Sirvides Autor "Sillaste, Viiu" järgi
Näitamisel1 - 20 21-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Aegviidu asula joogivee kvaliteedi probleemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ratas, Siim- Kristjan; Sillaste, ViiuAntud töös on võrreldud vastavalt püstitatud eesmärkidele nelja Aegviidu alevi veepuhasti veeproovide näitusid, mis olid aluseks tarbitava vee kvaliteedi hindamisel. Analüüs näitas, et alevisisene veepuhasti töötab eeskujulikult, probleeme jagub vanade veepuhastitega. Kohalike elanike hinnanguid, et vesi on ebakvaliteetne, on tõestatud ka Terviseameti akrediteeritud veelabori veeproovide tulemustega. Peamised probleemid joogivees on hägusus, värvus ning liigkõrge rauasisaldus. Puurkaevud on vanadel veepuhastitel madalamad, sellest tulenevalt on põhjavee analüüsid näidanud, et vee kvaliteet ülemistes pinnasekihtides on kehvem kui käige hiljem ehitatud veepuhastis, raskemaks teeb nende võrdluse ka see, et pinnased on erinevad ja jaamad ei asu kõrvuti ühel territooriumil. Jõe tänav eristub selle poolest, et teised veepuhastis asuvad oluliselt liivasemal pinnasel ja kõrgemal kui Jõe tn pumbajaam. Pinnas on pehme ja madal, samuti voolab mõne meetri kaugusel hoonest jõgi, mis kevadise suurvee ajal madalama metsa katab veega. Need veed satuvad ka suhteliselt madalasse veevõtukaevu. Mis aga väga hästi eristab uut ja vanasid veejaamu, on lõpptarbija juurest võetud veeproovid. Veeproovid sedastavad vanadest jaamadest võetud proovides suurt hägususe ja värvuse tõusu, mis ei ole seadusega reglementeeritud, kuid rauasisaldus on siin piirnormidest kohati mitmeid kordi kõrgem. Selle põhjuseks on arutluste ja proovivõtukohtade tulemuste võrdluse põhjal vana torustik, mida kasutatakse tarbijale vee edastamiseks elamusse. Uue veepuhasti näidust oli näha, et koolimaja vana veetrass reostas samuti puhast vett. Trassi vahetusega kadus koheselt ka rauaprobleem. Vanad jaamad on amortiseerunud ja investeeringuid ei planeerita. Uue veepuhasti ehitusega asendati vanad trassid kas koheselt või mõne aja möödudes uue veetrassiga ja tulemus saavutati kohe. Arutluste ja võrdluste põhjal võiks vanad veepuhastid/pumbamajad sulgeda, sest nende ekspluatatsioonis hoidmine on talvel väga kulukas. Vanad soojustamata hooned on küllaltki suured. Tühja ruumi on palju. Igas jaamas eraldi pumbad, rauaeraldusfiltrid jne. Iga asi maksab ja nii väikese asula peale nii palju veejaamasid ei ole kuidagi moodi otstarbekas. Vanade jaamade uuendamine algaks vana lammutamisega, puurkaevude rekonstrueerimisega, uute hoonete ehituse hankimisega. Probleemi lahendamiseks oleks vaja rajada ka uued trassid. Edaspidise lahendusena näeb autor Jõe tänava veepuhasti sulgemist ning teeb ettepaneku vedada alevisisese veejaama uuest torustikust uus väljavõte, ning juhtida sealt vesi Jõe tänava piirkonda. Sama ettepanek sobiks ka Poolemõisa piirkonnale. Kosenõmme veepuhastiga on olukord keerulisem, kuna asum on alevist kaugemal. Enne lõpliku otsuse tegemist on ettepanek viia läbi täiendavad uuringud. Saada vastus kas praegune uus veepuhasti suudaks ära toita ka Kosenõmme piirkonna.Nimetus Piiratud juurdepääs Antibiootikumide kasutamine vesiviljeluses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kõmmits, Ranel; Sillaste, ViiuAina intensiivsemate vesiviljelusviiside kasutamine kogu maailmas on esile tõstnud keskkonnaprobleemi, kus antibiootikumidega ravimise tagajärjel on tekkinud resistentseid, ravimite toimele allumatuid bakteritüvesid. Tänu bakterite resistentsusele on antibiootikumide kasutamine bakteriaalsete kalahaiguste raviks efektiivne vaid osaliselt. Vesiviljeluses kasutatakse antibiootikume ainult terapeutiliselt, see tähendab, et kalu ravitakse antibiootikumidega vaid bakteriaalhaiguste puhangute olemasolul. Profülaktiliselt, nn igaks juhuks ei tohi antibiootikume anda ei kaladele, soojaverelistele loomadele ega ka inimestele. Proovid haigustekitaja määramiseks tuleb viia pädevasse laboratooriumi, kus tehakse ka testid uuritavate bakteritüvede ravimitundlikkuse suhtes. Antibiootikumide kasutamise mõju kalakasvandustes on uuritud mitmetes töödes, kuid tulemused on väga vastuolulised. Tõestatud on, et antibiootikumidega ravimisel on resistentsete bakterite arv suurenenud, sest bakteritel tekib vastupanuvõime antibiootikumide suhtes. Lisaks satub ravimisel keskkonda suurel hulgal antibiootikume. Hinnanguliselt 70-80% manustatud antibiootikumidest väljub kaladest koos väljaheitega keskkonda. Antibiootikumide mõju kaladele on kahjuks väga vähe uuritud. Kõrvalmõjudena on kaladel avastatud nefrotoksilisust ehk neerupuudulikkust ja immunomodulatsiooni, mis tähendab, et kalade kaitsereaktsiooni on antibiootikumid mõjutanud. Antibiootikumide kasutamise vähendamiseks on rakendatud kontrollmeetmeid ja vaktsineerimist. Samuti on kalakasvandustes oluline bioturvalisuse ja –ohje rakendamine. Kontrollmeetmeid rakendatakse paljudes riikides, kuid need võivad riigiti olla väga erinevad. Tavaliselt on reguleerivad asutused kehtestanud antibiootikumide kasutamise eeskirja, mis kehtestab lubatud antibiootikumide nimekirja, manustamisviisid, keeluajad, annused ja piirangud. Vaktsineerimine on väga hea meetod nakkushaiguste ennetamiseks. Tänapäeval on juba olemas väga tõhusaid vaktsiine mitmete haigustekitajate vastu. Bioturvalisuse ja –ohje meetmete abil on võimalik vähendada haigustekitajate kalakasvandusse sattumise riske ja piirata haiguste levikut. Bioturvalisusmeetmeteks on näiteks marja desinfitseerimine, haiguste vertikaalse leviku tõkestamine, rangete puhastuse- ja desinfitseerimisnõuete järgimine, eluskala turvaline vedu, ettevaatus ja reeglitest kinnipidamine elusmaterjali sissetoomisel teistest piirkondadest või kalakasvandustest, heitvete puhastamine, surnud kalade käitlemine, inimeste liikumise reguleerimine kalakasvanduse territooriumil jms. Töö käigus selgitati välja, milliseid antibiootikume Eesti kalakasvandustes enim kasutatakse. Ravimiameti müügiandmete analüüsi käigus selgus, et kogutakse küll andmeid kõigi veterinaarmedikamentidena loomakasvandustele müüdud antibiootikumide koguste ja toimeainete kohta, kuid eraldi kalade ravimiseks kasutatud ravimite kohta statistika puudub. Kalakasvatajate küsitlemisel selgus, et Eestis on antibiootikume kalakasvandustes väga vähe kasutatud. Enim on kasutatud oksütetratsükliini ja enrofloksatsiini. Sagedamini on antibiootikume vaja läinud pärast kalade keskkonnavahetust. Peamiselt on ravitud kalamaime. Selle teema edaspidisel uurimisel oleks tarvis välja selgitada vesiviljeluses kasutatud ravimite kogused. Samuti tuleks tähelepanu pöörata ravimijääkidele setetes ja reoveepuhastusprotsessidele, mis võimaldaksid ravimijääke efektiivsemalt eemaldada.Nimetus Piiratud juurdepääs Antibiootikumide kasutamisega ilmnenud tagasilöögid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Nõlvaku, Kärt; Sillaste, ViiuAntibiootikumide avastamine ja kasutuselevõtt on toonud kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Tänu antibiootikumide avastamisele on vähenenud surmaga lõppevate haiguste levik. Lõputöös antakse ülevaade antibiootikumide klassifikatsioonist, mõjuspekritest ja anlüüsitakse turustatud antibiootikumide hulkasid ning müügi dünaamikat. Resistentsuse teke on maailmale üha suurem probleem. Resistentsuse vältimiseks tuleks kasutada antibakteriaalseid ravimeid mõistlikult (pidada kinni keeluajast, ravikuuri pikkusest ja vältida ravimite sattumist loodusesse). Pikemaajaliselt avastada, katsetada ja toota uusi antibiootikume. Antibiootikumide ravile otsivad teadlased alternatiivseid ravivõimalusi nagu näiteks faagiravi. Lisaks teistele maadele uurivad ja katsetavad Soome teadlased faagiravi. On leitud ka palju looduslike ravimeid (näiteks küüslaauk, päevakübar, ingver jt.) mis mingil määral sisaldavad antibiootikumidele omaseid toimeid. Lisaks eelöeldule, käsitletakse lõputöös ka ravimijääkide liikumist keskkonnas selle mõju nii loodusele, loomadele kui ka meile. Ravimijäägid satuvad keskkonda inimeste väljaheidetest, loomade sõnnikust ja põldudele laotatud reoveestetest. Veel jõuavad ravimijäägid keskkonda inimeste mõtlematust käitumisest (ravimite ära viskamine selleks mitte ettenähtud kohta). Ravimijäägid satuvad meie toidulauale kas loomade kaudu või põllul kasvatavate taimede kaudu. Põllul, kus on laotatud reoveesettest tehtud sõnnikut, ei tohi peale teravilja vähemalt aasta möödudes midagi muud kasvatada (kuna mõned ravimijäägud on kauapüsivad). Näiteks lehmade puhul, kellel on udarapõletik ja keda ravitakse antibiootikumidega, tuleks neid lüpsta tervetest lehmadest eraldi (piim kõrvaldada) selleks, et see saastunud piim ei satuks meie toidulauale. Ravimijäägid satuvad veekeskkonda ka kala või krevetikasvatuste kaudu (seal manustatakse ravimeid läbi sööda) ning läbi reoveepuhastusseadmete (puhastusseadmed ei suuda ravimijääke eraldada ja seega ei ole puhastatud vesi täielikult ravimijääkidest vaba). Võimaluse korral tuleks leida kalade ja kreveti kasvatsutes ravimite manustamiseks mingi teine viis ja reoveepuhastusseadmetesse toimivaid püüdureid lisada selleks, et võimalikult vähe ravimijääke satuks vette. Ravimijäägid on ka üks võimalikest resistentsuse tekke põhjustest. Tuleks teha kõik selleks, et need ei satuks keskkonda ega ohustaks meid.Nimetus Piiratud juurdepääs Autohoolduses kasutatavate kemikaalide oht keskkonnale ja töötajatele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Karhu, Sten; Sillaste, ViiuAutosid liikleb Eesti tänavatel väga palju ning autod vajavad hooldust, sealhulgas pesemist. Üks selleks võimaluseks on kasutada käsipesulaid. Lõputöö andmete saamiseks uuriti kolme käsipesulat, kahte Tallinnas ja ühte Kohilas. Koostatud testidele vastasid ettevõtete juhid. Lisaks analüüsiti ka kemikaalide ohutuskaarte, uuriti ka seadusandlust. Lõputöö eesmärk, saada vastused sissejuhatuses püstitatud küsimustele, saavutati. Testi küsimustele vastas kolm ettevõtet, neist selgusid teostatavate tööde loetelu, tööde mahud, kasutatavad tooted ja neis sisalduvad kemikaalid. Töö ülesanne selgitada välja nende ohtlikkus inimestele ja keskkonnale realiseeriti ohutuskaartide analüüsi tulemusel. Parema ülevaate saamiseks tulemused koondati tabelitesse, kusjuures erinevate tööoperatsioonide (salongipesu, välispesu jt.) kemikaale, ohutusküsimusi käsitleti eraldi. Sellega saavutati tööoperatsioonil kasutatavatest kemikaalidest parem ülevaade ja ka täpsem ohtude kirjeldus. Käsipesualates on põhiliselt viis tööprotseduuri – välispesu, sisepesu, mootoripesu, poleerimine ja vahatamine. Nende protseduuride läbiviimiseks kasutatakse erinevaid aineid, mis sisaldavad ohtlike kemikaale. Kokku uuriti 11 erinevat toodet nende ohutuskaartide põhjal. Toodete sees oli kümneid erineva ohtlikusega kemikaale. Erinevates pesulates kasutatakse sarnaseid tooteid. Kõige rohkem tellitakse välipesu, mis võis küündida üle 90% tehtavatest töödest. Järgmisena salongipesusid ning teisi protseduure tehakse väga vähe. Kõige enam ainetest kasutatakse pigieemaldus vahendit, mida telliti kuni pool tonni aastas. Autopesulates kasutatakse kõige rohkem vett, mida võib ühele autole minna kuni 260 l. See vesi ei ole enam puhas. Enamus kemikaale on ohtlikud nii keskkonnale kui ka töötajatele. Töötajad, kellel on otsene kokkupuude kemikaalidega, peavad olema väga ettevaatlikud. Kemikaalid on ohtlikud sisse-hingamisel, alla-neelamisel, kokkupuutel nahaga ja silma sattumisel. Koostatud tabelid annavad selle kohta ülevaate. Töötajad peavad kasutama olenevalt tööprotseduurist erinevaid isikukaitsevahendeid – prille, respiraatorit/maski, kaitsekindaid kaitseriideid ja jalanõusid. Oluline on ka korralik ventilatsioon, et töötaja ohtlikke aineid organismi ei hingaks. Ohtlike ainete kogumiseks kasutatakse õli ja liivapüüdureid, mis koguvad/millesse kogutakse kõik soovimatu. Suurtesse anumatesse kogutakse kokku pesuveed, mida tühjendatakse regulaarselt ning viiakse töötlemisse. Ained ja neis sisalduvad kemikaalid on ka ohtlikud keskkonnale ja elusloodusele. Kemikaalid on ohtliku toimega loomadele allaneelamisel, naha ja silmadega kokkupuutel ning sissehingamisel võivad olla isegi surmavad. Mõningad kemikaalid mõjuvad ka reproduktiivsusele. Kemikaalid on ohtlikud ka vesikeskkonnale. Kemikaalide mõjusid on põhiliselt uuritud küülikute ja rottide peal. Keskkonnas võivad kemikaalid olla ohtlikud ning selle vältimiseks on kasutusele vaja võtta erinevaid meetodeid, et kemikaal üldse sinna ei jõuaks. Tuleks rajada kogumisbasseinid ja kanalisatsioonisüsteemid ning pinnata peale- ja mahalaadimisjaamad. Vältida mahavoolu või väljavoolu sattumist kraavidesse, kanalisatsiooni või veekogudesse. Kui midagi peaks juhtuma tuleks kohe teavitada asjassepuutuvaid ametiasutusi ning alustada puhastusmeetmeid. Autopesulaid uurides ning kohapeal käies oli näha, et kõik vastab ka seadustele ja normidele. Kõik vajalik oli neis ettevõtetes olemas ning ei tundunud et midagi oleks puudu. Ka töötajad kasutasid vastavalt nõuetele õigeid vahendeid enda ja keskkonna kaitseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Biokütuste masside ja tuha koostise võrdlus Tallinna elektrijaama näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Nurges, Joonas; Sillaste, ViiuEsimeses peatükis käsitleti lõputööks vajalikke teoreetilisi seisukohti (biokütuste määratlus, liigid ja omadused). Anti ülevaade biokütuste põletamiseks sobivatest põletustehnoloogiatest ja nende erisustest. Leiti materjale erinevate biokütuste liikide tuhkade keemilise koostise kohta, mis said aluseks ja võrdlusmaterjaliks Tallinna elektrijaama tegevuse analüüsil. Iseloomustati Tallinna elektrijaama Väo I ja Väo II koostootmisjaama. Tallinna elektrijaamas kasutatakse kütuseks hakkepuitu ja freesturvast. Turvast kasutatakse ainult kütteperioodidel. Kütteperioodidel on kütuse hulgad suuremad kui neil perioodidel, kus päevase temperatuuri keskmine ületab juba 12 °C. Biokütuste koguste, energia hulkade ja välistemperatuuride vastatastikuste sõltuvuste selgitamiseks kasutati algmaterjali hankimiseks intervjuud Tallinna elektrijaama juhatuse esimehega. Töö käigus esitati korduvalt ka täiendavaid küsimusi vajalike andmete saamiseks Tallinna elektrijaamast ning temperatuuride näitude otsimist EMHI näitude kogudest. Freesturba kasutus tuleneb majanduslikust otstarbekusest. Turba ja puitkütuse energeetiline väärtus on väga sarnane, kuid nende hinnavahe on suur. Seetõttu kasutatakse turvast kütteperioodidel enam. Turba kogused, mida lisatakse kütteperioodidel sõltuvad nii turba hinnast kui välistemperatuuridest. Mida madalamad on välistemperatuurid, seda rohkem kasutatakse freesturvast kütuses. Kütuste koguste suurenemise üheks teguriks võib olla ka see, et keskkütte tarbijate arv on suurenenud. 2017 aastal on biokütuse kasutus suurenenud klimaatilistel põhjustel-pikk kütteperiood. Turba koguse suurenemine ja EMHI andmed põhjendavad seda töös. Biokütuse tuhas leidub palju väärtuslike elemente, mida saab kasutada põldudel põllumaa väärindamisel. Tuha koostises olevate elementide sisaldust biokütuste korral mõjutab turba protsent. Turbas leidub palju elemente, mis võivad keskkonda negatiivselt mõjutada. Turbas leidub raskemetalle ja ohtlike mittemetalle, mis mõjutavad põldudel kasvatavaid taimi erinevatel viisidel, mõjutades nende kasvu ja võimekust fotosünteesida. Raskemetallide esinemise tõttu tuhas tuleb teha tuhaanalüüse, et määrata nende kogused selles. Tuha analüüsid tehti tuha tarbija tellimusel ja neid andmeid kasutatakse antud töös. Tuhas olevad raskemetallide kogused ei tohi ületada ’’Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid’’ seaduses määratud suurusi. Piirnormide ületamisel võivad raskemetallid taimedele mõju avalduda, ning läbi taimede edasi keskkonnas ringlusesse sattuda, millised mõjud esinevad erinevate mineraalide korral on töös käsitletud. Erinevatel raskemetallidel on erinev piirnorm, kuna nende võime mõjutada keskkonda on erinev. Näitena võrdluseks vaadeldakse kui kõige drastilisemat elavhõbeda ja tsingi mõju. Mõlemat raskemetalli leidus tuhas. Tsingi määratud piirnorm on 500 mg/kg kohta ja elavhõbeda määratud piirnorm on 2 mg/kg kohta. Analüüsitud tuhas määratud tsingi kogus oli 462 mg/kg kohta ja elavhõbeda kogus 0,062 mg/kg kohta. Mõlema raskemetalli kogus jääb alla piirnormi, kuid mõlema raskemetalli kogus on arvestav. Võib oletatada, et nende mõju on keskkonnale ulatuslik, kuid jääb piirnormide sisse. Tallinna elektrijaamas toodetakse elektrienergiat ja soojusenergiat. Toodetud soojusenergia läheb kaugküttevõrku ja elektrienergia läheb Eleringi võrku. Energia tootmisel andmetest nähtub, et see on iga aastaga suurenenud. Tootmise suurenemise põhjuseks võib pidada keskkütte tarbijate arvu suurenemist. Tootmises on ka nähtav kliima mõju eri aastatel. Aastal 2017 oli kütteperiood pikem, kuna keskmised temperatuurid olid veel ka aprillikuus alla 12 °C. Selle tõttu toodeti aastal 2017 Väo I koostootmisjaamas ka rohkem soojusenergiat. Aastal 2018 oli soojusenergia tootmine madalam kui 2017. aastal. Selle põhjuseks on, et aastal 2018 oli Väo II koostootmisjaam saavutanud suurema tootlikkuse, ning Väo I koostootmisjaam sai toota stabiilsematel parameetritel. Töö koostamine autori hinnangul oli huvitav.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmeprobleemid Eesti valdades(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Teinlum, Mariel; Sillaste, ViiuLõputöös keskenduti peamiselt Eesti riigi kui ka Euroopasiseste jäätmemajandusega seonduvatele andmetele, küsimustele ning probleemidele. Selle töö raames uuris autor Euroopa Liidu ning eestisiseseid jäätmealaseid regulatsioone (seadusandlik pool) ning keskkonnaametnike jäätmealaseid kohustusi (täidesaatev tegevus) ning nendega kaasnevaid probleeme ja tekkivaid küsimusi. Töö sisu koostamine ning valitud metoodika aitasid autoril täita töö eesmärgi, saades ülevaate Eesti valdades esinevatest jäätmetega seonduvatest probleemidest teooria ning uurimuse analüüsi kaudu. Lõputöö raames valitud metoodikaks osutus küsimustiku koostamine ning läbiviimine, mis ühtlasi kujunes ka töö mahukaimaks osaks ning kogus oodatust rohkem vastuseid, mis analüüsiks ning tulemuste paremaks kokkuvõtteks osutus vaid positiivseks. Lõputöö koosnes kahest teooriale keskenduvast peatükist ning ühest uurimuslikust peatükist. Teoreetilistes peatükkides keskenduti Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu jäätmealaste seaduste ja direktiivide suunitlustele ja mõjutustele peamiselt hetkese jäätmemajanduse olukorra põhjal. Informatsiooni koguti erinevatest artiklitest, dokumentidest, esitlustest ning seadustest. Selgelt nimetati erinevused Eesti Vabariigi ning teiste Euroopa Liidu riikide olmejäätmete käitluse vahel, põhjused Eesti riigis toimunud jäätmekoguste kasvu põhjused, jäätmemajandusega seonduvalt ringmajanduse põhimõtted ning peamised probleemid jäätmekäitlusega seonduva juures. Töö uurimuslikus osas viis autor läbi töö eesmärgi täitmiseks küsimustiku Eesti omavalitsuste keskkonnaspetsialistide seas. Küsimusi esitati valla jäätmekorralduse, kodanike rolli jäätmekorralduses ning keskkonnaametniku tööd toetavate võimaluste kohta. Lõputöö uurimuse analüüsist tulenevateks tähtsamateks järeldusteks on: 1) jäätmete sortimise alase teadlikkuse tõstmise teavitustöö läbiviimine. Vastanud valdadest 78% püüab ka jõudumööda antud alal teavitustööd teha erinevate kampaaniate, üleskutsete, koolituste ja infopäevade näol; 2) jäätmealaste pretensioonide laekumise sagedus. Enamasti laekub pretensioone valdadesse tihti – aastas 11-20 korda või rohkem, sageli tuleb pretensioonidega tegeleda igapäevaselt; 3) jäätmealaseid pretensioone. Sagedaimaks saab uurimuse põhjal lugeda jäätmekonteinerite kiiret ületäitumist, tühisõidu raha ning konteinerite mustust; 4) jäätmetekke vältimise juurutamine, millega tegeleb üle kolmveerandi küsimustikule vastanutest. Peamisteks jäätmetekke vältimise viisideks toodi välja üritustel jäätmete sorteerimine, rikkis elektrooniliste esemete parandamisvõimalused, uuskasutuskeskuste ning jäätmejaamade rajamine ja pidamine; 5) vallas töötava keskkonnaspetsialisti töö keerukus. Sageli võib tööülesandeid ühe inimese jaoks olla liialt palju ning keskkonnale olulisemad ülesanded võivad taustale jääda. Töö tegemisel võib esineda ka probleeme erinevate dokumentide või seaduste interpreteerimisega. Puuduste parandamiseks ning olukorra kaasajastamiseks toob autor ettepanekud jäätmete alase teadlikkuse tõstmise mahu ning sageduse kohta. Lõputöö uurimuslikust osast selgus, et kuigi teavitustööd püütakse teha, jääb sellest vajaka tihti just ajapuuduse ning võimekuse tõttu. Igas omavalitsuses võiks olla teavitustööga eraldi tegelev isik, et ülejäänud keskkonnaküsimustega tegelev töötaja ülekoormatud ei oleks. Ettepanekuks tooks autor veel uurimusest selgunud 92% vastanute seisukohalt täiendkoolituste pideva läbiviimise. Täiendkoolitusi vajatakse eelkõige keskkonna juriidiliste küsimuste, spetsiifiliste regulatsioonide ning keskkonnajärelvalve vallas. Suure töökoormuse kõrvalt on keskkonnaspetsialistidel keeruline järge pidada üha uuenevate ettekirjutustega.Nimetus Piiratud juurdepääs Kildagaasi varude ja kasutamisega seotud probleemid avaldatud materjalide põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kaasma, Taaniel; Sillaste, ViiuTöös antakse ülevaade kildagaasi kui ühe uue energiaallika olemusest ja selgitatakse selle mõistet. Kildagaas on maapõues orgaanilise aine lagunemisel tekkinud ning kiltkivi pooridesse lõksu jäänud gaas, mis koosneb peamiselt metaanist, kuid selles leidub ka etaani, propaani, butaani ja teisi gaase. Töös antakse ülevaade kildagaasi varude paiknemisest maailmas ning nende varude suurusest. Eraldi on käsitletud kildagaasi potentsiaali Eestis. Orgaanilist ainet sisaldavad kildad on maailmas üsna laialt levinud ning seetõttu on kildagaasi varud ka hiiglaslikud. Varusid hinnatakse jätkuvat vähemalt sajaks aastaks ning tehnoloogia arenedes veel kauemakski. Suurimad kildagaasi varud paiknevad teatud hinnangute põhjal kas USAs või Hiinas. Ka Eestis on teada kildagaasi olemasolu ning Balti riikide alla jääva kildagaasi maardla tehniliselt kättesaadavaks varuks on hinnatud 0,65 triljonit kuupmeetrit. Töös käsitletakse kildagaasi kasutamise ja kaevandamise ajalugu ning ammutamise kahte peamist tehnoloogiat. Esimene tehnoloogia, mida kildagaasi saamiseks oleks võimalik kasutada, on utmine, mis eeldab puurimise asemel argilliidi kaevandamist ja seejärel kuumutamist. Kuna aga enamik kiltkivikihte paikneb 2–5 km sügavusel, ei ole maapealne utmistehnoloogia kasutamine väga mõistlik. Sellepärast on teiseks ja enamlevinumaks meetodiks hüdrauliline purustamine maapõues horisontaalses puuraugus, mille tulemusel kiltkivi poorid avanevad ja eralduv gaas kogutakse puuraugu kaudu maa peal kokku. Kogu kildagaasi kasutuselevõtu ajalugu on seotud peamiselt USAga. Esmakordselt ressursina ammutati kildagaasi 1821. aastal Fredonias, New Yorgis. Teadaolevalt puuriti esimene tööstuslik kildagaasi horisontaalne puurauk 1929. aastal Texase osariigis ning hüdraulilise purustamise tehnoloogiat kasutati horisontaalses puuraugus samuti esimesena Ühendriikides 1947. aastal. Töös antakse ka ülevaade kildagaasi kasutamisega kaasneda võivatest keskkonnaprobleemidest. Välja on toodud nii looduskeskkonda kui inimese tervist ja ka majandust mõjutavad tegurid. Esiteks on kildagaasi ammutamine üsna veenõudlik, vajades ühe puuraugu tegemiseks erinevate andmete põhjal kuni 60 000 m3 vett. Ometi peetakse seda, eriti tänu tootmistsükli viimasele osale, elektri tootmisele, üheks veetõhusamaks energiaallikaks. Teise kildagaasi tootmisega seotud keskkonnariskina on töös välja toodud atmosfääri saastamine ning kasvuhooneefekt, mida põhjustab eelkõige metaani lekkimine hüdraulilise purustamise käigus. Samas on kildagaas ise puhas kütus ning sellest elektri tootmine gaasijaamades oleks väga positiivne asendus kivisöe kasutamisele, mis vastupidiselt gaasile, on väga saastav kütuseliik. Keskkonnariske põhjustavad ka hüdraulilise purustamise protsessis kasutatavad kemikaalid. Mitmed kasutatavad kemikaalid on toksilise või kantserogeense toimega ning nende lekete korral võivad tekitada kahju nii inimesele kui loodusele. Keskkonnale ja inimese tervisele ohtlike ainete kasutuselt kõrvaldamist on käitajad juba heaks kiitmas. Probleemiks on ka nii gaasi, kemikaalide kui ka kivimitest leostuda võivate ainetega saastuda võiv põhjavesi. Kivimitest leostuda võivate ainete hulgas leidub ka radioaktiivseid aineid, mis võivad kas otsesel kokkupuutel või bioakumulatsiooni tõttu inimesele kahjulikud olla. Inimese ja loomade elutegevust võivad oluliselt häirida puurimisseadmed ja kompressorid, mis tekitavad kaevandamispiirkonnas kõrgenenud mürataset. Puurimisplatsi piirkonna müra vastu on tavaliselt siiski kasutusel müratõkked, kuid transpordist tekkivat müra ja vibratsiooni need ei tõkesta. Samuti ei aita müratõkked hüdraulilise purustamise tõttu tekkiva vibratsiooni vastu. Hüdraulilise purustamise tõttu on esinenud ka väiksemaid maavärinaid. Keskkonnariskide vähendamiseks tuleb teha pidevat teadus- ja arendustööd uute ja keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate väljatöötamiseks. Kildagaasi nagu kõigi teiste kütuste ammutamiselgi, tuleb rõhku panna tööde teostamise ja kasutatavate materjalide kvaliteedile ning teha töödele järelvalvet. Uue energiaallika lisandumine omab ka mõju majandusele. Üheks gaasi hinnalanguse peamiseks põhjuseks peetakse just kildagaasi, mis on gaasi pakkumist turul oluliselt suurendanud. Kildagaas on võimaldanud näiteks USA-l saada gaasitarnete osas täielikult sõltumatuks ning prognoosi kohaselt võib aastaks 2025 rahuldada kogu oma riigi energiavajaduse ise. Tugeva majandusliku mõju tõttu on kildagaas mõjutamas ka riikide omavahelisi suhteid. Teatud olukordades võib kildagaasi ammutamine endaga kaasa tuua suhete soojenemist gaasi müügi- või ostutehingute tõttu, kuid teatud puhkudel võib see hoopis riikide vahele pingeid luua ja halvemal juhul põhjustada agressiooni.Nimetus Piiratud juurdepääs Koerte ja inimeste ühtsed siseparasiidid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-23) Veverson, Brigitta; Sillaste, ViiuKoerte ja inimeste seas on levinud nii erinevad kui samad paelusside, ümarusside, imiusside ning algloomade liigid. Antud lõputöös kirjeldati selliseid ühiseid koerte ja inimeste siseparasiite nagu: ehhinokokoos, difüllobotriaas, trihhinelloos, toksoplasmoos, krüptosporidoos ning lambliaas. Olenevalt parasiidi liigist võib haigus kulgeda ka sümptomiteta. Kergematel juhtudel annavad parasiidi olemasolust enamasti märku sellised haigusnähud nagu kõhulahtisus ja -kinnisus, isu vähenemine ning palavik, kuid tihti ei osata neid siseparasiitidega seostada. Kuna inimesed ei tea kui lihtne on parasiitidega nakatuda, siis sageli ei osata endal või koeral neid üldse kahtlustada. Kuid ravi alustamisega viivitamisel kurnavad parasiidid tasapisi kogu aeg meie tervist, põhjustades lõpuks juba raskeid terviseprobleeme, mis mõnel juhul võivad lõppeda isegi surmaga. Algloomade poolt põhjustatud toksoplasmoos ja lambliaas kulgevad tihti raskelt. Juhul kui rasedad naised nakatuvad toksoplamoosi, siis on see äärmiselt ohtlik lootele kuna võib põhjustada raseduse katkemist või väärarenguga lapse sündi. Lambliaas seevastu põhjustab erinevaid põletikke, mille ravimine on aeganõudev. Lisaks on näiteks ehhinokokipõite lõhkemisel vabanenud toksiinide tulemusena inimene lõpuks vajanud uue maksa siirdamist. Parasiidid on kiire arenguga, väga viljakad ning levivad väljaheidetega, saastunud joogivee ja toiduga. Näiteks on difüllobotriaas levinud Võrtsjärve ja Peipsi järves elavate erinevate röövkalade seas, keda inimesed toiduks tarvitavad. Seega on oluline, et kalurid ja teised kalade tarbijad oleksid nende tervist ohustatavatest parasiitidest teadlikud. Enamasti tehakse parasiidi olemasolu kindlaks tekkinud sümptomite ja väljaheite proovi tulemusel. Pärast liigi kindlaks tegemist määratakse ravi, kasutusel on mitmeid efektiivseid ravimeid. Kõige lihtsam ja efektiivsem viis kuidas inimesed saaksid enda lemmiku tervist hoida ja seeläbi ka ennast kaitsta, on anda oma koerale regulaarselt ussirohtu ning koristada tema väljaheiteid. Oluline on käte pesemine ning tarvitada toiduks ainult hästi küpsetatud ja veterinaarkontrollis käinud liha.Nimetus Piiratud juurdepääs Koerte kuivtoidukoostise analüüs ja mõju(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Alekand, Gerda; Sillaste, ViiuKoerad on inimeste elus väga olulisel kohal. Hea omanik soovib oma lemmikule pakkuda parimat elu. Tihti parimate valikute tegemiseks külluslikus keskkonnas nõuab aega ja süvenemist. Kiire elutempo juures pole inimestel seda aega võtta ja valikud tehakse tihti reklaami põhjal ning pinnapealselt. Töö eesmärgist tulenevalt ja püstitatud ülesannete lahendamise põhjal selgus järgmist. Enim kasutavad omanikud oma koerte söötmiseks kuivtoite. Kuigi kuivtoitude ajalugu pole pikk, siis kasutamise mugavuse tõttu on nad jäänud turule püsima. Kuivtoidud on oma koostiselt sarnased ja pakenditel olev info on minimaalne. Tihti on teravilja sisaldus toidus suur ja selle peitmiseks nimetatakse teraviljasid erinevate nimede all. Kuivtoidud on väga tugevalt töödeldud, mis tapab küll viiruseid/baktereid kuid samuti ka toorainete kasulikke omadusi. Lisaks ei suuda kõrged temperatuurid lagundada alati hormoone, kui toit neid sisaldama peaks ja satuvad tagasi loodusesse. Kuivtoidud vajavad säilitusaineid, sest neid transporditakse üle maailma. Säilitusained peavad tagama, et toit oleks ohutu ka pika aja möödudes. Säilitusaineid tootjad pakenditele eraldi välja kirjutada ei soovi, ainukesena oli üks toidubränd eraldi välja kirjutanud E-ained. Need E-ained on sünteetilised või pool sünteetilised ning võimalike kõrvaltoimetega. Paljud küsitlustes osalenud annavad lisaks värsket liha koertele, aga enamasti söödetakse kuivtoiduga. Inimestele on oluline, et toit sobiks koerale, hind oleks taskukohane ja toidu kvaliteet sobiv. Enamus vastajatest usub, et kõrge hind ei tähenda alati kvaliteetset koeratoitu. Andmete võrdlusest selgus, et hinnas mängib rolli koera suurus (väikeste koerte toit kallim) ja eritoidud on hinnalt kõrgemad kuna on välja töötatud spetsiaalselt tervisehädadega koertele. Koerte toidus on kasutusel palju teravilja, mis ei ole koerale kergesti seeditav. Noortele koertele eelistatakse anda rohkem lihasaadusi ja vanematele rohkem teravilja. Keskkonna seisukohast on kuivtoitude transportimine ja säilitamine kõige soodsam variant. Kuid toidu valmistamine nõuab palju energiat ja kõrgetel kuumustel kahjustatakse tooraine häid omadusi. Tehased, kus koertele toite valmistatakse, on suured ja paiknevad eri riikides. Selleks vajavad tehased suuri tooraine koguseid, mida tuleb kohapeale transportida. Valmis tooted veetakse üle maailma, et igas riigis oleksid nende brändid esindatud. See nõuab, et koerte kuivtoit säiliks pikka aega. Aastast aastasse söövad koerad väga tugevalt töödeldud toite, mille head omadused on rikutud. See annab põhjust mõelda muudele lahendustele ja valida välja parim. Iga toiduga kaasnevad ohud ja väga oluline on toidu õige käitlemine. Kuigi kuivtoidud on töödeldud ja haiguseid ei tohiks kanda, siis on olnud ka erandeid. Eestil on eeliseid teiste maadega võrreldes. Meil on loomakasvatus veel keskkonnasäästlikum ja põllumaid palju. Lisaks on meil väga tugev ajalooline põllumajanduslik kogemus, mis looks eeliseid koerte toitude välja töötamisel. Veterinaaralast haridust on õpetatud pikka aega, mis aitaks välja töötada väga täiusliku ja sobiva toidu koertele. Protsess on kindlasti pikk ja nõuab palju aega, aga tulemus oleks seda väärt.Nimetus Piiratud juurdepääs Kosmeetikatoodete mõju inimesele ja keskkonnale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Pulk, Kätlin; Sillaste, ViiuTöö peamisteks uurimisülesanneteks olid: 1) anda ülevaade läbimüüdud kosmeetikatoodete kogustest; 2) uurida kosmeetikatoodete mõju keskkonnale, arvestades neis olevate lisaainete sisaldust; 3) anda ülevaade kui teadlik on tarbija ning uurida, mille põhjal tarbija toodangut valib. Kosmeetikatoodete statistilised andmed põhinevad Saarema Kaubamaja eelmise aasta oktoobri- kuni detsembrikuu tulemustest. Lõputöös on kirjeldatud kosmeetikatoodete liigitust erinevate nahatüüpide korral ning erinevatel aastaaegadel. Uuritavateks kosmeetikatoodedeks/ hügeenitoodetseks valiti duššigeelid, šampoonid, vedelseebid, kreemid. Kõikides nendes toodetes vaadeldi viite enam kasutavat lisaainet. Nende ainete põhjal koostati 24 erinevat tabelit, mille põhjal uuriti lisaainete mõju inimesele ja keskkonnale. Tõdeti, et kasutatakse nii looduslikke ühendeid, mille lagundamisega saab loodus ise hakkama, kuid palju kasutatakse sünteetilisi ühendeid, mis on nii inimesele kui loodusele kahjulikud ja mis ei lagune. Sünteetilisi aineid on lihtsam hankida ja nad on tunduvalt odavamad, kui looduslikud ained. Töö raames on vaadeldud kaubamaja müügitulemusi ja populaarseimaid brände, mida tarbijad eelistavad. Saadud andmete põhjal on koostatud läbimüügi graafikud, mis käsitlevad ostetud toodete koguseid (tükk) kolme kuu lõikes. Eraldi on tehtud graafikud populaarsemate brändide toodetega, kus on välja toodud šampoonide, vedelseepide, duššigeelide ja kreemide (näo ja käte) populaarsemad brändid. Kõikides toodetes, mida oli kokku 138, uuriti viite suurima sisaldusega koostisainet. Šampoonides leiti 20 erinevat kahjulikku ainet. Nende hulgas oli kümme toksilist ainet, neli bioloogiliselt mitte lagunevat ainet, kaks ohtlikku ainet veeorganismidele ja nelja aine hulgas oli ohtlik gaas, allergeen ja värvaine. Kreemides oli 17 kahjulikku ainet. Nende hulgas oli üheksa bioloogiliselt mittelagunevat ainet, neli ainet oli ohtlikud veeorganismidele, kolm toksilist ainet ja üks sünteetiline õli. Duššigeelide ainete anaüüsil leiti kaheksa kahjulikku ainet. Viis ainet oli ohtlikud veeorganismidele, kaks bioloogiliselt mittelagunevat ainet ja üks aine oli allergeen. Vedelseepides tuvastati 3 kahjulikku ainet. Nende hulgas oli ohtlik aine veeorganismidele, toksiline aine ja allergeen. Viimaseks uurimisülesandeks oli selgitada kui teadlik on tarbija ning mille põhjal ta tooteid valib. Selleks koostati küsitlus. Vastajaid oli kokku 44, kelle seas oli nii mehi kui naisi. Küsitlusest selgus, et tarbija valib tooteid hinna järgi. Autori arvates tuleks tarbija tähelepanu suunata ka koostisainetele, et nad teaksid, mida tooted sisaldavad. Hinna kõrval hakkaksid tarbijad suuremat tähelepanu pöörama ka lisaainetele. Inimesed soetasid endile tooteid erinevatest kohtadest.Nimetus Piiratud juurdepääs Läänemere levinumate kalaliikide populatsioonide muutuste võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-19) Han, Natalja; Sillaste, ViiuTöö käigus selgusid positiivsed ja negatiivsed tegurid, mis on mõjutanud ja mõjutavad Läänemerd tänapäeval. Esimene ja üks tähtsamatest on merel kalapüügi range reguleerimine. Euroopa riigid jälgivad väga hoolikalt erinevate kalaliikide populatsioone ja igal aastal vastavalt sellele muudab Euroopa Komisjon selle püüdmise kvoote. Arvestades seda tegurit, võime öelda, et tänapäeval on väga oluline mere seisund ja elusolendite seisund selles. Negatiivsed mõjusid tuvastatakse väga kiiresti ja mitte vähem kiiresti lahendatakse tekkinud probleeme. Teine oluline tegur on roheenergia areng ja selle populaarsus. Tänapäeval püüab üha enam riike täielikult üle minna roheenergiale. Tuulegeneraatorid on üks populaarsemaid energiaallikaid. Tuuleparkide mõju mereelustikule võib nende ehitamise ajal olla negatiivne, häirides mereelustiku elutsüklit ning hävitades nende elupaigad ja koelmud (kui need on ehitatud valel ajal). Kuid selle teema uurimise käigus selgus, et tuuleparkidel on vastupidi positiivne mõju: nad loovad kunstlikke riffe, mis on soodsad elupaigad erinevatele liikidele. Nende liikide populatsioonid kasvavad, kuna nad leiavad seal toitu ja elupaika. Kolmas tegur on Läänemere eripära. Läänemeri ise on päris mage – sellel on väga vähe ühendusi ookeaniga ja need, mis on olemas, on piisavalt väikesed, et tagada hea veevahetus. Jõed, mis sattuvad merre, on magevee allikad. Mõnede kalaliikede jaoks, nagu tursk, on see tegur kriitiline ja selle populatsiooni arv on olnud kriitiline juba aastaid. Lisaks sellele on veetemperatuuri tõus ja eutrofeerumine, mis ei sobi sellele liigile, nii et tursk on kohastunud elama jahedamas ja soolasemas vees ja ei suuda oma populatsiooni siin taastada. Aga samal ajal eutrrofeerumisega aitavad Läänemeres elavad rannakarbid, mis on näiteks lesta jaoks peamine toduallikas ja elavad kunstlikel riffidel. Nad saavad elada ja paljuneda seal ning samal ajal vett puhastada. Eutrofeerumise probleem võib tulevikkus kaduda. Neljas tegur on inimmõju. Enne ranget reguleerimist püüti kala suurel hulgal ja valel ajal. Seega on tagajärjeks meil näiteks see, et tursk Läänemeres lihtsalt lõppes. Tursk on paljudes riikides väga populaarne delikatess ja selle liha on väga kasulik. Kuid see tegur aitas kaasa asjaolule, et selle arvukus vähenes oluliselt ilma taastumise võimaluseta ja samal ajal muutus merekeskkond selle liigi jaoks sobimatuks. Ülepüük on põhjustanud palju kahju, kuid seda viga püüakse parandada, kuid see võib võtta üsna palju aega. Viies tegur on võõrliik. Ümarmudila tulekuga ilmus lestale agressiivne konkurent, kes paljunes väga aktiivselt, kuna Läänemere keskkond on tema jaoks sobiv. Ümarmudilad sõid rannakarpe väga palju, jättes lesta ilma võimalusest toituda. Samal ajal ei olnud rannakarpidel võimalust merd aktiivselt puhastada: nende keskmine suurus vähenes ja puhastamise tõhusus langes. Nende tegurite arvestamine aitaks tagada, et erinevate kalade populatsioonid muutuksid paremaks. Mõned neist, näiteks tuuleparkide populaarsus, on aidanud kaasa kalapopulatsioonide aktiivsele kasvule, millel on Läänemere keskkonnale positiivne mõju. Kuid sellised tegurid nagu võõrliigid ja inimfaktor kahjustasid vastupidi paljusid kalaliike, põhjustades tohutut kahju mere ökosüsteemile.Nimetus Piiratud juurdepääs Luuka seafarmi tegevus ja keskkonnaprobleemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Lindegron, Karl; Sillaste, ViiuRekonstrueerimata Luuka seafarm ohustas keskkonda. Vana seafarm ei tohtinuks praeguste piirmäärade tõttu üldse eksisteerida. Puudus lekkekontroll lägahoidlasse jõudvate kanalite üle ja ka lägahoidla kindlus – need tegevused tõid kaasa ka põhjavee reostumise. Lisaks eelnevatele probleemidele võis reostusele kaasa aidata ka lägalaotamine ebasobivatel tingimustel (talvel, külmunud maa) ning ümbruskonna kaitsmata põhjavesi. Lägahoidlast sattus õhku kergemini saasteaineid, sest puudus kattematerjal. Kütte- ja energiakulud olid suured, hooned olid soojustamata ja tehnika oli vana. Antud lõputöös keskenduti vastavalt eesmärgile ja sellest lähtuvatele ülesannetele vana ja rekonstrueeritud seafarmi võrdlusele ning keskkonnaohtude analüüsile. Töö käigus selgus. Rekonstrueeritud seafarm peab täitma mitmeid ettenähtud seadusi. Oluline seakasvatusel on hoonete olukord, lägakanalite ja lägahoidlate lekkekindlus, lägalaotamise lubatud aeg, kogus ja sigade heaolu. Töös selgitati, et ehitusel on kasutatud moodsaid materjale (PVC, EPS jne). Lägahoidla on valmistatud raudbetoonist ning seafarmi juhataja hindab selle kindlust heaks. Lägakanalid on ehitatud betoonist ja olemas on kontrollkaevud, lekete tuvastamiseks. Vedelsõnnikut laotatakse vastavalt seadustele. Vaid ühel korral on ette tulnud olukord, kui läga laotati valel ajal ebasoodsate ilmatingimuste tõttu. Sigade kasvatamiseks on olemas nõuetele vastavad sulud, puhke-, söötmis- ja sõnnikuala. Sigade kasvatamist käib iga kuu kontrollimas veterinaarkontroll. Seaduse järgi on ettenähtud kontroll kord aastas, kuid Aafrika seakatku leviku tõttu viiakse kontrolli läbi iga kuu. Praeguse farmi tegevus mõjutab lähedalolevaid majapidamisi. Peamiselt häirib naabruskonda kevadel ja sügisel toimuv sõnnikuvedu. Sõnnikuvedu toob kaasa tiheda liikluse, ööpäevaringse müra, tolmu ja ebameeldiva haisu. Olukorda analüüsiti nii keskkonnakontrolli uuringute kui ka elanike ja valla keskkonnanõuniku küsitlemise abil. Seafarmi ümbruses on kaitsmata põhjavesi, see tähendab seda, et vale läga laotamisega võib põhjavett reostada. Vana seafarmi tegevuse tõttu oli üheteistkümnest küsitletust kolmel majapidamisel vesi rikutud. Põhjuseks lägahoidla lekkekontrolli puudus ja vale lägalaotamine. Ülejäänud majapidamiste kaevud võisid puutumata jääda selle tõttu, et kaevud on sügavamad. Rekonstrueeritud sigala pole inimestele palju probleeme tekitanud. Ette on tulnud mõni üksik kord, kui kurdetakse halva lõhna ning lägalaotamisel liikluses tekkiva tolmu üle. Uuendatud seafarm on keskkonnale oluliselt ohutum kui seda oli vana. Farm ei ületa tegevuses lubatud piirmäärasid ning ei häiri väga palju ümbruskonna elanikke. Keskkonnainspektsiooni sõnul ei ole rekonstrueeritud seafarmil kehtivaid rikkumisi. Seafarm annab kogukonnale vähe töökohti selle kõrge automatiseerituse tõttu. Luuka seafarmi juhataja hinnangul võiks sigala territoorium suurem olla ning panustada rohkem bio-ohutusnõuetele. Lägakanalitest tekkiv ammoniaak tuleks tema ettepanekul suunata otse õhku, et see ei jääks ruumi. Lägalaotamismasinatel peaks olema GPS-süsteem vältimaks topeltlaotamist samale kohale. Tulevikus on vaja ära vahetada söötmisliinid, sest need hakkavad amortiseeruma. Lägalaotamine võiks toimuda siis, kui pole pikka aega olnud kuiv aeg. Tiheda liiklusega tekkiv tolm häirib mitmeid majapidamisi ja pikemas perspektiivis on see tervisele kahjulik; selle probleemi lahendus oleks tee katmine asfalti või mõne muu mittetolmava materjaliga. Edaspidi vältida läga laotamist nädalavahetustel.Nimetus Piiratud juurdepääs Põlevkivituha taaskasutamisest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kislar, Raimond; Sillaste, ViiuAntud töös sai käsitletud erinevaid kasutusel olnud/olevaid põlevkivituha taaskasutusmeetodeid. Põlevkivituhal on palju häid omadusi, millest tingituna on võimalik tuhka vaadata kui ressurssi. Näiteks leiab põlevkivituhk oma sideainelistest omadustest tingituna laialdast kasutust erinevates ehitusvaldkondadest ning tänu kõrgele pH-le ja kaltsiumi sisaldusele leiab tuhk kasutust põllumajanduses. Põlevkivituhka tekib igal aastal miljoneid tonne, kuid nendest miljonitest tonnidest leiab taaskasutust ainult väga väike protsent. Praeguste taaskasutusmeetodite juures on selge, et kogu aasta jooksul tekkivat põlevkivituha kogust on pea võimatu ära kasutada. Tekkivad kogused on selleks lihtsalt liiga suured. Tekkivat tuha kogust silmas pidades on töös käsitletud taaskasutusmeetoditest kõige suurema potentsiaaliga kaeveõõnte täitmine. Hetkel teadaolevatest meetoditest oleks kaeveõõnte täitmisega võimalik ära kasutada kõige suurem kogus põlevkivituhka. Vaja on veel täiendavaid uuringuid, et kindlaks teha, millised võivad olla antud tegevuse mõjud keskkonnale, eelkõige põhjaveele. Nagu juba öeldud, siis on võimalik põlevkivituhka vaadata kui ressurssi, kuid ennekõike tuleb meeles pidada, et tegu on siiski ohtliku jäätmega, mis võib valesti käideldes olla kahjulik nii keskkonnale kui inimtervisele.Nimetus Piiratud juurdepääs Raskmetallide ühendite sisaldus Eesti mereadrus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Alting, Gerda-Käddi; Sillaste, Viiu; Liina EdesiRaskmetallide ühendid satuvad veekeskkonda intensiivse inimtegevuse tagajärjel ning peamiselt paiksetest saasteallikatest nagu tööstustegevus ja reoveepuhastusjaamad. Veekeskkonda sattudes akumuleeruvad raskmetallide ühendid vee-elustikku (kalad, merevetikad) ning võivad sattuda läbi ökoloogilise toiduahela inimeste organismi. Merevetiktaimed moodustavad rannikualadele iga-aastaselt mereadruvallid, mida on kogutud ja kasutatud, kui kodumaist ressurssi, juba ka varasemalt orgaanilise väetisena. Lisaks on mereadru lubatud kasutada mahepõllumajanduses ning seega on äärmiselt oluline, et kasutatav orgaaniline väetis (mereadru) vastaks mahepõllumajandustootmise nõuetele ning oleks ümbritsevale keskkonnale ja inimeste tervisele ohutu. Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti erinevatelt rannikualadelt pärit mereadru raskmetallide ühendite sisalduse kohta. Üheski mereadru proovis ei ületanud raskmetallide kontsentrastioon keskkonna kvaliteedi piirväärtuseid bentoses. Vastava tulemi põhjal võib öelda, et mereadru kasutamisega ei kaasne ohtu ümbritsevale keskkonnale ega inimeste tervisele. Lähtudes aga mahepõllumajanduses kasutada lubatud orgaanilistele väetistele sätestatud raskmetallide ühendite piirväärtustest võib järeldada, et Kuunsi, Kastna ja Borbby rannast kogutud mereadru on igati sobilik kasutada mahepõllumajanduses orgaanilise väetisena. Kõigis seitsmes analüüsitud proovis jäid Pb ja Hg kontsentratsioonid kehtestatud piirväärtustest madalamateks. Küll aga Klooga-Ranna (Cd - 1,16 mg kg-1), Kalvi (Ni - 25,8 mg kg-1), Atla (Cd - 1,02 mg kg-1) ja Mäebe (Cd - 0,975 mg kg-1) rannast kogutud ning analüüsitud mereadru sisaldas Cd ja Ni ühendeid üle lubatud piirväärtuste (piirväärtused vastavalt 0,7 mg kg-1 ja 25 mg kg-1) ning soovitatavalt ei ole nendest piirkondadest korjatud mereadru kasutamine mahepõllumajanduses sobilik. Kehtestatud piirväärtuste ületamised ei olnud väga kõrged, kuid sellegipoolest märkimisväärsed. Kasutades orgaanilise väetisena Eestist kogutud mereadrumassi, oleks täiendavalt vajalik uurida, millistes kontsentratsioonides raskmetallide ühendid kanduvad erinevatesse taimedesse. Mahepõllumajanduse seaduse kohaselt on merevetikate kasutamine orgaanilise väetisena lubatud, kuid seaduses ei ole nende kohta sätestatud eraldi raskmetallide ühendite piirväärtuseid. Antud töö tulemustest saab järeldada, et raskmetallide piirväärtuste kehtestamine merevetikates oleks äärmiselt oluline ja vajalik, sest erinevatest piirkondadest pärit mereadrumassi raskmetallide ühendite kontsentratsioon oli väga varieeruv ning ületas seadusandluses reguleeritud mahepõllumajanduses kasutada lubatud orgaanilistes väetistes sätestatud raskmetallide ühendite piirväärtuseid. Lisaks on erinevate uurimustööde põhjal tehtud kindlaks, et merevetikatesse kontsentreerunud raskmetallide ühendid kanduvad edasi taimedesse (aedsalat, punapeet, porgand ja spinat), jõudes seeläbi inimeste organismi. Läbiviidud uuringu põhjal ei ole võimalik terviklikult ja üldistavalt Eesti rannikualadele kanduva mereadru raskmetallide sisaldust hinnata, kuna seitse mereadru proovi ei ole kindlasti piisav hulk põhjalike järelduste tegemiseks. Oluline oleks jätkata ka järgnevatel aastatel mereadru raskmetallide ühendite sisalduste uurimisega, et saada terviklikum ülevaade Eesti erinevate rannikualade mereadru kohta ning lisaks selgitada välja reostuse täpsemad põhjused. Erinevate õigusaktidega on sätestatud piiranguid, et ohjata raskmetallide ühendite sattumist keskkonda. Tuleb tõdeda, et ainuüksi kontrollimeetmetest tihtipeale ei piisa, et vähendada raskmetallidest tulenevat reostuskoormust keskkonda. Tihtipeale ei jõua järelevalveasutused (keskkonnainspektsioon, toiduamet) kõikide nõuete täitmist kontrollida (Hg kontsentratsioon kalades). Seega on väga oluline selgitada erinevatele osapooltele, milliseid raskmetallide ühendeid keskkonnas leidub, kuidas need tekivad ja keskkonda satuvad ning millist ohtu need võivad põhjustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Surugaasi kasutamine transpordis ja selle keskkonnamõju(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Mäesalu, Kady; Sillaste, ViiuFossiilne kütus on orgaanilise päritoluga kütteaine, mis on tekkinud umbes 300-500 miljonit aastat tagasi. Fossiilkütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, mille varud ammenduvad looduses kiiremini kui taasmoodustamine toimub. Peamised fossiilkütused on nafta, kivisüsi, põlevkivi, turvas ja maagaas. Lõputöö eesmärkidest lähtuvatele ülesannetele vastavalt kujunes lõputöö struktuur. Vastavalt sellele käsitletakse esmalt fossiilsete kütuste olemusest, kasutamist ja keskkonnaprobleem. Maagaasi peamine komponent on metaan ning vähesel määral sisaldab etaani, propaani, butaani ning väärisgaaside segu. Lisaainete segu ja kogus oleneb maagaasi leiukohast. Maagaasis on metaani umbes 98%, samuti sõltub leiukohast. Maagaasist on võimalik saada erinevaid gaaskütuseid: surugaasi (CNG) ja veeldatud gaasi (LNG). Surugaas ja veeldatud gaas koosnevad mõlemad metaanist. Lisaks on olemas veeldatud naftagaas (LPG), mis koosneb propaanist, butaanist ja teistest hargenenud ahelaga alkaanide segust. Kaasajal pööratakse järjest suuremat tähelepanu maagaasile, mis on komprimeeritav või täiendavat ka biogaasiga. Surugaas on kokkusurutud maagaas gaasilises olekus, mis komprimeeritakse rõhuni 250 bar. CNG on kõige puhtama põlemisprotseduuriga kütus, sest põhikomponendiks on metaan. Täielikul põlemisel muundub metaan süsihappegaasiks ja veeauruks. CNG loetakse taastuvaks loodusvaraks, sest kui maagaasi varud ammenduvad, siis saab seda asendada biogaasist pärit biometaaniga. Töös antakse ülevaade surugaasi kasutamise trendidest maailmas ja Eestis. Eesti Gaasi AS-i andmetel on surugaasi müük Eestis tõusu teel. 2018. aasta seisuga müüdi CNG-d 8 miljonit m3 ning prognoositakse müügitõusu. AS Eesti Gaasi üheks plaaniks on rajada kogu Eestit katvat CNG tanklate võrgustikku. Hetkel on Eestis 11 CNG, mis on püsitatud Eesti Gaasi AS-i poolt ja Alexela Energia OÜ on ehitanud neli ning neli tanklat on ehitamisjärgus. Surugaasil töötavate autode arv on kasvanud aastate jooksul. Maailmas on ligikaudu 18 miljonit sõidukit, mis kasutavad kütusena CNG-d. Eestis on liikvel kuskil 2460 sõidukit. Surugaasil töötavat autot on sama lihtne tankida, kui diislil või bensiinil sõitvat sõidukit. Kui võrrelda erinevaid kütusete hindasid, siis maagaasil töötav auto on inimestele kõige hinnasõbralikum. Ühes aastas säästaks inimene surugaasil töötava autoga diiselkütuse pealt ca 600 eurot ning bensiini mootoriga üle 900 euro. Euroopa riikides on CNG järgi kõige suurem nõudlus Itaalias, kus rohkem kui miljon sõidukit kasutab CNG-d. See tuleneb sellest, et CNG hind on võrreldes diisli hinnaga poole odavam. Maagaasi võib pidada kõige puhtamaks fossiilseks kütuseks, sest täielikul põlemisel eraldub süsinikdioksiid ja veeaur. Võrreldes maagaasi nafta ja söega siis õhuheitmeid tekib maagaasi kasutamisega tunduvalt vähem. Euroopa Liit on paika seadnud „Kliima- ja energiapoliitika raamistiku aastani 2030“, mille eesmärgiks on suurendada transpordisektoris taastuvaenergia kasutamist kütusena ja CO2 heitmete vähendamist. Surugaasi tanklad on ehitatud selliselt, et võimalikud riskid ja mõjud ümbritsevale keskkonnale ning inimasutusele oleksid minimaalsed. Tanklad on tavaliselt varustatud vastavalt nõuetele, pulberkustutid, hoiatusmärgid, avariinupp. Õnnetuse või avarii korral võib tekkida erinevaid kahjustusi tanklat ümbritsevale taimestikule, hoonetele, seadmetele ning isegi inimestele. Gaasi süttimisel tekkiv leek on nähtav, samas põlemis ulatus ja levik sõltuvad gaasi hoiustamisest. Kui gaas kohe pärast mahutist väljapääsemist ei süttinud tekib gaasipilv. Pilv levib mööda ruumi laiali ning liikumissuund oleneb tuulest, rõhust ja kompressoorihoone ventilatsioonist. Õnnetuste vältimiseks peab kõikidel surve all olevatel mahutitel/seadmetel olema tunduvalt suurem maksimaalne vastupanurõhk, et tagada ohutus. Lõputöös püstitatud eesmärgid said täidetud. Töö esimese peatükis anti ülevaade erinevatest kütuste liikidest ja olukorras. Teine peatükk on pühendatud surugaasi mõiste selgitamisele ning võrreldakse erinevaid gaasikütuseid. Kolmandas peatükis on ülevaade surugaasi tanklate kohta, palju neid on ehitatud, millised need välja näevad ning kuidas toimivad. Kolmandas peatükis on alapeatükid, kus kirjeldatakse, millised on surugaasil töötavad autod. Uuriti, kui palju on odavam sõita surugaasil töötava autoga võrreldes diiselkütust kasutava autoga. Neljandas peatükis on juttu CNG kasutamisest Euroopa riikides. Viimane peatükk on pühendatud keskkonnamõjule, et kui palju puhtam kütus on CNG võrreldes teiste fossiilkütustega.Nimetus Piiratud juurdepääs Taastuvad energiaallikad Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-18) Parve, Hendrik; Sillaste, ViiuLõputööna koostati taastuvatest energiaallikatest, mida kasutatakse Eestis.Nimetus Piiratud juurdepääs Taastuvenergia tootmise perspektiivid biogaasijaama juhtide hinnangul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Puks, Peter; Sillaste, ViiuBiogaasi tootmine põllumajanduse jääkproduktidest, anaeroobsel meetodil, ei ole Eesti põllumajandusettevõtjatele uus ja tundmatu tootmisala. Oskusteavet ja informatsiooni kättesaadavust loevad ettevõtjad täna piisavaks, ehkki valdkonna arengutoetused on ELi madalaimad. Vajalikku teavet ja kogemusi on biogaasijaamade arendajad saanud naaberriikidest, kus on samadel tingimustel biogaasitootmine arenenum. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade Eestis kasutatavatest biogaasi tootmise tehnoloogiatest, vastavast õigusloomest ja selgitada olemasolevate, (viie) põllumajanduslikul toorainel töötava biogaasijaama juhtide hinnanguid biogaasi tootmise hetkeseisust ning arenguperspektiividest taastuvenergia tootmise valdkonnas. Lõputöö esimene, teoreetiline osa baseerub erialakirjandusel ja sekundaarsetel andmeallikate arutelul. Töö teine osa koosneb biogaasijuhtide poolt antud hinnangute analüüsist ja hetkeseisu ülevaatest, mille tulemusena on selgitatud arenguperspektiive ning neid pärssivaid asjaoludsid. Analüüsi tulemusena tuuakse välja soovitused valdkonna arenguperspektiive takistavate asjaolude mõjutamiseks. Töö eesmärgile vastavalt selgus, et täna toodavad Eestis biogaasi põllumajanduse jääkproduktidest, peamiselt sea- ja veisesõnnikust viis biogaasijaama: Jööris, Aravetel, Oisus Vinnis ja Ilmatsalus. Seda on võrreldes naaberriikidega siiski vähe. Põhjuseks võib töö analüüsi põhjal võib välja tuua esmalt selle, et praegusel hetkel ei ole Eestis põllumajandusettevõtete näidetel ühtki tõsist edulugu, mis motiveeriks sh ka väiksemaid põllumajandusettevõtteid biogaasijaamade rajamisse oma kapitali investeerima. Biogaasijaama juhtide hinnangutel on pikk tasuvusaeg ja vähene kindlustunne kasumlikkuse saavutmise suhtes peamisteks põhjusteks, miks ei julgeta nii kapitalimahukaid investeeringuid ette võtta. Oluliselt mõjutab ka oma- ja võõrkapitali vahekord (laenud ja toetused) ning laenukapidali intressimäär ettevõtte tasuvust. Infot toetusmeetmete kohta hindavad aga juhid piisavaks. Perspektiivseks peetakse koostööprintsiibil tegutsevaid biogaasijaamu. Jaama juhtide hinnangul annab neis ettevõtetes tekkiv sünergia eelise, et kokku hoida arendus- ja investeerimiskuludelt ja tagada sel viisil maksimaalne gaasitoodang. Nii omatakse ühtset hooldusmeeskonda, varuosade parki, korraldatakse ühtset elektri- ja soojusenergia müügi- ning bilansihaldust. Üksiküritajana tegutseva Jööri jaama juhi arvates gaasitootmine pigem tulus ei ole, sest vajalik omada ning hallata terviklikku ettevõtteportfelli nii põllumajandus- kui ka gaasitootmise valdkonnas. Kõik gaasijaamade juhid on märkinud ettevõtte võimalust soojuse- ja elektri koostootmiseks. Biogaasijaama juhtide hinnangul on oluline ja perspektiivne toodetud elekter ja soojus müüa avatud turule ning sellel puhul on vajalik korraldada müük viisil, et oleks tagatud võimalikult kõrge hind müüdavale toodangule. Enamiku Eesti põllumajanduslike biogaasijaamade põhiline baastooraine on eelkõige veiste ja sigade läga ning sõnnik. Üheltpoolt annab see kääritites toimuvale käärimisprotsessile suure stabiilsuse, kuid teisalt on läga ja sõnnik suhteliselt madala kuivaine- ja energiasisaldusega toorained. Seega on oluline ka Lisasubstraatide olemasolu, mis Lisavad gaasitootlikkust. Juhid hindavad substraatide saadavust piisavaks. Tooraine logistikakulude optimeerimine ning lähikonnas energiarikkamate Lisasubstraatide olemasolu võivad ettevõtte kasumlikkust oluliselt suurendada. Biogaasitootjad on seadmete investeeringuvajadust ja suutlikkust hinnanud tagasihoidlikumaks, põhjendades seda investeerimise vähese võimega. Oisu ja Jööri jaamad planeerivad investeerida lähiajal uue gaasimootori soetamisse, mis võimaldab järjepideva gaasitootmisprotsessi tagamist, sh ka siis, kui teine mootor on hoolduses. Minimaliseerides käärimisjääkide transpordikulusid hoidlatesse/laguunidesse ning hilisemaid laotamisega seotud kulusid põldudele, on samuti eelduseks gaasitootmisettevõtte kasumlikkuseks. Tavapäraselt kääritusjääke müügiks ei planeerita, küll aga antakse seda substraatide eest vastutasuks neid vajavatele põllupidajatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et biogaasijaamade majanduslik perspektiivikus Eestis pole veel ennast tõestanud, sest valdkonnas valitsev hetkeolukord ei sisenda ettevõtjatele kindlustunnet. Seevastu Eestis farmid on suured ning kaasaegsed, mis parandab baaseeldusi biogaasitootmise projektide arendamiseks tulevikus.Nimetus Piiratud juurdepääs Tekstiilkiud tänapäeva rõivastes - nende mõju keskkonnale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Püss, Kristel; Sillaste, ViiuDiplomitöö ülesannete lahendamiseks kasutati järgmisi uurimismeetodeid: kirjandusallikate analüüs, tekstiiltoodete koostise iseloomustamiseks ja üldistuste tegemiseks graafikute koostamine, graafikute analüüs, info uurimine seotud organisatsioonidelt. Diplomitöö valmimise käigus selgus, et tekstiilkiudude kasutamine toob kaasa erinevaid keskkonnprobleeme nii tootmisprotsessi silmas pidades kui ka tarbimis- ja taaskasutusaja lõppedes. Sünteetiliste kiudude valmistamisel saavad alguse keskkonnaprobleemid, millel on seos fossiilsete kütuste tootmise keskkonnaohtlikkusega. Edasi järgneb kiu tootmisega seotud tehnoloogiate keskkonnaoht seoses erinevate kemikaalide kasutamisega. Tekstiilitööstusega kaasnevad keskkonnamõjud tulenevad vahendite ebatõhusast kasutamisest- kulutatakse palju energiat ning tootmiseks vajaminevaid materjale tarbitakse ebaefektiivselt. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas ja kasutatakse palju kemikaale. Looduslikud tekstiilkiud on küll kordades nahasõbralikumad, aga nende tootmisel tekib samuti keskkonnamõju. Näiteks kulub puuvilla kasvatamiseks märkimisväärne kogus vett, lisaks tuleb arvestada kasutatavate taimemürkide ja keemiliste väetiste mõju keskkonnale. Üheks probleemiks on ka see, mida teha riietega, mida enam ei vajata. Kuidas need tekstiilkiud jäätmetena keskkonda mõjutavad. Fliispusad on valmistatud peamiselt polüestrist. Polüester aga on naftapõhine kangas ning selle kõdunemiseks prügimäel võib kulub kuni 500 aastat. Üheks lahenduseks oleks taaskasutus, kuid see toob kaasa järgmised probleemid näiteks nõudluse puudumine taaskasutatavatele rõivastele. Lahenduseks oleks mõistlik tarbimine üksikisiku tasandil. Selleks tuleks inimesi informeerida tekstiilitööstuse mõjudest ning taaskasutuse olulisusest. Ettepanekuteks on korraldada keskkonnamõjusid teavitavaid kampaaniaid. Vajalik on ka noorte teadlikkuse tõstmine erinevate õppeprogrammide läbi (Prügi VaheTund). Lisaks vabatahtlike aktivistide ja valdade koostööl annetatud riiete toimetamine abivajajateni. Pidevalt võime lugeda erinevatest keskkonnaprobleemidest. Üha enam muutub aktuaalseks keskkonnasäästlik tegevus. Kuid vähe pööratakse tähelepanu üha kasvavale tarbimisele just tekstiiltoodete vallas. Igasugune tootmine avaldab mõju keskkonnale, tuleb tähelepanu pöörata ka rõivatööstustele. Märkimisväärselt on kasvanud rõivaste tarbimine, kuid üha vähem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ja rõiva kasutusajale.Nimetus Piiratud juurdepääs Väärismetallid elektroonikajäätmetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Viira, Kunnar; Sillaste, ViiuTöös esitati olulised seisukohad, mis puudutavad elektroonikaseadmeid ja nende koguseid Eestis. Seadusandluses kirjeldatud elektri- ja elektroonikaseadmete grupeeringust keskenduti käesolevas töös IT- ja telekommunikatsiooniseadmetele ning tavatarbijale määratud seadmetele. Kõigist 10 valdkonnast, mis seaduses on välja toodud, on eelnimetatud just need, kus on kõige rohkem väärismetalle sisaldavaid trükkplaate. Elektroonikajäätmete liikumise jälgimiseks loodud registrid on andmemahukad ja suudavad anda hea ülevaate Eestis toimuvast. Olemasolevate registrite võrdluses selgus, et PROTO´s ei kajastu terviklik pilt tekkivatest jäätmetest. Põhjuseks on see, et elektroonikaromusid võivad koguda ka jäätmekäitlejad iseseisvalt. PROTO annab ülevaate ainult tootjate või tootjateühenduste poolt turule lastud ja väljaveetavate seadmete kohta. Elektroonikaromude kogumisel üle Eesti probleeme ei leitud. Tootja ühendused on loonud kindla logistikavõrgustiku, kuhu kuulub suur hulk ettevõtteid. Lisaks erinevatele transpordi- ja logistilisi lahendusi pakkuvatele ettevõtetele on Eestis ka elektroonikaromude töötlemisega tegelevaid ettevõtteid. Üks elektroonikaromusid töötlevaid ettevõtteid on AS WeeRec, kus seadmed demonteeritakse, sorteeritakse ja pressitakse edasiseks töötluseks välismaal. Teine elektroonikaromusid töötlev ettevõte on OÜ Kesto. Kesto OÜ tegeleb lisaks seadmete demonteerimisele ja saadud toorme sorteerimisele ka trükkplaatide purustamisega enne järeltöötlusesse saatmist. Uurides erinevaid statistilisi andmeid leiti, et Eesti-sisene jäätmeteke ületab selgelt importi. Peale selle puuduvad Eestis otsesed teised väljundid elektroonikajäätmetest vabanemiseks. Töötlemine ja teised töös kirjeldatud väljundid on märgatavalt väiksemad, kuid nende suurenemise osakaalu on märgata. Hetkel ületavad Eestist eksporditavate elektroonikajäätmete kogused selgelt imporditavaid koguseid. Trükkplaatide liigitamine toimub peamiselt seadme demonteerija eelistuste alusel. Peamine, mille järgi plaatide liigitamine toimub, on plaadis olevate väärismetallide kogused. Kirjandust uurides selgus, et kõrgeima väärismetallide hulgaga tavatarbijale määratud seadmetest on mobiiltelefonide trükkplaadid. Seetõttu on nende kokkuostu hinnad ka teistest tunduvalt kõrgemad. Töös kirjeldati trükkplaatidest väärismetallide kättesaamiseks nii sulatus- kui keemilisi protsesse, millest enam keskenduti just viimastele. Keemilistes ehk hüdrometallurgilistes protsessides leostatakse tahke materjal mõne söövitava lahustiga, jaotatakse saadud lahus komponentideks ja puhastatakse ning lõpuks eraldatakse väärismetallid tekkinud lahusest. Sobivate kemikaalide ja võtete valikul tuleb lähtuda nende hinnast, protsessi keerukusest ja vajalikest tingimustest ning loomulikult ohusest tervisele ja keskkonnale. Sulatus- ehk pürometallurgilised protsessid põhinevad metallide keemilistel ja metallurgilistel omadustel. Parima tulemuse saamiseks tuleb omavahel kombineerida erinevaid meetodeid. Näiteks Belgias asuv väärismetallide rafineerimistehas Umicore kasutab peale metallide sulatusprotsessi läbimist väärmistallide eraldamiseks leostamist ja elektrolüüsi.Nimetus Avatud juurdepääs Veepäev 2017(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Sillaste, ViiuPäevakava:9.00-09.10 Avamine - keskkonnaminister Marko Pomerants9.10-9.50 Vesi meis ja meie ümber - professor Viiu Sillaste Tallinna Tehnikakõrgkool9.50-10.30 Puhas vesi on Eesti rikkus - Margus Ameerikas Baltic Agro AS arendusdirektor10.30-10.50 Virgutuspaus vee joomiseks10.50-11.30 Põhjavee keemiline seisund Eestis - Kristiina Kebbinau Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia hüdrogeoloog11.30-11.55 Mineraalvete degusteerimine ja alkoholivaba kokteili valmistamine - Galina Borissova mikrobioloog/tehnoloog11.55-12.00 Päeva lõpetamine