Lõputööd (MO, TD, RR)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/54

Sirvi

Sirvides Lõputööd (MO, TD, RR) Märksõna "Clothing and Textiles--Design--Modern Fashion Trends" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Adaptiivsed rõivad erivajadustega inimestele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Püüa, Liina-Mai; Peets, Teele
    KOKKUVÕTE Lõputöö eesmärgiks on valmistada kollektsioon adaptiivseid rõivaid, mis tähendab rõivaid mille kinnisesüsteem on lihtsustatud, mõeldes inimestele, kes vajavad riietumisel abi. Kollektsioon koosnes kahest koplektist ehk kuuest rõivaesemest. Antud lõputöös on käsitletud kollektsioonist nelja õlale toetuvat mudelit. Kollektsiooni loomise eeltööks oli sihtrühma vajaduste välja uurimine. Selleks koostati küsitlus, mille abil selgitati välja peamised ”tavaliste” rõivaste probleemid ja mida liikumispuudega inimesed lihtsustatud rõivastest ootaksid. Peamiselt sooviti rõivaid, millel oleks suur pesu- ja hõõrdekindlus ning rõivakangas oleks elastne ning tugev. Lisaks olid küsitluses välja pakutud lõputöö koostaja poolt disainitud erinevate tehnoloogiliste lahendustega mudelid, mida paluti vastajatel hinnata. Küsitluses populaarseks osutunud mudelite vahel tehti lõplik valik koos ettevõtte Virtually OÜ omaniku Ülle Liesvirtaga, kes konsulteeris lõputöö koostajat kollektsiooni loomise juures. Mudelite kasutamisõigus kuulub ettevõttele Virtually OÜ, kes tulevikus võib kasutada lõputöös käsitletud mudeleid oma toodanguna. Küsitlusele vastas 65% naisi ja 30% mehi ning 5% ei soovinud oma sugu tuvastada. Vastajaskonnast üle 50 % oli ratastoolikasutajad, kes suuremal või väiksemal määral vajasid abi igapäevasteks toiminguteks. Sellest tulenevalt otsustas lõputöö koostaja luua mudelite konstrueerimiseks unisex mõõdutabeli, tingituna toodete sirgest ja vabast siluetist, mis eeldavad suurt rinnaümbermõõdu lisa. Mõõdutabeli koostamisl valiti kasutatavateks kasvudeks 168 ja 172 ning kehatüübiks C-täidlus Finatexi ja Passeli mõõdutabelite põhjal [10] ja [11]. Kehatüübiks on valitud klassikaline C-täidulus, kuna ei ole soovitud mudelite puhul piirduda liiga spetsiifilise liikumispuudega ja võimaldada kollektsiooni suuremale kasutajaskonnale. Põhilõiked on konstrueeritud kahe konstrueerimissüsteemi põhjal. Mudelid Pellervo ja Loki on kõige sirgema silueti ja suurema rinnaümbermõõdu lisaga ning selle tõttu on nende mudelite põhilõike konstrueerimissüsteemiks valitud Müller & Sohni meeste päevasärgi põhiõige. Mudelid Peeta ja Roni, mille rinnaümbermõõdu lisa on kahest eelnevast mudelist väiksem, on konstrueeritudSkandinaavia konstrueerimissüsteemi põhjal. Põhilõigetest on modelleeritud moekohased lõiked vastavalt sihtrühma kehaasendist ja mudelite spetsiifikast. Kõikidele mudelitele on koostatud lekaalid ja paljundusskeemid. Lisaks on normeeritud õmbluskulusid, kuhu alla kuuluvad kanga- ja niidikulu arvestus, lisaks kõikide põhi-ja abimaterjalide maksumus. Viimasena on toodete puhul toodud toodete valmistamise tehnoloogiline järjestus, mille juurde kuuluvad seletavad joonised toote sõlmede tehnoloogilisest töötlusest. Mudelite baaslõiget on kontrollitud ja igale mudelile valmis vähemalt kaks prototüüpi. Lõputöö põhjal valmis kõikidest toodetest esikmudel, mille abil kontrolliti toodete istuvust ja välja töötatud tehnoloogilisi lahendusi. Mudel Pellervo on sirgelõikelõikeline sportjakk, esi- ja seljaosa on ühendatud passega ning kaelakaarde on õmmeldud kapuuts. Kapuutsi lõikeserv on töödeldud lõikekohase kandiga, mille sees on reguleeritav kummikanal. Toote alläär on figuurne, olles esiosas lühem ja sujuva üleminekuga küljejoonel ning pikem tagaosas. Mudelil on diagonaalsete läbilõigete vahele töödeldud peitlukuga avatavad taskud. Lisaks on ka rinnatasku toote paremal pool avatav peitlukuga. Mudeli taskukotid on võrkmaterjalist, mis ka ventileerivad kandjat juhul kui taskud on avatud. Mudeli spetsiifiline tehnoloogia seisneb magnetnööpidega esikinnises ja pikkade peitlukkudega avatavates lõhikutes varruka tagaosas. Mudeli varrukad hoiavad kergelt kõverdatud asendit varruka küünarnukijoonel. Lisaks on kõikidel peitlukkudel nööriga kinnitatud lukupeadele tõmmikud, et oleks ka piiratud käte liikuvuse puhul kinniseid kergem sulgeda. Need elemendid hõlbustavad riietumist. Mudel Loki on sirgelõikeline vest, mis koosneb esi- ja seljaosast ning peale õmmeldud taskutest. Toode on seljaosas pikem ja esiosas tüüpfiguuri esipikkusega sama pikk. Tootel on esikeskjoonel magnetikinnis ja õlajoont on nihutatud esiosa poole, millel on takjapaelaga kinnis. Nihutatud õlajoonel olevaid kinniseid avades saab toote hõlpsamalt ”voltida” ümber kandja, kui käed on väga fikseeritud asendis ja neid ei ole võimalik tõsta. Mudeli Peeta on sirgelõikeline anoraktüüpi sportjakk. Koosneb esi-, külje ja seljadetailidest ning raglaanvarrukadetailidest. Esiosas horisontaalse läbilõike vahele töödeldud peitlukuga tasku, mis töötab ka kui ventilatsioonilõhik. Mudelil on küünarnukijoonel kõverdatud asendit hoidvad raglaanvarrukad. Tootel on raglaanjoonte vahele töödeldud peitlukud, mis ulatuvad krae tipust kuni küljedetaili tagumise tipuni. Varrukasuus ja esiosa paremas läbilõikes on samuti peitlukkudega lõhikud. Lõhikute eesmärgiks on anda tootele rohkem avarust riietumisel. Mudelil Roni sirgelõikeline unisex T-särk koosneb esi- ja selja ning varrukadetailidest. Tootel on mõlemal pool esiosas kinnis, mis avaneb kaelakaarest varrukasuuni. Kinnis on suletav takjapaelaga. Sellise kinniselahendust saab kasutada, kui kandjal on kätes vähene liikuvus. Tootel saab hõlpsasti varrukad ümber käe ”voltida”. Tuginedes küsitluse andmetele saab kollektsiooni laiendada, sest arendamist vajavaid tehnoloogilisi lahendusi on veel hulgaliselt. Mudeli Pellervo materjalidele kuluv summa on 21,9 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Loki materjalidele kuluv summa on 13 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 26,4 minutit.Mudel Peeta materjalidele kuluv summa on 22,45 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Roni materjalidele kuluv summa on 3,81 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 15 minutit. Täiendavaks ettepanekuks oleks unisex mõõdutabelit arendada edasi väiksemaltele ja vähem standartsetele kasvudele. See nõuab suuremat sihtrühma uurimust, mis vaataks lähemal sihtrühma spetsiifilisemaid mõõte. Mudelite Peeta ja Roni kinniselahendusi tuleks edasi arendada, sest kummalegi mudelile ei leitud ideaalset kinnist. Mudel Peeta vajaks paremat ja lihtsamini liikuvat lukku raglaanjoonele ning mudel Roni vajaks takjakinnist, mis oleks pehmem (hammastiku pool oleks ühest valatud detailist). Nii see ei ärritaks nahka ja ei rikuks materjali. Need probleemid on tingitud kanga ja furnituuri kaupmeeste sportimendi piiratusest. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö on täitnud oma eesmärgi. Töö käigus valmisid 4 lihtsustatud rõivaeset, mille eesmärgiks on lihtsustada igapäevast riietumist liikumispuudega inimestel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tarbija eelistused Eesti moedisaini tarbimisel kauplus LEVI näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Reinok, Maarja; Vaab, Evelin
    Töö eesmärk oli välja selgitada Eesti moedisaini tarbijate ostuotsust mõjutatavad tegurid LEVI poe näitel. Selleks viidi läbi küsitlus LEVI poe Facebooki-leheküljel. Vastajatelt käest uuriti kvaliteediomaduste kohta, ehk millisel määral inimesed jälgivad neid oma ostuotsuse tegemisel. Küsimustikus küsiti vastajatelt keskmist ostuhinda, millega nad on nõus soetama vastavalt toote grupile Eesti moedisaini toodangut. Vastajatelt küsiti ka brändi jälgimisest ja bränditeadlikkuse kohta. Samuti seda, kas vastajad omavad mõnda toodet väljapakutud LEVI poes müüdavatest brändidest. Viimane küsimus andis vastajale võimaluse pakkuda välja, milliseid brände sooviksid nad veel LEVI poes müügis näha. Analüüsi tulemustest selgus, et küsimustikule vastanutest valdav enamus ehk 97% olid naised. Kuna pakutav tootevalik LEVI poes on eeskätt suunatud naistele, on selline tulemus ootuspärane. Seega ei analüüsitud antud lõputöös küsitluse tulemusi soo alusel. Vastanute kõige suurem vanusegrupp, ehk 79% vastanuist jäi vahemikku 20-40 eluaastat. See vahemik käitleb tööealisi, kes tarbivad nii vajadusest kui ka võimalustest lähtuvalt. Haridustase jagunes suhteliselt võrdselt: keskharidusega (k.a kutseharidus) vastanuid oli 34% ja bakalaureusekraadiga 38%, mis on loogilises vastavuses vastanute vanuselise jaotusega. Vastanutest enamus ehk 60% elas Harju maakonnas. Teiseks suuremaks piirkonnaks oli Tartu maakond, kust oli vastajaid 17%. Saame eeldada, et kuna LEVI pood asub nii Tallinnas kui ka Tartus, siis on ka poest teadlikud tarbijad, suuremas osas just nendest piirkondadest. Küsimustikus küsiti vastajatelt, millised ostlejad nad enda arvates on – kas planeerija või impulsiivne. Vastused jagunesid üsna võrdselt, nii et 57% vastanutest peab ennast planeerijaks ning 43% impulsiivseks ostlejaks. Siit tulenevalt eeldab autor, et Eesti moedisaini tarbijad on pigem teadlikud ostlejad. Impulsiivsete ostlejate suur osakaal võib näidata töö autori arvates tarbijate kõrget elatustaset. 38 Kvaliteediomaduste analüüs on töös kõige pikemalt välja toodud, kuna oli ka kõige mahukam küsimustiku osa. Vastajatel paluti määratleda neljapunktiskaalas, kui tihti jälgivad nad oma ostuotsuse tegemisel vastavaid kvaliteediomadusi. Töö autor käsitles kaheksat toote kvaliteedi omadust, defineerides need lahti ka vastajale. Nendeks kaheksaks omaduseks oli kanga kvaliteet, kanga koostis, toote visuaal, kandmismugavus, õmbluste kvaliteet, siltide olemasolu, nööpide kinnitused ja lukkude mugavust. Vastajate seas joonistub välja, et enamus välja pakutud kvaliteediomadustest jälgib tarbija mõnikord või peaaegu alati, näiteks õmbluste kvaliteeti, lukkude kasutusmugavust, nööpide kinnitusi, õmbluste korrektsust, toote mustrite ühtivust ehk visuaali, kanga koostis ja kanga kvaliteeti ehk seda, et kangal puuduksid värvierinevused. Kvaliteedi küsimuse tulemustest selgus aga, et suurem enamus vastanutest ehk 66%, jälgib toote kandmismugavust, et toode istuks seljas hästi ja liiguks kehaga kaasa. Kõige vähem jälgitav kvaliteedi omadus vastajate arvates oli siltide olemasolu. Seega võime eeldada, et hooldussildid või ka kanga koostis ei ole tarbija jaoks ostuotsuse tegemisel niivõrd oluline. Hinnatundlikkuse küsimuste tulemustest selgus, et võttes arvesse Eesti disaintoodete müügihindu, on tarbijad nõus igas välja pakutud tootegrupis maksma pigem vähem. Kuid tulemustest joonistub välja, et tarbijad on kõige rohkem nõus maksma ainueksemplaride eest. Töö autor eeldab, et tarbijad on nõus maksma unikaalsuse eest. Analüüsi tulemuste põhjal jälgib oma ostuotsuse tegemisel brändi või peaaegu alati suurem osa vastanutest ehk 74,8%. Sellest võib järeldada, et tarbijad on brändidele kindlaks jäänud, teadlikud nendest toodetest ja kvaliteedist. Küsimustikus uuriti 11 brändi põhjal, kas vastaja on brändist teadlik. Kõige suurema osakaaluga oli ehk 91% vastanutest teadis Maratit, mis on tuntud läbi mitme põlvkonna, seega oli tulemus ootuspärane. Järgmise küsimusega uuriti, kas vastaja omab mõnda toodet etteantud 11 brändi valikust. Vastanutest 44% ei omanud ühtegi toodet üheltki pakutud brändilt. Kuid 20% vastanutest omab MuHoov tooteid. Selle brändi kohanimega pusad on populaarsed olenemata vanuseklassist ning pusade hind on paljudele taskukohane. Ainult 5% vastanutest omab Marati tooteid. Võttes arvesse vastajate suurt teadlikust Marati brändist, oleks töö autor eeldanud ka suuremat protsenti toodete omamisel. 39 Viimane küsimus oli vabatahtlik ja andis vastajale võimaluse pakkuda välja brände, mida ta sooviks veel LEVI poes müügil näha. Sellele küsimusele vastas 39% küsitlusele vastanuist. Vastajad soovisid näha müügil veel tundmatuid brände, kes pakuksid vaheldust juba müügis olevatele tuntud kaubamärkidele. Autori järeldused olid, et enamjaolt ollakse rahul pakutavate brändidega LEVI poes, kuid tarbijad ootavad ka vaheldust brändide valikus. LEVI poele anti oma klientide paremaks teenendamiseks soovitused laiendada brändide valikut veel tundmatude disainerite ja brändidega. Eesti moedisaini tuntumate tegijate toodangut on võimalik osta mitmetest müügikanalitest ning need kipuvad tarbija jaoks korduma. Siinkohal oleks loovaks lähenemiseks LEVI poel teha koostööd moetööstuses alustajatega või alles haridust omandavate disaineritega, kes on alustanud ka ettevõtlusega. Tulemustest selgus ka meeste väike vastajate protsent, mis autori arvates näitab seda, et meestele on tootevalik liialt väike. Sellest lähtuvalt saab LEVI pood laiendada meeste moedisaini osakaalu. Oluline soovitus on LEVI poel leida sümbioos tuntud ja veel tundmatude brändide vahel. Vastajate tulemustest selgus, et suurem enamus jälgib brändi oma ostuotsuse tegemisel. Lähtudes keskmise hinna tulemustest saab LEVI pood teha paremaid valikuid, hinnaklassis tooteid müüki võtta. Oma ostuotuse tegemisel lähtuvad tarbijad pigem toote välimusest, hinnast ja brändist kui muudest aspektidest.