Arhitektuuriinstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Arhitektuuriinstituut Märksõna "Architecture--Applied Architecture--Town Planning Analysis" järgi
Näitamisel1 - 20 37-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Admiraliteedi basseini ümbruse planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pintson, A; Künnapu, VilenAdmiraliteedi basseini ümbruse planeeringuprojektNimetus Piiratud juurdepääs Alternatiivne linnaruumi käsitlemine Tallinna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kostabi, Elis; Hayashi, Tomomi; Kai SüdaAvalik ruum on kaasaegse linna mõistes oma varasema tähenduse minetanud ning virtuaalmaailm selle oma lõputute võimalustega sisuliselt asendanud. Inimene tajub linnaruumi üksikute kohtade kaudu, mida ühendavad teed - tekib kohtade süsteem ehk võrgustik, mille mitmekesisus ja kvaliteet on inimtasandil linnaplaneerimise seisukohast olulised. Lisaks spetsiaalselt planeeritud avalikule ruumile leidub ka "üleliigseid" osasid. Tallinnat iseloomustavad erineval kujul ja suuruses tühimikud. Kuna tühjad kohad on linnaruumiliste protsesside vahel ajutine nähtus, siis on nende kaasamine linnaellu võimalik vaid lühiajaliselt. Hetkel on sellised kohad valdavalt kasutusel ajutiste parklatena, millele alternatiivide pakkumisega saab tuua vaheldust ja muuta linna inimsõbralikumaks. Ajutiste lahenduste näol on tegemist kontseptuaalsete võtetega, mis arvestavad ka kohaspetsiifiliste eripäradega. Struktuurid on kergesti tüüpelementidest monteeritavad, mis võimaldab nende lihtsat ümberpaigutamist ja taaskasutamist linnaruumis. Praktilises osas Tatari asumi näitel väljapakutud ideid on analoogselt võimalik rakendada ka teistes sarnase iseloomuga kohtades ning sellisel tendentsil oleks usutavasti potentsiaali saada loomulikuks osaks tavapärasest linna arenguprotsessist.Nimetus Piiratud juurdepääs Balti Jaama Konn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Look, Gert; Hayashi, Tomomi; Kaur TalpsepDiplomitöö „Balti jaama konn“ eesmärgiks oli pakkuda välja Balti jaama kui Tallinna ühe olulisema transpordisõlme funktsionaalne lahendus ja siduda see ühise varikatuse alla. Töö raames lahendati hetkel liiga väikese ootesaali probleem, perroonide väike maht, reisijate kaitstus sademete eest ning jaama kui linnaosade ristumispunkti funktsionaalsus reisijale ja kergliiklejale. Väljapakutud arhitketuurne maht on vabavormiline ning säilitab Balti jaamas asuva paviljonihoone ja Snelli hotelli. Varikatuse lahendus on vabavormiline ja põhineb Voronoi diagrammi meetodiga koostatud struktuuril. Katuskonstruktsioon põhineb ristkihtpuit struktuuril, mis toetub metallpostidele. Katuskatte materjalina on kasutatakse ETFE pneumaatilisi patju. Praegune peahoone ning paviljoni ümbritsevad teeninduskioskid kuuluvad likvideerimisele. Pavijonihoone ja tema tiiva külge seotakse uus klaasist ootesaali maht ning tagatakse hoone kompleksi terviklik toimimine. Hoonetesse on planeeritud: ootesaal, kohvik, infopunkt, tualettruumid, kaubanduspinnad, pakihoid ja muud teenindavad ruumid. Asendiplaaniliselt antakse uus vorm reisijate perroonidele paigutades rongid ootealal kahekaupa ja sel viisil suurendades maksimaalset rongide hulka jaamas. Uus asukoht antakse linnaliinide bussipeatusele, mille asukohta muudetakse Toompuiestee äärest lähemale perroonidele. Terminali ümbruse planeeringus kasutatakse kehtivaid detailplaneeringuid ning sinna planeeritud eskiisprojekte, näiteks paviljoni esise Jaama platsi võidutööd. Transpordisõlm, mis arvestab reisija mugavust ning pakub kasutajasõbralikkust ja funktsionaalsust suudab konkurentsi pakkuda autotranspordile. Viimase vähendamine Tallinnas pakub kvaliteetsema elukeskkonna.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Loodusmuuseum(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Riso, Melissa; Kesler, HindrekDiplomitöö tegeleb Eesti Loodusmuuseumi uue hoone projekteerimisega. Projekti aluseks on võetud „Eesti Loodusmuuseumi arengukava 2013-2017“ ruumiprogramm. Eesmärgiks oli luua uus ja huvitav muuseumi hoone, avarate näitusepindadega. Diplomitöö peamised eesmärgid on: 1. Luua muuseumi külastajatele interaktiivne keskkond, mis annab võimaluse ennast harida nii hoones sees, kui ka väljas. 2. Luua võimalus muuseumi kogude suurenemiseks ja arenemiseks. 3. Luua hoone, mis aja jooksul saab osaks ümbritsevast looduskeskkonnast ja kutsub inimesi saama osaks loodusest. Muuseum mis toob looduse lähemale. Asukoha valikul sai määravaks kaugus südalinnast, mis on kõigest 3 kilomeetri kaugusel. Kiired ühendused linnaga ning ümbritsev looduskeskkond. Töö aluseks võetud arengukava ruumiprogrammis on tehtud väiksed mahulised muudatused, vastavalt vajadusele.Nimetus Piiratud juurdepääs Eluaed Mustamäe tee äärne kvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Sepsivart, Ahti; Künnapu, VilenLõputöö proovib lahendada Mustamäe tee äärse kvartali probleeme ning luua inimestele elamiseks ja töötamiseks kvaliteetne elukeskkond, mis tooks piirkonda külastama ja sellest rõõmu tundma ka naabruses elavaid inimesi. Eeskätt on rõhku pandud inimeste väärtustele ja tegevustele, mis konkreetses piirkonnas on puudulikud. Seda kõike proovib töö kompenseerida mitmekesise linnaruumi loomisega, kus kohtuvad uus ja vana ning mis pakub tegevusi ja ruumi kõigile. Lisaks multifunktsionaalse elukeskkonna tekitamisele proovib töö alast luua energeetiliselt mõjuvat terviklikku kehandit, mille olemus kiirgab ka väljapoole ja mida alas viibija vahetult tunneb. Kogu ala on kui aed, kus käsikäes on inimese elutsükli komponendid: sünd, noorus, vanadus ja surm. Ala sees on kõik eluks vajalikud funktsioonid. Töö kujutab endast teatud mõttes idealistlikku visooni linnast, kus üks piirkond mahutab endasse kõik inimese eluks vajaliku. Olemasolevasse hoonestusse suhtutakse lugupidamisega, neid säilitatakse maksimaalselt ja kasutatakse loominguliselt ära uue eluolu loomise eesmärgil. Vana värskendatakse ja liidetakse uue arhitektuurimänguga, et luua võimas tervik.Nimetus Piiratud juurdepääs Endise Arsenali tehase ala mahuline planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Stokkeby, Marleen; Kadarik, Ott; Mihkel TüürTootmise muutumisega üha "nutikamaks" ja puhtamaks muutuvad endised suured tehased kasututeks ja jäävad tühjaks. Nende suurte tondilosside lammutamine on kulukas ja tihti jäävadki sellised alad seisma ja muutuvad ajapikku varemeteks. Samal ajal on suureks mureks ka linnade laienemine. Lahenduseks võikski olla linnasiseste nn. brownfieldide kasutusele võtmine, mis linna suurenemise asemel, seda hoopis tihendaks. Tallinnas on selliste tühjade piirkondade kogupindala 540 hektarit ning mitmed suuremad nendest asuvad Põhja-Tallinnas. Projektis käsitletud endise Arsenali tehase kõrval veel näiteks Kopli kaubajaam. Seega on vanadele tööstuspiirkondadele uue kasutuse leidmine aktuaalne ka Tallinnas. Algselt Peeter Suure merekindluse ühe osana rajatud Arsenali kompleks on osaliselt muutunud juba varemeks ja loodusega järjest tihedamalt läbi põimumas. Just sellest kompleksi Tööstuse tänava äärse maja varemetes nurgast sai ka diplomitöö inspiratsiooni. Projektis on püütud siduda arhitektuuri loodusega, siseruumi välisruumiga ning privaatset ja avalikku ala. Samas on esile toodud varemete emotsionaalset mõju inimestele, kui aja hävitava mõju sümbolit. Uusi mahte ümbritsevad vanad fassaadid loovad eripärase ruumi, mida ei saa defineerida ei sise- ega välisruumiks. Seega on projekti lahenduses püütud luua uusi ruumikogemusi ja proovitud leida viise kogeda ka loodust tavapärasest erinevalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Golfikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Leet, Silvia; Kadarik, Ott; Mihkel TüürKäesoleva diplomitöö teemaks on golfikeskuse rajamine Tallinnasse. Uue golfiklubi asukohaks on valitud Lasnamäe ja Maarjamäepiiril asuv Paekalda kõrgendik. Eesmärk on rajada spordikompleks, mis hõlmaks lisaks golfiklubile veel teisigi funktsioone. Hoonesse on planeeritud lisaks ka ujula, jõusaal, sisegolfi ning majutusvõimalused hotellis. Erinevad funktsioonid jagunevad hoone erikõrgustesse mahtudesse sealjuures põimides kogu ruumiprogramm üheks tervikuks. Valitud asukoht on Tallinna kesklinnale väga lähedal ja asub äärmiselt maaliliste vaadetetga kõrgendikul. Minu soov luua sellesse piirkonda golfiklubi säilitades võimaluse veeta meeldivalt aega ka igal möödakõndijal, kes ei tule parasjagu golfi mängima. Analüüsides avalikuruumi olemust olen leidnud, et ka avalik ruum ei pruugi olla alati avalik kõigile. Teatud piirkonnad muutuvad kinnisteks struktuurideks sealse funktsiooni tõttu. Sellised alad linna südames, mis ühendavad endas mitu funktsiooni on kvaliteetse linnaruumi loomisel väga olulisel kohal. Eesmärk on korrastada hetkel unarusse jäätud ala golfiväljaku näol, kuid säilitades jalutamisvõimalus juba praeguseks olemas oleval kergliiklusteel. Projekti järgselt on antud teed jätkatud nii, et see kulgeb mööda paeklindi servapidi jõudes välja pargini. Pargi funktsiooniks on eraldada golfiradu Narva maanteest, ning luua sujuv üleminek planeeritavalt rohealalt Lasnamäe kortermajadeni. Alale projekteeritud hoone arhitektuurne lahendus tuleneb paeklindist. Hoone koosneb neljast erikõrgusega mahust ulatudes ka osaliselt maa sisse. Kogu kontseptsioon tugineb paekivil ning selle sturktuuril. Hoone fassaad on kaetud paekiviga. Plaaniliselt on kõik mahud erikujulised meenutades suuri kivitükke.Nimetus Piiratud juurdepääs Kalaranna galerii(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kübard, Tarmo; Süda, KaiKalaranna piirkonna mahuline planeering ja Võrgu tn 8 hoone eskiisprojektNimetus Piiratud juurdepääs Kalasadama Kvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Nagelmann, Grete Liis; Tammik, ToivoTallinna linnal on erakordne ja unikaalne geograafiline positsioon Tallinna lahe kaldal ning selle ala potentsiaal linnaehituslikus tähenduses on väga suur - eriti perspektiivikaks võib lugeda kesklinna kohtumispunkti merega. Antud diplomitööga on esitatud planeeringuettepanek Kalasadama alale, milles on rõhutud funktsionaalsele ja sotsiaalsele mitmekesisusele, luues uute mereäärsete tõmbekeskuste ja liikumisteede keskmesse terviklik elukeskkond. Tervikut on loodud ühendades pargi-, rekreatsioonialade, korrapärase tänavatevõrgu ning ühtse ümbruskonnaga suhestuva hoonestusega. Linnaehituslike dominantide olemasolu planeeringualas tagab kohale omase identiteedi ning aitab kaasa inimeste mälupildi loomisele meeldivast keskkonnast. Uue hoonestuse ja avaliku ruumiga on püütud seda kuvandit täiendada. Ülelinnalise tähtsusega funktsioonid nagu Kalaturg ja Kaasaegse Kunsti Muuseum aitavad tagada ala jätkusuutliku arengut. Luues inimmõõtmelist linnaruumi ning pöörates tähelepanu ühendustele ning avaliku ruumi kvaliteedile linnasüdames kajastub see ka kodanike rahulolus. Linn on täpselt nii terve kui on tema inimesed ning just linnaelanikele on ääretult tähtis defineeritud linnakeskuse ja avaliku ruumi kvaliteet ning kättesaadavus.Nimetus Avatud juurdepääs Külalislektori loeng Paracity: Urban Acupuncture(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Casagrande, MarcoRahvusvahelistel arhitektuuribiennaalidel esinenud arhitekt tutvustab oma erinevaid projekte.Nimetus Piiratud juurdepääs Kultuurimägi(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Angeelika, Kaja; Kadarik, Ott; Mihkel TüürKäesoleva lõputöö raames käsitleti ajaloolise Skoone bastioni ja selle lähialade korrastamist ning multifunktsionaalse külastuspaviljoni rajamist lähtuvalt koha spetsiifikast. Läbi aegade on Skoone alal välja kujunenud killustatud iseloom ja nõrk seotus ümberkaudse linnaga. Seetõttu oli diplomitöö lähteülesandeks leida parim terviklik lahendus koha puudujääkide vähendamiseks: luues toimivad ühendused Skoone bastioni ümbritsevate alade vahel, muutes ala kergesti kättesaadavaks ja turvaliseks kergliiklejatele ning tuues laialipaisatud funktsioonid ühte kohta kokku. Juhtumiuuringu raames vaadeldi lõputöö konseptsiooniga sarnaseid hooneid nii Türgis (Anamur Cultural Center), Hiinas (Garden Hotspot Restaurant) kui ka Soomes (Oodi Central Library). Lahenduse koostamisel lähtuti planeeritava ala asukohast, tema ajaloost ning arvesse võeti muinsuskaitsetingimusi. Skoone bastionile loodava lahendusega sai ala omale värske ilme ning see mõjub mõnusa ajaveetmiskohana, kuhu saab tulla ilma nautima, jalutama, pikniku pidama, sportima, harima, kultuurilisi elamusi omandama ja palju muud. Projekti käigus keskenduti võimalikult suures osas miljöö säilitamisele ja antud asukoha väärtustamisele. Lisaks olemasolevale eskarpmüüriosale Skoone bastioni paremal küljel toodi maa seest välja vasakpoolne müür. Uue multifunktsionaalse külastuspaviljoni püsitamiseks säilitati kogu olemasolev haljastus, mille hulka kuuluvad ka Skoone bastioni vanimad ja väärtuslikud pärnapuud. Lõputöö asendiplaaniline lahendus jaguneb mitmeks erinevaks osaks, milleks on vallikraav, Skoone bastioni pealne ehk uus Kultuurimägi, Rannamäe tee uus kergliiklustee ning vallikraavist kõrgemale jääv ala ehk glassii, mis ühisel koosmõjul on lahendatud toimima ühtse tervikuna. Projektlahenduse üheks eesmärgiks oli ala muuta võimalikult jalakäijasõbralikuks ning minimeerida sõiduliiklust, mistõttu olemasolev Rannamäe sõidutee tehti kergliiklusteeks. Kergliiklustee kohale on projekteeritud jalakäijate sild loomaks ühenduse ajaloolise muldkehandi ning vanalinna vahele. Bastioni peale rajati ühe maapealse ning kahe maa-aluse korrusega ühiskondlik multifunktsionaalne külastuspaviljon, mille vorm tekib ümber olemasoleva mäepealse haljastuse. Hoonel on kaks peasissepääsu, kuhu ette on rajatud tiheda betoonkivikatendiga platsid. Hoone katusele on rajatud erinevad istutuskastid kogukonnale ja teemaaiad mitmekesiste taimekooslustega, mille vahele integreeritakse vaateplatvormid ja muud tegevused nagu lauatennis. Maapealne osa on enamasti mõeldud avalikuks kasutuseks, mille teekond algab sissepääsust liikudes mööda galeriikäiku Skoone bastioni ajaloonäituse alale, kus eksponeeritakse Skoone bastionit läbi aegade eksklusiivse fotokogu näol. Maa-alustele korrustele jaotatud ruumid on rohkem teenindavaks otstarbeks. Korrustele lisanduvad samuti poolavalikud funktsioonid – äripinnad, mis on paigutatud hoonemahu lõunapoolsesse otsa. Teeninduseks mõeldud sissepääsud on ette nähtud Rannamäe teelt. Esimese maa-aluse korruse ruumid jaotuvad enamasti maapealsete ruumiosade järgi. Planeeritaval alal on tegemist peamiselt kõrghaljastusega, sealhulgas ajalooliselt väärtuslikud puud, mis täielikult oma kõrguselt ja asukohalt säilitatakse. Projekteeritava hoone välispiirded tagavad pikaajalise õhu- ja helipidavuse ning on varustatud piisava soojustusega. Hoone energiatõhususeks on katusele projekteeritud käidav murukatus, mille omadused säästavad katuse eluiga ning hoolduskulusid, kaitstes UV-kiirguse ja sademete eest. Projekteeritava hoone püstitamisel on lähtutud pigem kultuurilistest kui traditsioonilistest säästva arengu printsiipidest, mis loob seoseid inimese, hoone ja keskkonna vahel. Projekteeritava ala kujundamisel on maksimaalselt kaasatud loodust, võimendamaks keskkonnaellu naasmist ning aidata meil hoida looduskeskkonda, millest saab osa võtta nii kohalik tööjõud kui ka kogukond.Nimetus Piiratud juurdepääs Kunsti ja digitaalmeedia keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Konstantin, Rõbkin; Kadarik, OttLõputöö ülesandeks on projekteerida Tallinna Meremuuseumi ehk Vesilennukite angaaride kõrvale Kunsti ja digitaalmeedia keskus ning pakkuda ette arhitektuurne visioon ümbritsevast maa-alast. Käesolev töö on suunatud kogu Eesti tulevikule.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuressaare loomekvartali planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oolu, Kristina; Kadarik, OttAntud planeerimisprojekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala lõputöö, mis hõlmab endas Kuressaare kesklinna serval asuva ja olemasoleva bussijaamahoonega kvartali analüüsi ning planeeringuettepanekut. Töö põhineb projektile eelnevalt tehtud linnaanalüüsile ja ajaloouuringutele. Teemaga tutvumisel kogusin võrdlusmaterjale ja ajaloolisi andmeid Kuressaare Linnaarhiivist, ajaloolistest raamatutest ja internetist. Töö sisuks on loometegevuse koondamine ühele alale, uue hoonestusstruktuuri ning huvitava, atraktiivse ja võimalusterohke ruumi loomine kvartalisse, säilitades sealjuures bussijaama funktsiooni ning ühendades vana hoone uue, kaasaegsema hoonestusega. Planeeringus on rõhku pandud ka jalakäijatele ja jalgratturitele mugava ja turvalise ala rajamisele. Lõputöö mahus analüüsin ja ilmestan olemasoleva kvartali võimalusi skeemidega ja pakun välja uue omanäolise loomekvartali planeeringu hoonestuse, krundijaotuse ja avaliku ala plaanidega. Kuna tegu on väikesemahulise planeeringuga, on välja pakutud ka hoonete plaanide eskiislahendused. Kuressaare on Saaremaa pealinna ja olulise turismilinnana atraktiivne ja oluline koht väliskülalistele aga ka hubane kodu linnaelanikele. Kui turismi valdkond Kuressaares alati niigi aktuaalne on, siis oma lõputööga proovin välja pakkuda just midagi linnaelanikule ja maainimestele ja sellega anda väärtust juurde linnale kui tervikule. Kuressaares võib täheldada linnast väljavooge nii inimeste kui funktsioonide näol. Suuremate kaubanduspindade tekkimine äärelinnadesse on tänapäeval loogiline suund, mis tuleneb inimeste liikuvusest ja mugavusest. Leian, et seda võib tolereerida ja samal ajal mõelda, kuidas muuta kesklinn atraktiivseks ja võimalusterohkeks, et inimesi äärelinnadest jälle keskusse kutsuda. Inimesi võiks jätkuda nii siia kui sinna. Oma lõputöö planeeringuga loon sellise ruumi, mis oleks inimestele kutsuv ja samas linna kui tervikut täiendav – osa kesklinnast, mis aktiivsust sinna juurde tooks. Linnaline ruum, kus saaksid toimuda avalikud üritused ja kus saaks lihtsalt vaba aega veeta, oleks tasakaalustavaks elemendiks linna turismialasse või äärelinna kaubanduskeskustesse vajumise vastu. Hetkel on Kuressaares loometegevusega seotud organisatsioonid ja ettevõtted laiali üle linna. Nende osaline koondamine, liitmine ja sobitamine teiste tegevuste-funktsioonidega looks kindlasti teatud sünergia, millest võidaksid nii inimesed kui terve linn. Oma lõputööga katsetasin, kuidas kvartal linna ja inimeste heaks tööle panna, liites olemasolev hoone uusehitusega. Struktuur, kus hooned lähestikku, ning seega ka loometegevus, äri, teenused, kaubandus, tööpinnad ja elamispinnad tihedalt asetsevad, ei loo tihedust mitte ainult ruumiliselt, vaid ka eluliselt. Usun, et lahendus võiks linnaelanikule ja külalisele pakkuda nii sotsiaalseid kui ka eneseteostusvõimalusi, huvitavaid elamusi ja ruumikogemusi.Nimetus Piiratud juurdepääs "Mitte-linn" - tulevikumaastikud Põhja-Tallinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Tannenberg, Maili; Hayashi, Tomomi; Elo KiivetLinn muutub, areneb pidevalt ning linnamaastikud kerkivad ja kahanevad. Unustusse jäänud aladega tegelemine on hea võimalus muuta elukeskkonda sõbralikumaks, säästlikumaks ja elanikke õnnelikumaks. Põhja-Tallinna õhuelektriliinide asendamine maakaablitega annab võimaluse uurida pika lineaarse koridori potentsiaali kesklinnale lähedases piirkonnas, mille olen praeguse seisukorra ja kasutuse põhjal nimetanud mitte-linnaks, kuna see ei toimi olemasoleva linnakeskkonna defineeritud osana, on unaruses ja osaliselt prügisse uppumas. Kaardistades olemasoleva olukorra, püüab käesolev töö kahe etapi abil näha, kuhu ja kuidas mitte-linn saaks ja võiks areneda, et pakkuda linnaelanikele midagi enamat. Esimese etapi võib kokku võtta märksõnaga lineaarne park. Staadium defineerib piirkonna iseloomu, avab ala läbipääsuks ning vaatleb võimalikke arenguid, kuidas väikeseskaalaliste sekkumistega – paviljonid, linnamööbel, valgustid, installatsioonid, linna-aiad – avalikku ruumi tõhusamalt kasutada. Käesolev arengujärk väärtustab olemasolevat liikudes edasi, annab ruumi kujutlusteks, mõtisklusteks, tekitades kontakte ümbritseva keskkonnaga – nii linna kui loodusega, ja mäletab minevikku. Uue kihistuse tulemusena avaneb võimalus jalutada Kalarannast Stroomi randa ning nautida teekonna mitmekesisust ja muutumist. Teise etapi rõhk on mitte-linna ruumi tihendamisel, mis järgneb pargi etapile. Ajutistele paviljonidele lisandub alalise kasutusega hoonestus. Tekivad uued segafunktsionaalsed, väikesemõõdulistest ühikutest kortermajad, mille alumised korrused moodustavad aktiivse äri ja avaliku kasutusega frondi. Lisanduvad väikeärid, pop-up töötamise kohad, kohvikud, töötoad, mõned avalikud hooned, turg. Toimub linna, inimese ja looduse kooseksisteerimine ning areng. Kuna areng on protsess, siis jätab käesolev töö mõtteaine kolmanda etapi osas lahtiseks ning ei käsitle seda. Kas mitte-linnast areneb omaette linn? Asum? Või jõuab tagasi mitte-linna staadiumisse?Nimetus Piiratud juurdepääs Mustamäe tee alguse linnaehituslik visioon(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Oksaar, Marika; Tammik, ToivoHea tänava loomiseks ei ole kindlat valemit: isegi, kui kõike justkui õigesti (by the book) teha, ei pruugi tänav siiski tööle hakata. Vaja on ka veidi müstikat. Ehk peitub see müstika koha omapäras, koha vaimus. Kui seda tabada, siis tekib ka õige tunne. Mustamäe tee algust iseloomustavad dünaamilised arengud. Tegemist ei ole kohaga, mis oleks ühesugusena tekkinud, et sellisena jääda, vaid kohaga, mis pidevalt otsib enda teed. Just teda dünaamikat ja pidevat teelolekut püüdsin panna ka enda lahendusse: siksakiliselt kulgevad jalakäijate sillad, justkui ajarattana keerduv ümar hammastega hoonevorm, kolmnurkselt piki Paldiski mnt kõrgustesse suunduv nurgahoone. Soovisin lahendusse kaasata vihjed paiga erinevatele ajaloolistele kihistustele. Seepärast pakkusin välja, et piirkonnas võiks asuda tööstusmuuseum, mis võiks olla ka üks piirkonna tõmbekeskusi. Ka galeriidena kulgev talveaed kui jalakäijate alternatiivne käimistee on viide kunagistele heina-, põllu ja aiamaadele. Selleks, et hoonestus sobituks ühelt poolt Mustamäe tee massiivarhitektuuriga ning teisalt sisekvartalite eramuvaibaga, olen kasutanud rohkelt liigendatud mahte. Selliselt mõjuvad mahud samaaegselt nii suure (tervikuna) kui väiksena (osadena). Liigendatud mahte – terrassmajana - pakkusin ka paneelelamute ja eramute lepitusvahendina. Selline majatüüp võib leida kasutust ka mujal. Üle Mustamäe tee minevad jalakäijate sillad on kui traagelniit, mis tee eri külgedel oleva veidi eriilmelise linnakoe ühtseks tervikuks seovad. Muutsin tänava jalakäijale orienteerituks, seda nii haljastuse, tänavafrondi kui liikumisteede osas. Lisaks tänavatasapinnale on jalakäijatel võimalus liikuda tänava tasapinnast oluliselt kõrgemal asuvatest sisegaleriidest ja suletud sildadest (tunnelitest) koosnevat haljastatud marsruuti pidi. Loodud on mitmeid taskuparke ja –väljakuid, mis võimaldavad tänavamürast eemalduda ning teisalt ka läbi kvartali diagonaalis liikuda. Lahendus sisaldab ka mitmeid istumis-olemisalasid, nt POP-pargi amfiteatrilaadne istmestik, Talleksi esine lõuna- ja õhtupäikesele avatud trepistik. Eri tasapindade kasutamine on loonud rohkelt kohti, kus on hea peatuda ning inimesi ja elu vaadelda. Parkimishoonete mahte olen kasutanud kõrgema tasapinna avaliku ruumi loomiseks. Ringikujulise parkimismaja puhul on park parkimisala keskel ning amfiteatrilaadselt langev trepistik tagab kogu päeva jooksul päikselise koha olemasolu. Teiselt on ringikujuline käidav katusepind sobiv koht ka sportimiseks. Kolmnurkse hoone parkimisala peal asuv haljastusaukudega katusepark aga tagab kõrgemate hoonete vahel enam päikesevalgust võrreldes maapinnal asuvaga. Sarnased lahendused oleks kasutatavad ka mujul.Nimetus Piiratud juurdepääs Ooperimaja Tallinna südalinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Palm, Laur; Tamm, RalfJuba aastakümneid on Tallinn otsinud võimalusi ja vahendeid, et ehitada uus ja kaasaegne ooperimaja. Kuna teema on olnud õhus juba nii kaua aega, siis on projekti teostamise vajadus ilmselge. Käsitletav ala asub Tallinna kesklinnas, P.Süda ja Pärnu mnt vahelisel alal. Lõputöö eesmärk on pakkuda välja alternatiivne ja huvitav lahendus, kuidas ooperiteater ühendada olemasoleva linnakeskkonnaga, seda kahjustamata, pigem selle väärtust rõhutades. Planeeringulise ideelahenduse eesmärgiks on lisaks ooperimajale laiendada ka olemasolevat linnakeskkonda selle ümber. See hõlmab Pärnu maantee tänavafrondi jätkamist ning Ahju tänava pikendamist Pärnu maanteeni. Pikendatud tänava mõlemale poole nähakse ette Süda tänava piirkonnale iseloomulike mahtudega ehitised. Ooperiteater on planeeringu kesksel kohal ala südames. Ooperimaja fookus on peasissepääsul, mis on massiivne ja kõrge, klaasfassaadiga ristkülikukujuline ava suunaga Pärnu maantee sihi suunas kuulsa hõlmikpuu kõrval. Fuajee kesksel kohal on pilkupüüdev puidust auditooriumi sein, mis on terves ulatuses vaadeldav ja lisab õhkkonda soojust. Ooperiteater on varustatud kaasaegsete balleti- ja ooperilavastuste esitamiseks vajamineva tehnikaga ja vastab ettenähtud parameetritele. Eluhoonete ja ooperimaja vaheline ala jääb avatud piiratud liiklusega ühiskondlikuks alaks, luues juurde avalikku linnaruumi. Diplomitöö tulemuseks on Tallinna kesklinna piirkonna elavdamine ja väärtustamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Paevälja mälestusteaed(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Vendik, Sten; Tomomi, Hayashi; Talpsep KaurSuhtumine surma on läbi aja muutunud. Tänapäeva inimestel on raskem mõista lähedase kaotust ja tulla toime emotsionaalselt keerukate olukordadega, kui meie esivanematel, kes ei olnud minetanud arusaamu surmast, kui elu osast. Tõrjuv suhtumine surma muudab ka matusekultuuri. Inimeste vahetud kontaktid surmaga muutuvad harvemaks ning järjest enam korraldavad matuseid matusebürood. Linnades on vanad traditsioonid ununemas ja uusi kombeid ei ole veel välja kujunenud. Mälestusteaed soovib muuta inimeste suhtumist. Rõhutades eluringlust ja luues tuge pakkuvaid teekondi, on mälestusteaed koht vaikuseks ja rahuks lahkunud hingedele ja ka külastajatele. Matmispaik lahendatud mälestustepargina on vabam käsitlus ja pakub võimalust vanu kombeid ümber mõtestada ja luua uusi. Arvestades koha olemusega, on loodud tervik uute lahenduste ja olemasolevate looduslikke vormide vahel. Mälestusteaed on meditatiivne pelgupaik, kus seal puhkavad hinged annavad avalikule ruumile teistsugusema kvaliteedi. Matmispaigad ei peaks olema peidetud ning nii toob mälestusteaed surnud tagasi elavate keskele.Nimetus Piiratud juurdepääs Päevassaare Spa(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Saarnak, Steven; Talpsep, Kaur; Tomomi HayashiAntud diplomitöö on koostatud Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala lõpetamiseks. Lõputöö teema on spaa– ja restoranihoone, mis on ühendatud interaktiivse ja multifunktsionaalse pinnaga. Projekt on planeeritud Hiiumaal, Kärdlas asuva vana vetelpääste sadama territooriumile. Antud projekti eesmärk on anda arhitektuurset ja funktsionaalset lisaväärtust Kärdla sadama- ja rannaalale ning tuua saarele külastajaid ka väljaspool suveperioodiNimetus Piiratud juurdepääs Paljassaare poolsaare planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kontor, Lenne; Kadarik, OttTallinna linna jätkusuutlikule arengule töötab vastu järjest süvenev valglinnastumine, kus üha kasvav elanikkond suundub elama linna äärealadele või naabervaldadesse. Linna tasakaaluka arengu tagamiseks peaksime soodustama valglinnastumise asemel taaslinnastumist. Kompaktne ja hästi funktsioneeriv linnakeskkond on selle kasutajatele kutsuv ja meeldiv. Tallinnas on täna veel mitmeid endiseid sõjaväe- või tööstusalasid, mis omavad suurt arengupotentsiaali avalikuks ruumiks ja elamualadeks. Põnev avalik ruum, mitmekesised elupaigad, väljakujunenud rannaalad ja hea ühendus linna eri osade vahel võiksid olla linnaruumi kujundamise peamised märksõnad, et luua aktiivne kasutus. Paljassaare poolsaare puhul on tegemist ühe sellise alaga, millel on linnaruumi arengus oluline ja täna veel kasutamata potentsiaal. Paljassaare poolsaare kasutuselevõtt nii elu-, äri- kui avaliku alana on linna arengut toetav, ent oluline on uue keskkonna kujundamisel lähtuda konkreetse koha eeldustest. Paljassaarel on eriline looduskeskkond, mis asub kesklinnale lähedal ning seetõttu on oluline seda teadvustada ja sellega arvestada. Poolsaarele on võimalik luua uue erilise kvaliteediga avalikku ruumi, mitmekesiseid elamispindu lopsakas ja kohati metsikus looduses ning huvitavaid paiku, mis eksisteerivaid vaid sellel alal ning suurendavad nii ala populaarsust. Käesoleva töö planeeringuala on oma mitmekesiste funktsioonidega justkui ühenduslüli naaberalade arenduspiirkondade, mere ja olemasoleva olukorra vahel ning seob need tervikuks. Katkematu haljaskoridor säilitab poolsaare identiteedi ning loob põneva keskkonna linnaruumis. Oluline on muuta poolsaare tänast infrastruktuurset olukorda, kus puudub sidusus ning poolsaar lõpeb tupikuga. Jalakäijal ja kergliiklejal peaks olema liikumiseks samuti palju alternatiive erinevate marsruutide ja keskkondade vahel. Inimesele sõbralikus ja kutsuvas linnaruumis on käesoleva töö autori arvates olemas vahetu ühendus loodusega. Läbimõeldud keskkonda sobituv planeering ja kvaliteetse avaliku ruumi loomine toovad inimesed linnaruumi kasutama. Avalikul ruumil võiks taas olla mitmeid funktsioone ning tänavaruumi vahetu kogemine võiks olla osa inimeste igapäevaelust.Nimetus Piiratud juurdepääs Paneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Malkova, Anastassija; Kiivet, Elo; Tomomi HayashiLasnamäe on üks kõige problemaatilisematest linnapiirkondadest, mille arendamisega tuleks tegeleda. Praeguse aja olustikku võib iseloomustada monotoonse elukeskkonnana ilma positiivsete tulevikuliste edasiarenguplaanideta. Enamus edasiarendusplaane on kontsentreerunud Lasnamäe tühjadele aladele või aladele, mis ei jõutud valmis ehitada Lasnamäe generaalplaani järgi. Lasnamäe tulevik on ebaselge elanike ja ametivõimude informeerimatuse tõttu, mis viib edasi seisukohale, et olemasolev Lasnamäe arhitektuurne keskkond tuleks lammutada. Lammutamine ei ole variant Lasnamäele, kuna piirkond on liiga suur, et ehitada ümber, ning rajoonil puudub sotsiaal-majanduslik allakäik, mis võiks kaasa tuua linnaosa degradatsiooni. Algupärane Lasnamäe generaalplaan oli paljutõotav, kuid selle teostus mängis suurt rolli rajooni kujunemisloos. Poolelijäänud ehitusprotsess, tüüprojektide kasutus kogu linnaosa hoonestusel ning nõukogude aja ehituspoliitika on algupärased põhjused tänapäevastele probleemidele. Lasnamäe moderniseerimise plaan peab tegelema nii arhitektuursete kui ka konstrutksiooniliste probleemidega üheaegselt, kuna poole probleemi lahendamine ei vii Lasnamäe’d õigele rajale. Lasnamäe asumid tuleb jagada väiksemateks üksusteks, mille põhiline kokkupuuteaspekt on ühine õueala. Samal üksusel paiknevad paneelmajad tuleb ühendada korteriühistuks, mis haldab kogu üksuse hoonestust ning selle õueala. Kvartali hoonestuse põimumine üheks tervikuks loob igale Lasnamäe kobarale võimaluse kujundada kvartalile ainulaadset identiteeti. Praegused “multifunktsionaalsed” tühjad õuealad tuleb jagada konkreetsete funktsioonide vahel, lahendada elanike parkimisprobleem ja jagada õu avalikuks, pool-avalikuks ning privaatseks ruumiks. Teistsuguse tüpoloogiaga uued lisaehitused mitmekesistavad üldist Lasnamäe kahetoaliste korteritetega paneelmajade keskkonda. Paneelmaja kompleksne moderniseerimine on problemaatiline Lasnamäel sellepärast, et kõik korterid on erastatud. Järelikult, korteriühistu saab ainult muuta hoone konstrutksioonilisi parameetreid, mis hõlmavad kogu ehitist. Põhiline aspekt, mida tuleks parandada kõikidel Lasnamäe 1970-1980ndatel ehitatud paneelmajadel on sisekliima. Selleks tuleb renoveerida kõik hoone välispiirded, vahetada välja ventilatsiooni ja küttesüsteem. Kirjeldatav kompleksne moderniseerimine nõuab korteriühistutelt suurt kapitali sissetulekut, isegi kui neil on võimalik taotleda toetust, mis kataks maksimaalselt 40% kogu renoveermise kuludest. Tänasel päeval, järgmiseks sammuks tuleb teha suurt tööd elanike ning arhitektide teadmiste avardamiseks linnaosa tuleviku väljavaadetest ning moderniseerimise vajalikkusest. Antud lõputöö sobib kasutamiseks lähtepunktina arhtiektidele, tehnikutele ning inseneridele oma tulevastel moderniseerimise ettepanekute koostamiseks, kuna töö kajastab Lasnamäe ajaloolist tausta, praeguse olukorra kujunemise analüüsi ning võimaliku lahendustepaketti.