Lõputööd (kõik)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (kõik) Märksõna "Architecture--Applied Architecture--3D Software" järgi
Näitamisel1 - 9 9-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 3D Skanneri Juurutamise Võimalused Tallinna Tehnikakõrgkooli Mõõtetehnika Laboris(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Grundsten, Siim; Vainola, VelloLõputöö "3D skanneri juurutamise võimalused Tallinna Tehnikakõrgkooli mõõtetehnika laboris" eesmärk oli uurida 3D skannereid, anda informatsiooni nende võimalikest kasutusaladest ja soovitada sobivat seadet Tallinna Tehnikakõrgkooli mõõtetehnika laborisse. Ülevaate saamiseks tuli välja tuua parameetrid, millega on võimalik skannereid omavahel võrrelda, ning uurida, milliseid tarkvarasid on tarvis 3D mudelite loomiseks. Lõputöö esimene osa käsitleb mitmesuguseid 3D skannerite mudeleid. Lähemalt kirjeldatakse seadmete tööpõhimõtteid ja parameetreid; selgitatakse, mis vahe on aktiiv- ja passiivskanneritel ning millised näitajad mõjutavad seadmete töö kvaliteeti. Lisaks tuuakse välja skannerite kasutamisvaldkonnad. Näiteks meelelahutusäris annab 3D skanner võimaluse luua madalama eelarvega eriefekte, arheoloogias aga saab digitaalselt salvestada ajaloolisi esemeid ja talletada vajalikku informatsiooni mõne tuleviku restaureerimistöö tarbeks. Samuti leiab 3D skannerile laialdast kasutust tööstuses: kvaliteedi kontrolli puhul saab mõõta detailide gabariite ja välja selgitada deformatsiooni kohti; pöördprojekteerimise korral annab skaneering detaili täpsete mõõtmetega digitaalse koopia ja see võimaldab eset CAD programmi abil täiustada. Teises osas antakse ülevaade 3D skaneerimise teenust pakkuvatest firmadest Eestis: iseloomustatakse firmat ja tuuakse välja ettevõtte peamised tegevusalad. Lisaks kirjeldatakse, millise tehnoloogiaga skannereid (enamasti aktiivskannereid) need firmad kasutavad ning millistele sihtrühmadele nende teenused on suunatud (peamiselt tööstusele ja avalikule sektorile). Peale selle loetletakse, milliseid 3D skaneerimise teenuseid Eestis üldse pakutakse, alustades hoonete mõõtmisest ja lõpetades hambaproteeside valmistamisega. Viimases osas on vaatluse all mitu erinevat 3D skannerit. Peatükis kirjeldatakse nende skannerite häid ja halbu külgi, selgitatakse erinevaid parameetreid ning loetletakse skannerite kasutusvõimalusi. Teada saab ka seda, kas tegu on tavakasutajale või tööstusettevõttele sobiliku seadmega. Tabelis on märgitud skannerite resolutsioon, mõõtmistäpsus ja hind - see annab hea ülevaate töös käsitletud seadmetest. Lisaks on eraldi koondtabelis välja toodud üheksa erinevat tarkvaraprogrammi, millega saab punktipilvest teha sobiva faili ja CAD programmis edasi töötada. Kuna Tallinna Tehnikakõrgkooli mõõtetehnika laborisse sobivale skannerile olid eelduseks võimalikult punktuaalne mõõtmistäpsus (umbkaudu 0,01 mm) ja portatiivsus, et seadet oleks võimalik kaasas kanda, siis lõpetuseks soovitataksegi laborisse kahte skannerit: Nikon ModelMaker MMDx ja Creaform HandySCAN 700. Mõlemad nimetatud seadmed peaks oma mõõtmetelt olema pigem väiksemad kui suuremad, kuid piisavad, et skanneriga oleks mugav ümber käia ja see oleks sobilik laboris kasutamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Admiraliteedi basseini ümbruse planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pintson, A; Künnapu, VilenAdmiraliteedi basseini ümbruse planeeringuprojektNimetus Piiratud juurdepääs Eesti Loodusmuuseum(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Riso, Melissa; Kesler, HindrekDiplomitöö tegeleb Eesti Loodusmuuseumi uue hoone projekteerimisega. Projekti aluseks on võetud „Eesti Loodusmuuseumi arengukava 2013-2017“ ruumiprogramm. Eesmärgiks oli luua uus ja huvitav muuseumi hoone, avarate näitusepindadega. Diplomitöö peamised eesmärgid on: 1. Luua muuseumi külastajatele interaktiivne keskkond, mis annab võimaluse ennast harida nii hoones sees, kui ka väljas. 2. Luua võimalus muuseumi kogude suurenemiseks ja arenemiseks. 3. Luua hoone, mis aja jooksul saab osaks ümbritsevast looduskeskkonnast ja kutsub inimesi saama osaks loodusest. Muuseum mis toob looduse lähemale. Asukoha valikul sai määravaks kaugus südalinnast, mis on kõigest 3 kilomeetri kaugusel. Kiired ühendused linnaga ning ümbritsev looduskeskkond. Töö aluseks võetud arengukava ruumiprogrammis on tehtud väiksed mahulised muudatused, vastavalt vajadusele.Nimetus Piiratud juurdepääs Kunsti ja digitaalmeedia keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Konstantin, Rõbkin; Kadarik, OttLõputöö ülesandeks on projekteerida Tallinna Meremuuseumi ehk Vesilennukite angaaride kõrvale Kunsti ja digitaalmeedia keskus ning pakkuda ette arhitektuurne visioon ümbritsevast maa-alast. Käesolev töö on suunatud kogu Eesti tulevikule.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Tallinna keskusala planeerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põlluaas, Kristo; Kadarik, OttKäesolev diplomitöö käsitleb endas mahulist planeerimisprojekti Põhja-Tallinnas Kopli ja Reisijate tänavate vahelisel alal, Balti jaama vahetus läheduses, muutmaks piirkonda inimsõbralikuks ja avatuks külastajatele. Töö keskendub kalamajas ühe enim läbikäidavamale kvartalile, olles ühenduslüliks Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahel. Inspireerivaks teema valiku juures oli idee rajada linnaosale keskusala ja kujundada olemasoleva turu struktuuri ja toimimist ümber. Diplomitöö idee on rajada Põhja-Tallinnasse linnaosa ühendav multifunktsionaalne äri- ja loome kvartal, mis ühendab uusi ja olemasolevaid elukvartaleid. Töös jääb tähelepanu keskmeks linnakodanik ja kohalik elanik. Planeeringuala kvartalit läbivad laiad jalakäiguteed ja seda läbi kvartali risti- kui ka pikisuunaliselt. Keskuseala ideed rõhutavad mitmete uute märgilise tähtsusega asutuste toomine kvartalisse, mis soodustavad alal suuremat läbikäidavust. Ajaloolistest turuhoonetest kasvavad välja uue kuvandiga turuplats ning kaubaduspinnad koos ümbritsevate äripindade ja loomealadega. Planeeringuala lõunapoolsesse külge jääb kortermajadega elamukvartal, mida toetavad vaba aja veetmise võimaluste ja sportimisvõimaluste olemasolu. Elupinnad loovad rahuliku sümbioosi keskusala energia ja õdusa Kalamaja keskkonna vahel, pakkudes elanikele privaatsust, kuid asudes ise mõne minuti kaugusel linnamelust. Kvartalite keskele on rajatud uus trammitee koos pargi ja haljastusalaga, mis pakub puhkeala koos teenuste ja poodidega. Ühtlasi on uus telg ühenduslüliks liikumistrajektooridele linnaosade vahel ning seob omavahel haljastuse ja käiguteed. Kvartal täiustab ja aitab kaasa sünergiale, mis Kalamaja ja Põhja-Tallinn täna pakuvad.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna uus Keskturg(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Jakobson, Karl-Johan; Tammik, ToivoTallinna Keskturg on olnud osa inimeste elust – kohalikele ning neile, kes kaugemalt külastama tulevad. Turu avanemisest on see kutsunud inimesi nagu magnet. Tänane probleem seisneb selles, et turg on vananenud ja roostes pärast aastakümneid klientide ja müüjate külastust. Ma pakun alale uue lahenduse – likvideerida enamus, mis seal praegu asub ning luua turule uus hoone. Varem või hiljem laguneb turg täielikult ning mida varem me tegutseme, seda suurem on võimalus, et sinna taaskord elu sisse lüüa. See ei ole täielikult hääbunud koht, kuid see oleks, kui miskit ette ei võeta. Täna on seal palju välitingimustes turulette ja samuti üks turuhoone. Lahenduseks pakun ma rohkem avatud variandi – rajada üks suurem maht ning tagada sellele rohkem funktsioone. Võimalikuks osutuvad suvised väliletid, multifunktsionaalne saal, lastele pühendatud ruum mängimiseks ning avatud rendipinnad erinevatele poodidele. Projekteeritav hoone ise on avatud igale küljele ning sisehoovile, kus peamine tegevus toimub. Viilkatus kombineerib 1. ja 2. korruse mahud üheks. Haljastuseks on kasutatud Jaapani vahtraid, mis toovad unikaalse vaate Tallinna linnaruumi tänu oma punasele värvusele. Ma usun, et Tallinna Keskturu probleem on selge, nüüd on vaja leida lahendus, mis on funktsionaalne ning tagab unikaalse ruumi.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste Sõlm(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikka, Helen; Süda, KaiDiplomitöö „Ülemiste Sõlm“ põhieesmärgiks oli luua Ülemistele multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja esinduslik ühistransporditerminal, mis koondab endasse Rail Balticu raudteejaama, Elron rongide peatuse ning Tallinna bussijaama, olles mugavalt ühendatud ka Tallinna linnaliinibusside ning trammiga. Tulemuseks oli orgaaniline lennukas puitkonstruktsioonist tekk üle raudtee ning Suur-Sõjamäe tänava. Oma vormi ja materjalikäsitluse poolest on see ümbritsevas keskkonnas silmapaistev ja üllatav ning lisab peamiselt kuubikujulisse arhitektuuripilti vaheldust ja tasakaalu. Terminalihoone on monumentaalne, esinduslik ning uudne maamärk linnapildis. Liimpuittalade kordus ja kõrged klaasfassaadid moodustavad emotsionaalse, suursusuguse, samas hubase terviku. Ülemiste Ühistransporditerminal jaguneb mõtteliselt kolmeks tsooniks – Põhjasõlm, Lõunasõlm ja Rongikaar, mis on nii arhitektuurselt kui asendiplaaniliselt selgelt eristuvad osad ning muudavad terminalisisese orienteerumise lihtsaks. Oma asendiplaanilise lahenduse poolest on kompleks väga funktsionaalne. Terminaliesised väljakud ning Peterburi teed ja Ülemiste City’t ühendav trammitunnel muudavad kogu Ülemiste linnajao kergliiklejale ja ühistranspordi kasutajale kordades atraktiivsemaks, kui see on praegu. Head ja organiseeritud ümberistumisvõimalused rongide, liinibusside ja linna ühistranspordi vahel on kasutajasõbralikud ning vähendavad kesklinna autokoormust. Ülemiste Sõlmest saab Tallinna linnale uus värav, esmamulje tekitaja. Julge, loodussõbralik ning kaasaegne arhitektuur muudab kogu teekonna – olgu see siis Euroopa, Eesti või Tallinna piires – meeldejäävaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Uus vanasadam(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Esajas, Mari-Ann; Tammik, ToivoKäesoleva diplomitöö eesmärgiks oli leida sobiv ja kasutajasõbralik lahendus Tallinna sadama alal, uue reisiterminali näol. Töö aluseks on võetud kehtivad detailplaneeringud kui ka linnaliikluse tulevikuvisioonid. Lisaks on võetud aluseks tallinna sadama poolt koostatud kasutajakogemuse ja jalakäijate uuring. Kasutatud on erinevaid detailplaneeringuid, uuringuid, erialast kirjandust ja töö koostaja kogemust koos töö juhendaja soovitustega. Käesoleva projektiga on Tallinna Sadama endiste A, B ja D terminalide asemele projekteeritud üks ühine reisiterminal. Asukoha valikul said määravaks asukoha spetsiifilised ühendused hoonega, seda eelkõige logistilises ja tehnilises mõistes. Samas mängis suurt rolli ka hoone funktsioon ja vaadeldavus nii linnalt kui merelt. Uus terminalihoone koos admiraliteediäärse promenaadiga, loob uue Tallinna merevärava ja ühendab selle linnakeskkonaga. Hoone on planeeritud lähtudes kasutajale mugavatest lahendustest ning reisisadama nõudmistest. Lõputöö kirjutamise käigus omandas autor teadmisi sadama ja reisiterminalide erinevatest vajadustest ja lahendustest Ruumid on avara planeeringuga ja valgusküllased. Liikumine kahe terminalihoone vahel toimub läbi ühendussilla, mis on rajatud üle admiraliteedibasseini. Uus hoone lahendus on funktsioonitruu ning võimaldab luua paremat avalikku- ja töökeskkonda.Nimetus Piiratud juurdepääs Vähihingeravi keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Sepp, Helis; Hirvesoo, Ivo-OttLõputöö teemaks on Vähihingeravi keskuse hoone eskiisprojekti kavandamine. Keskuse kavandamise vajalikkus on tingitud vähktõppe haigestunud patsientide suurest kasvust Eestis, mistõttu on tekkinud vajadus lisavoodikohtade, teraapiatubade ja inimlike ravitingimuste järele. Lisaks vajab muutmist ka patsiente mõjutav keskkond. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida vähki haigestunud patsientide praegust olukorda ja selle haigusega toimetulemise võimalusi. Töö eesmärgist lähtuvalt püüdis autor luua vähkkasvajat põdevatele patsientidele keskus, kus neil oleks võimalik leida emotsionaalset tuge ja kindlustunnet. Lõputöö ülesandeks on projekteerida Hiiu 39 asuva Tuberkuloosipolikliiniku asemel Vähihingeravi keskus. Vähihingeravi keskuse planeerimisel on lähtutud roheteraapiast tulenevatest põhimõtetest ning Vähiliidu esindaja poolt esitatud soovidest ja ettekujutustest. Keskus on jagatud kolme selgesti eristatavasse mahtu - teraapiaosa, majutusosa ning neid ühendav talveaia osa. Sel viisil on patsiendil kui ka külastajal võimalik leida endale sobiv viis ja koht haigusega toimetulekuks. Iga mahu kujundamisel lähtuti külastaja emotsionaalse tervise tugevdamist toetatavatest aspektidest, et elimineerida patsiendi vastumeelsus ravikeskuste vastu. Keskuse keskmeks punktiks, mille ümber kogu raviprotsessi läbi viiakse, on teraapia ja majutuse mahtu eraldav talveaed koos sealt loomuliku jätkuna toimiva siseaiaga. Taimed ning loodus toetavad patsienti ka siis, kui haigestunul puudub igasugune soov või jõud teiste teraapiate jaoks. Roheteraapia on tõhus ka neile inimestele, kellel ei ole tugevaid seoseid oma perekonna ja sugulastega või kes tunnevad end ühiskonnas isoleeritult. Teraapia mõjul tekib neil tugev seos maaga - istumise ajal saab taimedega rääkida ja neid kuulata. Lisaks sellele töötavad aias ka teised patsiendi meeled.