Sirvides Autor "Moor, Madis" järgi

Näitamisel1 - 20 27-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    3-teljelise portaaltüüpi virnastaja Y ja Z telje eelprojekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põõsaste, Peeter; Moor, Madis; Andres Petritšenko
    Kogu projekti eesmärk on projekteerida ja valmistada uus virnastaja 3D manipulaator, mis liigutab X-, Y- ja Z- teljel kanistrite haaratsit. Tegemist on teistkordse projektiga samale kliendile. Varasem juba toimiv pakkeautomaat, mille Teamwork Engineering OÜ projekteeris ja koostas, on tehtud hammaslatt ülekandega. Klient ja tööde teostaja on eesmärgiks seadnud, et uuel virnastajal tuleb hammaslattülekanne asendada rihmülekandega, millega tahetakse saavutada soodsam hind, väiksemad hoolduskulud ja vaiksem töökeskkond.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    CNC-treipingi tooriku ettetõmbamise seadme projekteerimine ja valmistamise tehnoloogia
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Moor, Madis; Kangru, Tavo
    Käesoleva lõputöö käigus on valmis projekteeritud CNC-treipingi tooriku ettetõmbamise seade. Lõputöö sisaldab valmistamise tehnoloogiat ühe detaili näitel. Projekteeritud seade vähendab inimfaktori osalust APJ-metallilõikepingi tööprotsessis ja on tähtsaks elemendiks protsessi automatiseerimisel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    FEST19 ülekande hammasrataste valmistamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Laaser, Jaagup; Moor, Madis
    Töö eesmärgiks oli valmistada prototüüp vormelauto FEST 19 planetaarülekande kaheastmelised, sirghambaga planeedid. Lõputöö teema algandmete kaardistamisel valiti töötlemisviisiks tõukamine. Selgus, et antud detaili tootmiseks kasutatavale meetodile samaväärset alternatiivi, mis oleks majanduslikult ettevõtele aktsepteeritav, on keeruline leida. Hammasratta nõutud mõõtmetesse tootmiseks projekteeriti teise paigalduse teostamiseks spetsiaalne rakis, millele teostati rakise kinnitusjõu arvutus. Põhieesmärgi,hamba parema kvaliteedi, saavutamiseks projekteeriti universaalsele treikeskusele hamba tõukamis instrumendid, sest töödeldavad hambad ei ole standartsed. Hamba profiili kuju tagamiseks teostati instrumendi terikutele kvaliteedi kontroll. Väikeseeria valmis Tallinna Tehnikakõrgkooli laborites, kasutades lõiketöötlus laboris treikeskust HAAS ST20. Töötlemiseks vajalikud seadmete programmid koostati autori poolt. Tähelepanu pöörati ka hamba pinna kvaliteedi parendamisele.Viimases peatükis käsitleti kogu tootmise protsessi majanduslikke arvutusi. Seatud eesmärk, vähendada maksumust, täideti. Ettevõtte järgnevad partiid on odavamad, sest instrumendid on olemas ning tehnoloogia on välja töötatud. Kui välja arvestada tehnoloogia välja töötamiseks kulunud aeg, siis on vähendatud ka tarneaega.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Haaratsi projekteerimine trossi transpordiks ja paigalduseks trosskinnitusele.
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Kelgo, Marko; Moor, Madis
    Lõputöö käigus projekteeriti trossi painutamiseks ja transpordiks kõigile piirangutele sobiv haarats. Teostati piirangute analüüs robotile, stantsimispressile, protsessile ning trossile. Täidetud on haaratsi kaalule ning painutamisliikumistele esitatud nõuded. Lisaks simuleeriti roboti liikumist kasutades RoboDK tarkvara ning kinnitati tsükliaja võimalikkus. Haaratsit disainides teostati võrdlused erinevate tootjate komponentidega ning valiti sobivaim variant. Disaini käigus valiti materjalid mis tagaksid hea töökindluse, samas tagaks haaratsile väikese massi. Mudeldamise käigus leiti lahendus trossi juhtimiseks kasutades lineaarlaagreid. Laagrite kinnitus tagab juhtelementide vaba liikumise pikki- ja ristisuunas. Majanduslikus analüüsis hinnati, et haaratsi kasutamine vähendab stantsimiskiirust 25% ning toob ettevõttele tööjõu lisakulu 59840€. Samas leiti, et haaratsi ja roboti kasutamine võimaldab eemaldada 3 protsessi ning vähendada tööjõukulusid 65 594€ võrra. Hinnangu andmisel ei võetud arvesse protsessides olevate abimaterjalide, energia ning tugipersonali kulu. Töö käigus arendatud haaratsit on võimalik võtta kasutusse erinevates trosskinnituse projektides. Haaratsit on lihtne muuta sobivaks teise läbimõõtuga trossi jaoks. Lisaks aitab olemasolev arendusprojekt tutvuda stantsimispresside robotiseerimise võimalustega Eesti tööstuses.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Keevituskompleksi sobivuse analüüs ettevõte Estanc AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-13) Nikitin, Aleksander; Moor, Madis
    Igal aastal kasvab ettevõtetesse paigaldatud tööstusrobotite arv pidevalt. Selle põhjuseks on eelkõige uuenduslikud saavutused tehisintellekti ja mehhatroonika vallas. Kaasaegsed tööstusrobotid on väga töökindlad, autonoomsed ja multifunktsionaalsed, mis paneb ettevõtted nende vastu huvi tundma, et tõsta toodangu kvaliteeti ja ettevõte tootlikkust. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli hinnata keevituskomplekti sobivust ettevõttele Estanc AS. Uurimise käigus hinnati roboti mõju tootlikkuse tõstmisele ja keevitatud toodete kvaliteedi parandamisele. Kahes ettevõttes läbiviidud keevituskatsete tulemuste põhjal selgus, et robotiga keevitusprotsess võib olla keskmiselt kaks korda kiirem võrreldes ainult käsitsi keevitusega. See omakorda hoiab kokku raha ja muudab tooted odavamaks, mis omakorda tõstab konkurentsieelist. Töös on tehtud ülevaade keevitusjaama komplekteerimisest ja keevituseks robotiga planeeritud toodetest. Viimase kahe aasta projektide mitmekesisuse ja arvu põhjal on võimalik kompleksi käivitada kahes vahetuses, osalise koormusega kolmandas vahetuses, mis peaks andma positiivse mõju projekti tasuvusele. Majanduslikus mõttes kompleksi tasuvusaeg on arvutatud keevituskatsete võrdlemisel saadud aja erinevuse põhjal. Projekti tasuvusaeg on 9,8 kuni 14,6 aastat, mis on üsna pikk ajavahemik teatud riskidega. Praeguses keerulises majandusolukorras on raske prognoosida mitme aasta töömahtu ette. Ja pole mingit garantiid, et seda kompleksi on võimalik nii pikaks ajaks tööga koormata. Vaatamata sellele, et see jaam on produktiivne ja multifunktsionaalne, võib probleeme tekkida ka operaatorite värbamisega. Arvestades töö spetsiifikat, eelistatakse operaatorina kohalikke keevituskogemusega töötajaid, kellel lihtsalt ei pruugi olla soovi midagi uut õppida. Antud keevituskompleksi hind on üle miljoni euro ja arvestades, et ettevõttel Estanc AS puudub kogemus sarnase tüüpi keevitusrobotite osas, ehk tasub kaaluda odavamat ja lühema tasuvusajaga varianti. Ülaltoodud kokkuvõttes võib järeldada, et lõputöö püstitatud eesmärk on saavutatud. Keevituskompleks sobib Estanc AS ettevõttele, kuid tänaseks on majanduslike tegurite mõjul antud projekt investeeringuna edasi lükkunud.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Kiirsulatusahjude tootmistehnoloogia täiustamine ja rakendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-12) Oras, Martin; Moor, Madis; Türnpu, Urmas
    Antud lõputöös tõestati, et tootmistehnoloogiate täiustamisel ja rakiste kasutamisel on võimalik saavutada kokkuhoidu tootmiskuludelt. Teema on väga aktuaalne just kasvavate energiahindade ja tööjõukulu taustal. Väljapakutud lahendustega suudaks tootmisettevõtte keevitusosakonnas kokkuhoida 28% ajalist ressurssi. Esiteks siis haaveldatud materjali kasutamisega, mille tulemusel väheneb tööaeg nii koostajatel kui keevitajatel. Koostamise lihtsustamiseks projekteeriti rakis, mis tõstab oluliselt koostamise produktiivsust. Kuna rakis on oma olemuselt hästi lihtne ja rakise materjalina kasutatakse töös oleva projekti tarbeks tellitud materjali, mis hiljem lõigatakse detailideks kulub rakisele ainult ettevalmistuse tarbeks vajalik lõikusaeg CNC plasmalõikepingil. Eraldi materjali pole vaja rakise tarbeks realiseerida. Koostamis- ja keevitustehnoloogia rakendamisel kasvab keevitajate tootlikus ja keevitajatel on võimalus töötada ergonoomilistes tööasendites. Samuti võimaldab keevitustehnoloogia kasutuselevõtt keevitata rõngaste kõik keevisõmblused täistraadiga, mille hind on tunduvalt soodsam kui varasemate tellimuste korral kasutatud täidistraadil. Väljatöötatud lahendused aitavad tulevikus eelarvestajatel koostada täpsemaid eelarveid ja tootmisplaneerijatel on tunduvalt lihtsam planeerida osakondade tööd.
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    Koostööroboti töölaua projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Reidma, Lauri; Lentsius, Marek; Moor, Madis
    Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida koostööroboti töölaud. Selleks valiti välja sobilik lahendus ja viisid, kuidas tagada kõik eesmärkides loetletud tingimused. Lisaks on võimalik edaspidises tootearenduses integreerida rohkem automaatikat, mis tagaks sujuvama töövoo. Lõputöö esimeses peatükis analüüsiti turul pakutavaid lahendusi. Tehti põhjalik uurimistöö seoses kohalikus regioonis pakutavate koostöörobotite seas, kaardistati nende võimekust ja koostati pingerida vastavalt seatud eesmärkidele. Teises peatükis keskenduti disainile, mille puhul koostati esmalt üksikasjalik loend lähteandmetest. Teisalt juureldi võimalike lahenduste üle, mis saaks prototüübi aluseks. Järgmises peatükis loodi eelneva info põhjal uus disain. Viimases peatükis käsitletakse kogu ettevõtmise majanduslikku poolt ja hinnatakse projekteeritud toote konkurentsivõimet. Lõputöö tulemusega jääb autor rahule. Töö käigus leiti lahendus algselt püstitatud probleemidele ning loodud on hea baas edaspidiseks tootearenduseks. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli AIRE meeskonnaga sai lahendatud ka loodava kvaliteedikontrollimooduli integratsiooni kitsaskohad ning loodav moodul on ühildatav disainitud töölauaga. Töö analüüsivas osas sai tehtud ka põhjalik valim koostöörobotite seast. Lõputöö põhjal luuakse töölaud, mille edasist arendust juhib lõputöö teema välja pakkunud ettevõte. Tänu projekteerimisel kasutatud alumiinium ekstrudeeritud profiili kasutamisele on võimalik ka antud lahendust kerge vaevaga muuta ning see muudab prototüübi edaspidise arenduse lihtsamaks. Raami materjalina kasutatud 6061 seeria alumiinium pakub suurt eelist terase kõrval kaalu näol, tagades selle juures piisava jäikuse kogu konstruktsioonile. Loodud lahenduse kulu materjalide näol on igati konkurentsivõimeline ning annab eelise turul konkureerimiseks. Lõputöö edasiarendusena on ettevõte võtnud plaani lisada sahtlitele ajamid, mis muudaksid tervet töövoogu sujuvamaks ning ka kiiremaks. Lisaks on võetud plaani koostööroboti ümberseadistamise lihtsustamine, mis tagaks tohutu ajavõidu ning suurendaks roboti kasutus otstarbekust ka väiksematele partiidele. Järgmiseks on võetud eesmärgiks ka masinnägemise võimekuse analüüs antud kontekstis ja panna paika edasised sammud arenduse osas.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Laserskänneri arendus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vahtriku, Rando; Moor, Madis
    Lõputöö eesmärk oli arendada laserskänner palgi kvaliteedi kontrollimiseks. Analüüsiti olemasolevat prototüüpi ja analoogseid ostutooteid, kus toodi välja miinused ja plussid. Uue laserskänneri projekteerimisel lähtuti prototüübi tagasisidest kus võeti arvesse prototüübiga tekkinud probleeme. Arendamise eesmärgiks oli luua laserskänner mille korpus oleks tulenevalt keskkonnast tolmu-ja niiskuskindel ja nagu iga toode, peab olema kaubanduslik välimus. Kaamera ja lasermooduli reguleerimis süsteemi arendamine, mis tagab kiire ja täpse seadistamise. Uue laserskänneri arenduse käigus projekteeriti laserskänneri korpus niiskus-ja tolmukindlaks, mis vastab IP54 nõutavatele tingimustele. Korpuse projekteerimisel lähtuti sellest, et korpust oleks võimalikult lihtne valmistada ja koostada. Arendamise käigus pandi rõhku toote kaubanduslikule välimusel. Laserskänneri kaamera reguleerimiseks kasutatakse KSP-256 reguleeritavat alust mis võimaldab kaamerat kiiremalt ja mugavamalt reguleerida ning täpsem reguleerimine on tagatud reguleeritava aluse küljes asetseva mõõteskaalaga. Lasermooduli kinnitus valmistati selliselt, et korpus juhiks lasermoodulist tekkinud soojust eemale mis tagab lasermooduli pikema eluea ning, et lasermoodulit oleks võimalik ümber oma telje reguleerida vastavalt kaamerale. Lasermooduli kinnituse projekteerimisel teostati täpsusarvutus, mille käigus leiti vajalikud korpuse ja puksi tolerantsid, et tagada lasermooduli fikseerimisel nõutav täpsus. Lasermoodul võimsusega 10mW asendati 20mW võimsuse lasermooduli vastu, mille tulemusena suudab kaamera laserjoont paremini tuvastada valgustatud ruumis tumedalt pinnalt.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Mehhaniseeritud euro 6 aluste tornriiuli raami projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Võhni, Mikk; Moor, Madis
    Lõputöö kirjeldab tehnilise probleemi lahendamist. Antud lõputöö on lahenduskäik, kuidas ettevõtte Võidu Invest OÜ lähenes töökoha efektiivsuse ja korrasoleku suurendamiseks vajaliku saavutamiseks. Samuti on lõputöö eesmärgiks töökoha pinna efektiivne kasutus. Püstitatud probleemiks oli keevitustöökoha korrasoleku ja efektiivsuse suurendamine ning tööpinna efektiivne kasutus. Probleemi lahendamiseks projekteeritakse mehhaniseeritud tornriiul, mida tööline on võimeline kasutama, et aluseid paigutada ja eemaldada riiulist kasutades selleks ainult käsikahveltõstukit.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Mobiilse pinnasesõela prototüübi väljatöötamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Laaser, Joosep; Moor, Madis
    Töökäigus saadi ettekujutus mobiilsest pinnasesõelast, mistõttu saavutati ka lõputöös seatud kriteeriumid. Masin suudeti projekteerida selliselt, et tegemist oleks kerghaagisega, mida on lihtne kasutada. Pinnasesõela kavandamisel suudeti täita liiklusregistri nõuded, mistõttu saab valmis prototüüpi autoregistris arvele võtta. Kergesti transporditavat mobiilset pinnasesõela on otstarbekas valmistada, kui osta valmis toode ja seda modifitseerida. Töövahendi valmimise korral oleks palju potentsiaalseid kliente, kuna selle suurimaks eeliseks on transporditavus sõiduautoga. Peamised kliendid oleksid majaomanikud, kes tahavad oma kinnistuid korrastada ning haljastus ja maastiku korrastus ettevõted, kes pakuvad antud valdkonnas teenust. Võrreldes teiste analoogsete toodetega on mobiilne pinnasesõel projekteeritud eesmärgiga transportida vahend haljastusobjektidele lihtsa vaevaga. Selle puuduseks on toodangu langus. Masina kasutamine on üsna mugav, kuid selle efektiivsus on väiksem kui teistel. Masin ei sobi neile, kes loodavad saada väikesest masinast ja suurt toodangut. Töö eesmärk oli välja töötada sõel, mis oleks kergesti kasutatav ja kompaktne. Mobiilse sõela omahind võrreldes teise turul olevate analoogidega on hinnaklassilt sama, kuna kasutame vähem materjale kui teised, ent kasutusel on kallimad komponendid. Omamaksumuseks saavutati 10 534,63 €, mida on võimalik tulevikus langetada. Kuna tegemis on prototüübi hinnaga, siis võime oletada, et tuleviku on võimalik seda vähendada rohkem kui 50%. Antud lõputöö eesmärgiks oli panna inimesi mõtlema, kuidas hoida ressursse kokku. Mobiilne pinnasesõel aitab vähendada veoautode maanteetransporti ning pinnast uuesti kasutada, mis vähendab selle sisseostu või kaevanduse kulusid. Seeläbi saab klient raha säästa ning ettevõtte kasumit suurendada.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Pakkemasina distantsliistu kasseti parendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-12) Orgus, Keiro; Moor, Madis
    Lõputöö teemaks oli parendada ning projekteerida Näpi saeveskisse uued pakkeliini distantsliistude kassetid etteantud nõuete põhjal vastavalt, et tootmine muutuks nii kiiremaks, efektiivsemaks, mitmekülgsemaks kui ka turvalisemaks. Projekteeritud seade on tähtsaks lüliks toodangu liikumisel saeveskis. Lõputöö sisaldab probleemi olemust, tehnoloogiate võrdlust, projekteerimist, komponentide valikut, tugevusarvutusi ning majanduslikku analüüsi.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Rakise projekteerimine võidusõiduautode käänmike freesimiseks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-12) Mikvere, Peter; Moor, Madis; Hirson, Jaanus
    Lõputöö käigus projekteeriti ning valmistati, Toyota GT68 võidusõiduauto, käänmiku freesimiseks spetsiaalne töötlusrakis. Rakise projekteerimisel võeti arvesse ettevõttes olemasolevaid seadmeid, kinnitusmeetodeid ja abivahendeid. Samuti arvestati käänmiku keeviskonstruktsiooni eripära ning sellest tulenevaid kitsaskohti. Rakise projekteerimisel järgiti ka ettevõtte seatud nõudeid. Läbi mitmete versioonide leiti kõige optimaalsem lahendus. Rakise projekteerimine ning valmistamistehnoloogia viidi läbi kasutades ettevõtte masinaparki. Valmistamisel arvestati ettevõttes olevate materjalidega ja nende töötlemise võimalustega. Projekteerimisfaasis määrati rakistusele nii standard- ja mittestandard kinnitus- ja paigalduselemendid. Paigaldustäpsuse, tolerantside tagamise ja jäikuse parandamiseks arvutati välja maksimaalsed tekkivad lõikejõud, klambrite kinnitusjõud ning koostati sõrmede täpsusarvutused. Majanduslikus osas keskenduti rakise omahinna leidmisele. Omahinna leidmiseks koostati tabelid - projekteerimise kulust, töötluskulust, materjalikulust ja ostutoodetest. Lisaks omahinnale koostati ka tasuvusarvutus. Rakise omahind oli 2447 eurot ja arvestades 8-protsendilist aastast kasvu, oli tasuvusajaks 2,2 aastat. Rakisele seatud tingimused ja eesmärk, projekteerida piisavalt jäik, mugav, lihtsasti seadistatav ja kiire tükivahetusega rakis, sai täidetud. Lisaks leiti lahendusi detaili kiiremaks tootmiseks tulevikus, paigaldades neli käänmikku freespingi lauale.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Reguleeritava jõuga seade pressmutrite kinnitamiseks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Mossin, Rainer; Moor, Madis
    Eesmärk oli projekteerida pressmutrite pressimise seade, mille pressi jõudu on võimalik reguleerida. Seda soodsama hinnaga, kui turul pakutavad tööriistad. Tulemus saavutati.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Rootorharja projekteerimine autonoomsele tänavapuhastusrobotile Lumebot
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ribelus, Jens-Peter; Moor, Madis; Silver Ots
    Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida rootorharja prototüüp, mis on mõeldud kasutamiseks autonoomsel tänavapuhastusrobotil Lumebot. Lõputöös kirjeldati rootorharjade tööpõhimõtet ning käsitleti projekteerimisega seonduvaid etappe. Lähteandmete määramiseks viidi läbi turuanalüüs, et võrrelda erinevate tootjate poolt pakutavaid lahendusi. Selleks valiti välja viis väikelaaduritele ja ATV-dele mõeldud rootorharja ning võrreldi nende omadusi. Turuanalüüsi käigus määrati projekteeritava seadme töölaiuseks 1200 mm ja töönurk ±25º ulatuses. Ülejäänud lähteandmed määrati töö tellija soove arvesse võttes. Järgmiseks projekteerimse etapiks oli eskiiside joonestamine ja toote 3D-mudeli loomine. Seadme projekteerimisel kasutatud elektroonikakomponendid olid töö tellija poolt määratud. Lõputöös anti ülevaade elektroonikakomponentidest ning kirjeldati nende omadusi. Projekteerimise käigus teostati tugevusanalüüs kahele konstruktsiooni kriitilisemale osale. Seadme haakimiseks kasutatavate poltidele arvutati läbi vastupidavus tõmbele, millest selgus, et seadme kinnitamiseks on vajalik kasutada 8.8 tugevusklassiga poltide asemel 10.9 tugevusklassiga polte. Poomile teostati arvutus paindele, mille käigus arvutati varuteguriks 1,6. Arvutatud varutegur on piisav, et transpordiasendis seadet üleval hoida, kuid seadme testimise käigus selgub kas poomi konstruktsioonis on vaja teha muudatusi. Projekteerimise lõpus kooskõlastati toode töö tellijaga ja seejärel anti toote prototüüp tootmisesse. Tootmisprotsessi kirjeldati voodiagrammi näol, kus anti ülevaade erinevatest tootmisprotsessidest. Lõputöö majanduslikus osas anti ülevaade toote omahinna arvutamisest. Toote omahinnana käsitletakse matrjali, ostutoodete ja tootmise üldkulusid. Lõputöös arvutatud omahind ei sisalda elektroonikakomponentide hinda, kuna need ostetakse töö tellija poolt eraldi. Lõputöö tulemusel projekteeriti rootorharja prototüüp , mis on mõeldud kasutamiseks autonoomsel tänavapuhastusrobotil Lumebot. Lõputöö käigus püstitatud eesmärgid said täidetud. Rootorharja prototüüp on tellijale üle antud ja toodet on asutud testima. Tulevikus plaanitakse tootele arendada lisafunktsioon veesüsteemi näol, mis muudab tänavapuhastusprotsessi veel efektiivsemaks, hoides ära liigse tolmu ülespaiskumise.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sidepooli rakmete prototüübi projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Juhanson, Timo; Moor, Madis
    Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida ning valmistada traatside kaablipoolide vedamiseks mõeldud rakmete prototüüp kasutuseks Eesti kaitseväes. Rakmete projekteerimisel tehti tihedat koostööd kaitseväega. Rakmetele olid esitatud kaitseväe ning baasettevõtte enda poolt kindlad kriteeriumid ning rakmed pidid ühilduma ettevõttes toodetud ning Eesti kaitseväes kasutusel olevate sidepoolidega. Rakmete prototüüp valmis kolme versioonina, millest igaüks oli edasiarendus eelnevast. Töös kirjeldati projekteerimise protsessi ning analüüsiti erinevaid lahendusi. Rakmete prototüüp valmistati alumiiniumisulamist EN AW-6082 ning pinnakatteks valiti pulbervärv ja kriitilistel komponentidel anodeering tagamaks kulumiskindlust. Rakmete kogumassiks on 4,2 kg. Rakmetele teostati tugevusanalüüs veendumaks, et rakmed peavad kantavatele koormustele vastu ning neil oleks pikk kasutusiga. Samuti tuli tugevusanalüüsist välja, et rakmed saab projekteerida kergemalt ning vähendatud mõõtmetega. Rakmete prototüübi valmistamise käigus teostati majanduslikud arvutused, kus kalkuleeriti välja materjalikulud, tööjõukulud, ostutoodete ning teenuste kulud ning leiti prototüübi omahind. Prototüübi omahinnaks kujunes 3715,26 eurot. Kulutuste vähendamiseks ning ka rakmete massi alandamiseks teosti edasine projekteerimine, kus kirjeldati uuendatud versiooni muudatusi ning vajalikku tugevust.
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    Sisendite loomine FEST23 võistlussõiduki projekteerimiseks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-12) Laos, Mattias; Moor, Madis
    Lõputöö käigus käsitleti tudengivormeli FEST23 konseptsiooni ning disaini ellu viimiseks vajalike sisendite loomist. Formula Student sarja reeglitele vastavalt valminud võistlussõiduki osadest puudutati dünaamika, komposiidi ning vedrustuse projekteerimise protsessi. Kvaliteetsete algandmete kogumi loomiseks analüüsiti eelneva hooaja võistlustel läbitud sõidualade logisid. Andmete kogumisel lähtuti info vajalikusest ning andurite olemasolust auto küljes. Hulga erinevate parameetrite vaatluse käigus tekkis arusaam töövahemikest, milles vormel viibib ning milline on nende varieerumine erinevate alade vahel. Kogutud info oli uue hooaja eesmärkide ning potentsiaalsete parendamiste aluseks. Arendustöö käigus oli autoril osa ringiaja simulatsiooni loomisest, mille abil määratleti varasemast täpsemalt sõiduki sensitiivsused erinevatele parameetritele nagu mass või massikeskme kõrgus. Loodud programmi ning töö koostamiseks kogutud teadmisi kasutati konseptsiooniperioodi jooksul kogu sõiduki suunitluse juhtimiseks. FEST23 defineerivad otsused, nagu keskendumine aerodünaamikapaketi tootlikusele ja kinemaatika optimeerimine tehti just tänu nendele teadmistele. Eelmise hooaja infot analüüsides tekkinud trendide baasil loodi uudne disainimetoodika, mis on aluseks kogu peatükkides 3 ning 4 tehtud arendustööle. Metoodika defineerib otsus optimeerida sõidukit spetsiifilistele ning enim esinevatele rajaoludele. Selle kasutamine käesoleval hooajal ning tulevikus annab meeskonnale võimaluse konstrueerida enda potentsiaali maksimumi lähedaselt ära kasutav vormel, tulemuseks suurem edu tõenäosus võistlustel. Dünaamika peatükis puudutatakse esmalt kiire sõiduki definitsiooni ning erinevaid protsessi toetavaid tegevusi nagu QSS mudeli loomine ning kere optimaalse väändejäikuse arvutus. Mahukalt kirjeldatakse autori ja kolleegide töö tulemusena kogu disainimise protsessi sisse viidud rehvigraafikute ning nendest tulenevate sensitiivsuste arvestamist vormeli loomisel. Seletatud on rehvi valiku protsess uue sõiduki tarbeks. Kinemaatika puhul tuleb juttu metoodilise lähenemise kasutamisest ning saavutatud edasiminekutest esi- ning tagasilla puhul. Tulemuseks on skidpad-is 60% väiksem külgkalde variatsioon esisillas ning rullumisel nullilähedane muutus tagasillas. Tänu 3D skännide läbiviimisele oli võimalik suurendada aerodünaamika analüüside täpsust. Spetsiifilistele rajaoludele oli aerodünaamikat võimalik kohaldada tänu baasanalüüside sisendite loomisele ning rajapõhise balansiteooria loomisele. Vedrustuse LEM analüüside läbiviimise täpsust tõsteti sisendjõudude arvutamise kvaliteedi paranemise läbi. Tõstatatud probleem jõudude leidmise metoodika osas leidis lahenduse Optimum Kinematics forces module abil. Tegemist on mooduliga mis suudab rehvide kontaktpunkti mõjuvate jõudude abil arvutada igale vedrustusele komponendile mõjuvad koormused. Sisendina kasutame lihtsustatud rehvimudelit, mis vastavalt siirdenurkadele ja vertikaalkoormustele leiab eelmise hooaja võistlusalade spetsiifilised sisendid. Projekteetritud ning valminud vormeli vedrustuse paiknemist ruumis on varasemast täpsemini võimalik kontrollida loodud sillastendi abil. Majanduslikus osas võetakse kokku lõputöö raames panustatud tundide jaotus ning maksumus. Kokku kulus autoril 2310 töötundi, mis on võrdeline 90 160,9 eurose maksumusega.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste toimetised NR 16
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Rohusaar, Jaan; Arvisto, Mari; Kivistik, Taavi; Roos, Kristjan; Tammeveski, Taavi; Moor, Madis; Vaher, Kristo; Hallik, Argo
    Käesolev kogumik on esimene üliõpilaste teadus- ja arendustöid käsitlev väljaanne, mis sisaldab valikut 2013.  aastal enam tähelepanu pälvinud lõputöödest. Tegemist on esimese sellelaadse katsetusega, kus artikli autoriks on üliõpilane. Artiklite valikul on arvestatud kõrvuti teemade aktuaalsusega ka üliõpilase oskust probleemi või katsetulemusi analüüsida.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Team Eco Race Estonia võistlussõiduki ülekandesüsteemi projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pärtel, Mart; Moor, Madis
    Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida Team ERE võistlussõidukile ülekandesüsteem. Ülekandesüsteem pidi olema kooskõlas võistlussarja reeglitega, omama väikest massi, vabajooksu võimalust ja ühtima mootori karakteristikaga parimal viisil. Lisaks pidi projekteeritav ülekandesüsteem kõrvaldama varasema ülekande puudused ning olema seadistatav. Järgnevalt uuriti Honda GX35 mootori võimsuse ja kütuseefektiivsuse parameetreid. Veel uuriti erinevate võistlusradade pikkust, ajalimiiti ning reljeefi leidmaks sobilik ülekandesuhe. Peale esialgse ülekandesuhte arvutamist teostati kontrollarvutused kontrollimaks, kas valitud ülekandesuhtega suudab auto sõita ekstreemsetes rajatingimustes. Järgnevalt võrreldi erinevaid ülekandetüüpe, kus valituks osutus kettülekanne. Seejärel võrreldi erinevaid kette, kus valituks osutus DIN 04B-1 tüüpi kett, mis läbis edukalt kontrollarvutused. Tulenevalt keti valikust arvutati lõplik ülekandesuhe, milleks oli 1:15,82. Neljandas peatükis loodi esmane ülekandesüsteemi mudel, mida seejärel hakati täiustama. Detaile modifitseeriti ja kriitilisematele sõlmedele teostati tugevusanalüüsid ning arvutused saamaks ülevaade, milliste detailide disaini on tarvilik muuta või mille massi saab optimeerida. Valitud materjalideks osutusid EN AW-7075 T6 ja EN AW-6060 alumiiniumsulamid. Kuna üheks peamiseks eesmärgiks oli alandada ülekandesüsteemi massi, koostati koondtabel, kuhu koondati kõigi koostus olevate detailide mass. Selgus, et projekteeritud ülekandesüsteemi kogumass on 1946,39 g, mis on 2683,61 g vähem kui eelneva ülekandesüsteemi kogumass. Teostatud majanduslikest arvutustest kujunes ülekandesüsteemi omahinnaks 7870,45 €.