EVS 885:2005 standardi ja ICMS 3 klassifitseerimissüsteemi võrdlus tehtud eelarve näitel

Käesoleva lõputöö „EVS 885:2005 standardi ja ICMS 3 klassifitseerimissüsteemi võrdlus tehtud eelarve näitel” põhieesmärgiks oli anda ülevaade sellest, kuidas ICMS süsteem eelarve koostamisel toimib, ning luua ICMS-i ja olemasoleva EVS 885 standardi ehituskulude klassifitseerimise vastavus- ja võrdlustabelid. Teema hõlmas ka üht rahvusvahelist uuringut, kus Trinity Ülikool palus koostada eelarve Šveitsi korterelamu projektile, et analüüsida, miks Dublinis on ehitamine kallis. Võrreldes erinevate linnade ehitusmaksumusi protsentuaalselt, arvestades Dublini ehitusmaksumust sajale protsendile, olid kõige suuremad erinevused Tallinnaga Belfastil, Dublinil ja Zürichil. Ehitusmaksumuste erinevused tulenesid sõltuvalt riikide asukohast, ilmastikust, maastikust, kultuurist, ehituskultuurist, harjumustest jne. Käesolevas lõputöös sai ka esitatud mõned näited selle kohta, mis erinevates riikides maksumust mõjutas. Eesti puhul toodi selle eelarve täitmisel välja järgmist: • korterelamute keldritesse ei ehitata pommivarjendeid ega ühiskasutavaid pesuruume; • hoonetes ei kasutata kuivpüstik-tuletõrjesüsteemi; • Eesti ja Šveits asuvad küll samas kliimavöötmes, aga kuna Eesti asub siiski rohkem põhjas, siis on hoonete konstruktsioonid ja isegi tarbimisteenused ning süsteemid erinevad. Kuna eelarve oli tellija poolt koostatud ICMS süsteemis, tekkis seda täites idee kirjutada sellest klassifikaatorist lõputöö. Saades tellijalt eelarve, mis oli koostatud Excelitabelis ICMS-i järgi, tuli seda täita EVS 885 alusel tehtud hinnapakkumistega; eelarvestajaga suheldes. Kuid vaadates Trinity Ülikooli poolt ülesehitatud eelarve tabelit, tekkis autoril huvi võrrelda kalkulatsiooni ICMS-i struktuuriga, et näha, kas tellija näidis vastab süsteemis etteantud kirjeldusele. Lõputööd kirjutades õppis autor tundma erinevaid klassifikaatoreid ning töö käigus tehtud tegevused ning õpitu oli töö autori jaoks hariv ja huvitav. Seda enam, et varem pole autoril erinevate klassifikaatoritega kokkupuudet olnud. Proovides ühtlustada erinevate klassifikaatorite rühmasid ja eelarve täitmisel kanda hindasid ülest klassifikaatori süsteemist teise, oli keerulisem, kui algul ülesannet vastu võttes tundus. Käesoleva lõputöö autor jõudis järgmiste järeldusteni: Lõputööd kirjutades ja erinevaid klassifikaatoreid läbi töötades jõudis autor järgmiste järeldusteni: • ICMS on mahukas ja detailne süsteem, samas esines erinevates rühmades olukordi, kus mõisted ning keelekasutus jäid üldiseks ja mitmeti mõistetavaks. • ICMS-i ja EVS 885-e süsteemide vahel ei olnud võimalik rühmade üksühene võrdlus. • ICMS-i ja EVS 885-e klassifikaatorid on põhimõtteliselt sarnase ülesehitusega, jagunedes erinevateks rühmadeks, kus igale jaotusele antakse siis vastavalt, kas ühe- või mitmekohaline kood. Mõlema süsteemi puhul võib öelda, et nende ülesehitus on üldine ja klassifikaatorid sarnase ülesehitusega, seega erinevate projektide puhul saab neid kohandada vastavalt projekti vajadustele. • ICMS-s on kulurühmade kirjeldused detailselt välja toodud, millest käesoleva töö autor tegi järelduse, et sellise süsteemi alusel koostatud lõppeelarve on täpsem kui EVS 885 järgi koostatud eelarve: ning selline detailsus eelarves annab küll täpse hinna, aga sellise eelarve koostamine võtab palju rohkem aega kui praegu Eestis põhiliselt kasutuses oleva klassifikaatori EVS 885-ga. • ICMS-i kasutusele võtmise eelisena toob autor välja selle klassifikaatori rahvusvahelisuse. • EVS 885-t pole enam ammu uuendatud ja sellele otsitakse asendust, mistõttu rahvusvahelise koostöö mõttes võib Eestis ICMS-i kasutuselevõtt olla mõeldav. • ICMS põhine eelarvestamine võrreldes EVS 885-ga eeldab teatud muutusi tellijatele, projekteerijatele ning teistele ehituse erinevate protsessidega seotud osapooltele. Põhiosa aluseks olnud võrdlus- ja vastavustabelite koostamine oli lõputöö autori jaoks esmakordne kogemus. Kõik tabelid tuli algusest peale autoril endal teha ning selle käigus sai loodud vastavuse üldtabel, mida huvilistel on võimalik tulevikus oma nägemusest lähtuvalt muuta, täiendada ja/või parandada.

Comparison of the EVS 885:2005 Standard and the ICMS 3 Classification System based on a Budget The primary purpose of the thesis was to provide an overview of how the ICMS system works in budgeting and to create concordance and comparison tables for the classification of construction costs based on the ICMS and the existing EVS 885 standard. The main focus was on the study of the ICMS classification system – its structure, use and possibilities compared to the EVS 885 system used in Estonia. As the Estonian construction sector lacks a uniform system to describe construction activities and various classifications are still being studied to determine the best system, the topic of the thesis is timely and novel. Using a system that is standardised in construction, data is entered based on specific codes from the initial stage of construction to delivery. The codes are adjusted and updated in various stages as needed. This allows for the reduction of errors on construction sites and better planning of schedules, thus cutting the costs of construction companies and increasing productivity. In the first part of the thesis, the author provides an overview of the EVS 885 standard, which is the most common in Estonia and the internationally used ICMS classification system. The author highlights the structures and key differences, describes the organisation of the standards, and explains the principles of using codes with examples. In the course of the work, the author highlighted the differences between the classifications and prepared concordance and comparison tables, in which they tried to find matches in the ICMS system for the three levels of the EVS 885 standard, ie categories, groups and sub-groups. The author concluded that: • the ICMS is a comprehensive and detailed system. However, there were situations in various groups where concepts and wording were generalised and ambiguous; • EVS 885 has not been updated for a long time, and a replacement is being sought. In terms of international cooperation, it could be reasonable to implement the ICMS in Estonia. The second part of the thesis focuses on the comparison of the underlying budget based on the ICMS system and describes the course of the work. The author also highlights differences in the budget compared to EVS 885. It was difficult to execute the budget structured according to the ICMS classification based on budgets previously prepared according to the EVS 885 table of construction costs because there was no uniform approach. Here are some examples: • The author compared the client costs category of EVS 885 with the ICMS cost categories. When making the table, the author found that these groups cannot be compared, and such a table would be misleading; • The ICMS contains detailed descriptions of sub-groups, but such descriptions are absent in EVS 885; • Classification groups can also not be compared. EVS 885 contains names of groups in detail, but the ICMS has only 13 named groups. Preparing the underlying concordance tables and budget required a lot of effort and time. When writing the thesis, the author prepared a concordance table in Excel, which can be changed, supplemented, and improved by those interested as they see fit.