Sirvides Autor "Hamburg, Pille" järgi
Näitamisel1 - 20 31-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Büroohoone eelarvestuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-16) Mazov, Ruslan; Hamburg, PilleLõputöö eesmärgiks oli analüüsida ja võrrelda ehitusettevõtte Remart Ehitus OÜ poolt koostatud kahte prognooseelarvet erinevas projekti staadiumis objektis Rävala pst 5. Tehes analüüsi, leidis lõputöö autor kaks olulist hinna mõjutegurit, milleks on alltöövõtja pakkumised ja projektiga tulenevad lahendused. Käesolevates prognooseelarvetes need mõjutegurit tavaliselt tegid maksumuse odavamaks. Samuti oli leitud olulised vead mis võiksid ettevõttele kahjumi tuua. Vead on tingitud sellest, et ühe või teise kulurea lisamine oli unustatud või autori poolt pakkutud lahendus oli vale. Lõputöö analüüsimisel ja võrdlemisel lõputöö autor märgib kandetarindide pearühma, ruumitarindide ja pinnakattete pearühma, fassaaadielemendide ja katuste pearühma ja tehnosüsteemide pearühma, sest kahe prognooseelarve võrdlemisel autorile tundus, et nendes peatükkides tehti kõige rohkem muudatusi, isegi kui koguhindu võrreldes osutusid need ligikaudu samaks. Käesoleva lõpputööga on võimalik näha kuidas muutub eelarve maksumus erinevates projekti staadiumis ja nende muutused on töös analüüsitud ja võrreldud. Nii lõputöö autorile, kui ka teisele eelarvestajale on see töö kasulik. Kuna tegemist on arstikeskusega, kus on raske leida juba olemasoleva lahendust, see töö toob endaga nii erinevad arstikeskuse jaoks lahendused, kui ka nende lahenduste maksumused. Kasulik teistele on selles töös tehnosüsteemide osa ja seinte osa, mis tavalise eramu või kortermaja puhul ei ole võimalik leida. Lõputöö autori jaoks oli keeruline kahte erinevate prognooseelarvete omavahel siduda, kuna esimese ja teise prognooseelarve võrdlemisel muutus projekt üsna oluliselt. Teine raskus, mis lõputöö koostamisel tekkis, oli kahte prognooseelarvete tegemine, põhjuseks on antud hoone suur maht ja rekonstrueerimisega seotud probleemid, raske aru saada, kas asi jääb terveks või tuleb seda uuendada. Kokkuvõttes soovib autor märkida prognooseelarvete vajadust varases staadiumis. Kuna hetkel tuleb lavale päris palju ettepanekuid eelprojekti staadiumis, siis tuleb osaleda ja õppida mitte vigu tegema, see võib lõpuks viia võiduni, aga ka uue koostöö partneri leidmiseni. Kahe projekti erinevus segas suuresti, kuna planeering ja töövõtupiirkond oli erinev, sellepärast oli raske siduda ja analüüsida maksumuste erinevusi. Järgmiseks sammuks, mis võiks teha selle lõputöö tulemustega on nende tulemuste rakendamine teistes projektides ja samuti on võimalik objekti valmimisel kontrolleelarvet koostada ja samuti analüüsida juba oleamsolevaga prognooseelarvega.Nimetus Piiratud juurdepääs CCI-EE klassifitseerimissüsteemi kasutamine ja analüüs TTK 2.korruse rekonstrueerimisprojekti ehitusmaksumuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Pinnär, Merilin; Hamburg, PilleEesti ehitusturul valitseb olukord, kus ehitusettevõtted kasutavad eraldiseisvaid süsteeme ehitusmaksumuse tabelite koostamiseks. See teeb keeruliseks andmete omavahelise ühendamise ehitussektori siseselt ning ei võimalda infot ilma lisatööta digitaliseerida ega tõsta ühest etapist teise. Ühtse süsteemi kasutamine võimaldaks kõigil ehituse osapooltel omavahelise suhtluse muuta lihtsamaks ja sujuvamaks. [2] Tööde kandmisel tabelitesse, ilma ühtse süsteemita, võib juhtuda, et erinevates etappides vormistatud tabelid ei kattu omavahel ning võib juhtuda, et mõni oluline töö või omadus on jäänud lisamata. Kui ehitusmaksumuse tabelisse ei ole lisatud kõiki vajalike ridu, ei pruugi need kajastuda ka ajagraafikus ning selle tulemusena võivad tekkida viivitused tööde järjekorras. CCI-EE klassifikaator pole veel täielikult välja töötatud, seega tööde liigitustes võivad tekkida muudatused. Loodud on alamklasse, mis lihtsustavad tabeli kasutamist, kuid praegu välja töötatud jaotus ei pruugi olla lõplik. Klassifikaatori täpsustumisel ja arendamisel on võimalik ehitusmaksumuse tabeleid algusest lõpuni väga detailselt kirjeldada. Lõputöö põhjaks kasutatud ehitusmaksumuse tabelis puudub ühtne lähenemine ning sisult erinevad tööd on kohati lisatud ühe üldise rea peale. CCI-EE klassifikaator ei võimalda väga suure erinevusega töid lisada ühe koodi alla, seega on süsteem detailsem. Suurem detailsus võimaldab tagada sujuvust tööde planeerimisel ning vältida kavandamis- ja ehitamisfaasides tehtavaid vigu. Samas võib liigne detailsus tekitada segadust ja suuremat ajakulu kui töid, mida on võimalik teha samaaegselt, hakatakse kulurea alusel planeerima eraldi. Klassifikaatori väljatöötamisel tuleb vältida olukordi, kus tekib koodide erineva tõlgendamise võimalus. Sellisel juhul võib sama töö saada endale erinevate etappide vahel liikudes mitmeid erinevaid kuluridasid. See omakorda tekitab segadust ning lisab liigset ajakulu graafikute planeerimisel.Nimetus Avatud juurdepääs Eelarve kontroll, referentsobjektide kasutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Hamburg, PilleEelarve kontroll, referentsobjektide kasutamineNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Eelarvestamise probleemid ning hindade analüüs alumiiniumavatäidete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kodas, Eveli; Hamburg, PillePidevalt uuenevas ühiskonnas on inseneri kohustus kursis olla tehnoloogiliste muutustega ja säilitada oma kompetentsuse taset pideva kutsealase täiendamise kaudu. Lisaks uutele tehnoloogilistele lahendustele muutuvad süsteemid ja hinnad, mida kasutatakse ehitusmaksumuse arvutamiseks. Antud töös on juhitud tähelepanu mitmetele probleemidele kogu eelarvestamise protsessis nii ehitus- kui tootmisettevõttes. Töö põhirõhk oli analüüsida autori töökohaks olevas ettevõttes hinnapakkumuste koostamist ning võrrelda kululiikide kaupa prognoositud ja tegelikke kulusid. Mõistmaks hinnapakkumuste tegemisega kaasnevaid probleeme on vaja omada ülevaadet ehituskulude klassifitseerimise süsteemi olemasolust minevikus, süsteemi kujunemisest ning tänapäevasest lahendusest. Selleks selgitati esmalt ehitusmaksumuse hindamise kujunemise ajalugu. Töös mainiti hetkel kasutatavate süsteemide probleeme ja pakuti eelnevalt avaldatud töödele viidates neile lahendusi. Kuna autor on veendumusel, et tootmisettevõtete ja ehitusettevõtete koostöö kasv jätkub, siis on oluline kulude ühtviisi nimetamine ja arvutamine mõlemale osapoolele. Hinnapakkumuste ja lõpphinna võrdluse paremaks ülevaateks tutvustati lõputöö praktilise osa analüüsi aluseks olevat ettevõtet. Ettevõtte struktuuri ja hinnapakkumuste koostamise tutvustamisel on tuginetud autori töökogemusele antud firmas. Toetavaid andmeid on hangitud erinevatest kirjalikest allikatest. Eesmärgiks oli anda lugejale informatsiooni ettevõtte hinnapakkumuste koostamise süsteemist, tootmisprotsessist ning probleemide lahendamise moodustest. Töö praktilises osas keskenduti hinnapakkumuste ja lõpphindade analüüsile. Kui on teada erinevuste põhjused, saab rakendada abinõusid vigade vältimiseks. Analüüsimiseks kasutati ettevõtte reaalseid hindu, mis tagas võrdluse adekvaatsuse. Enne analüüsi püstitati hüpoteesid kululiikide osakaalude kohta, mida tõestati või lükati ümber. Põhilisteks pakkumuse ja lõpphinna erinevuste põhjusteks arvutustes olid inimlik eksimine ja kliendi muudatused. Lisaks ei saa eksimuste põhjendamisel vähendada valuutakursi kõikumise mõju, sest välisturu korral mõjutab hindade õige teisendamine ettevõtte püsimajäämist. Vigade vältimise lahendusteks pakuti järjepidevaid koolitusi eelarvestajatele, töökoormuse jagamist, et vältida kiirustamisest tekkinud vigu, klientidega suhtlemist ning ühikhindade andmebaasi uuendamist. Töö on oma eesmärgi täitnud, kui töö lugeja on saanud põhiteadmised ehitus- ja tootmisettevõttes kasutatavatest hinnapakkumuste süsteemidest, prognoositud ja tegelike kulude erinevustest ja eelarvestamise vigade vältimise lahendustest. Töö tulemustest saab kasu nii ettevõte kui töö autor. Hindade analüüsi aluseks olevale ettevõttele on tehtud ettepanekuid prognoositud ja tegelike kulude erinevuste vältimiseks. Töö tulemusi saab edaspidi kasutada kulusäästliku hinnapakkumuse koostamise ning tootmise protsessi arendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Eellõigatud ehk Pre- Cut puitkarkass elementmaja maksumus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tobreluts, Kaie; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö teema on „Eellõigatud ehk Pre-Cut puitkarkass elementmaja maksumus“. Lõputöö eesmärgiks oli Seve Ehituse AS tarbeks uue toote – „Pre- Cut majakomplekt“ hinna kalkuleerimine. Seda tehti firma viie erineva tüüpmaja (Maimu, Kadri, Oulu, Rahu, Mari) läbiarvutamise teel. Hindade kalkuleerimiseks on loodud iga majatüübi kohta Excel tabel, milles kirjeldatakse maja erinevaid puitosasid detailselt. Ühe detaili hind kujuneb tema puidu maksumusest, millele liidetakse saeliini poolt tehtavate lõigete ehk järkamise hind. Iga detaili hinna kujunemine on välja toodud eraldi real. Viie majatüübi läbiarvutamise tulemusena kalkuleeriti erinevate majaosade ühikhinnad (välisseina ruutmeetri hind, siseseina ruutmeetri hind, terrassi ruutmeetri hind, vahelae ruutmeetri hind, fermide jooksva meetri hind ning sarikate jooksva meetri hind). Arvutamisel kasutati kahte levinuimat keskmise leidmise meetodit – aritmeetilist ja kaalutud keskmist. Tulemustest selgus, et kaalutud ja aritmeetilise keskmise tulemused erinesid vähesel määral ning majakomplektide hindade kalkuleerimisel otsustati kasutada kaalutud keskmise teel leitud hindasid. Majakomplekti hinna tarbeks on lõputöös kirjeldatud ogaplaatide pressimise hinna kujunemist, toote pakendamise ja markeerimise hinda. Selgitatud on müügikulude ja firma üldkulude osakaalu suurust majakomplekti lõpphinnast. Lõputöö tulemusena on leitud kõigi viie maja müügihinnad – tüüpmaja Maimu- 6010 €, tüüpmaja Kadri- 6735 €, tüüpmaja Oulu- 9600 €, tüüpmaja Rahu- 7675 €, tüüpmaja Mari- 8240 €. Antud hindu hakkab Seve Ehituse AS kasutama oma müügitöös. Lähitulevikus on firmal plaanis kalkuleerida hinnad lisakarkassile, välis- ja sisevoodrilauale, terrassilaudisele. Samuti on kliendil võimalik majakomplektile juurde osta aknaid, uksi, katusekatet, soojustusmaterjale ja muud vajalikku.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitise tasuvusanalüüs Tartus asuva kortermaja näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tatter, Sigrit; Hamburg, PilleLõputöö eesmärgiks oli analüüsida Tartus ehitatava korterelamu projekti arendusmaksumust ja selgitada, millisel projektil on eeldus olla lühema müügiperioodiga ning teenida kõrgemat tootlust. Eesmärgi täitmiseks võrdles töö autor olemasolevat ja alternatiivset ligi 10% vähendatud suletud netopinnaga projekti. Analüüsi koostamiseks muudeti olemasoleva korterelamu põrandapinda selliselt, et korterite suurus oleks ligikaudu 45 m2. Lõputöö fookus oli suunatud ehitusmaksumusele, seega uut projekti ei koostatud. Olemasolevatel plaanidel näidati netopinna vähendamisega seonduvad mahumuudatused. Autor uuris lõputöö käigus kinnisvara olemust, müügihinna kujunemist ja kinnisvaraarenduse investeerimisriske. Seejärel kirjeldati uuritavat objekti ja plaaniliste muudatuste läbiviimise põhimõtteid. Teostati uued mahuarvutused alternatiivsele projektile, mille alusel prognoositi olemasoleva projekti eelarve alusel korrigeeritud ehituseelarve. Autor selgitas arendusmaksumuse, investeerimiskulude, arendusprojekti kulude ja tulude sisu ja erinevusi võrreldavate projektide näitel. Projekti tasuvust hinnati elueakulude tasuvusanalüüsi baasil. Lõputöö tulemusena valmis analüüs, mis annab vastuse, millisel kujul oleks otstarbekas projekti teostada, et võiks eeldada kiiremat müüki ja saavutada kõrgeim tasuvus. Käesolev lõputöö annab arendaja küsimusele vastuse, kas ehitades väiksemaid kortereid, muutub müügihind piisavalt madalaks võrreldes olemasolevate korterite müügihinnaga, et seeläbi kiirendada korterite müüki ja vähendada tekkivaid lisakulusid. Ehitusmaksumust ja müügihinda muutes oli oluline säilitada samaväärne tasuvus võrreldes esmase projektiga.Nimetus Embargo Ehituseelarve koostamise protsess ja sellega töötamise analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-08-08) Haugjärv, Keven; Hamburg, PilleAntud lõputöös kirjeldab autor ehituseelarve koostamise protsessi ja sellega töötamist. Autor toob välja erinevaid kitsaskohad eelarvestamise protsessis ja sellega töötamisel. Töös räägib autor 1983 ehitatud laohoone rekonstrueerimises tööde hankest ja ehitusest. Ta kirjeldab selle ehituse hanke perioodi, eelarve läbirääkimise perioodi ja hoone rekonstrueerimistööde perioodi. Ja töö lõpus analüüsib autor ehituseelarvet ja toob iga töölõigu juures välja selle head ja vead. Hanke perioodist kirjeldab autor hanke läbiviimist. Milline oli hanke tüüp, milline oli hanke sisu ja millised olid hanke korraldamise põhjused. Veel kirjeldab autor hanke perioodist seda, kes oli tellija, milline oli tema roll ja käitumine hanke ajal. Eelarve läbirääkimistest kirjeldab autor eelkõige seda, millised olid tööde tellija soovid ja milline oli tema hinnasoov. Kuna ehitaja ja tellija hoone ehitamise nägemus hinna osas ei ühtinud, siis räägib autor töös pikalt sellest, kuidas jõuti hinnani, mis tööde tellijat rahuldas. Ning kuidas jõuti kokkuleppeni, et ehitaja saaks hakata antud hoonet rekonstrueerima. Hoone rekonstrueerimise osas räägib autor sellest, kuidas ehitus kokkulepitud ehituseelarvega sujus ning millised olid kokkulepitud eelarvega ehitamise probleemid ja puudused. Siinkohal räägib autor kolmest põhiteemast, milledeks on: 1. eelarve hinnas püsimise strateegia; 2. eelarves püsimise põhieesmärgid; 3. eelarve tabeli analüüsimine. Esimeses punktis kirjeldab ja analüüsib autor seda, kuidas ehitus objektimeeskond ehituseelarvega edasi kavatses toimetada, milline oli plaan ja millised olid takistused plaani elluviimisel. Teises punktis kirjeldab ja analüüsib autor eelarves püsimise eesmärke ja kuidas neid rakendati. Selles punktis räägib autor ka täpsemalt sellest, kuidas eesmärgid püstitati ning kuidas vead eelarves ja ehitustegevuses seda mõjutasid. Veel toob autor antud peatükis välja need mured, millega ei oska mitte keegi arvestada, kuid ometi need juhtuvad. Näiteks Covid 19 viiruse levik ja sõda Venemaa ja Ukraina vahel. Sellest viimasest murest räägib autor töös pikalt ja põhjalikult, s.t. kõik, mis selle sõja tõttu muutus ja millised mured sellest sõja tagajärjel tekkisid. Antud peatükki läbi lugedes saab lugeja aru, milline on üldiselt lähi regioonis oleva sõja mõju ehitusele ja sellega seonduvale. Üheks teemaks oli ka Covid 19 viiruse levik. Kuna teadmine sellest viirusest oli olemas juba hanke ajal, siis seda ehitusobjekti see väga ei mõjutanud, kuid mingil määral avaldas mõju ka see. Autor kirjeldab töös seda, kuidas see haigus mõjutas ehitusmaterjalide tarneid ja ehitustegevust ning millised olid meetmed selle haiguse vältimiseks ja õigeaegsete ehitusmaterjalide tarnete tagamiseks. Kolmandas punktis kirjeldab ja analüüsib autor ehituseelarve tabelid. Siin kirjeldab autor tabeliga eelarve hindasid ehituseelarves ja seda, millise hinnaga üks või teine töölõik valmis ehitati. Terviktabel on lisatud eraldi lisadokumendina lõputöö lõppu. Antud peatükis analüüsib autor töid liigendatult töölõikude kaupa. Kõikide töölõikude juures on välja toodud kirjeldus ja analüüs ning lõppu on lisatud tabel, kus kuvatakse selle töölõigu tulemus. Eraldi tabelina on veel kirjeldatud lisatööd, kui neid töölõigu teostamisel tehti. Kolmanda punkti võtab kokku koondtabel, kus kirjeldatakse ja analüüsitakse kogu tabeli tulemust. Antud lõputöö kokkuvõtteks saab autori arvates tuua välja selle, et vaatamata suurtele probleemidele suutis objektimeeskond säilitada külma närvi ja püsida eesmärgiks seatud hinnas. Seejuures saavutada ka kasum mis oli 5,8% ehituseelarvest. Tellija eelarvest oli see protsent 11,1%.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitusinformatsiooni klassifitseerimissüsteemi analüüs ja testimine CoClass näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kaljumets, Tauri; Ulmas, Hannes; Hamburg, PilleEhitussektori tootlikkuse taseme kasv võrreldes teiste majandussektoritega on jäänud väga tagasihoidlikuks nii Eestis, kui ka mujal maailmas. Loodetakse, et digitaalehitus muudab seda trendi. Üheks digitaalehituse võimaluseks on ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi rakendamine. Lõputöö eesmärk oli uurida, kas CoClass klassifitseerimissüsteem on rakendatav Eestis ning kas see hõlmab kogu ehitise elukaart ja on üheselt mõistetav kõigile seotud osapooltele. CoClass on Rootsis arendatav klassifitseerimissüsteem, mis põhineb rahvusvahelistel standarditel. Kuna Eesti ehitussektor on seotud põhjamaadega, siis ühise klassifikaatori kasutamine nii kodu- kui ka eksportturul, aitaks kaasa ehitussektori konkurentsivõime kasvule. CoClass tugevusteks on ka klassifikaatori pidev arendamine ja tõlkimine inglise keelde, mis on headeks eeldusteks selle rahvusvaheliseks kasutamiseks. Teistest klassifitseerimissüsteemidest eristub CoClass omaduste kasutamise poolest, mida on võimalik lisada viitetähisele, kuid peamiselt kasutada tehnilistes dokumentides ning ehitusinfo mudelites. Antud kriteerium võimaldab jälgida ühe ehituskonstruktsiooni komponendi arengut alates kavandamise algfaasist kuni ehituse lõpu ning hoone kasutamiseni. CoClass klassifitseerimissüsteem võimaldab ühise inforuumi teket kõikidele ehitise elukaares osalejatele. Samas CoClass kasutusele võtmine Eestis eeldab, et esmalt luuakse vastavad juhised viitetähiste moodustamiseks ning on olemas täielik inglise ja eesti keelne tõlge antud klassifikatsioonitabelitest. Lisaks tuleks moodustada eesti keelsed juhised ja üldpõhimõtted CoClass tabelite kasutamiseks. CoClass süsteemi on esmapilgul keerukas hoomata ning ilma juhendmaterjalideta on klassifikaatoris raske orienteeruda. Klassifitseerimissüsteemi kehtestades tuleb töö koostajate hinnangul arvestada, et tegu ei ole ühekordse tegevusega, sest CoClass süsteem on pidevas arengus. Seoses sellega peab ka kohaliku organisatsiooni, ehk Eesti riigi tasandil, olema ressurssi, et antud süsteemi pidevalt täiendada, tõlkida KOKKUVÕTE 66 ning huvitatud osapooltele jagada. On teadmata, kui suur on Eesti ehtitusettevõtjate huvi arendada seda koos riigi poolsete esindajatega, kandes ka osaliselt kulusid nagu on hetkel Rootsis. See küsimus eeldaks täiendavat uurimustööd, kus küsitletakse Eesti ehitusettevõtjaid. Kuna CoClass arendatakse Rootsis ning üks peamine osanik antud ettevõtmises on Rootsi Liiklusamet (Trafikverket), eksisteerib mingil määral surve liiklusrajatiste poole kaldumisele. Kui antud süsteem võetakse kasutusele Eestis, võib eeldada, et arvestatakse ka siinsete vajadustega. Samas on CoClass puhul olemas võimalus kasutada sama süsteemi nii hoonete kui infrastruktuuri objektide klassifitseerimiseks. CoClass testimisel korterelamu tööprojekti näitel saab välja tuua, et kogu vajalik info hoone seinte, katuslae ja hoones paikneva korteri klassifitseerimiseks oli tööprojektis tervikuna, kombineerides 2D jooniseid ja mudelit, olemas. Igale seina, katuslae ja korteri komponendile oli võimalik anda kordumatu ja unikaalne kood sellise detailsuse tasemega, nagu vajalik. Testimise käigus ei olnud kättesaadavad veel CoClass töötulemuste ja tegevuste tabelid, mistõttu seda CoClass osa antud töö käigus polnud võimalik testida. Testimise ajal tekkinud küsimuste lahendamisel olid CoClass arendusmeeskond ja ÜKS projekti meeskond töö koostajatele igakülgselt abiks, vastates operatiivselt küsimustele, jagades töödokumente ning kutsudes töö koostajaid töökoosolekutele. Testimise käigus sai kinnitust, et CoClass klassifikaator on väga paindlik. Viitetähist saab kombineerida ja kasutada vastavalt vajadusele ja vastavalt elukaare etapile. Võimalik on anda viitetähis üksikule elemendile, näiteks köögiventilaatorile, näidates samal ajal ära ka selle paiknemise hoones ja ruumis. CoClass kasutamine saab olla eelkõige mudeli põhine. See tingib vajaduse muuta lähenemist, kus joonised on märgatavalt detailsemad kui mudelid. Mudelis peab olema info, mida erinevad osapooled võivad projekti erinevatel eluetappidel vajada. Tuleb teadvustada, et kohalikke hoone kavandamise ja rajamise traditsioone tuleb mingil määral muuta. Näiteks käsitletakse Eestis vett ja kanalisatsiooni või kütet ja jahutust tavaliselt koos ning loetakse ühte süsteemi, CoClass käsitleb ja vaatleb neid eraldi süsteemidena. CoClass kasutajamugavuse ning kasutusele võtmise määrab tarkvara tootjate võimekus teha Eestis kasutusel olevatele ehitusinfo mudelite loomise programmidele täiendusi või rakendusliideseid, mis võimaldavad määrata viitetähiseid programmis. Lõputöö koostamise ajal vastavad programmid veel 67 oma arenduse polnud nii kaugel, et neid oleks saanud kasutada. Ilma vastavate programmideta on CoClass kasutamine väga keerukas ja ajamahukas. CoClass süsteemi efektiivseks ja ehituse eluea üleseks kasutamiseks on vaja igas etapis automatiseeritud programme, mis suudavad kasutada ehitusinfo mudelis olevat infot ning tekitada nendest igale osapoolele vajalikud korrektselt sorteeritud andmed. Eelarvestajal on vajadus tekitada automatiseeritult mahtude tabeleid, peatöövõtjal programmi, mis süsteemide kaupa järjestab hoone osad, haldajal programmi, mis ehitusinfo mudelist võtavad välja hooldusgraafikud ning -tööd. Selle võimalikkust ei oska töö autorid hinnata, küll aga loob CoClass klassifitseerimissüsteem selleks eeldused - kõik on jaotatud klassidesse, omavad individuaalseid viitetähiseid ning võimaldavad teoreetiliselt infot töödelda ning sorteerida. Töö koostajad leiavad, et kulude vähenemine klassifikaatori kasutamisel saab toimuda läbi materjalide kokkuhoiu, vigade vähenemise, parema ehituse planeerimise ja läbipaistvuse suurenemise. Samas tuleb teadvustada, CoClass juurutamisel võivad kulud kasvada ehituse kavandamise faasis lisanduva töömahuga mudelite koostamiseks. Antud töö koostamise käigus kogutud informatsioonile tuginedes sai teatud mööndustega kinnitust hüpotees, et CoClass võimaldab olemasolevatest klassifitseerimissüsteemidest kõige paremini ühise inforuumi teket kõikidele ehitise elukaares osalejatele. Mööndusi tuli teha tulenevalt asjaolust, et reaalselt polnud võimalik testida, ega kontrollida süsteemi terviklikku toimimist ehitise elutsükli üleselt. CoClass kasutuselevõtu osas Eestis tuleb antud ajahetkel teadvustada, et süsteem pole veel valmis kujul kasutatav. Puudu on veel töötulemuste tabelid ja tegevuste tabelid. Töö autorite ettepanek on jätkata CoClass testimist töötulemuste ja tegevuste tabelitega, saamaks täiendavat kinnitust CoClass süsteemi kasutatavusele Eestis.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehituslik eelarvestamine - ohud ja võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mirka, Marti; Hamburg, PilleLõputöös „Ehituslik eelarvestamine – ohud ja võimalused“ käsitletakse eelarvestamise protsessiga seonduvaid riske ja võimalusi. Uuritakse ohtude tekkepõhjusi, nende hulga vähendamise ning kogu protsessi efektiivsema toimimise võimalusi. Teemakäsitlus hõlmas eelarvestamise tähtsamaid etappe, vaatles tööde olemust, tuvastas olulisemad ohukohad ning pakkus lõputöö kirjutaja kogemuste ja teistele allikatele tuginedes võimalikud lahendused. Tekkinud probleemid on tingitud eelarvestamist läbi viivate töötajate ebakompetentsusest, osaliselt puudulikust kommunikatsioonist ning tehniliste võimaluste vähesusest. Probleemide käsitlemisel lähtuti peatöövõttu pakkuva ehitusfirma eelarvestaja vaatepunktist, kuid probleemide olemus laieneb ka teistele ehitusega tegelevatele ettevõtetele. Hinnapakkumise koostamine peab võimalusel olema motiveeritud meeskonnatöö protsessi algusest saavutamaks parimat tulemust ehk hanke võitmist. Pakkumisprotsessist osavõtvad töötajad peavad teadma, millist panust neilt oodatakse, milliste andmete alusel tööd sooritatakse, mis kuupäevaks on vaja esitada töö tulemus, kuidas ja kelle vahendusel toimub infovahetus. Olulised parameetrid protsessi õnnestumiseks peavad olema selgeks tehtud ja fikseeritud. Tehnilised vahendid on olulised aga mitte peamised. Oluline komponent koostatava hinna kujunemisel konkurentsivõimeliseks produktiks on analüütiline osa. Referentsobjektide rohkus, nende andmete süsteemsus ja lihtsasti kasutatavus on suureks abiks võrdlusmomentide tekkeks ja seeläbi hinna võimalikuks korrigeerimiseks. Oluline on süsteem andmete säilitamiseks ja arhiveerimiseks. Pakkumisega kaasnevad riskid tuleb tuvastada, üles märkida ja hiljem hinnata. Riskide eiramine on ohuks objekti kasumlikule realiseerumisele. Ohtude hindamisest peavad osa võtma nii kontori- kui platsitöötajad, et tekiks võimalikult erinevaid vaatenurkasid, mis annavad aluse diskussiooniks ja objektiivsemaks resultaadiks. Lõputöö autor loodab, et analoogseid teemakäsitlusi võtavad arutada mitmed asjatundjad, sest vajadus selle järgi on ilmne. Kindlasti ei piisa personaalsete kogemuste ja neil baseeruvate lahendite presenteerimisest absoluutse tõena. Kuna tegemist on riigipiire ületava teemaga, võiks eelarvestamisega seonduvad küsimusi arutada rahvusvahelised töörühmad, läbi viia võiks mitmeid küsitlusi ja uuringuid ehitusettevõtete spetsialistide seas ning koguda infot mitmetest riikidest seal esinevate samalaadsete küsimuste ja pakutavate lahenduste kohta.Nimetus Piiratud juurdepääs Eramu konstruktsioonide rekonstrueerimise näidislahendused, saavutamaks KredExi toetustes nõutud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-04-26) Ragun, Marek; Hamburg, PilleAntud töös autor kaardistas probleemid, mis on eramul tekkinud ja pakkus lahendused renoveerimiseks. Eramule teostati paikvaatlus ja kaardistati praegune olukord. Vaatluse tulemusena kõige suuremad probleemid tuvastati vundamendil, millele tuleks tellida audit pädevalt 8 taseme insenerilt. Lisaks tuleks muuta hoone küttelahendust, mis hetkel energiamahukas ja maja osades kohtades lahendamata. Arvutuste tulemustena sai selgeks, et hoone soojakaod läbi piirdetarindite ning infiltratsiooni ja ventilatsiooni erikaod on suured. Halupuidu kohtküttekehade kasutegur on madal ja elektriboileriga soendatava energiakandjate kaalumistegur teeb kogu hoone tarbitava energiavajaduse suureks, mis enne renoveerimist 246, 46 kWh(m2.a). Rekonstrueerimispaketis 0 paraneb energiatõhususe väärtus natukene 236,26 kWh(m2.a), kuna teostatakse minimaalsed tööd. Renoveerimispakett I ja II on mõeldud saavutamaks energiatõhususe C energiaklassi ja hoone energiatõhusus tõuseb oluliselt. Hoone energiavajadus jääb maasoojuspumba puhu 122 kWh/(m²·a) ja välja pakutud lisavõimaluste puhul, õhk-vesi soojuspumbal ja pelletkatlal, jääb alla lubatud 160 kWh/(m²·a). Pakett I maksumuseks kujunes 103 182,48 € ja pakett II 103 985,40 €. Investeeringu maksumuseks valib autor kallima rekonstrueerimispaketi II mille kogumaksumuseks kujunes 27 796,14 € ja lihttasuvusajaks kujuneb 18 a ja 8 kuud Autor soovitab valida rekonstrueerimispaketi I, kuna koguhind on natukene soodsam. Kui finantsvahendid antud paketti teostada ei võimalda, siis tuleks vähemalt pakett 0 ellu viia.Nimetus Piiratud juurdepääs Erinevate konstruktsioonide eelarve analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Venski, Simo; Hamburg, PilleTänapäeval, mil ehitusmaterjalide valik on väga lai, pööratakse üha rohkem tähelepanu hinna ja kvaliteedi suhtele, et leida optimaalseim lahendus. Käesoleva lõputöö teema „Erinevate konstruktsioonide eelarve analüüs“ aktuaalsus peitub selles, et nii inseneridele, ehitajatele kui ka klientidele on oluline teadmine erinevate materjalide maksumuse ja kvaliteedi suhtest. Lõputöö eesmärgiks on võrrelda erinevate välisseinte ja katuse konstruktsioonide materjalide omadusi ja hindasid 2016. aasta seisuga Kakumäel Sikuti tänaval asuva eramaja näitel. Hoone kohta on autor lõputöös esitanud eelnevalt peatöövõtja poolt koostatud detailse eelarve. Suur osa hoone hinnast moodustab kandvate välisseinte ja katuse maksumus, mistõttu on uuritud just nende konstruktsioonide erinevaid lahendusi, et leida parim võimalikest. Lõputöös võrreldi autori poolt valitud kandvate välisseinte, soojustuse ja välisviimistluse materjale ning on arvestatud, et siseviimistlusmaterjalid on kõikides konstruktsioonides ühesugused. Lisaks on võrreldud katuse põhikonstruktsiooni, soojustust, katusekattematerjale 20- kraadise kaldega kelpkatuse ja lamekatuse korral. Kõik töös esitatud mahud on koostatud objekti põhiprojekti jooniste põhjal ning hindade kalkuleerimisel on kasutatud Eke Nora andmebaasi. Autor on võrrelnud peatöövõtja ja enda poolt koostatud eelarvet ja mahte. Analüüsist selgus, et materjalide valimisel tuleb arvestada nii materjali omadusi, hindasid kui ka välisviimistluse puhul väljanägemist. Materjalide võrdlusest selgus, et kandva seina materjalidest kõige soodsam ruutmeetri hind on 150*100 mm puitkarkassil 14,5 € ning kõige kallim hind 250 mm silikaattellisel 121,8 €. Soojustusmaterjali osas on soodsaim valik vahtpolüstüreen 9 €/m2. Klaas- ja kivivilla maksumus on 11 €/m2. Välisviimistlus materjali parimaks lahenduseks on voodrilaud 19,2 €/m2 ning kulukaimaks fassaaditellis 70 €/m2. Katuse kandekonstruktsiooni valides on soodsaim lahendus katuslae ribipaneelid 21,4 €/m2 ning katuse kattematerjali valides kummibituumen. Mahuarvutuse võrdlusest tulid olemasoleva objekti ja autori poolt arvutatud mahud samaväärsed. Objekti seinte maksumus kokku on samaväärne autori alternatiivse seina kulukaima valikuga. Antud hoone katus on 6600 € soodsam kui autori poolt valitud kulukaim katus. Analüüsist selgus, et otstarbetu on teha soojustust koos puitkarkassiga kui on plaan välisviimistluseks valida puhasvuukmüüritis või plokkmüüritisel olev krohv. Puhasvuukmüüritisest välisviimistlus tuli mitu korda kallim puitlaudisest. Viimase puuduseks on pidev hoolduse ja kaitse vajadus. Antud hoone puhul lisanduksid puitlaudisele suuremad hoolduskulud. Autor soovitab madala eelarvega eramu ehitajale puitkarkassmaja, mille välisviimistluseks on puitlaudis. Kõrgema eelarvega eramu ehitajale enda poolt valitud plokkseina mille soojustuseks on ilma puitkarkassita kivivill ja välisviimistluseks puhasvuukmüüritis. Neljast valitud katuse lahendusest soodsaim on ehitada monteeritavatest õõnespaneelidest katus, mille peal asetseb keramsiitkruus, kivivill, betoonist tasanduskiht ja kahe kordne kummibituumen kate. Antud konstruktsiooni ruutmeetri hind on 9€. Parimat võimalikku lahendust seinte ja katuste ehitamiseks on keeruline välja pakkuda, kuna inimeste maitsed on erinevad. Samas tasuks igal eramaja ehitust planeerival inimesel läbi mõelda, kas kõige soodsam lahendus on alati kõige parem. Autor usub, et lõputöö analüüsi tulemused on kasulikud nii eramaja ehitust planeerivatele inimestele, kui ka töövõtjatele. Lisaks on antud lõputööd võimalik kasutada teiste alternatiivsete materjalide nagu vahelaed, põrandad, siseviimistlus ja küte, edasi uurimiseks ja analüüsiks.Nimetus Embargo EVS 885:2005 standardi ja ICMS 3 klassifitseerimissüsteemi võrdlus tehtud eelarve näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-25) Kirsi, Marianne; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö „EVS 885:2005 standardi ja ICMS 3 klassifitseerimissüsteemi võrdlus tehtud eelarve näitel” põhieesmärgiks oli anda ülevaade sellest, kuidas ICMS süsteem eelarve koostamisel toimib, ning luua ICMS-i ja olemasoleva EVS 885 standardi ehituskulude klassifitseerimise vastavus- ja võrdlustabelid. Teema hõlmas ka üht rahvusvahelist uuringut, kus Trinity Ülikool palus koostada eelarve Šveitsi korterelamu projektile, et analüüsida, miks Dublinis on ehitamine kallis. Võrreldes erinevate linnade ehitusmaksumusi protsentuaalselt, arvestades Dublini ehitusmaksumust sajale protsendile, olid kõige suuremad erinevused Tallinnaga Belfastil, Dublinil ja Zürichil. Ehitusmaksumuste erinevused tulenesid sõltuvalt riikide asukohast, ilmastikust, maastikust, kultuurist, ehituskultuurist, harjumustest jne. Käesolevas lõputöös sai ka esitatud mõned näited selle kohta, mis erinevates riikides maksumust mõjutas. Eesti puhul toodi selle eelarve täitmisel välja järgmist: • korterelamute keldritesse ei ehitata pommivarjendeid ega ühiskasutavaid pesuruume; • hoonetes ei kasutata kuivpüstik-tuletõrjesüsteemi; • Eesti ja Šveits asuvad küll samas kliimavöötmes, aga kuna Eesti asub siiski rohkem põhjas, siis on hoonete konstruktsioonid ja isegi tarbimisteenused ning süsteemid erinevad. Kuna eelarve oli tellija poolt koostatud ICMS süsteemis, tekkis seda täites idee kirjutada sellest klassifikaatorist lõputöö. Saades tellijalt eelarve, mis oli koostatud Excelitabelis ICMS-i järgi, tuli seda täita EVS 885 alusel tehtud hinnapakkumistega; eelarvestajaga suheldes. Kuid vaadates Trinity Ülikooli poolt ülesehitatud eelarve tabelit, tekkis autoril huvi võrrelda kalkulatsiooni ICMS-i struktuuriga, et näha, kas tellija näidis vastab süsteemis etteantud kirjeldusele. Lõputööd kirjutades õppis autor tundma erinevaid klassifikaatoreid ning töö käigus tehtud tegevused ning õpitu oli töö autori jaoks hariv ja huvitav. Seda enam, et varem pole autoril erinevate klassifikaatoritega kokkupuudet olnud. Proovides ühtlustada erinevate klassifikaatorite rühmasid ja eelarve täitmisel kanda hindasid ülest klassifikaatori süsteemist teise, oli keerulisem, kui algul ülesannet vastu võttes tundus. Käesoleva lõputöö autor jõudis järgmiste järeldusteni: Lõputööd kirjutades ja erinevaid klassifikaatoreid läbi töötades jõudis autor järgmiste järeldusteni: • ICMS on mahukas ja detailne süsteem, samas esines erinevates rühmades olukordi, kus mõisted ning keelekasutus jäid üldiseks ja mitmeti mõistetavaks. • ICMS-i ja EVS 885-e süsteemide vahel ei olnud võimalik rühmade üksühene võrdlus. • ICMS-i ja EVS 885-e klassifikaatorid on põhimõtteliselt sarnase ülesehitusega, jagunedes erinevateks rühmadeks, kus igale jaotusele antakse siis vastavalt, kas ühe- või mitmekohaline kood. Mõlema süsteemi puhul võib öelda, et nende ülesehitus on üldine ja klassifikaatorid sarnase ülesehitusega, seega erinevate projektide puhul saab neid kohandada vastavalt projekti vajadustele. • ICMS-s on kulurühmade kirjeldused detailselt välja toodud, millest käesoleva töö autor tegi järelduse, et sellise süsteemi alusel koostatud lõppeelarve on täpsem kui EVS 885 järgi koostatud eelarve: ning selline detailsus eelarves annab küll täpse hinna, aga sellise eelarve koostamine võtab palju rohkem aega kui praegu Eestis põhiliselt kasutuses oleva klassifikaatori EVS 885-ga. • ICMS-i kasutusele võtmise eelisena toob autor välja selle klassifikaatori rahvusvahelisuse. • EVS 885-t pole enam ammu uuendatud ja sellele otsitakse asendust, mistõttu rahvusvahelise koostöö mõttes võib Eestis ICMS-i kasutuselevõtt olla mõeldav. • ICMS põhine eelarvestamine võrreldes EVS 885-ga eeldab teatud muutusi tellijatele, projekteerijatele ning teistele ehituse erinevate protsessidega seotud osapooltele. Põhiosa aluseks olnud võrdlus- ja vastavustabelite koostamine oli lõputöö autori jaoks esmakordne kogemus. Kõik tabelid tuli algusest peale autoril endal teha ning selle käigus sai loodud vastavuse üldtabel, mida huvilistel on võimalik tulevikus oma nägemusest lähtuvalt muuta, täiendada ja/või parandada.Nimetus Embargo Hinda mõjutavate tegurite eritlus ja siseviimistluse maksumuse analüüs kolme objekti näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-15) Nohrin, Alje; Hamburg, PilleKäesolevas töös toodud teoreetilises osas analüüsitakse hindu mõjutavaid tegureid. Ettevõttemajanduslikus lähenemises on mõjutajateks ostukogused, oodatav kvaliteet ning muud hinnataset mõjutavad tegurid. Suuremad ostukogused võimaldavad osta materjale madalama ühikuhinnaga, samas kvaliteetsete materjalide ja hindade kasutamine tõstab maksumust. Erinevas suunas võivad hindu mõjutada ehitatava hoone spetsiifika, toote turunduse või elutsükliga seonduv. Nende põhimõtete tundmine aitab mõista hinnakujunduses toimuvat. Teoreetilise osa teine pool käsitleb hindu makromajanduslikult ning analüüs sisaldab Eesti viimaste aastate majandusnäitajad. Peamised tulemused on järgmised. Ehituse tööjõuturuga kaldutakse seostama ümbrikupalku, kuid suuremaks probleemiks on hetkel pigem võõrtööjõud, kelle kaasamine kipub langetama valdkonna keskmist palka, suunates niimoodi kohalikku tööjõudu turult minema. Inflatsiooni ohjamisega on probleeme, sest ehitusmaterjalide turg on saanud järjepanu erinevaid signaale, mis tekitavad hinnatõusu. Monopolistlikult konkureerivate toodete puhul kipuvad toodete hinnad olema kõrgemad, sest täpselt samasugust toodet pole teistel müüjatel võimalik pakkuda. Kuigi Eesti on maailmas korruptsioonitajumise indeksi alusel üks vähemkorrumpeerunud riike, on siingi omad probleemid ning korruptsioon on ehitusvaldkonnast visa kaduma. Praktilises osas uuritakse kolme erineva objekti maksumusi, aluseks nende eesmärkhinnang või täite eelarve. Kõigile tehti koguste kontroll ning arvutati välja maksumus jooksvates hindades. Lisaks arvestati ehitushinnaindekseid kasutades eesmärkhinnangu või täite-eelarve maksumus 2023. aasta I kvartali hindades. Täiendava võrdlusmaterjali loomiseks tehti maksumusarvutused ka Soome hindades. Arvestuse aluseks kasutati Ratu andmebaasi 2023. aasta jaanuarikuu hindu. Selliselt leitavate maksumuste osas püstitati järgnev hüpotees: eelarvestusaegsed ja varasemate aastate tegelikud maksumused on väiksemad viimase aasta omadest, mis lähenevad oma väärtuselt pigem ehitusindeksiga korrigeeritud maksumusele. Neist kõigist on omakorda kallim Soome andmetel leitud kogumaksumus. Andmete analüüsi käigus selgus, et igal objektil oli maksumuste käitumine erinev ning üheselt ei olnud võimalik kinnitada, et tulemused vastavad hüpoteesile. Töös leitud andmetele toetudes saaks edasise suunana leida ning võrrelda sama otstarbega ruumide ruutmeetri hinna maksumust. Viimaste aastate inflatsiooniline hinnatõus on hinnad kohati põhjendamatult kõrgeks muutnud. Ostja jaoks on oluline võtta otsuse tegemisel aega, et hinnata ja küsida alternatiivseid pakkumisi.Nimetus Piiratud juurdepääs Klassifitseerimissüsteemi CCI-EE rakendatavus eelarvestamisel ja võrdlus Eesti Standardi EVS 885:2005 kohaselt koostatud eelarvega(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-02) Hohensee, Imre; Hamburg, PilleLõputöö teemal „Klassifitseerimissüsteemi CCI-EE rakendatavus eelarvestamisel ja võrdlus Eesti Standardi EVS 885:2005 kohaselt koostatud eelarvega“ keskendub, nii nagu töö pealkirigi ütleb, katsele uurida kas ja kuidas oleks Eesti peatöövõtjatel võimalik rakenda uut ühtset klassifitseerimissüsteemi CCI-EE eelarvestamisel. Lisaks püütakse lõputöös selgitada selle protsessi käigus esile kerkivaid probleeme ning samuti luua vastavustabel EVS-EN 885:2005 Ehituskulude liigitamise kohaselt koostatud eelarve tabeli ning CCI-EE kohaselt kodeeritud ehituskulude koodide vahel, et teha mõlema klassifitseerimissüsteemi kohaselt koostatud eelarve tabelid võrreldavaks. Arvestades, et kuni CCI-EE kasutuselevõtuni ei puudus Eestis ühtne klassifitseerimissüteem, on lõputöö teema aktuaalne ja uudne. Peamised lõputöö kavandades püstitatud hüpoteesid olid järgmised: • Eelarvestamine CCI-EE süsteemis tänaste eelarvestajate peamiste töövahenditega, nagu Excel, on ülimalt aeganõudev ja keeruline ettevõtmine. • Eelarvestamine CCI-EE süsteemi kohaselt eeldab projekteerimist mudelis, mudelite piisavalt detailsust ning mudelisse lisatud elementide kodeerimist CCI-EE raamistikus. • Paljudel eelarvestajatel puuduvad piisavad oskused ja kogemused, et kasutada CCI-EE kodeeringus informatsiooni mudelist eelarvestamise tarbeks. • EVS 885 ja CCI-EE vahelise vastavustabeli koostamine on võimalik, aga töödeldavate alusandmete osas on vaja teha olulisi kohandusi. Lõputöö on jagatud kolme põhiosasse. Esimeses peatükis on mõtestatud klassifitseerimise olemuse üle ja kirjeldatud lühidalt nii standardi EVS 885:2005 kui uue väljatöötatud CCI-EE erinevusi, ühisosasid ja kattuvusi. Teises peatükis on kirjeldatud autori poolt tehtud tegevusi kahe erineva lõputöö aluseks oleva klassifitseerimissüsteemi tabelite omavahelise vastavustabeli loomisel. Lisaks on peatükis antud ülevaade vastavustabeli koostamise protsessi käigus esile kerkinud takistustest ja nende lahendustest. Viimases lõputöö peatükis on kirjeldatud CCI-EE kasutusele võtmisel eelarvestamist mõjutada võivaid ohte ja võimalusi erinevate ehitusega seotud osapoolte vaates, mida on lisaks mõne punkti osas täiendatud autori ettepanekutega uue klassifitseerimissüsteemi parendamiseks. Lõputöö käigus autori poolt tehtud peamised järeldused ja saadud õppetunnid olid järgmised: • CCI-EE on mahukas ja detailne, samas mõnes osas jäävad tabelites olevad mõisted ja keelekasutus segaseks ning üldiseks. • CCI-EE laialdasem kasutusele võtmine eelarvestamises eeldab puuduvates osades täiendavate alamklasside sisse toomist nii tuumik- kui rahvuslikes tabelitesse. • Eelarvestamine saab CCI-EE süsteemi kohaselt toimida vaid juhul kui eelarvestajad saavad lähtuda oma töös kõrge kvaliteediga ehitusinfomudelitest, oskavad sealt andmed eelarvestamiseks õige täpsusega ja detailsusega välja võtta ning neil on olemas spetsiaalne eelarvestamise tarkvara mudelist saadud sisendi töötlemiseks. Lõputöö koostamise käigus on autor jõudnud kindlale veendumusele, et Excel ei ole eriti sobilik tarkvara CCI-EE süsteemis eelarvete koostamiseks. • CCI-EE põhine eelarvestamine eeldab olulisi muutusi kohustuste ja vastutuse (ja seega ühtlasi ka raha) jagunemises ehitusprotsessi kaasatud erinevate osapoolte, ehk tellijate, projekteerija ja ehitajate, vahel. • EVS 885 ning CCI-EE vahel ei ole võimalik luua kõiki rühmi ja klasse katvat usaldusväärset vastavustabelit kuna süsteemid on lihtsalt liiga erineva ülesehitusega. Lõputöö üheks aluseks olnud vastavustabelit koostamine oli erakordselt ajamahukas ettevõtmine. Autoril kulus vastavustabeli koostamisel palju aega EVS 885 tabeli rühmadele CCI-EE erinevate klasside tabelitest õigete vastete leidmisele. Lõputöö kirjutamise käigus sai loodud vastavustabeli mall Excelis, mida on teisel huvilistel soovi korral võimalik tulevikus muuta, täiendada ja parandada.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuressaares Lasteaia tänav 8 asuva korterelamu eelarve analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Väli, Vello; Hamburg, PilleKäesolev lõputöö koostati Kuressaares, Lasteaia tn 8 asuva hoone korterelamuks renoveerimise kohta. Töö käigus arvestati välja teostatavate tööde mahud ja koostati detailne ehitusmaksumuse eelarve. Detaileelarves toodud andmest sai ülevaate ehitusmaksumuse kujunemisest, ehitustööde otsekuludest ja ehitusele kuluvast ajast. Uuriti kolme erinevat välisseinakonstruktsiooni lahendust. Selgus, et projektijärgne välispiire ei vasta kehtivatele energiatõhusus miinimumnõuetele. Ehitusmaksumuse, soojapidavuse ja ehituse ajakulu arvesse võttes on kõige optimaalsem ehitada täielikult uus seinakonstruktsioon. Seda juhul, kui ei teki vastuolu hoonele esitatud muinsuskaitseliste eritingimustega. Töös koostatud tasuvusarvutused on tehtud võrdluse saamiseks erinevate kapitali hindadega ning kalkulatsioonid on teostatud nüüdisajameetodit kasutades. Suurim nüüdisväärtus tekib väljaehitatud korterite müügiobjektina realiseerides. Kuna planeeritud müügiperiood on küllalt lühike (3 aastat), on sellega kaasnevad riskid minimaalsed. Pärast antud investeeringu realiseerimist saab investor vabaneva kapitali kiirelt uuesti investeerida. Investori esialgne plaan korterid rendipindadena välja ehitada, ei ole kasumlik. Sellise tegevuse tasuvusperiood on u 30 aasta jooksul. Et ehitus- ja investeerimisperiood kulgeks sujuvalt, on oluline enne investeeringu tegemist ja reaalsete ehitustöödega alustamist, eelnev projekti ettevalmistustöö. Tellijal tasub panustada rohkem aega ja rahalisi vahendeid hoone põhjalikule projekteerimisele, säästlikele ehituslahendustele, ehitushinna kalkuleerimisele ja projekti tasuvuse analüüsile.Nimetus Piiratud juurdepääs Kurna tee 14 ehitushanke analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Allvee, Sander; Hamburg, PilleEhitushankes osalemisel peab ehitaja olema võimeline hindamaks tellija poolt koostatud pakkumist ning sellest tulenevaid võimalike tekkivaid ohte. Vastavalt ehitusprojekti staadiumile tuleb varuda kannatust ja võimalusel aega, et koostada hinnapakkumine, mis oleks konkurentsivõimeline. Kui tellija peaks koostama etteantud mahutabeli koos tehtavate töödega, on otstarbekas kontrollida etteantud mahtusi. Mahtude mittekontrollimisel võib tekkida vastuolu ehitise ehitamisel ning kasumi eesmärgil töötamine võib tekitada kahjumi. Mahtude arvestamisel peab olema kõigile osapooltele ühesed arvutamise reeglid. Vältimaks hilisemaid pretensioone ning kõik osapooled peaksid olema võimelised mõistma mahtude tulemust. Selleks peavad olema kõikidel osapooltel ühised arusaamad mahtude arvestamisel ning Eestis sobib selleks kõige rohkem EVS 885:2005. Kui peaks olema ühised kokkulepitud reeglid siis peaksid kõik seda jälgima ning kui leitakse vajadus reegeleid muuta siis tuleb informeerida kõiki osapooli sellest. Hinnapakkumise koostamise võitmise eelis on sobiv hinnapakkumine, kus tellija on suuteline finantseerima ehitise maksumust ning ehitaja on võimeline teostama antud pakkumisega ehitamist. Elementaarne on, et hinnapakkumise esitaja teeb pakkumise kasumi eesmärgil. Hinnapakkumise eeldus on täpsed ühikhinded, mis igal ehitusettevõttel võiks olla ühises andmebaasis. Ühikhinded võiks olla eraldi toodud välja vastavalt objekti keerukusele ning kas pakkumine oli edukas või mitte. Selline andmebaas vähendaks oluliselt tööd tulevikus ning vajadusel saaks kasutada hinnapakkumisel orienteeruva ühikhinda. Vahel peab eelarvestaja võtma riske, et võitja ehitushange, enamasti tehakse seda ehitise eskiisi või eelprojekti staadiumis, kus kõik lahendused ei ole selged. Eke Nora normbaasi saab kasutada hinnapakkumises, kuid kajastatav hind peaks olema eelnevalt eelarvestaja poolt analüüsitud, kas antud ühikhinna eest on ettevõte tööd võimeline teostama.Vastavalt kasutatavale Eke Nora andmebaasile, tuleb arvestada, et enamus töid on turuhinnast erinevad ning Eke Nora hindade põhjal hinnapakkumise koostamine võib erineda 36 konkurentide ühikhinnetega. Eke Nora on andmebaas, mida saab kasutada õppetöös või vajadusel tellijale selgituseks, hindade võrdluseks. Analüüsides Eke Nora andmete poolt koostatud hinnapakkumist esitatud pakkumisele tulid hindade suurusjärgud samaväärsed. Hanke võitnud ehitusfirmaga võrreldes oli aga protsentuaalne vahe liiga suur. Autori arvab isiklikult, et Eke Nora ühikhinded on konkurentsivõimelised, kuid eelarvestaja peab korrigeerima hindeid vastavalt objekti keerukusele. Samas leiab autor, et hanke võitnud ehitusettevõtte maksumus tuli liiga mada ning lisatöödega küsiti tellijalt raha juurde. Esitatud pakkumine mis kaotas tuli aga liiga kallis ning maksumuse. Täpne maksumus tuli autori arvates ligikaudu töö autorile antud kaotatud ja hanke võitnud pakkumise vahel. Paraku ei saa autor tugineda oma arvamusele ega kindel olla, kas antud ehitus-projekteerimishanke võitnud hinnapakkumine on õige või vale. Eke Nora põhjal hinnata ehitushanget on keeruline, kuna normbaas on ainuke kättesaadav hinnainfo, millega antud ehitushanget oli võimalik võrrelda. Ehitusettevõtted võiksid teha hariduse parandamise eesmärgil rohkem koostööd koolidega, et vähendada teooriat ning koolis õpetatavast oleks reaalselt kasu ka tulevikus nii ehitusettevõtetele, kui tudengitele. Probleem esineb ehitusettevõtete valmidusest teha mitte koostööd koolidega, kartes firma siseinfo sattumis kolmandate osapoolte kätte. Antud probleem on selge, miks ehitusettevõtted ei soovi teha koostööd koolidega kartes konkurentsieelise kaotamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Lahepea 9 hinnapakkumiste analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-04) Alla, Emil-Ramon; Hamburg, PilleEelarvestamine on eriala, millel põhineb ehitusmaksumus ja tänu millele potentsiaalselt võidetakse hange. Eelarvestamine koosneb tellitava projektiga tutvumisest, selle etappideks jagamisest, etappidele hinnapakkumiste võtmisest ning ehituseelarve koostamisest. Käesolevas töös keskenduti Lahepea 9 objekti eelarvele. Objekt on 68 korteriga ja maa-aluse parklaga korterelamu, millel on ka kaks äripinda. Antud töö eesmärgiks oli analüüsida ja võrrelda eelarvestaja koostatud hinnapakkumist projektijuhi koostatud kontrolleelarvega. Töö käigus keskenduti kõige kulukamate ehitustööde maksumuste analüüsimisele. Nende võrdlusest tuli välja, et prognoosmaksumus ei vastanud paljudel juhtudel reaalsetele kuludele. Tööde erinevused olid kas plussis või miinuses, aga leidus ka olukordi, kus hind vastas prognoositule. Kõige täpsema tulemuse rehkendas eelarvestaja elektritööde prognoosmaksumuse koostamisel. Elektritööde maksumuseks eelarvestatud summa oli 6 876 € + KM võrra väiksem, kui tegelikkuses välja kujunes. Kõige vähem täpsema tulemuse rehkendas eelarvestaja plaatide tarne prognoosmaksumuse koostamisel. Plaatide tarne maksumuseks eelarvestatud summa oli 63 678,18 € + KM võrra suurem, kui tegelikkuses välja kujunes. Kõige suurema kasumi saavutas projektijuht betoonitööde ja montaaži pealt, mis on ühtlasi kalli maksumusega tööliik. Tabelist selgub, et kasumiks kujunes nendel töödel 82 149,57 € + KM. Kõige suurema kahjumiga juhitud tööliigiks olid kipsitööd. See oli tingitud sellest, et kaks firmat ei suutnud töid teostada ning neid asuti likvideerima. Kahjumiks kujunes 8 901,08 € + KM. Prognooseelarvele võimalikult sarnast tulemust annaks saavutada juhul, kui koostada tehtud töödest analüütiline logi, mille põhjal saab ennustada võimalikke hinnakõikumisi tulevikus.Nimetus Piiratud juurdepääs Lembitu tn 6 korterelamu seisukorra analüüs ja rekonstrueerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tammar, Rainis; Hamburg, Pille; Andres KuningasTöös võeti vaatluse alla Tallinnas Lembitu tn 6, asuva neljakorruselise kortermaja konstruktsioonid ning tehnosüsteemid. Töö käigus anti hinnang hoone üldseisukorrale ning pakuti välja renoveerimispaketti, lisaks hinnati pakettide maksumust ja tasuvusaega. Analüüsi käigus arvutati soojuserikaod läbi külmasildade, välispiirete, infiltratsiooni ning ventilatsiooni. Töö käigus teostati sisekliima mõõtmised, süsinikdioksiidi konsentratsioonile õhus, suhtelisele õhuniiskusele ja temperatuurile. Mõõtmistulemustest saab järeldada, et süsinikdioksiidi määr ei vasta lubatud normile. Peamiseks probleemiks hoonel on moraalne vananemine. Ventilatsioon on mittetoimiv, välispiirded vajavad värskendust ja küttesüsteem on vaid osaliselt uuendatud. Probleemide lahendamiseks on töös välja pakutud kolm erinevat rekonstrueerimispaketti. Pakett 0 sisaldab hädavajalikke tõid hoone püsimise tagamiseks ja II klassi sisekliima tagamiseks. Töö autori hinnangul on lahendused vundamendi hüdroisoleerimine, fassaadi parandused ja mehaanilise ventilatsiooni ehitamine. Paketis I ja II on välja pakutud hoone täieulatuslik renoveerimine, mille käigus uuendatakse välisilme, kaitstakse vundament niiskuse eest, soojustatakse pööning, vahetatakse ja parendatakse avatäited, ehitatakse välja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning tasakaalustatakse küttesüsteem. Paketis II on täiendavalt veel taastuvenergia lahendus päikesepaneelide näol. Projketi käigus teostatud hoone kütteenergiakulu arvutused on arvutatud vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele „Hoone energiatõhususe miinumumnõuded“ (Vastu võetud 03.06.2015 nr 55) lihtsustatud meetodil [17]. Arvutused näitavad, et suuremahulise rekonstrueerimisega on võimalik vähendada kütteenergia kulu ja paraneks ka sisekliima. Diskonteeritud tasuvusaja arvutused on teostatud vastavalt rekonstrueerimispakettide maksumusele ja kütteenergia kulule. Intressi määr tasvusaja arvutustel on 3%. Tulemustest on teada, et komplektse renoveerimise tasuvusaeg on ca 30 aastat. Hinnangulselt on see tasuv. Lisaks on veel võimalus renoveerimist finantseerida pööningukorruse müügiga. Sellisel juhul on Paketi I tasuvusaeg 7 aastat ja Paketi II tasuvusaeg 8 aastat. Pakettidest eelistab autor Pakett I, kuna Pakett II ja Pakett I erinevus KOKKUVÕTE 63 seiseb vaid taastuvenergia lahenduses. Pakett II taastuvenergialahenduse võib võimalusel ka hiljem paigalda. Rekonstrueerimisettepanekute järgi on koostatud hinnanguline ehituse organiseerimise juhend koos kalendergraafikuga. Tööde teostamiseks kulub 5 kuud. Töö käigus teostati konstruktsiooni arvutused, mille tulemusena võib kindel olla, et hoone pööningukorrus on võimalik välja ehitada ohustamata hoone stabiilsust.Nimetus Embargo Nelja boksiga ridaelamu ehitustööde eelarvestamise analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-02) Kütt, Villem; Hamburg, PilleLõputöö eesmärk oli ehitusettevõttele Estlanda OÜ anda tagasisidet nende eelarvestamise protsessist ja selle parendamise võimalustest. Töös analüüsiti üksikasjalikult projektide erinevaid osasid ja eelkõige keskenduti peatöövõtja poolt koostatud eelarvele, mis on koostatud nelja boksiga ridaelamu ehituseks aadressil Räime tn 24, Haabersti linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond. Projektdokumentatsioonis lähtuti valdavalt arhitektuursest osast, mis hõlmas endas kõige olulisemat – korruseplaanid, lõiked, vaated, sõlmed, asendiplaan ja spetsifikatsioonid. Arvestades koostatud analüüsi võib öelda, et lõputöö raames saadud tulemus on ettevõtte omast 3 411 eurot kallim. Ehitustööde eelarvestamise tulemiks oli Estlanda OÜ poolt 658 697 eurot ja lõputöö autori arvutuslikuks maksumuseks 661 893 eurot. Arvestades ehitusobjekti kogumaksumust on erinevus väga väike. Erinevused tekkisid igas valdkonnas, suurimad neist olid fassaaditööde osas ja hoone karbi ehitusel. Fassaaditöödel tekkisid suurimad erinevused soojustusmaterjali koguste osas. Käesoleva töö autor käis kohapeal paikvaatlusel ja sealt oli näha astmeline fassaad, kohati 200 mm soojustusmaterjali ja kohati 250 mm. Eelduslikult on peatöövõtja soojustusmaterjalide mahud omavahel vahetusse läinud. Hoone karbi ehitusel olid peamised erinevused vahelagede monoliitsete osade ehitusel ja teise korruse välisseinte ehitusel. Joonistelt saadud informatsioonist ei leitud monoliitsetele osadele ja välisseinte ehitusele nii suuri mahte. Tegemist ei saa olla ka varuga kuna saadud tulemid olid oluliselt erinevad. Võimalik, et peatöövõtja on arvestanud ekslikult mõne vale seina mahu sisse ja vahelae monoliitsete osadega samamoodi. Samuti ei ole arvestatud eelarvestamisel haljastusega, kogumaksumus haljastuse istutamisele oleks olnud 5 604 eurot. Käesoleva töö esimene peatükk andis lühikese ülevaate eelarvestamisest kui ühest hoonete ehituse protsessist. Peatükk andis vastused, kuidas koostada ehitustööde mahutabelit, kuidas hinnastada ehitustöid ning millised on eelarvestamise protsessis kõige levinumad vead. Samuti tutvustati käesoleva töö aluseks olevat ehitist. Teises peatükis analüüsiti peatöövõtja esitatud eelarve mahutabelit ja võrreldi seda oma lõputöö jaoks koostatud mahutabeli ja osalise eelarvestusega sõltuvalt informatsiooni kättesaadavusest mida peatöövõtjalt ei õnnestunud olulisel määral juurde saada. Juhul, kui peatöövõtjal õnnestub lõplikult kokku panna reaalne ehitusmaksumus, siis võiks käesolevale tööle kaaluda jätku-uuringut, kus võrreldakse reaalset ehitusmaksumust ehitustööde eelarvega ja käesoleva lõputöö tulemiga. Lõputöö üldine eesmärk oli anda ridaelamu näitel ülevaade ehitustööde eelarvestamisest ning koostada kontrolleelarve, mis aitab hoida ehituskulud paremini kontrolli all ja võimaldab vajadusel teha tulevaste hangete jaoks muudatusi või kärpimisi. See töö võib olla kasulik eelkõige ettevõttele Estlanda OÜ kui ka ehitusvaldkonna spetsialistidele ning pakub olulist teavet selle valdkonna õppijatele.