Lõputööd (MO, TD, RR)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (MO, TD, RR) Märksõna "Clothing and Textiles--History of Clothing and Textile Goods" järgi
Näitamisel1 - 7 7-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti tarbija teadlikkus õiglase kaubanduse tekstiiltoodetest Ehe Mood OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Suuster, Kristiina; Kikas, Heldi; Diana TuulikLõputöö keskendus õiglase kaubanduse tekstiiltoodete alase teadlikkuse uurimisele Eesti tarbijate seas. Töö käigus tutvustati tarbija teadlikkuse ja õiglase kaubanduse olemust, anti ülevaade rahvusvahelise tekstiilkaubanduse põhiprobleemidest ja varasemalt läbiviidud õiglase kaubanduse teemalistest uuringutest Eestis. Tutvustati Eestis tegutsevat õiglase kaubanduse tekstiiltooteid müüvat ettevõtet Ehe Mood OÜ, kes andis lõputööks ajendi ning anti ülevaade lõputöö raames läbi viidud uuringust, esitati järeldused ja ettepanekud teadlikkuse tõstmiseks tulevikus. Lõputöö raames läbi viidud õiglase kaubanduse tekstiiltoodete teemalise uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tarbijate teadlikkus seoses õiglase kaubanduse tekstiiltoodetega Eestis. Uuringus selgitati välja tegurid, mis on tarbijate jaoks olulised tekstiiltoodete ostmisel, samuti allikad, mille põhjal vastajad tekstiiltoodete kohta enamasti informatsiooni saavad ning kui teadlikud on vastajad õiglase kaubanduse tekstiiltoodete teemal. Uuringust selgus, et enamus vastajatest olid suuremal või vähemal määral teadlikud õiglase kaubanduse põhimõtetest ning huvi teema osas on suur, ligikaudu kolmveerand vastanutest soovis põhimõtetega rohkem tutvuda. Enamus vastajatest arvas, et Eestis on võimalik õiglase kaubanduse tekstiiltooteid osta, kuid üks kolmandik vastajatest arvas, et seda ei saa teha. Vastajate valmidus õiglase kaubanduse tekstiiltooteid osta on suur, enamus vastanutest teeksid seda enda hinnangul kindlasti või tõenäoliselt. Uuringu käigus selgus, et tarbijad langetavad rõivatooteid ostes otsuseid peamiselt lähtudes toote hinnast ja kvaliteedist. Tarbijad soovivad õiglase kaubanduse tekstiiltooteid osta, kuna soovitakse parendada arengumaade tootjate elujärge. Tarbijatele on oluline, et tooted on valmistatud keskkonnasõbralikul viisil ja naturaalsetest kangastest, suur on ka soov toetada sotsiaalse sõnumiga tooteid. Inimesed, kes õiglase kaubanduse tekstiiltooteid ei osta või seda teha ei soovi põhjendavad oma valikut asjaoluga, et nende arvates on tooted liialt kallid ja Eestis ei ole tooteid piisavalt saadaval, samuti ei osteta tooteid, kuna pole saadud asjakohast informatsiooni. Uuringust selgus, et üle poole vastanutest jälgis rõivamüüjaid ka sotsiaalmeedias ning üle kolmveerandi vastanutest soovib saada rohkem teavet Eestis müüdavate õiglase kaubanduse tekstiiltoodete koha, teavet soovitakse saada eelkõige sotsiaalmeediakanalite kaudu ja trükimeedia vahendusel. Lähtuvalt uuringutulemustest ja vastajate ettepanekuid arvesse võttes tehti õiglase kaubanduse tekstiiltoodete alase teadlikkuse tõstmiseks tulevikus ka ettepanekud. Käesoleva lõputöö raames selgus, et suurem hulk vastanutest on õiglase kaubanduse tekstiiltoodete teemast teadlikud, kuid sooviksid tulevikus rohkem õiglase kaubanduse alast informatsiooni saada. Vastajaid, kes teemast huvitatud ei olnud, oli vähe. Tarbijad sooviksid informatsiooni saada eelkõige sotsiaalmeedia ja trükiajakirjanduse vahendusel. Soovitakse, et tänavatel oleks rohkem õiglase kaubanduse reklaame ning leiti, et tulevikus tehtavat teavitustööd tuleks parendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Helme naise pikk-kuue konstrueerimine Tarbatu Rahvatantsuansamblile ERMi kuue A 509:2187 järgi(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Karu, Dianne; Kuusk, Margit; Silvi AllimannKäesolev töö valmis koostöös ettevõttega OÜ Kaunis Rahvarõivas. Töö ülesandeks oli konstrueerida Helme kihelkonna naiste pikk-kuub, võttes eeskujuks audentne kuub A 509:2187, mis asub Eesti Rahva Muuseumis, Tartus. Tellimus 11-ne pikk-kuue valmistamiseks esitati Eesti Maaülikooli Rahvatantsuansambel Tarbatu poolt. Kuue konstrueerimiseks viidi esmalt läbi uurimistöö Eesti Rahva Muuseumis asuva kuue A 509:2187 ning teemakohase kirjanduse põhjal. Toodet kohandati, kasutades tänapäevaseid tehnoloogilisi võtteid selleks, et mugandada ning muuta toodet vastupidavaks lähtuvalt rahvatantsjate vajadustele. Konstrueerimist alustati käsitsi. Seejärel kanti peale maketi proovi parandatud lõiked arvutiprogrammi Optitex, kus jätkati toote lõigete väljatöötamist. Tootele konstrueeriti lekaalid, voodri ja dubleeride lekaalid ja baassuurust C42 paljundati suurustesse C38, C40, C42 ja C44-C46. Samuti koostati baassuurusele paigutusjoonised, mille põhjal tehti materjalide kuluarvestus. Antud töö koosneb kolmest osast: toote kavandamine, konstruktsioon ja tehnoloogia ning majanduse osa. Põhipeatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Lõputöös käsitleti pikk-kuue kui pooltoote valmistamiskäiku, kasutades nii tööstuslike kui individuaalse rõivatootmise põhimõtteid. Esimeses peatükis kirjeldati lähteülesannet, tellijat, pikk-kuubede ajalugu ning uurimistöö tulemusi. Toodi välja ka tootel rakendatud muudatusi ning nende põhjuseid. Samuti anti ülevaade tootel kasutatud materjalidest ning nendega läbiviidud katsete tulemustest. Teises peatükis sai põhjaliku ülevaate toote konstrueerimisest, selleks kasutatavatest mõõtudest, moekohaste lõigete tegemisest ning tootel rakendatud tehnoloogilistest sõlmedest. Kirjeldatakse ka lekaalide valmistamist ja nende tehnilist paljundamist. Arvutatakse välja õmblusmaterjalide kanga ja niidi kulu. Esitatakse toote tehniline kirjeldus, valmistoote mõõdud ja tootekaart. Kolmandas ehk majanduse osa peatükis arvutati välja toote omahinna kujundamine ning tehnilis-ja majanduslikud näitajad. Töös esitatud tabeleid ja juhendeid täiendavad illustreerivad joonised, mille tegemiseks on kasutatud Lectra Kaledo Style arvutiprogrammi. Lõiked on konstrueeritud algselt käsitsi ning seejärel lõigete konstrueerimisprogrammis Optitex, paigutusjoonised Optitex Marker programmis.Nimetus Piiratud juurdepääs Laste võistlustantsu kostüümid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Trutneva, Kristina; Kuusk, MargitKäesoleva töö uurimisobjektiks olid tantsu kostüümide tantsuvõtte mõõdud 10-15- aastaste laste vanuserühmas. Võeti kindlad mõõdud 15-ltt lastelt: üheksalt tüdrukult ja kuuelt poisilt. Nende mõõtude baasil sai arvutatud tantsuvõtte keskmised koefitsiendid.Koefitsient-see on tavaseisundi ja tantsuvõtte vahe. Koefitsientide abil on võimalik muuta või konstrueerida tavalisi kostüümilõiked nii, et nad sobiksid tantsijatele. Antud koefitsiendi-süsteem oli esitletud visuaalselt - joonisena, mille juures on seletav kirjeldus tabelina. Atnud töö raames kasutades koefitsiendid olid õmmeldud posi ja tüdruku võistlustantsu kostüümid. Tüdrukul on pikk aplikatsioonidega kleit ja poisil on särk, vest ja püksid.Nimetus Piiratud juurdepääs Naiskoori kostüümide väljatöötamine Rahvusooper Estonia etendusele "Linnukaupleja"(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kerstin, Kuum; Temmin, Evelin; Teele PeetsLõputöö käigus töötati vastavalt kostüümikunstnik Kristi Leppiku moejoonisele välja naiskoori kostüümikomplekt Rahvusooper Estonia operetile „Linnukaupleja“. Töö jooksul lähtuti kunstniku soovidest ja kontseptsioonist, Rahvusooperis väljakujunenud töömeetoditest ning esinejate vajadustest, mis tulenevad teatritöö eripäradest. Autori ülesandeks oli lõigete konstrueerimine ja mulaaž, tehniliste lahenduste välja töötamine ning kostüümi valmistamine. Diplomitöö tulemusena õmbles autor ühe 18. sajandist inspireeritud panjeedest, alusseelikust, seelikust ja pihast koosneva kostüümikomplekti suuruses 38. Sarnaseid, erinevates värvitoonides komplekte õmmeldi Rahvusooperi kostüümiosakonnas 16 tk. Koos moodustavad kostüümid ühtse terviku ning sobiva tausta opereti süžeeliinidele. Valminud lekaalikomplekti kasutades on võimalik ka tulevikus valmistada sarnase stiliseeringuga kostüüme. Toodete tehnilise töötlemise juures oli oluline jälgida neile esitatud lavastuslike nõudmisi. Kostüümides peab olema mugav esineda, nad ei tohi piirata liikumist ning olema riietajate abil kiirelt ja vähese vaevaga selga pandavad. Ka pidid tehnilised lahendused arvestama lavastuse pikka, mitut hooaega hõlmavat etendusaega. Seega pidid kostüümid olema vähese vaevaga korrigeeritavad vastavalt kandja figuuri muutustele ning vajadusel lihtsalt parandatavad. Käesolev töö koosneb kuuest peatükist, millest igaühes tutvustatakse kostüümide loomise erinevaid aspekte. Vastavalt töö valmimise kronoloogilisele järjekorrale kirjeldatakse kostüümi kavandamise põhimõtteid ning silueti ajaloolist tausta, põhi-ja moekohaste lõigete valmistamist Müller & Sohni süsteemi kohaselt ning mulaažimeetodi abil, kostüümi osade tehnoloogilist töötlemist, lekaalide valmistamist, kangakulu arvestust ning valminud kostüümi tehnilisi andmeid. Kõik töös esinevad autori poolt koostatud joonised on teostatud kasutades Lectra Systemsi programme KaledoStyle, Modaris ja Diamino.Nimetus Piiratud juurdepääs Sotsiaalmeedia kasutamine turundusvahendina Linette Retail OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Seinas, Marita; Aasjõe, ÜlleSotsiaalmeedia turundus on uus turunduskeskkond, mis on tekkinud Interneti suhtlusvõrgustike populariseerumisel. See on muutnud turunduses seni kasutusel olnud strateegiaid ning eesmärke. Töö on ajendatud probleemidest sotsiaalmeediaturunduse kasutamisest. Antud turundusvaldkond on kasutusel laialdaselt, kuid erinevate uuringute andmetel puuduvad paljudel ettevõtetel teadmised ja oskused kuidas seda tegema peaks ning kas see ka kasumlik on. Uurimus on läbi viidud Linette Retail OÜ näitel, kus kasutatakse sotsiaalmeediat kui turundusvahendit, kuid ei teata, kas see on ennast ära tasunud. Käesoleva töö eesmärgiks oli teha parendusettepanekuid Linette Retail OÜ’le sotsiaalmeedia kasutamises turundusvahendina. Et seda teha koostati üldine tarbijauuring selgitamaks tarbija seisukohta ettevõtete sotsiaalmeedia turundustegevuse kohta ning analüüsiti Linette Retail OÜ senist turundustegevust sotsiaalmeedias. Linette Retail OÜ on rahvusvaheline ettevõte, mis hõlmab endas kaht tootmisettevõtet (Linette Tallinnas ning Valessa Viljandis) ning 11 “Linette” esinduskauplust, milledest 1 asub Riias. Linette toodab naiste korsetitooteid nii omatoodanguna kui ka allhankena. Tootmisse kuuluvad rinnahoidjad, püksid, stringid, bodyd, sukahoidjad, ujumisriided, päevitusriided ning ööpesu. Lisategevuseks on kandilõikamine ning materjali müük. Tootmine toimub Tallinnas ettevõtte peamajas ning Vilandi tütarettevõttes OÜ Valessa. Tarbijauuringu järeldusena selgus, et sotsiaalmeedial on väga suur roll tarbija seisukohalt. Interneti kasutatakse informatsiooni leidmiseks pesu soetamisel ning samuti tuleb uurmisest välja, et pesu puhul loetakse sotsiaalmeediat parimaks reklaamkanaliks. Sotsiaalmeedia kanalite puhul on välja toodud Facebook, kui parim keskkond ning sotsiaalmeediat usaldab enamik küsitlusele vastanutest. Analüüsi tulemusena selgus ka, et Linette brändi hinnatakse kõrgelt, kuid nende tegevus sotsiaalmeedias ei ole olnud silmapaistev. Linette sotsiaalturunduse hetkeolukorra analüüs näitas, et kasutusel on vaid keskkond Facebook ning sealses turundustegevuses on liialt on keskendutud Linette viimastele uudistele, sooduspakkumistele ning kampaaniatele. Kõrvale on jäetud kliendisuhete juhtimine- inimestega suhtlemine, nendelt küsimuste küsimine. Antud töö näol on valminud abimaterjal, mida saab Linette soovi korral kasutada oma sotsiaalmeedia turundustegevuse parenduseks Töös toodud ülevaated ning soovitused annavad informatsiooni nii eesmärkide seadmiseks, kui ka selleks, et millele tuleb tähelepanu pöörata antud turundusvaldkonnas.Nimetus Piiratud juurdepääs Valmistoodangu kulude vähendamise võimalused Miss Mary of Sweden OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kolossova, Viktoria; Kikas, HeldiAntud töö kirjutamise käigus tõestati, et tööks valitud teema on tänapäeval vägagi aktuualne. Autori poolt ettevõtes Miss Mary of Sweden OÜ tehtud uuringud andsid võimaluse siseneda süvitsi ettevõte probleemidesse ja leida enne töö kirjutamist püstitatud eesmärgile lahendused. Kuna töö eesmärk oli valmistoodangu kulude vähendamise võimaluste leidmine, otsustas autor kõigepealt tutvustada teemaga kaasnevat teooriat, et selgitada kuidas kulud tekivad ja kuidas neid liigitakse; samuti kui tähtis on kulude juhtimine ja analüüsimine ja mis on kulude analüüsimise võimalused. Rakendamaks teooriat töö praktilises osas tutvustas autor ettevõtte Miss Mary of Sweden OÜ tegevusala ning selle erinevate üksuste tööd, et aru saada kuidas ja millised kulud ettevõtel tekivad. Eesmärgi saavutamiseks ja lahenduse leidmiseks teostati antud töös põhjalik Miss Mary of Sweden OÜ valmistoodangukulude analüüs jaotatuna erinevate tootmisasukohtade vahel, kus ettevõte on varemalt testinud tootmisvõimalusi. Erinevate tootmisasukohtade kulude väljaarvutamise abil sai autor neid võrrelda. Eri asukohtade valmistoodangu kulude võrdlusanalüüsi kasutab autor probleemi lahendamiseks peamise vahendina. Võrdlusanalüüsist tulenevad ka vastused. Analüüsist tuleneb, et Miss Mary of Sweden OÜ-l ei ole kasumlik toota väljaspool Euroopa Liitu kõrgete transpordi- ja tollimaksude tõttu. Kõige optimaalsemat tootmiskohta ei ole veel leitud. Analüüsi alusel on näha, et kõige väiksemad valmustoodangu kulud on Läti ettevõtes, kuid seal ei ole vajalikku võimsust ja seetõttu ei ole võimalik toota vastavalt Miss Mary müüginäitajatele. Kuid siiski on võimalik toota odavamalt kui Eestis (~14%), seetõttu tuleb kindlasti jätkata otsinguid sobiva tootmisüksuse leidmiseks. Et Lätis võib arvestada võimaliku hinnatõusuga, soovitab autor jätkata otsinguid ja kindlasti mitte piirneda ainult Lätiga. Et vältida tolli- ja transpordi kulud, mis koosnevad suurema osa kogu valmistoodangu kuludest Valgevenes ja Hiinas tootmise puhul, vaja otsida kasumliku tootmise muudest Euroopa Liidu riikidest. Seni aga, kuniks ei ole leitud sobivat ja kasumlikku tootmisüksust, tuleb jätkata tootmisega Eestis ning Lätis (vastavalt Miss Mary võimsusele).Nimetus Piiratud juurdepääs Villaste mantlite erinevad soojustusviisid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Künnapu, Steffi; Kuusk, MargitKäesoleva lõputöö käigus uuriti ülerõivaste soojustusviise. Tähelepanu pöörati keha reaktsioonidele külmaga kokkupuutumisel ning viisidele, kuidas keha soojust saab või kaotab. Vastavalt keha soojuse saamis- ja kaotamisviisidele vaadeldi ajaloolist arengut erinevatel termilise kaitse tehnoloogiatel. Soojustusviiside uurimustest tehti järeldused ning selle põhjal kavandati kaks erineva soojustusviisiga villast talvemantlit meestele. Individuaal tellimustööna valminud villaste mantlite soojustusviisideks oli tuuletõkke kanga kasutus ja infrapunakiirgust peegeldav lisasoojustusvest. Mõlemad mudelid kavandati pintsaku lõikelised pöörates tähelepanu eesmärgile leida soojustus ülikonnaga kantavatele villastele mantlitele. Mantlitele valiti soojuspidavad kangad arvestades Eesti kliima muutlikusega. Põhikonstruktsioonid valmistati Müller&Sohn meeste mantli konstrueerimissüsteemi baasil Põhikonstruktsiooni paljundati Saksa tüüpfiguuride standardi põhjal. Mantlite lõiked valmistati klientide figuurimõõtude ja keha hoiaku järgi paljundatud lõike suurustest. Saadud lõigetele valmistati lekaalid. Individuaal tellimustööna valminud meeste talvemantlid toodeti ateljees. Õmblustehnoloogilistele sõlmedele koostati läbilõikejoonised kirjeldamaks tuuletõkkega soojustatud mantli töötlemist. Lõputöös leiti kavandatud mudelitele umbkaudne müügihind. Mantlite müügihinnaks, kui tooted on toodetud väikeateljees kujunes 1185€ ja 1265€. Villastele mantlitele on valitud soojustusviisid vastavalt Eesti turul kättesaadavatele materjalidele. Paljusid uuritud soojustusviise pole võimalik kasutada, kuna tehnoloogiad on patendeeritud ning kasutamiseks vaid kindlatele firmadele. Tuuletõkega voodri kinnitamine osutus keerulisemaks, kui autor eeldas. Kolme libeda kihi õmblemisel katteriide külge polnud võimalik kõiki kihte korralikult lihtühendusõmblusmasina all kontrollida. Voodri kihitde tuuletõkkega kokku teppimine või katteriidest väljaulatuva sisetaskute osa disaini muutmine võivad lihtsustada voodri kinnitamist. Lisasoojustusvestile seljakeskõmbluse lisamine parandaks vesti istuvust. Seljakeskjoone õmblusele saaks tuua osa vööjoonel asuvast sissevõttest. Lisasoojustusvesti kinnitamine mantli külge nööpkinnisega võib tekitada ebamugavust. Võimalik tekkiv ebamugavus on tingitud nööpide suurusest ning mantli liibuvusest. Probleemi lahenduseks pakub autor välja edaspidiselt lisasoojustusvestide kinnitamiseks kasutatada kahepoolse tõmblukuga peitkinnist. Lõputöös kavandatud meeste villased mantlid lähevad kasutusse 2019. aasta talvel ning peale seda on võimalik saada tagasisidet mantlite mugavusest ning valitud soojustusmaterjalide vastupidavusest ja soojushoidvusest. Saadud tagasiside põhjal saab kavandatud toodete funktsionaalsust parandada järgnevatel toodetavatel lisasoojustusega meeste mantlitel.