõudmisest kliendini. Lisaks toote parameetrite mõõtmisele, teostatakse kvaliteedikontrolli ka toote kangale. Kuna ettevõte tegeleb vormirõivaste tootmisega, siis on väga oluline toote materjali vastupidavus ja sellest tulenevalt oli oluline pöörata tähelepanu materjali kvaliteedi parameetritele. Töös on välja toodud, millest tulenevad kvaliteetse kanga omadused ning kuidas kanga kvaliteeti mõõdetakse. Kuidas kvaliteedikontrolli ettevõttes teostatakse ja mis dokumentidele protsessi läbi viimisel toetutakse. Tulenevalt ettevõtte kvaliteedi juhiste keerukusest ja kindla juhise puudumisest, loodi lõputöö raames A la Carte Uniformsile uus juhend testide tellimiseks, mis reglementeerib, mis korra alusel kangastele uued kvaliteedi testid tellitakse. Selleks, et hinnata ja näitlikustada kvaliteedi testimise juhisest tuleneva nõude, kanga pistelisele kontrollile, vajadust ja olulisust, viidi lõputöö raames läbi ettevõtte nelja erineva kanga testid Tallinna Tehnikakõrgkooli testimislaboris. Testitulemusi võrreldi kangatootja infolehtede ja ettevõtte nõuetega. Kangaste valim moodustus selle põhjal, milliseid kangaid oli tellitud uute tootmiste jaoks juurde, aga vahepealset kvaliteedikontrolli teostatud ei olnud. Kangastel testiti lähtuvalt ettevõtte olulisematest testitavatest omadustest tõmbetugevust, rebimistugevust, hõõrdekindlust, pindtihedust ja värvipüsivust higile, pesule ning hõõrdumisele. Värvipüsivus pesule testi tulemustest selgus, et kõik kangad peale Tartu kiirabi pükste kanga, artiklinumbriga 3-231, vastavad kangatootja lubatud väärtusele ning ettevõtte ootustele. 3-231 tulemused erinevad lubatud väärtustest mitme ühiku võrra ja jäävad allapoole ka ettevõtte lubatud tolerantsi piiri. Sarnased tulemused olid ka värvipüsivus higile testil, kus kangas 3-231 tulemused ei vastanud ettevõtte oodatud väärtustele. Värvipüsivus hõõrdumisel olid probleemsed mõlemad püksikangad. 3-231 kanga tulemused hõõrdumisel märja pinna vastu mõlemas suunas, jäi tulemus alla ettevõtte miinimum nõuet, mis on 1,5 ühikut maksimum viiest ühikust. Kuivhõõrdumise tulemused jäid referentsväärtuse piiri peale. Kanga TT3001 värvipüsivus hõõrdumisele tulemus nii märjal ja kuival hõõrdumisel olid kangatootja lubatud väärtustest väiksemad ja jäid märghõõrdumisel lõime suunas ja kuivhõõrdumisel koe suunas välja ka ettevõtte miinimum nõuetest. Tõmbetugevustesti puhul osutusid probleemseteks kangasteks 3-231 mille tulemused ei vastanud kangatootja lubatud väärtustele ja olid ka tolerantsist väljas. Samuti ka TT4624, mille lõime suuna tulemus ei vastanud küll kangatootja infolehele, kuid jäi siiski tolerantsi piiresse. Koe suuna test jäi aga tolerantsi piirist oluliselt allapoole. Rebimistugevus testi tulemustest selgus, et TT4624 koe suuna rebimistugevus ei vasta ettevõtte ootustele ega kangatootja lubatud väärtustele. Hõõrdekindlustestil kangaste TT3001 ja 3-231 ei pidanud vastu lubatud maksimaalsetele pööretele ning lõngad katkesid. TT0404 lõngade katkevust, testides kangast kangatootja lubatud 50 000 pöördega, ei esinenud, aga kangas oli kaotanud kaubandusliku välimuse. TT4624 pidas lubatud 300 000 pööret vastu ja sellest tulenevalt vastas kangatootja lubatud väärtusele. Antud tulemused, kus ükski kangas ei vastanud kõikide testidega kangatootja lubatud väärtustele ja ettevõtte normidele, andsid kinnitust kanga kvaliteedi pistelise kontrolli teostamise vajadusele ettevõttes sätestatud ajaperioodi tagant, et pakkuda kliendile järjepidevat lubatud kvaliteeti. Selleks soovitab töö autor rangelt järgida kanga kvaliteedi kontrolli kohustust 3000 meetri täitumisel. Töö autor loodab, et ettevõttele koostatud juhised toote ja kanga kvaliteedi kontrolli teostamiseks teevad ettevõtte uute ja olemasolevate töötajate antud tööprotsesside korraldamise ja haldamise kergemaks, annab parema ülevaate kvaliteedi juhistest ja loob hea põhja veelgi parema kvaliteedi pakkumiseks. Samuti annab töö tulemus ettevõttele ülevaate, milliste kangaste puhul tuleks mõelda uue kanga valimisele. Töö käigus valmis ettevõttele juhend toote kvaliteedikontrolli teostamiseks ja kvaliteedikontrolli raporti täitmiseks, juhend tekstiilmaterjalide testimiseks, voodiagramm protsesside kuvamiseks ja testitud kangaste raportid koos tulemuste ja testkehadega.Nimetus Piiratud juurdepääs Firma Lindström OÜ klientide rahulolu töörõivastega analüüs kahe erineva ettevõtte põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-19) Männiste, Jevgenia; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Lindström OÜ klientide rahulolu mõjutavad tegurid ning teha ettepanekuid selle parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi analüüs firma Lindström OÜ teenuste ja toodete kohta. Autor selgitas välja, kuivõrd rahul on kliendid pakutavate teenuste ja toodetega, antud juhul töörõivaste ja nende hooldusega, ning edastas tulemused ja töötajate kommentaarid firmale Lindström OÜ. Rahulolu-uuringu läbiviimisel tugines autor kirjandusallikatele ning kasutas anketeerimise ja intervjuu meetodit. Uurimise tulemuste põhjal said kaks autori poolt analüüsiks valitud ettevõtet – Eurobio Lab OÜ ja Leibur AS – teada, kuidas nende töötajad hindavad rahulolu oma töörõivastega. Samuti sai Lindström OÜ lõppkasutajatelt tagasisidet oma toodete ja teenuste kohta. Käesolev töö teoreetilises osas kirjeldati töörõivaste tähtsusest ja vajalikkusest ettevõttes, millistele normidele peavad tööriided vastama, töötajate rahulolust ja kuidas see mõjutab töötajate motivatsiooni. Teine osa oli empiiriline, mis sisaldas firmade lühikirjeldust ja tegevusala ning firmade nõudeid töörõivastele, kasutades eelnevalt saadetud infot töörõivaste kohta ettevõtete esindajatelt. Samuti kirjeldab autor rahulolu uuringu läbiviimise meetodid ja uuringu tulemusi. Autor viis intervjuud firma Lindström OÜ esindajaga läbi telefoni teel aprillis 2020 a. ja firmade Leibur AS ja Eurobio Lab OÜ esindajatega aprillis 2021 a. Ka viis autor läbi veebipõhise anonüümse ankeetküsitluse. Ankeetide täitmise periood oli kolm kuud: 19.01.2021–19.04.2021. Küsitluses osales mõlema ettevõtte 247 töötajast 151 inimest, kes kasutavad töörõivaid. Põhimõtteliselt peavad kõik töötajad kandma töörõivad, ent osa seda erinevatel põhjustel ei tee. Töörõivaste kasutajad hindasid nii rõivaste erinevaid näitajaid (suurus, värv, kangas, mugavus, disain ja kvaliteet) kui ka Lindström OÜ pakutavaid rõivaste hoolduse teenuseid. Analüüsi käigus selgus, et töötajatele on kõige olulisemad töörõivaste suurus, kanga materjal ja rõivaste mugavus. Teised omadused, nagu värv, disain ja kvaliteet, pakkusid vastajatele huvi vähemal määral. Umbes 40% töötajatest polnud rahul töörõivaste suurusega. Umbes 60% pole rahul kanga materjaliga ja 65% töötajatest pole rahul rõivaste mugavusega. Umbes 15% töötajatest ei ole rahul pesemis- ja triikimisteenusega. Mitteõigeaegse kohaletoimetamise osas oli rahulolematute vastajate protsent umbes 13%. Uuringu tulemustele tuginedes esitas autor omapoolsed ettepanekud kliendirahulolu parendamiseks ettevõttes Lindström OÜ. Firma toodete ja osutatavate teenuste kvaliteet mõjutab oluliselt kliendirahulolu. Kliendibaasi hoidmiseks ja suurendamiseks, mis omalt poolt mõjutab ka firma mainet ja kasumit, tuleb pidevalt hinnata ja teha muudatusi, mis on suunatud toodete ja teenuste kvaliteedi täiustamisele. Vastasel juhul, kliendid võivad lahkuda ja pöörduda teise tarnija poole.Nimetus Piiratud juurdepääs Gelatex® tekstiilmaterjali omaduste hindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tiisvelt, Liis; Beilmann, Merje; Diana TuulikAntud lõputöö eesmärgiks oli Gelatex®‘i olemasoleva tekstiilmaterjali omaduste hindamine potentsiaalse kasutusotstarbe määramiseks. Eesmärk tugines asjaolul, et Gelatex® on täiesti uuelaadne ja arendamisel olev tekstiilmaterjal, mille eeldatavad rakendused sõltuvad tema füüsikalis-mehhaaniliste omaduste mõõtmisest ja võrdlemisest teiste materjalidega. Selleks viidi kõikide töös käsitletud materjalidega läbi ISO standarditele vastavad laboratoorsed testid. Tulemuste analüüsis toetuti teiste töösse valitud materjalide teadaolevatel rakendustel, mille alusel sai hinnata Gelatex®’i kasutuspotensiaali samades otstarvetes. Töös võrreldakse Gelatex®’i viie materjaliga - traditsiooniline nahk, kunstnahk, korgitamme koorest toodetud kork, ananassilehtedest valmistatud Piñatex® ja seene spoorist kasvatatud MuSkin. Kolm viimast valikut illustreerivad hästi tänapäeva naha alternatiivide laia spektrit, sest materjalidena omavad need vaid teatud määral nahale sarnaseid omadusi. Materjalide valikul lähtuti eeldusest, et Gelatex® on naha alternatiiv, kuna seda toodetakse lihatööstuse kõrvalsaadustest valmistatud želatiinist. Gelatex® loodi eesmärgiga muuta levinud, kuid alahinnatud ressurss želatiin jätkusuutlikuks tekstiilmaterjaliks, mis pakuks konkurentsi mitte-keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi poolest tuntud loomsele nahale. Kuigi naha mitmekülgsed omadused lubavad seda kasutada väga erinevates otstarvetes, on ühiskond järjest enam huvitatud looduse mõistes jätkusuutlikumatest materjalidest.Nimetus Piiratud juurdepääs Kahe tootmisettevõtte tootmisbaaside ühendamine Lipuvabrik OÜ ja Lipsufabrik OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-24) Kägra, Mona-Anari; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputöö koostamisel tugineti reaalsele vajadusele paigutada kahe ettevõtte – Lipuvabrik OÜ ja Lipsufabrik OÜ tootmisbaasid ühisele pinnale Lipuvabriku ruumidesse kulude vähendamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks. Lipuvabrik töötab 1992. aastast alates ja tegeleb põhiliselt lippude valmistamise ja hooldamisega, kangaste trükiga ja müüb erinevaid tekstiilesemeid. Lipuvabrikus on kolm osakonda – õmblus tootmine, kontor ja digiprintimine. Töös kirjeldati lähemalt ettevõtte tootmist ja töökorraldust. Lipsufabrik asutati 90. aastate alguses ja on kuulnud mitmele erinevale inimesele. Lipsufabrik tegeleb erinevate lipsude, kililipsude ja plastroonide ning sallide õmblemise ja müügiga. Samuti saab sealt tellida disainkangastest valmistatud lipse. Töös kirjeldati lähemalt ettevõtte toomist ja töökorraldust. Eesmärgini jõudmiseks püstitati erinevad ülesanded: ergonoomika ja kvaliteedisüsteemide alase kirjandusega tutvumine, erinevate töökeskkonda puudutavate regulatsioonide läbi töötamine, töö uuringud, tootmisplaanide koostamised ja ettepanekute tegemised. Kõik püstitatud ülesanded said täidetud. Lipuvabrikus ja Lipsufabrikus viidi läbi tööuuringud – kaardistati ja mõõdeti seadmed, filmiti tööpäeva, mille alusel koostati spageti diagrammid ning mõõdeti Lipsufabrikus müra taset. Tööuuringute tulemusena koostati kolm erinevat paigutusplaani, toodi välja iga plaani plussid ja miinused. Esitatud plaanide puhul arvestati ergonoomika ja kvaliteedijuhtimise 5S põhimõtteid millest lähtuvalt tehti autoripoolsed ettepanekud viia läbi korra aastas seadmete üldkontroll ning muudatused ettevõtete materjalide ja abimaterjalide markeerimisel. Esimesel paigutusel on Lipsufabrik paigutatud õmblustšehhi etteotsa. Tootmise osa jääks osaliselt seinaga eraldatud, mis takistaks ka vähesel määral müra liikumist Lipuvabriku alale. Samuti oleks seal Lipsufabriku tootmisjuhi jaoks oma ala, kus ta saab vajadusel kliendile lipsude näidiseid ning kangaid näidata ja teha oma tööd. Lipuvabrik oleks paigutatud õmblustšehhi keskelt kuni tagumisse otsa. Sellise paigutusega oleks Lipuvabrikul siiski hea juurdepääs lattu kus nad hoiavad enamus oma kangaid. Teisel paigutusel on Lipsufabrik samas kohas aga töö autor on teinud ettepaneku kangaste näidistest koostada mapid, et klient saaks neid vaadata müügiosakonnas. Lipsude näidised on viidud koridori alale, mis viib müügisaalist tootmisse juhuks, kui kliendil siiski tekib vajadus tootmise poolele tulla. Lipsufabriku tootmisjuht saab tuua laost kangad ja laenata lauda Lipuvabriku alalt, et kliendile kangaid näidata. Antud paigutus, annab Lipuvabriku alale veidi ruumi juurde ning seadmeid on võimalik paigutada ergonoomilisemalt, kuigi enamus paigutust jääks nagu esimesel variandil. Kolmandal paigutusel on Lipsufabrik paigutatud õmblustšehhi tagumisele osale. Lipsude ja kangaste näidised asetsevad mööda lao seinaäärt, kliendi jaoks on lisatud sinna laud ning sama seina äärt pidi on Lipsufabriku tootmisjuhile tema tööde jaoks lauad. Sealt edasi tuleks Lipsufabriku tootmise ala. Antud paigutuse puhul ei oleks lipsuõmblemis karusell kuidagi helikindlalt eraldatud kuid õmblejate jaoks oleks paigutus ergonoomilisem. Lipuvabrik oleks paigutatud tšehhi ette otsa niiviisi, et õmblusmasinad oleks päris ees ja kahe ettevõtte keskele jääksid lauad. See paigutus oleks kõige vähem ergonoomiline ja tootlikkus langeks, kuna Lipuvabrik oleks laost kaugemal ja kangarullidega tuleks käia läbi Lipsufabriku näidiste ala. Kuigi ettevõtete juhid nägid kõige tõenäolisemana esimest paigutust, pakuks autor välja parimaks paigutuseks teise variandi. Paigutus on ergonoomiline, kummalgi ettevõttel on ruumi liikumiseks. Samuti näeb antud lähenemine ette, et klienti tootmise poolele ei tooda. Teise paigutuse puhul oleks kõige paremini ka täidetud erinevatest regulatsioonidest tulenevad määrused mis puudutavad müra ja töökeskkonda. Lõputöö tulemusel sai koostatud kolm tootmise paigutust ning tehtud ettepanekuid, mis aitaksid süstematiseerida ning eraldi hoida kahe ettevõtte materjale ja abimaterjale. Autor loodab, et esitatud ettepanekutega arvestatakse.Nimetus Piiratud juurdepääs Kanga valiku laiendamine ja tekstiilmaterjalide kvaliteedikriteeriumite väljatöötamine ettevõttele OÜ Muusa Kaubandus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-23) Herm, Clelia; Vimb, Madleen Mariette; Beilmann, MerjeOÜ Muusa Kaubandusel on mitmete materjalidega kvaliteediprobleemid. Ettevõtte tekstiilmaterjalide värvitoonid ning mustrid ei ole peale hooldusjuhiste järgimist kooskõlas esialgsete visuaalidega ja sellest tulenevalt on töö eesmärk sõnastatud järgnevalt: Laiendada ettevõtte OÜ Muusa Kaubandus kangaste nomenklatuuri ning töötada välja kvaliteedikriteeriumid ettevõttes kasutatavatele kangastele. Eelmainitud probleemist lähtuvalt püsitatakse hüpotees, et kangaste muster ning värvitoon tuhmuvad peale mõnda pesukorda.Nimetus Piiratud juurdepääs Kangaste testimise protsesside parendamine Baltika AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ojamägi, Üllerin; Beilmann, Merje; Kati ViiburGlobaliseerumisega seonduvalt on ettevõtete vaheline konkurents oluliselt suurenenud ning seetõttu on üha olulisem tagada organisatsioonis kvaliteetsed protsessid ning seeläbi ka kvaliteetne toode ja/või teenus. Kvaliteedi saavutamisel on oluline roll tervel organisatsioonil ning selle osadel, eeldusel, et kõikide töötajate vahel valitseb ka ühine arusaam kvaliteedist ning selle hindamisest ja tagamisest. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli parendada Baltika AS kangaste testimise protsesse, et seeläbi tagada parem toodete kvaliteet. Lõputöö käigus uuris autor kvaliteedi teoreetilisi materjale, et seeläbi tagada võimekus muuta testimise protsessid tõhusamaks. Lõputöö käigus sooritati testid kangastega Baltika juhendi alusel, et protsessi käigus tuvastada võimalikke kitsaskohti ning fikseerida praegune testimiste kord. Testimiseks valiti Monton meeste särgikangad, kuna ettevõttel oli ilmnenud probleeme antud brändi tootegrupi värvipüsivuse osas. Lisaks sooritatud testidele uuris autor ISO 9000 standardeid, et muuta protsessi osasid standardsemaks, ühtlasi sooritas autor kangastega värvipüsivuse testid ISO 105-X12:2016 alusel, mille tulemusena sai autor võrrelda erinevalt sooritatud meetodite kaudu saadud testi tulemusi. Lõputöös käsitleti Baltika kolme kohustuslikku kanga testi, milleks on värvipüsivuse test kuiv- ja märghõõrdumisel, kokkuminek triikimisel test ning pesu test. Lõputöö tulemusena selgusid kitsaskohad antud kangaste testimise protsessides ning vastavalt nendele ka ettepanekud parendusteks. Värvipüsivuse testi osas sai autor sooritada katsed kahe erineva meetodiga ning neid võrrelda. Kahel erineval viisil tehtud testimiste tulemused olid erinevad, seda eriti märghõõrdumisel ning töös kirjeldatud defektsed protsessi osad põhjendavad tulemuste erisust. Kokkuminek triikimise testi puhul oli autoril võimalik fikseerida protsessi kestus ning konkreetne liigutus ja suund, et võimalikud muutujad oleksid edaspidi minimaalsed. Kestuse määramiseks sooritas autor kangastega lisa testid, et tuvastada efektiivne testi kestus. Pesu testi parenduste tegemisel lähtus autor ISO 6330:2012 standardist ning sooritas ka lisa testid, et veenduda tsentrifuugimise kiiruse fikseerimises. Pesu testi parendustes olid olulised aspektid pesu kaalu, temperatuuri ning kuivatusprotsessi fikseerimisel. Lisaks tehtud ettepanekutele testide osas, on autori ettepanek ettevõttele vaadata üle kehtestatud kvaliteedinormid ning nõuded. Siinkohal tuleb rõhutada, et efektiivsetest kvaliteedi protsessidest ning määratud standarditest ei ole ettevõttele kasu kui neid ei järgita. Lõputöö tulemustest lähtuvalt oleks ettevõttel vajalik ka testimise protsessid dokumenteerida täpselt selliselt nagu neid tuleks sooritada, et ei kehtiks kirjutamata reeglid, mis kanduvad edasi vaid testi sooritajate kaudu. Autori ettepanek on uurida tulevikus ka Baltika näidiste tellimise protsessi ning sealhulgas kogu tarneahelat, sest lõputöös kirjeldatud sisseostu protsessi alusel on mitmeid ebaefektiivseid protsessi osasid nagu näiteks proovikandmine, mis võib toimuda valest kangast tootele ning mille vajalikkus tekitab seetõttu kahtlust. Soovituslik oleks uurida võimalikke tarneahela muudatusi, et näiteks kangaste ja/või toodete testimiste protsess toimuks varem, et oleks võimalik tühistada probleemsed mudelid, et seeläbi määratud kvaliteedinorme järgida. Antud lõputöö annab võimaluse ka kogutud andmeid edaspidi rakendada ning uurida muudatuste läbi viimisel nende toimimist. Lõputöö raames oli autoril nii ajaline piirang kui ka ettepanekute tegemisel piirang esitada ettepanekud, mis oleksid võimalikult minimaalsete kulutustega rakendatavad. Ettevõttega koostöös vaadatakse üle tehtud ettepanekud ning arutatakse nende rakendamist ning sätestamist ka vastavatesse dokumentidesse.Nimetus Piiratud juurdepääs Katete liini töö parendamine ettevõttes AS Protex Balti(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-18) Järva, Maria; Beilmann, Merje; Kaarelson, SiiriKäesoleva lõputöö teemaks oli ettevõtte AS Protex Balti katete liini töö parendamine. Teemapüstitus põhines asjaolul, et AS Protex Balti alustas möödunud aasta lõpul koostööd uue kliendiga, kellele toodetakse ettevõtte katete liinis madratsi-, kušeti- ja voodipeatsikatteid. Kliendi uudsuse tõttu ei ole liini töökorraldus veel parimal viisil välja kujunenud – õmblejad teostavad individuaaltööd ja ei kasuta üheseid töövõtteid ning õmblusliinis on vähe ruumi töökohtade optimaalsemaks paigutamiseks. Töökorralduse puudujääkidest tulenevalt ei suudeta valmistada kliendi poolt tellitavaid tooteid nende poolt määratud standardaegade piires. Lõputöö eesmärgiks seati probleemist tulenevalt välja töötada raamistik, mille alusel saaks ettevõte muuta liini töökorraldust ja seeläbi tõsta liini tootmisefektiivsust. Raamistiku väljatöötamiseks ja parendusettepanekute tegemiseks analüüsiti vaatluste ja uuringute põhjal õmblejate poolt kasutatavaid töövõtteid, hetkel toimivat töökorraldust ja töökohtade paigutust. Lõputöö ülesandeks oli analüüsida ühe liinis valmistatava toote, mudeli „Milano” töötlemise standardaegu ja anda vastus küsimusele, millised töövõtted, töökorraldus ja töökohtade paigutus oleksid tootmisefektiivsuse seisukohalt parimad. Lõputöö raames viidi läbi kolm tööajauuringut – kaks kellaajalist uuringut, sealhulgas õmblejate tööpäevapildistamised ja normaalajauuringud ning programmipõhine uuring arvutiprogrammis SSD 5-Pro. Kellaajaliste uuringute käigus mõõdeti tööprotsesse ja selgitati produktiivsuse seisukohalt välja liini praeguse töökorralduse kitsaskohad ja võimalik arenguruum. Uuringute ajendiks oli teadmine, et kliendipoolset ootust mudelite töötlemiseks kuluva aja suhtes ei ole suudetud täita. Uuringute valimisse võeti kolm katete liini lihtühendusõmblusmasinal töötavat õmblejat, kelle kogemused erialasel tööl on piisavalt erinevad, et koguda uuringute käigus katete liini kohta terviklikku ja mitmekesist infot. Enne tööuuringute teostamist määrati kolme õmbleja jõudlustase Stegemerteni meetodi abil, mille järgi on tulemuslik õmblejate jõudlustase üle keskmise. Õmblejate päevapildistamiste eesmärgiks oli uurida tööajakulutusi ühe tööpäeva vältel, saada ülevaade töökadude sisust ja ajalisest kestusest, uurida, kas normatiivsed tööaja osade kestused on piisavad ning tuvastada võimalikud parenduskohad tööaja kasutamisel. Päevapildistamiste käigus selgus, et õmblejate tööajakasutus erineb ettevõtte poolt ette nähtud normatiivsete tööajaosade ajalisest kestusest. Päevakonstant on normatiivide järgi määratud ajaliselt liiga pikaks, etapiaeg on aga kahe õmbleja jaoks liiga lühike. Seega võiks kanda päevakonstandist osa aega etapiaega. Ka ettevalmistusaja normatiivne väärtus ei õigusta end täielikult ja selle ajalise kestuse võiks tootepõhiselt ümber arvestada. Olulise asjaoluna selgus päevapildistamise tulemustest, et õmblejad ei kasuta ära kogu ettenähtud taastusaega. Taastusaeg on tootmise efektiivsuse ja produktiivsuse seisukohast väga oluline ja kindlasti peaks õmblejatele selgeks tegema, et nad tööpäevas 20 minutit puhkaksid. Viimase uuringuna teostati SSD uuringud, mille tulemuseks olid programmipõhised mudeli „Milano“ töötlemise standardajad. SSD tööajauuringute raames töötati madratsikotile välja ajaliselt kõige optimaalsemate töömeetodite, töövõtete ja tööliigutustega tööetapid. Uuringutulemustena toimub mudeli „Milano“ töötlemine kõige kiiremini Õmbleja 2 poolt. Tema valitud tööliigutustega on madratsikoti töötlemise standardaeg 14,33 minutit, kiiruselt teine on Õmbleja 3, kelle poolt kasutatavate tööliigutuste tulemusena on toote valmistamise standardaeg 14,61 minutit ning kõige pikem standardaeg 15,42 minutit kujuneb Õmbleja 1 tööliigutustest. Õmblejate töövõtete individuaalsete uuringute põhjal koostati kõige paremate töövõtetega madratsikoti töötlemise tehnoloogia, mille standardajaks saadi 13,63 minutit. Läbiviidud uuringute võrdlemiseks teostati kõigi uuringute tulemuste ja kliendipoolsete ootuste põhjal kokkuvõtlik analüüs. Tulemused näitasid, et SSD programmis koostatud madratsikoti õmblemise parim võimalik tehnoloogia on standardaja kestuse poolest 0,67 minutit pikem kui kliendi poolt määratud mudeli töötlemise 13,94 minutiline standardaeg. Analüüsist selgus, et Õmbleja 1, Õmbleja 2 ja Õmbleja 3 poolt teostatava töö normaalajauuringute tulemuseks saadud standardajad on kliendi poolt määratud ajast ligikaudu 11 kuni 13 minutit pikemad. Lisaks selgus SSD uuringute ja normaalajauuringute tulemuste võrdlusena, et kui õmblejad teostaksid pikki õmbluseid vähemal arvul vaheasetustega ehk õmbleksid korraga 10 cm – 20 cm asemel vähemalt 30 cm, väheneks toote töötlemise standardaeg ligikaudu 10 minuti võrra. Kuna SSD uuringute tulemusel saadud mudeli „Milano“ töötlemise standardaeg on tunduvalt lühem kui normaalajauuringute tulemusena saadud standardaeg ning vaatluste käigus ilmnesid selged puudujäägid ja võimalikud parenduskohad õmblejate töösooritustes, oli alust käia välja parendusettepanekuid liini efektiivsemaks muutmiseks. Tööajakasutamist puudutavate parenduskohtadena tõi töö autor välja ettepanekud normatiivsete ajaväärtuste ümberarvestamiseks ja õmblejate seas taastusaja kasutamise olulisuse selgitamiseks. Liini töökohtade paigutuse muudatusettepanekutena esitati äärestaja, pakkija ja liini tööjuhi laudade paigutamine liini keskele minimaliseerimaks detailipakkide suunamise aega ning toodi välja parenduskohad õmblejate töökohtade täiustamiseks. Käesoleva lõputöö teemaks oli katete liini töö parendamine ettevõttes AS Protex Balti. Toetudes töös läbi viidud erinevatele uuringutele ja vaatlustele selgitati välja uuritava katete liini probleemkohad ja leiti neile võimalikud lahendused. Põhjalikud ja usaldusväärsed uuringud, pädev analüüs ja nende põhjal esitatud parendusettepanekud on ettevõttele AS Protex Balti raamistikuks ja aluseks edasiste sammude tegemisel katete liini efektiivsemaks ja produktiivsemaks muutmisel ja arendamisel. Töö autor avaldab suurt tänu heade nõuannete, abi, innustamise ja oluliste teadmiste jagamise eest AS-i Protex Balti tootearenduse osakonna juhatajale ja ettevõttepoolsele juhendajale Siiri Kaarelsonile ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale Merje Beilmannile.Nimetus Piiratud juurdepääs Klienditeenindajate töörahulolu ja motivatsioon ettevõttes LPP Estonia OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rand, Kertu; Beilmann, MerjeKlienditeenindaja töörahulolu ja motivatsioon on oluline nii tema enda kui tööandja seisukohalt. Jaekaubanduses on rahulolev ja motiveeritud töötaja ettevõtte edukuse määraja, sest see, millise energia ja innuga ta tööd teeb mõjutab otseselt müüki. Lõputöö teoreetiline osa käsitles töörahulolu ja motivatsiooni olemust, nendega kaasnevaid teooriaid, klienditeenindaja motivatsiooni ja töörahulolu mõjutajaid ja neid põhjuseid, miks töölt lahkutakse. Töörahulolu ja motivatsiooni taseme välja selgitamiseks kasutati kvantitatiivset meetodit. Teostati empiiriline uuring, mille käigus viidi läbi töörahulolu ja motivatsiooni küsitlus LPP Estonia OÜ klienditeenindajate seas. Küsimustik koostati juba eelnevalt välja töötatud töörahulolu küsimustiku põhjal. Küsimustik koosnes 36-st väitest, millele lisandusid küsimused soo, vanuse, tööstaaži, kooliskäimise ja brändis töötamise kohta. Need 36 väidet jaotati üheksasse kategooriasse, milledeks oli töötasu, edutamine, juht, hüved, tunnustus, protseduurid, kaastöötajad, töö iseloom ja kommunikatsioon. Uuringu tulemusena selgus, et ettevõttes LPP Estonia OÜ on klienditeenindajate üldine töörahulolu ja motivatsioon on heal tasemel. Kõige enam olid töötajad rahul enda juhi-, kaastöötajate- ja kommunikatsiooniga. Kõige vähem oldi rahul töötasu, saadavate hüvede ja tunnustamisega. Lähtuvalt tulemustest tõi töö autor parendusettepanekutena välja järgnevad lahendused: regulaarsed vestlused juhiga, tagasiside ja tunnustuse saamiseks, iga-aastane töötasu ümberhindamine, motivatsiooni paketi parendamine, juba algatatud koolitusprogrammi jätkamine, suunata töötajaid kõrgematele ametikohtadele ja rutiini tekkimisel suunata neid teistesse poodidesse.Nimetus Avatud juurdepääs Materjaliarvestuse digitaliseerimine ettevõttes Lipuvabrik OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-23) Iga, Maivi; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli ettevõttes Lipuvabrik OÜ rakendada automaatne materjaliarvestus majandustarkvaras Standard Books. Töö eesmärk oli üks osa suuremast ettevõttesisesest digitaliseerimiskavast, mille elluviimine algas 2021 aastal. Materjaliarvestuse rakendamiseks koostati vajalikud eeldusülesanded ja täitevülesanded. Ülesannete täitmiseks tutvus autor tarkvara kasutusjuhenditega ning omandas tarkvara kasutamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Järgides äritarkvara funktsionaalsuse loogikat täideti esmalt püstitatud eeldusülesanded. Retseptide koostamine ja funktsionaalsuse testimine võttis ajaliselt kogu väldanud perioodist enamuse. Seejärel oli võimalik ellu viia täitevülesanded, mille täitmises osalesid lisaks autorile ka teised osapooled – Excellent Business Solutioni konsultandid. Materjaliarvestuse digitaliseerimise projekt kestis kokku seitse kuud – juuli 2023 - jaanuar 2024. Uue protsessivooga on ettevõte töötanud peaaegu pool aastat. Selle perioodi jooksul on saanud ettevõte hinnata rakendatud funktsionaalsuse toimimist, selle tulemusi, kasutegureid ja puudusi. Plussid: • Laoarvestus toimub automatselt – kauba sisseost ja müük on omavahel seotud ja toimub programmipõhine käibeanalüüs; • Materjaliarvestus toimub retseptipõhiselt – toodete valmistamiseks vajaminevate komponentide koguste arvestus toimub automaatselt; • Materjalikulu rahas ja omahinna arvutamiseks vajalik sisend on võimalik pärida programmi aruandena. Miinused: • Aastaid tagasti loodud lahenduse jõustamine muutunud tänapäevas enam ei rahulda 100% ettevõtte vajadusi; • Programm ei ole algselt loodud tootmisettevõtte teenindamiseks ja erinevad töövood teevad protsessi keerulisemaks, kui vaja. Digitaliseerimisprojekti lõpuleviimiseks tuleb edasi liikuda kava järgmiste etappidega. Kuna kava koostamise ja projekti elluviimisega alustamise vahel on olnud pikk ajaline paus, siis on soovituslik esialgne kava vajaduspõhiseid muutusi arvesse võttes üle hinnata. Ettevõtte väga suur toodetavate müügiartiklite kogus nõuab süsteemsemat laostruktuuri väljatöötamist, mida selles projektis veel läbi ei viidud.Nimetus Avatud juurdepääs Moetööstuse jätkusuutlikkuse teemalise valikaine väljatöötamine Valga Gümnaasiumile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Kesvatera, Erika; Beilmann, MerjeValga Gümnaasiumile valikaine loomine tõendas, et õppekavasse võiks lisanduda järgmisel aastal valikaine rõiva- ja tekstiilitööstuse teemal, kuna noored ei olnud varasemalt teadlikud olulistest valdkondadest, mis tööstus ja riided endaga kaasa toovad. Meedia ei pööra sellele tähelepanu ning seetõttu tuleb koolidesse rakendada valikaineid või lühikoolitusi sellest, et tutvustada õpilastele moetööstue tagamaid ning võimalikke probleeme, mida lahendada. Gümnaasiumi murekoht sai lahendatud, kuna järgmisest ehk 2024. aastast hakatakse rakendama valikainet uuesti, kuid lõputöö autori täiendatud kujul. Valikaine tutvustab ja annab algteadmised tekstiili- ja rõivavaldkonnas ning selle seotusest jätkusuutlikkusega. Uurimismetoodideks oli intervjuu Valga Gümnaasiumiga, kus selgines, et valikaine ülesehitus jääb samaks nagu teistes valikainetes ehk mahuks on kokku 15 tundi nädala peale, 4 x 45 minutit päevas. Samuti oli kriteerium, et osalejaid saab registreerida kokku 15. Pärast valikaine esmauuringut selgus, et järgmisel aastal saab arvestada maksimum 20 osalejaga. Samuti oli kriteerium, et hindamisviisiks on mitteeristav hindamine ehk arvestatud ja mittearvestatud. Töötamine erinevate teoreetiliste allikate ja uuringutega andsid teadmised erinevatest õppemetoodikatest, õpikäsitlustest ja meetoditest, mis aitasid valikainet üles ehitada. Õppemetoodikana kasutatakse iseseisvat ja rühmatööd vastavalt 20% ja 80%, väitlused, vestlusringid, mõistekaardid, dokumentaalfilmid, kirjutamine ja lugemine, töölehed, esitlemised ning iseseisev suuline test. Õpikäsitlusteks on õppimiskeskne, iseisva ja grupiviisiline lähenemisviis. Samuti kasutatakse erinevaid visuaale, et õppijal oleks lihtsam informatsiooni vastu võtta ning meelde jätta. Suures osas kasutatakse probleemõpet, kuna see aitab noortel näha suuremat pilti moetööstuse valdkonnas ning võimalus üheskoos otsida erinevaid lahendusi, millises suunas liikuda, et maailm oleks jätkusuutlikum. Õpitulemusteks on mõistete äratundmine ning mõistmine: upcycle, recycle, taaskasutus, olelusring, ületarbimine ja -tootmine, saastamine jm. Samuti oskavad õpilased analüüsida oma tarbimisharjumusi, mõista hooldustingimusi ja tingmärke rõivastel. Paraneb analüüsi-, kriitilise mõtlemise, esinemis-, meeskonnatöö, informatsiooni otsimise, argumenteerimis-, tagasisidestamis-, väitlus ja ka läbirääkimiste oskus. Lõputööst sai kasu nii Valga Gümnaasium kui ka teised Valgamaa üldhariduskoolid, sest gümnaasium on mentorkool teistele. Edaspidi on võimalus lisada valikaine vastavalt teiste koolide kriteeriumitele ka nende õppekavadesse. Õpilastel on nüüd tulevikus võimalus juba varakult saada teadlikumaks tarbimiskäitumistest ning milliseid lahendusi saaks koos leida, et meie kui ka tööstuste käitumine oleks jätkusuutlik. Autori abil valmis täiendatud raamistik, mida saab kasutada, et luua valikaine, kas samal või teisel teemal, et õpilastel oleks laiem valik õppimisteemade seas.Nimetus Piiratud juurdepääs Mõistekataloogi koostamine ettevõttele YKK(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalmet, Merleen; Beilmann, MerjeAntud lõputöö eesmärgiks oli koostada furnituuride ehk kinnitusvahendite mõistekataloog, mis sisaldab seletavaid pilte ja eestikeelseid nimetusi kinnitusvahenditest. Kataloog on koostatud ettevõttele YKK. Lõputöö koostamisel on käsitletud teoreetilist materjali B2B kliendi, kataloogi ja veebikataloogi koostamise ning äritegevuse kommunikatsiooni kohta. Kogutud teoreetilise informatsiooni põhjal on selgeks tehtud, miks on vaja ja mida silmas pidada kataloogi koostamisel. Töö raames koguti mõistekataloogi koostamiseks vajalikud pildid ning Eesti Keele Instituudi ja YKK Eesti esindaja kinnitusel sobivaimad nimetused furnituuridele. Mõistekataloogi koostamiseks otsiti parima hinnaklassi ja kvaliteeti pakkuv ettevõte. Teoreetilises osas tuuakse välja, et tänapäeval on oluline roll turunduses nii veebikataloogidel kui ka paber kataloogidel, hoolimata praegusest internetiajastust. Mõlema praktiseerimisel saavutab ettevõte mingil määral kasumlikkust, kas siis saades uusi kliente või parandades suhtlust olemasolevate klientidega. Lisaks käsitleti kliendisuhteid ärilt-ärile strateegiale tuginedes, sest ettevõte YKK, kellele on antud uurimustöö suunatud, on samuti ärilt-ärile müügistrateegiaga tegutsev ettevõte, kes müüb oma toodangut peamiselt rõivatööstus ettevõtetele, et nemad saaksid kasumlikult tegutseda. Empiirilises osas tutvustati kõigepealt ettevõtte YKK tegevust, keskenduti mõistekataloogi koostamise protsessile ja selle valmimiseks vajaminevatele tegevustele. Esimeseks ülesandeks oli valida sünonüümidest sobivamad nimetused kinnitusvahenditele ja nende detailidele, nimetuste sobivust kinnitas ka Eesti keele instituut. Järgmiseks tuli valida sobivamad pildid kinnitusvahenditest, mille saatis YKK turunduse osakond. Peale vajaliku informatsioon kogumist, tuli leida kriteeriumitele vastav printimis teenust pakkuv ettevõte. Edasine töö kulges Mprint OÜ ettevõttega koostöös. Mille tulemusel valmis mõistekataloog. Koostatud lõputöö on YKK Eesti harukontorile kasulik, sest töös valminud eestikeelne mõistekataloog peaks vähendama ettevõtte probleeme kommunikatsioonis, mis varasemalt tulenesid inglisekeelsete nimetuste kasutamise tõttu. Käesoleva lõputöö osana koostati ettevõttele YKK eestikeelne mõistekataloog, seeläbi saavutati ka püstitatud lõputöö eesmärk.Nimetus Piiratud juurdepääs Õmblusliini projekteerimine ettevõttele Trimtex Baltic OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-18) Luusepp, Lilii; Beilmann, Merje; Antsmaa, MaiuTöö eesmärk on projekteerida õmblusliin ettevõttele Trimtex Baltic OÜ. Probleemina käsitleti asjaolu, et hetkel pole tootmine ettevõtte seisukohalt piisavalt paindlik, sõltutakse liialt allhankijast ja puudub võimalus ise näidismudeleid ja parandusi teha. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks tutvuti esmalt lähemalt liini planeeritud nelja mudeliga, tehti selgeks detailide arv, õmbluste tüübid ja toote töötlemise järjekord, millele koostati alustuseks jagumatute operatsioonide loetelu. Seejärel leiti SSD tarkvara ja allhanke tegija õmblusaegadest leitud koefitsiendi abil mudelite standardajad, mida kasutati mahuarvutuste tegemiseks, et leida seadmete koormatuse protsent. Analüüsist selgus, et seadmed on koormatud ebaühtlaselt. Veel leiti arvutuste abil liini vajatav õmblejate arv, milleks on arvutuslikult 3,4. Sellest tulenevalt on tehtud jaotused kolmele õmblejale. Järgmise sammuna leiti iga mudeli tootmise protsessitakti vahemikud ja koostati koondoperatsioonide loetelud, millest lähtuvalt loodi seadmete asetusplaan ja pandi paika toodete liikumine liinis. Seadmete asetusplaani koostamisel lähtuti ettevõtte eripäradest ning seetõttu ei ole protsessitüüp konkreetselt määratletud. Illustreerivate skeemide ja seadmete asetusplaani loomiseks kasutati programmi Adobe Illustrator. Edasimüüjatele esitati hinnapäringud, et selgitada välja investeeringu suurus. Et hinnata investeeringu suurust ja tasuvust, leiti tootmise minuti maksumus 0,18 eurot, mis osutus väiksemaks hetkel allhanke korras ostetavast minuti hinnast. Eraldiseisva peatükina käsitleti töös ka liimühenduse tehnoloogiat, sest ettevõtte plaanib uut tehnoloogiat rakendada. Ettevõtte soovidest ja vajadustest tulenevalt leiti liini kaks sobivat liimühendusseadet. Üks seade on liimmaterjali paigaldamiseks, teine kinnitamiseks. Ka täideti vajadus selgitada välja ja leida liini teised vajaminevad seadmed. Kokku on projekteeritavas õmblusliinis üheksa masinat. Tulemuseni jõuti analüüsides liinis toodetavaid mudeleid ja eelnevate aastate parandustöödes kasutatud seadmete hulka. Töö käigus viidi läbi mitmeid arvutusi. Saadud andmeid analüüsiti ja töös tehti läbivalt järeldusi ja ettepanekuid muuhulgas tehnoloogiate arendamiseks. Viimane peatükk hõlmab ettepanekuid ja võimalusi õmblustootmise efektiivsemaks muutmiseks, samuti toodi välja olulisemad parendusettepanekud. Nende seas toodi välja tavaõmbluste asendamine liimühendusega suuremas mahus, õmblusliinile eraldatava ruumi suurendamine, liimmaterjalide võrdlemine parima sobiva variandi leidmiseks ja liini käiku mineku korral töömõõtmiste tegemine.Nimetus Piiratud juurdepääs Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamise metoodika väljatöötamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-24) Saar, Eliisa; Tamme, Geithy; Beilmann, Merje; Peets, TeeleKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamise metoodika väljatöötamine. Lõputöö kujunes välja Päästeameti vajadusest lisada hanke hindamise protsessi lisa parameetreid. Eesmärgi saavutamiseks püstitati teoreetilised ja empiirilised ülesanded. Töö teostamiseks kasutati kombineeritud uuringuna kirjanduse analüüsi, ankeetküsitlust, eksperimenti ning vaatlust. Teoreetiliste ülesannete käigus tutvustati ülevaatlikult ergonoomilise katse ülesehitust ja etappe ning toodi välja, millisel määral on tuginetud juba läbi viidud katsetele teistes riikides. Lisaks tutvustati hetkel päästeametis kasutuses olevat eri- ja kaitserõivastust tehniliste kirjelduste kaudu. Kirjeldati küsimustiku koostamist ning küsimustiku läbiviimise meetodeid ja etappe. Empiirilises osas töötati välja küsimustik ning hindamisskaala, millega Päästeamet saaks hinnata uute tootjate hankenäidiseid. Viidi läbi kolm prooviuuringut eesmärgiga katsetada ergonoomilise raja ja hindamise meetodi omavahelist toimimist. Ergonoomilised katsed viidi läbi Nõmme päästekomandos töötavate päästeametnike seas hetkel kasutuses oleva eri- ja kaitserõivastusega. Uuringute käigus hinnati rõivaste mugavust kirjaliku ankeetküsimustiku, vaatluse ja intervjuu käigus. Analüüsiti tulemusi, mille põhjal tehti järeldused ja esitati ettepanekud. Toodi välja üldised järeldused ergonoomilise katse oluliste etappide kohta ning esitati mõned ettepanekud edaspidisteks katseteks. Prooviuuringute käigus selgusid eri- ja kaitserõivastuse kõige probleemsemad piirkonnad. Kõige rohkem ebamugavuse tunnetamist toodi välja erirõivastuse pükste põlve, reie ning jalgevahelises piirkonnas. Lisaks pükstele toodi välja ka blusooni küünarnuki piirkonna ebamugavus. Tulemustest lähtuvalt esitati Päästeametile ettepanek muuta erirõivastuse pükste materjali või lõikelist lahendust, et parandada liikumisvabadust. Blusooni puhul soovitati muuta varruka konstruktsiooni või nihutada küünarnukile ebamugavust tekitava läbilõike asukohta. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning töötati välja hindamise metoodika Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamiseks. Ergonoomilise katse harjutused on kooskõlas väljatöötatud ankeetküsimustikuga, mille läbiviimise tulemusel saadakse teavet päästeametnike eri- ja kaitserõivastuse mugavuse ja liikumisvabaduse kohta. Lõputöö protsessi käigus töötati Päästeametile välja ankeetküsimustik, vaatluse juhend ning hankenäidiste hindamise protseduuri juhend.Nimetus Avatud juurdepääs Tekstiilmaterjalide testimine (e-kursuse õppematerjal)(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Beilmann, MerjeBeSt programmi raames tehtud kursusNimetus Piiratud juurdepääs Tootmisprotsesside efektiivsuse parendamine Industri Textil Job OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-16) Peipin, Kaija; Beilmann, MerjeKvaliteedi esmaseks objektiks on küll toode, mida ettevõte kliendile pakub ning kahtlemata on tähtis pakutava toote nõuetele vastavus. Samas on oluline, et ettevõte ei unustaks oma töötajaid – inimesi, kes kvaliteetseid tooteid peavad tootma. Ka nemad võiksid olla rahul töötingimuste, üldise sisekliimaga ning tunda ka rahulolu sellest, et neid kaasatakse ettevõtte protsessidesse. Kvaliteedijuhtimine on pidev protsess, mis ei saa kunagi lõplikult valmis. Alati on midagi, mida saab muuta paremaks. Et protsessid kulgeksid ettevõttes loogiliselt, on loodud hulgaliselt meetodeid ja tööriistu, mida vastavalt vajadusele saab kasutada. Pideva parendamise teekonna esimeseks sammuks loetakse 5S meetodit, mis on üks lihtsamaid, alustamaks korrastusprotsessidega mistahes tegevusalaga ettevõttes. Mõningaid kvaliteedijuhtimise tööriistu käsitleti lõputöö esimeses peatükis. Intervjuudest ettevõtte tegevdirektori ja tootmisjuhiga selgus, et üldjoontes on kahe juhi arvamused ettevõte kitsaskohtadest sarnased. Suurima erinevuse saab sõnastada küsimusena: kelle ülesanne peaks olema ettevõttes kvaliteedi probleemidega tegelemine ning kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine? Vaatluste esmane eesmärk oli kaardistada ettevõtte teise korruse tootmise hetkeolukord. Kõige ilmsemad puudujäägid avaldusid suures osas korra ja distsipliini probleemidena. Tehnoloogiliste protsesside järjekorra kaardistamisel selgus vajadus ümber hinnata seadmete tegelik kasutamise sagedus ning paigutus ruumides. Eesmärgiks oli leida alarakendatud seadmed, mis hõivavad ruumi ning takistavad tööoperatsioonides loogiliste järjestuste loomist. Tööaja kasutamise vaatlusandmeid analüüsides ilmnes samuti kitsaskohti, kus joonistus välja, et kinni ei peeta tööajast, esineb palju seisakuid ja ootamisi. Koostöös ettevõtte juhtidega sai alustatud 5S meetodi rakendamisega, mille tulemused on jäädvustatud ka töö viimases osas. Parendusi alustati seadmete ja tarvikute sorteerimisest. Vabaneti mittevajalikust, mida ei kasutata igapäeva töös. Ruumide korrastuse käigus tekkis võimalus vajalikele masinatele leida õmblusoperatsioonides loogilisem koht. Nii tekkisid tootmiskorrusel tootegruppidele nn omad töötsoonid. Selleks, et vajalikke näidiseid, detaile ning infot oleks kerge leida, markeeriti riiulitel kõik vajalik artiklietiketiga. Hoolimata sellest, et 5S meetodi esimeste sammudega ettevõtte teisel korrusel alustati, on järgmiseks etapiks saavutatud korra hoidmisele kaasa aitamine. Võtmesõnadeks on siin standardiseerimine, kontrollmehhanismide väljatöötamine, personali selle alane koolitamine ning isikliku eeskuju näitamine. Töö autor soovitab kvaliteedikontrollimist puudutavate tegevuste aluseks luua alusdokumendid kvaliteedi kontrollimist puudutavatest kriteeriumitest. Selleks on vaja üheselt mõistetavaid spetsifikatsioone, mis hõlbustaksid kontrollimist ning aitaksid vähendada ajakulu, mis tekib hetkel nende puudumisel, sest täpsustuste ja kooskõlastuste saamiseks tuleb pöörduda juhtide poole iga tekkinud tootekvaliteedi alase küsimusega. Kokkuvõtteks soovitab töö autor püsivate ja kõiki osapooli rahuldavate lahenduste väljatöötamiseks juhtkonnal leida aega. Aruteludesse tasub kaasata parendustest huvitatud töötajaid. Ükskõik, millise parenduse elluviijateks on needsamad inimesed, kuid parenduste väljatöötamisel on vajalik juhtkonna eestvedamine.