Lõputööd (MO, TD, RR)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (MO, TD, RR) Märksõna "Clothing and Textiles--Technology and Textile Science--Sewing Process Analysis and Standardization" järgi
Näitamisel1 - 13 13-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevõtte Ellatone OÜ arendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Jakimova, Natalja; Kikas, HeldiLõputöö eesmärgiks oli ilma oluliste investeeringuteta muuta ettevõte Ellatone OÜ aktiivsemaks, välja selgitada ettevõtte tugevused ja nõrkused, et seeläbi anda soovitusi ettevõtte tegevuse parendamiseks. Ellatone OÜ on väike, välisettevõtetele, peamiselt Soome ja Rootsi turgudel, allhanketöid pakkuv õmblusettevõte. Toodetakse põhiliselt naiste kergrõivaid trikotaazist – kleite, pluuse ja seelikuid. Vähesel määral ka laste- ja meesterõivaid. Andmete saamiseks oli läbi viidud intervjuu ettevõtte juhatajaga, millest selgus, et juhataja näeb ettevõtte arengut eelkõige uute püsipartnerite leidmise läbi. Töö autori arvates on selline lähenemine võimals arendada ja laiendada ettevõtet. Partnerid tuleb leida võimalusel välisriikidest Euroopa Liidu sees. Uue partneri leidmine annaks võimaluse saada rohkem tööd, võimaluse tootevaliku laiendamiseks ja selle tulemusena toota ettevõttele rohkem kasumit. Kuid samas teha seda ilma suurt investeeringuteta, kuna ettevõttel hetkel puudub vaba raha lisa kulutuste tegemiseks, aga tootmisvõimsus on masinate näol olemas Tehtud SWOT analüüs andis hea ülevaate ettevõtte tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest, mille kaudu avanes pilt ettevõtte asukohast antud keskkonnas. Tugevad küljed näitasid, et ettevõttel on hea reputatsioon. Ellatone OÜ teeb kvaliteetset tööd tähtajaliselt ning kliendile vastuvõetava hinnaga. Võimalused näitasid, et ettevõtte tahab ja julgeb end arendada. Nõrgematest külgedest on põhiline ja tähtis näitaja suur tööjõu puudus ja väike valmistoodangu sortiment. Nendest kahest puudusest on tingitud ka väikesemahulised tellimused. Peamisteks ohuteguriteks on maailma majanduslik olukord, tihe konkurents ja konkurentide parem teenuse kvaliteet ja tase. Kuna Ellatone OÜ kliendid ja mõned partnerid asuvad välisriikides, siis ülemaailme majanduslik olukord mõjutab väga teravalt ettevõtte võimalusi ja arengut. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt läbi viidud majandusekspertide uuringust lähtub, et Eesti majanduse üldine olukord poole aasta pärast võrreldes tänasega pigem paraneb. Ettevõttes töötavate spetsialistide tase on hetkel väga kõrge, mis tagab ka toodete hea kvaliteedi. Ettevõtte eeliseks teiste sama valdkonna ettevõtete ees on see, et kuna tema töötajad pakuvad kõrge- kvaliteedilist teenust trikotaazi õmblemisel, mida on materjali omaduste poolest keeruline õmmelda, siis on nad võimelised pakkuma kõrge kvaliteediga teenust ka teiste materjalide õmblemisel. See annab hea eelduse sortimendi laiendamiseks. Ettevõtte ressursside näitajatest saab öelda, et õmblusmasinaid ettevõttes on rohkem, kui töötajaid. See loob võimaluse palgata lisa tööjõudu. See omakorda võimaldab ettevõttel vastu võtta suurema- mahulisi ja rohkem töid. Nii kasutataks täielikult ära õmblusmasinate võimsus. Olemasolevate masinatega saab õmmelda lisaks ka teistest materjalidest tooteid. See annab võimaluse sortimendi suurendamisele ja ettevõte muutub atraktiivsemaks suuremale arvule klientidele. Sortimendi laiendamiseks tehakse ettepanek valmistada: - kergrõivad kogu perele, - reklaamkingitused (laudlinad, rätikud, köögikomplektid, jm ) - kodutekstiil Selline sortimendi laiendamine avab võimalused aktiivsele tegevusele. Tellimuste mahud suurenevad, mis toob kaasa ka tööjõu arvu suurendamise. Kuna ettevõtte töötajad on kõrge kvalifikatsiooniga ning võimelised töötama erinevatel ametikohtadel, siis kiirel perioodil võivad õmblejatele abiks tulla lõikajad, viimistleja, pakkija ning juhataja. Selline paindlikus annab ettevõttele konkurentsieelise suuremate mahtude käsitlemisel. Et klient jõuaks paremini ettevõtteni, tehakse ettepanek luua Ellatone OÜ kodulehekülg. Internetiturundus ja reklaam internetis on tänapäeval oluliselt odavam, kui kasutada muid meediakanaleid. Tänu kvaliteetsele veebilehele võidab ettevõtte juurde usaldusväärsust, koduleht on 24/7 kättesaadav, kliendid saavad vajaliku eelinfo kiiresti kätte ning see annab võimaluse haarata laiemat turgu, et suurendada oma tootmismahtusid. Töö autor on seisukohal, et ettevõtte Ellatone OÜ edasiseks arenguetapiks oleks olemasoleva olukorra ja võimalike lahendusvõimaluste selgitamise tulemusena, mis on kajastatud käesolevas lõputöös, uue arendusstrateegia väljatöötamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevõtte töökorralduse ja töö efektiivsuse parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Klaos, Heli; Šestak, KristelDiplomitöö eesmärgiks oli ettevõtte Rudotex OÜ töökorralduse ja tööefektiivsuse parendamine tootmistehases ning uurida, miks töötajate efektiivsus ja töökorraldus on madal ja kuidas saaks antud näitajaid parendada. Selleks uurisin ettevõtte töökorraldust, teostasin tööuuringuid ning võrdlesin kahte tootmisüksust. Töökorralduse parendamiseks pakun välja mitu ettepanekut. Esiteks tuleks paigutada ümber masinad, et vähendada pooltoodangu liikumisteid. Selleks tuleks masinad panna kahte lähestikku asuvasse tööruumi kolme tööruumi asemel. Tootmisplaani väljatöötamisel sai selgeks, et ettevõtte peaks investeerima tootmishoonesse. Soovitatav oleks majaplaan ümber korraldada, võtta maha mõningad vaheseinad, et avardada ruumi ning tagada parem õhuringlus. Ettevõtte võiks tootmisruumi paigutada psühromeetri, mis kontrollib õhu niiskuse taset ning õhutemperatuuri antud ruumis, et tagada normaalse tööviljakustaseme parameetrid. Toote detaile võiks transportida automaatse rippliini pidi õmblusliini, mis vähendaks meistri liikuvust ning ta saaks pidevalt olla õmblusliiniga seotud ruumides. See tagaks pideva ülevaate õmblusliini tööst. Tööjaotuse koostamisel ning seadmete koondtabeli koostamise selgus, et teipimismasinad on ülekoormatud. Seetõttu peaks ettevõtte investeerima veel ühte teipimismasinasse, et vähendada töötajate ülekoormust antud masinatel ning toodangu paremat liikumist liinis. Soovitaksin kasutada timmitud tootmise juurutamiseks mõeldud 20 võtme meetodit, millega saab parenda kõiki tootmisprotsesse: täiustada töökohti, parandada kvaliteeti, vähendada kulusid, arendada tehnoloogiat ning parendada protsessivoogu. Soovitatav oleks rakendada Kaizen põhimõtet ehk kaasata kõiki töölisi pideva parendamise protsessi. Parema töökorralduse tagamiseks võiks meister kasutada jõudlustabelit ning tegeleda teoreetilise balansseerimisega, et ennetada kitsaskohtade teket. Soovitatav oleks meistril omandada kuus juhtimisstiili ning rakendada kõige paremat metoodikat vastavas probleemis. Diplomipraktika käigus nägin, et meister ei ole end kehtestanud õmblejate hulgas ning ei soovi sattuda konflikti, seega tuleb igas probleemis õmblejale vastu. Meistri töö päevavaatluses selgus, et meister tegeleb 17% päevas tööülesannetega, mis ei kuulu tema töökohustuste hulka ning mida saaks jagada teiste tööliste või õmblejate vahel ära. Seetõttu sai ta täita oma töökohustusi 77% päevast. Seega peaks meister end õmblejate hulgas kehtestama ning õmblejale antud tööülesandele kindlaks jääma. Soovitaksin ettevõttel suurendada abiaega, sest tööuuringute käigus leidsin, et universaalõmblusmasinatel õmblevate tööliste abiaeg on suurem kui hetkel ettevõttes kehtestatud. Edaspidiseks soovitaksin üle vaadata ka spetsiaalmasinate abiajad ning neid vajadusel muuta. Ettevõte võiks mõõta ära paki käsitlusajad, sest tööuuringute teostamise ajal nägin, kui erineva kiirusega pakke käsitletakse ning ühtse pakikäsitlusaja kehtestamine tööetappidele parandaks töökorraldust. Madal tööefektiivsus tuleneb õmblejate erinevast tasemest kui ka omandatud töövõtetest. Kindlasti on tööviljakuse üheks olulisemaks faktoriks motivatsioon seda tööd teha. Arvan, et tehtava töö motivatsiooni mõjutab peale rahalise väärtuse tööpsühholoogia ning juhtimisstiil. Seega on väga oluline, kuidas meister õmblejate tööd juhib ning millised on tema juhtimisoskused. Meister ei tohiks segada kõiki õmblejaid, kui tekib mõni probleem, näiteks kadunud asja otsimisel. Ta võiks iga õmbleja töökoha ise üle vaadata, mitte häirida kõiki õmblejaid üheaegselt. Leian, et vajalik on kaasata töötajaid ning neid innustada, et aidata kaasa probleemide lahendamisel. Selleks tuleks selgelt sõnastada töö eesmärgid, sest inimestel on suurem motivatsioon töötada ja panustada ettevõtte arengusse, kui nad teavad, mille nimel nad seda teevad. Selleks võib olla parema töökeskkonna loomine. Ka võiks töötajate innustamiseks volitada kedagi parendusettepanekute elluviimiseks, mis paneks inimesi kaasa mõtlema reaalsetele parendusettepanekutele. Motivatsiooni saaks stimuleerida, kui pakkuda päevanormi ületanud töötajatele või suurenenud tööefektiivsusega töötajale lisa massaažikordi. Antud ettevõte panustab oma töötajate tervisesse, pakkudes neile ettevõtte poolt massaaži. Leian, et see on väga hea koht motivatsiooni stimuleerimiseks, sest töötajad on väga tänulikud ja hindavad võimalust saada ettevõtte poolt boonusena massaaži. Kahe tootmisüksuse võrdlemisel nägin, kui erinevad on need tootmisüksused. Siiski leidsin mõned ettepanekud, mida saaks rakendada väiksemas tootmistehases. Nimelt tuleks uuendada masinaparki ning tuua Märjamaal asuvasse tootmistehasesse nõelaveoga masinaid ning automaatne takjapaela lõikusmasin. See kiirendaks abimaterjalide komplekteerija tööd, sest õmmeldavatel toodetel on palju furnituure, mis on kõik erineva suurusega. Märjamaa tehases võiks olla eraldi tehnoloog, kes õpetab töövõtteid ning tagab, et õmblejad omandaksid kiiremad tööliigutused. Sellega tõuseks tööefektiivsus ning meistril jääks rohkem aega töö jagamisele. Üle võiks tuua ka sarnased abitasapinnad ning kärud, mis oleksid masinate kõrgused. Veel võiks ettevõte investeerida sarnastesse reguleeritavatesse toolidesse, mis oleksid igal töökohal olemas, et vältida tooli otsimises tulnud tööseisakuid. Kuna tootmises kasutatakse palju spetsiaalmasinaid, siis on vajalik igapäevane mehaaniku kohalolu. Siinkohal oleks soovitatav koostada masinapargi hooldusgraafik, mille järgi saaks tagada ülevaate masinate töökorrast ning pidada arvet, millal on vaja teatud masinaid üle vaadata. Hooldusgraafik vähendaks masinatest tingitud tööseisakuid. Töö autorina avaldan tänu oma juhendajale Rudotex OÜ Märjamaa ettevõtte tootmisjuhile K.Šestakule kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A.Tšistovale ja konsultantidele M.Beilmannile ja O.Ovtšarenkole.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaubamärgi Oscar of Sweden tootmiskorralduse efektiivsuse parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Voolaid, Birgit; Jermakova, Veera; Anu TšistovaKäesoleva töö eesmärgiks oli kaubamärgi Oscar of Sweden tootmiskorralduse efektiivsuse parendamine. Keskendutud on eelkõige tootmises aset leidvatele ettevalmistus ja järel protsessidele. Eesmärgini jõudmiseks tuli läbi töötada ettevõttes käibel oleva tehnoloogiliste dokumentide kogum, luua ülevaatlik särgitöötlemise tehnoloogilise juhendi algmaterjal, analüüsida põhimaterjali kulu ning arendada valmistoodangu pakkimise töökohta. Töökorraldusliku osa peatükis on analüüsitud ettevõttes kasutusel olevaid tehnoloogilise dokumentide kogumit, mis annavad aluse tootmiskohale tellimuse täitmiseks. Dokumentatsioon koosneb disainilehest, tootekaardist, tootmistellimuse skaalast ja materjalinõudest. Probleemülesande püstitamise põhjusena toodi välja dokumentide paljusus ja korduv sisuline pool. Õmblusvabrikule edastatud dokumentide seas on dubleeritud tootekaardi ja tootmistellimuse skaala informatsioon, mis pärinevad erinevatest süsteemidest, kuid edastavad suuremal määral sarnast teavet. Tootmises on oluline püsida ettemääratud graafikus, kuid kui teostatav eeltöö võtab kaks korda rohkem aega, kui sellele planeeritud on, siis tuleks viivitamatult leida paremad lahendused töö tegemiseks. Autori poolne parendus töö efektiivsemaks muutmiseks on olemasoleva dokumentatsiooni reorganiseerimine. Disainilehel ja tootekaardil olevad andmed kattuvad, kombineerides kahe dokumendi infot on võimalik luua uus tootekaart, mis on kompaktne ning edastab toote tootmiseks vajalikud parameetrid. Tootmistellimuse skaala puhul tuleks lähtuda struktuurilistest muudatustest, mis on läbi viidud. Kuna tellimuste lõplike koguste kinnitamine toimub baasettevõtte poolt, siis tuleks lähtuda AS Sangari majandustarkvarast saadavatest toodete kogustest. Muutused sisse viies on võimalik tehnoloogiliste dokumentatsioonide kogumi mahtu vähendada poole võrra ehk kuue lehe asemel vaid kolm. Alternatiivlahendusena on autor välja pakkunud ühtsele majandustarkvara programmile üleminekut, kus nii Oscar of Swedei kui AS Sangari poolsed töötajad saaksid tööülesandeid täita. Väljaminek oleks kulukas, kuna infotehnoloogiliste lahenduste arendamine, muutmine nõuab rahalisi ressursse, kuna on oma olemuselt keerukad ja aeganõudvad. Tehnoloogilise juhendi algmaterjali väljatöötamisel on tähelepanu pööratud tehnoloogilise osa peatükis. Oscar of Swedeni mudelitele ei ole varasemalt loodud tehnoloogilist juhendid, mis sisaldaks endas mudeli erinevate detailide tehnilisi jooniseid ja läbilõikeid. Eelnevalt on saadetud lõikeid, jooniseid, tehnilisi kirjeldusi üksikute failidena e-maili teel. Seoses suureneva tootmismahu ja vajadusega leida uusi tootmispartnereid on tekkinud vajadus juhendi järgi, mis annaks õmblusettevõtetele ülevaatliku info brändi toote tootmisest. Lõputöö raames on arendatud tehnoloogiline juhend, mille aluseks on võetud mudelite erinevad detailid. Toote detailide erinevad variatsiooni on esitatud eraldi lehekülgedel, sisaldades tehnilisi andmeid ja jooniseid koos õmblusvarude ning tehnilise kirjeldusega. Juhendi koostamisel on oluliseks peetud, et see oleks lihtsasti arusaadav, informatiivne ja kergesti edastatav partneritele. Tehnoloogia on loodud inglise keelse versioonina, kuna Oscar of Swedeni töögruppi kuuluvad ka võõrkeelt kõnelevad inimesed ning tootmise seisukohast otsitakse partnereid eelkõige välisriikidest. Lõputöö raames pakuti välja uued mudelite kulunormide arvutamise viisid põhimaterjali tellimuse täitmiseks. Varasemalt kasutusel olnud standard kulunormide puhul tekkis sagedasti tootmisprotsessi käigus materjali puudus tellimuste täitmiseks, kuna kulunormide kasutamisel ei oldud arvestatud materjali eripäradega. Probleemi analüüsi käigus kujunesid lahendustena välja kolm isemoodi varianti. Esimene meetod eeldab, et kulunormid luuakse igale mudelile näidiste protsessi käigus, sealjuures on disaineri poolt täpselt paika pandud reeglid, kuidas peaks käituma mustriliste, triibuliste ja ruuduliste kangaste korral. Teise lahendusena oleks võimalus luua standard kulunormid, mis arvestavad kanga eripäradega. Selle elluviimiseks tuleb läbi töötada suur hulk erinevaid kangaid ning tulemuste põhjal arvutada keskmine kulunormi väärtus. Kombineerides kahte eelnevat välja pakutud võimalust on eeldus luua kulunormide andmebaas. Struktuuriliste muudatuste käigus on lisandunud AS Sangari töötajate tööülesannete hulka Oscar of Swedeni valmistoodangu pakkimine klientide tellimuste alusel. Uue töökoha loomisel on pakutud ettevõttele valikuna kaks erisugust lahendust. Mehaaniline valmistoodangu pakkimine eeldab töötaja korrektsust ja tähelepanelikust, kuna töö teostamiseks kasutatakse mitmeid paberil andmekandjaid ning töö toimub käsitsi. Süstematiseeritud valmistoodangu pakkimisel kasutatakse abivahendina vöötkoodilugejat, mis tagab efektiivsema ja täpsema töö. Töö autor loodab, et koostatud lõputöö on abiks ettevõtte juhtkonnale, kes teevad lõpliku otsuse, kas välja pakutud lahendused muudavad tootmise korraldamise efektiivsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Lamamistooli katete juurdelõikuse ja valmistamise tehnoloogiline protsess(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Vändrik, Margit; Vakk, PiretDiplomitöö ülesandeks oli anda ülevaade tehnoloogilisest protsessist ja selle korraldusest. Töös käitletavad mudelid on valitud vastavalt materjalide sobivusele ja töötlemismeetodite sarnasusele. Tehnoloogilise poole pealt on ära näidatud mudelite joonised ning läbilõiked erinevates piirkondades. Samuti on väljatoodud detailide ja lekaalide loetelud vastavalt mudelitele. Antud on ka ülevaade kasutatavatest materjalidest ning seadmetest. Mudelitele on koostatud operatsioonide- ja koondoperatsioonide loetelu koos ettevõttest saadud standardaegadega. Peale esialgseid arvutusi oli näha, et Lojeri mudelite puhul tuleb kasutada järjestikulist söötmisviisi ja Unimuna puhul liiguvad detailid sirgjooneliselt. Graafiliselt analüüsilt on näha, et enamasti on töötajad kas üle- või alakoormatud. Seda seetõttu, et mudelitel on üsna suured detailid, mis muudavad ühe operatsiooni ajaliselt pikaks ning koondoperatsioonide koostamise keerukaks. Alakoormuse vähendamiseks võivad vastavad töölised aidata pooltooteid ja detaile transportida ühelt töökohalt teisele. Antud ettevõttes õmbleb konkreetseid mudeleid üks inimene algusest lõpuni, kuid otsustasin tuua sisse väikse muudatuse ning projekteerida valitud tooted liini tööle. Andmaks paremat ülevaadet detailide kulgemisest erinevate töökohtade vahel koostasin ka montaažigraafiku mõlemale mudelile. Lojeri puhul oli see küll üsna keeruline ja aeganõudev, kuid lõpptulemusena annab see siiski hea ülevaate. Kuna projekteerisin liini just vastavatele mudelitele, siis kulgeb töö liinis sirgjooneliselt, mis muudab jälgimise ka tunduvalt kergemaks. Töökorralduse poolt kajastavad esmalt juurdelõikuse- ja õmblustsehhi plaanid, kus on hästi näha kus midagi paikneb. Tööd õmblustsehhis juhib meister, kes annab õmblejatele töö kätte ning vajadusel juhendab. Juurdelõikuses korraldab protsessi juurdelõikuskonstruktor, kes vormistab vajalikud töölehed mudelite lõikuseks. Tööuuringute osas on tehtud ühele õmblejale päevavaatlus,mille käigus selgus mille jaoks ja kui palju aega kulub. Veel sai koostatud ka SSD tööuuring Lojeri mudelile, kus sai leitud standardaeg ning lisaks ka õmbleja töökohaplaan. Majandusliku osa poole pealt on välja toodud toote hinna kujundamine ning lõplik hind nii käibemaksuga kui ilma. Eraldi on koostatud tabel ka materjalide hindadele ning nende kulunormidele ühe toote kohta. Töö käigus tegin ettevõttele omapoolseid soovitusi vastavalt tehtud tööle ning viisin läbi parendusi, erinevatel paigutustel vähendades sellega oluliselt kangakulu, eriti Lojeri mudelite puhul.Nimetus Piiratud juurdepääs Logo pressimise tehnoloogilise protsessi parendamine ettevõttes Otto Bock Estonia AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Meigo, Mari-Ann; Prits, SigridTehnoloogia arengusse ning tööstuse tehnoloogiliste protsesside parendamisse investeerimine on nii Eestis kui ka kogu Euroopas viimastel aastatel üha olulisemaks saanud ning fookuses on efektiivsuse kasvatamine ja mõõtmine erinevates töölõikudes. Käesoleva lõputöö eesmärk oli leida efektiivseid lahendusi ortopeediliste abivahendite tootmisega tegeleva õmblusettevõtte Otto Bock Estonia AS logo pressimise tehnoloogilise protsessi parendamiseks, tagades sellega ühest ettevõtte põhiväärtusest ehk pidevast protsesside parendamisest kinnipidamise. Lõputöö alguses anti ülevaade Otto Bock Estonia AS töökorraldusest tootmistsehhis ning logo pressimise tööoperatsioonidel. Ergonoomiliste nõuete analüüsimisel selgus, et üldjuhul võib ergonoomilistest nõuetest kinnipidamisega rahul olla. Siiski oleks soovituslik muuta töökohal S liikumisteede märgistust, kuna liikumisteede märgistus on vananenud ning hetkel asub töökoht S liikumistee peal. Töökohal P pole kohtvalgustuse kasutamine vajalik, kuid töökohal S on valgustus põhilisel tööpinnal liiga nõrk ning kasutusele võiks võtta reguleeritava kohtvalgusti. Kuna juurdelõikustsehhis on müra juurdelõikussae ning Lectra automaatjuurdelõikusmasina tõttu suhteliselt kõrge, on soovituslik kasutusele võtta müra isoleerivad matid ja piirded ning julgustada töötajaid kasutama isikukaitsevahendeid. Soovitatav on soetada ka õhuniiskuse mõõtja ning õhuniisutaja, et tagada optimaalne õhu niiskus tootmistsehhis. Optimaalsest kehaasendist lähtuvalt tuleks vältida töötasapindade kõrguste erinevusi, mida esines kõikide logo pressimise töökohtade puhul. Kuna pikaajaline seismine võib olla väsitav, on soovitatav töökohal P kasutusele võtta seisvaks tööks mõeldud tool, et tööline saaks seismisest puhata näiteks logodelt paberite eemaldamise tööetapi sooritamise ajal. Peamiselt esineb kehaasendiga seotud probleeme töökoha S puhul, mille põhiliseks probleemiks on töökoha mittesobivus istuva töö jaoks, kuna töökohal pole ruumi jalgade asetamiseks laua alla ning töötool on reguleeritud liiga kõrgeks, mistõttu töölise jalad ei ulatu põrandale. Töökohal S esinevaid probleeme võeti arvesse töökoha S parendamisel. Päevavaatluste eesmärk oli analüüsida logopressi operaatorite ajakasutust tööpäeva jooksul ning kontrollida abiajaprotsendi vastavust tegelikkusele. Vaatluste tulemusel selgus, et üldjuhul on tööajakulutused vastavad kehtestatud aegadele. Siiski selgus, et töölisel P kulub liigselt aega tööjagamisele ning teise operaatori juhendamisele. Samuti kulutab tööline P päevas keskmiselt 5,3 minutit järgmiste pakkide saatelehtede vaatamisele, mis ei ole vajalik ning tulutoov tegevus. Töölisel S kulus liigselt aega logode toomisele töökohalt P ning logopakkide avamisele, mistõttu oleks soovitatav paigutada riiulid logode asetamiseks ka töökohale S. Päevavaatluste käigus analüüsiti ka tööliste taastusaega, mis hetkel on kõikidele Otto Bock Estonia AS töötajatele 25 minutit päevas, kuid peaks logo pressimise kui teise raskusklassi kuuluva töö puhul olema keskmiselt 35 minutit päevas. Põhjalikuma analüüsimise käigus selgus siiski, et abiajaprotsendi muutmine pole vajalik, kuna töölise P puhul on abiajakulutuste kestvused normatiividele vastavad ning kuigi töölisel S kulub taastusajaks päevas rohkem aega, on päevakonstant selle võrra väiksem ning abiajaprotsent jääb samaks. Samuti ei too abiajaprotsentide muutmine ettevõttele kasu. Korrustevahelise transpordi peale kuluvat aega analüüsiti kolme toote põhjal, millest ühele pressitakse logo teisel korrusel, kuid ülejäänud operatsioonid sooritatakse esimesel korrusel; kahe ülejäänud mudeli puhul on aga probleem vastupidine – logo pressitakse mudelitele õmbluste vahepeal, mistõttu peab tooted viima tagasi esimesele korrusele vaid logo pressimise tööoperatsiooni sooritamiseks. Transpordiks kulutatava aja analüüsimine on oluline, sest transport on väärtust mitteloov tegevus ning ettevõttele ei too transport kasu, kuna klient maksab vaid toote, mitte selle transportimise eest tootmistsehhi piires. Samuti oli analüüsimise eesmärk välja arvutada kas ning kui pika aja peale tasuks ära uue ja väiksema pressi soetamine, mille võiks paigutada otse õmblusliini. Analüüsi tulemusel selgus, et ratsionaalsem oleks tuua press töökohalt R juurdelõikustsehhi ning pressida mudeli 50A3 mõlemad logod 1. korrusel, kuna sellega säästaks 1,35 tööpäeva aastas. Mudeli 7910 ja 10010 transpordiks kokku kulus 2013. aastal keskmiselt 2,1 tööpäeva, mistõttu oleks hea, kui nendele mudelitele saaks logo pressida 2. korrusel õmblusliini keskel. Erinevate logopresside analüüsimisel aga selgus, et ainult mudelite 7910 ja 10010 töötlemiseks pole uue pressi soetamine kasumlik. Selle asemel oleks otstarbekam soetada masin, mis vähendaks tööoperatsioonide sooritamise aega ning mida kasutataks rohkemate mudelite puhul. Üheks variandiks oleks logorullide ja laseriga pressi soetamine, mille soetamise tasuvuse täpsemaks määratlemiseks tuleks analüüsida põhjalikumalt kõiki mudeleid, millele ettevõttes logo pressitakse, kuid siiski eeldab autor, et sellise pressi kasutuselevõtt oleks kasumlik. Töömeetodite parendamise peatükk sisaldab autori poolt koostatud logo pressimise tööoperatsioonide kirjelduste dokumentatsiooni kõigile kaheteistkümnele mudelile, mis tagab selle, et iga töötaja saab vajadusel kiiresti kontrollida, kuhu ja kuidas tuleb logo pressida ning jääks ära üleliigne ajakulutus tehnoloogilise protsessiga tutvumiseks. Olemasolevate töömeetodite analüüsimisel selgus, et osade mudelite puhul mõõdetakse logo asukohta detaili servast logo kirja järgi, osade puhul aga logopaberi järgi, mis võib töötajates segadust tekitada ning soovituslik oleks kasutada alati ühtseid meetodeid. Samuti võib logopaberi järgi mõõtmine osutuda probleemiks kui otsustatakse tarnijat vahetada. Väga paljudele mudelitele logo asetamisel kasutatakse liigselt silmamõõtu, mille täpsus sõltub inimesest ning tema nägemisteravusest. Erinevate probleemide põhjal koostas autor joonised meetoditest, mis oleks täpsemad ning kõigile üheselt mõistetavad, kuid kuna mõningate šabloonide puhul võib logo asetamise aeg kujuneda praegusest pikemaks, on soovitatav neid šabloone kasutada kontroll-šabloonidena ning vähese kogemusega töötajatel. Uusi meetodeid katsetati nelja mudeli puhul. Mudeli 29Y10-1 puhul sai kinnitust hüpotees, et oluline on juurdelõikuse käigus teha detaili keskkohta täke, kuna tööoperatsiooni aeg kujunes 22% kiiremaks ning logo asukoht detailil täpsemaks. Samuti selgus, et mudeli 29Y10 standardaeg tuleks muuta 0,05 minutit väiksemaks hetkel kehtestatud standardajast, kuna standardaeg ei vasta kasutatavale meetodile. Kahe mudeli puhul uute meetodite kasutamise suuremat efektiivsust ei tõestatud. Töökoha S parendamise käigus koostas autor parendatud töökoha plaani. Parendatud töökohal on pikendatud pressilauda tagantpoolt, et vältida detailide allavajumist. Põlvedele maksimaalse ruumi tagamiseks on tooliesisele piirkonnale tehtud süvend. Pressist vasakule võiks paigutada reguleeritava kõrguse ning reguleeritava lauaplaadi kaldenurgaga abilaua. Sel juhul oleks enamike detailide puhul abilaud samal kõrgusel pressilauaga, kuid suurte detailide puhul saaks abilauda reguleerida madalamaks ning kastide puhul muuta lauaplaadi kaldenurka mugavamaks detailide haaramiseks. Kõik tööpinnad võiks olla kõrgusel 95 cm, mis on sobiv seisva täpse töö puhul. Tool peaks olema reguleeritav ning jalatoega. Töökohal peaks olema reguleeritav kohtvalgusti. Korra ja puhtuse tagamiseks töökohal rakendati Jaapanist pärit 5S meetodit. Töökohalt eemaldati ebavajalikud esemed ning paigutati riiul logode, šabloonide ja muude abivahendite ladustamiseks. Samuti vahetati välja töökohal olev mõõdulint ning tehti pressi asukoha lihtsamaks määramiseks töölauale uued märgistused. Käesolev töö andis Otto Bock Estonia AS-i juhtkonnale ülevaate ergonoomilistest nõuetest kinnipidamisest tootmistsehhis ja logo pressimise töökohtadel, tööliste ajakasutusest, transpordiks kulutatavast ajast ning suunised töömeetodite ja töökohtade parendamiseks logo pressimise tehnoloogilise protsessi efektiivsemaks muutmise eesmärgil. Töö autor avaldab siirast tänu lõputöö ettevõttepoolsele juhendajale Sigrid Pritsile ning Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale Anu Tšistovale heade nõuannete ning suuniste eest.Nimetus Piiratud juurdepääs Näidismudelite tootmisprotsessi parendamine AGN OÜ-s(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kändla, Liisa; Pragi, KristiKäesoleva lõputöö autor uuris, miks on ettevõtte näidiste õmblemise töö efektiivsus madal ja mis põhjusel viibib sealne töökorraldaja-tööõpetaja alatihti pikemalt tööl. Tootmisprotsessi jälgimiseks ja hindamiseks kasutati kahte tööuuringumeetodit: tööpäeva vaatlust ja normaalaja uurimist. Lisaks analüüsiti põhjalikult näidiste õmblemise tootekaarte. Kogutud andmete analüüsi põhjal tehti ettepanekud näidismudelite tootmisprotsessi parendamiseks AGN OÜ-s. Selleks, et osakonna töö oleks tasakaalus ja toimiks sujuvalt, on vaja rõhku panna õmblejate masinaalasele koolitamisele ja korraldada konkreetsem tööde jaotus. Töökorraldaja eelistab teha palju ise ära selle asemel, et osa töödest kellelegi teisele usaldada. Kui töökorraldaja koostab koondoperatsioonide järjestusi, et tehnoloog saaks neile operatsiooniajad projekteerida, siis küsib tehnoloog tihti üle, kuidas mingit õmblust sooritatakse. Põhjus võib olla selles, et tehnoloog on ettevõttes töötanud alles ca 1,5 aastat ning tal puudub trikotaažtoodete alal töökorraldajaga võrdne kogemus. Siinkohal tehti ettepanek, et tehnoloog võiks hakata ise töökorraldaja asemel koostama koondoperatsioonide järjestusi. See suurendab töötaja pädevust ning tal on lihtsam teostada enda poolt koostatud järjestuste põhjal operatsiooniaegu. Lisaks hõlmab tehnoloogi töö suuremosa arvutialaseid tegevusi ja tehnoloogiliste järjestuste koostamine aitab kaasa tööülesannete vaheldumisele leevendades ka vaimset väsimust. Ühel õmblejal kolmest on partii tootmisel enim ülesandeid- Diana õmbleb katteõmblusmasinal, viimistleb ja pakib. Kui teised said oma töödega valmis juba päeva esimesel poolel, siis tema lõpetas viimistlemise ja pakkimisega alles päeva teisel poolel. Selleks, et vältida valmistoodete kuhjumist viimistlemiseks Diana õlule, on vaja tööülesanded õmblejate vahel tasakaalustada. Irina valdab äärestus- ja süstikpisteõmblusmasinat ning Jelena vaid äärestusõmblusmasinat. Et oleks võimalik õmblejaid tööde vahel paremini jaotada ja Diana koormat vähendada, tuleb ka Jelenale õpetada teine tööülesanne juurde, näiteks viimistlemine või katteõmblusmasinal õmblemine. Töökorraldaja õmbleb samuti osaliselt näidispartiisi. Seda kahel põhjusel: õmbleja ei valda vastavat masinat või puudub vaba õmbleja. Kuna tal on palju tööülesandeid ja puudub õmmeldes selline vilumus, mis saavutaks piisavat kiirust, tuleks tal partiide valmistamine usaldada täielikult õmblejatele. Selleks on hea, kui näidiste õmblejad oskavad õmmelda enamikel osakonnas olevatel masinatel. Siis on töökorraldajal tootmist lihtsam delegeerida. Õmblejate erinevaid oskused tulevad kasuks ka tsehhis. Ettevõte väärtustab mitmekülgseid töötajaid, kes lihtsustavad tootmise balansseerimist, ning arvestatab nende töötasule lisa. Normaalajauuringud tehti kahele erinevale operatsioonile ning neljale õmblejale. Kumbagi operatsiooni teostas nii näidiste kui tsehhi õmbleja. Esimese operatsiooni puhul oli näidiste õmbleja efektiivsus 37,7 % ning tsehhi õmblejal 107,1%. Teise operatsiooni juures oli näidiste õmbleja efektiivsus 50,3 % ning tsehhis õmblejal 77,7 %. Töö efektiivsust võib mõjutada ajatöö. Ajatöölisel puudub taoline stiimul nagu tükitöö sooritajatel, kus töötasu arvestatakse vastavalt sooritatud operatsioonide arvule. Lisaks tuleb neil ise üles otsida abimaterjalid, seadistada masinad ning teha väga erinevaid operatsioone. Et õmblejate efektiivsust tõsta ja neid rohkem motiveerida, tuleb läbi viia muudatusi töötasu maksmises. Üheks võimaluseks on rakendada aja- ja tükitöö kombineerimist. Sel juhul oleks õmblejale määratud põhitöötasu ning iga operatsiooni teostamise eest lisandub töötasule määratud protsent operatsiooni hinnast. See eeldab aga seda, et tellija on operatsioonihinnad koostanud enne seda, kui partiid õmblemisse lähevad. Teiseks variandiks on lisada töötaja palgale põhitöötasust moodustatud protsentuaalne summa vastavalt õmmeldud partiide arvule. Tootekaartide analüüsil võeti vaatluse alla tootekaart koos tööjuhendiga. Tootekaardil puudus terviklik tööjoonis, täpne mudeli kirjeldus ja andmetes esines vigu. Tööjuhendil oli samuti tööjoonis poolik ning sisaldas vähe tehnoloogilisi sõlmi. Autor lõi olemasolevate tootekaartide põhjal uued ning likvideeris eelmainitud kitsaskohad. Tootekaardid said omale uued, parandatud tööjoonised, informatiivsema toote kirjelduse ja põhjalikuma tööjuhendi koos tehnoloogiliste sõlmede joonistega. Lõputöö autor avaldab tänu oma juhendajale, ettevõtte AGN OÜ tootmisjuhile K. Pragile ning Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A. Tšistovale ja konsultandile M. Beilmannile.Nimetus Piiratud juurdepääs Õmblejate töö efektiivsuse parendamine Nurme Production OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Loddes, Mirjam-Johanna; Alton, AiliKäesoleva uurimuse eesmärgiks oli leida võimalusi õmblejate efektiivsuse parendamiseks Nurme Production OÜ näitel. Lõputöös käsitletakse naiste ja meeste jopet Spheric, mille kirjeldus, materjalide ja seadmete valik ning tehnoloogiline järjestus anti ülevaatena töö tehnoloogises osas. Analüüsiti õmblejate töökeskkonda, ergonoomikat ning koostati küsitlus saamaks teada rahulolu töökohaga. Ettevõttes ei kasutata tööjaotuse skeemi süsteemi, mis lihtsustaks ja kiirendaks tööjagamist õmblejatele. Seetõttu tegi autor ühe võimaliku variandi, et näha kuidas jaguneb õmblejate koormus. Uurimismeetoditena kasutatakse kolme: päevavaatlust, normaalaja ning SSDPro-süsteemis uuringuid. Päevavaatlus viiakse läbi kolme õmblejaga, kes kõik on erineva jõudlusega. Päevavaatlusega selgitati välja, kuidas kasutab õmbleja oma tööaega. Ettevõtte poolt on määratud abiajaks 60 minutit, millest 40 on taastus aeg ja 20 päevakonstant. Ilmnes, et mitte ükski õmbleja ei kasuta oma puhkeaega maksimaalselt ära. Autor soovitab tehnoloogidel sellele rohkem tähelepanu pöörata, sest puhkeajaga taastab õmbleja oma jõuvarud ning töötab uue energiaga. Teiseks võimaluseks on määratud abiaega lühemaks teha, mistõttu oleks lihtsam planeerida töö valmimise aega. Kõigi kolme uurimismeetodi tulemusena selgusid erinevad probleemsed kohad tööetappides. Autor tõi välja kõigi kolme õmbleja sooritatud operatsioonidel soovituslikud töövõtete muudatused, abilaudade/stangede asukoha muudatused ning muud probleemsemad kohas, mis kulutasid liigset aega. Lisaks sai selgeks, et pakkide vahetamine ning käsitlemine võtab väga palju aega, sest pakid on komplekteeritud väikestesse kogustesse. Õmblejatel oleks rohkem etapiaega, kui detailid komplekteeritaks suurematesse pakkidesse. Võrreldi normaalaja uuringutega saadud aega projekteeritud aja ning SSDPro-süsteemis saadud ajaga ning analüüsiti tulemusi. Osati oli SSD-süsteemis saadud kiirem aeg põhjendatud, kuid mõne operatsiooni puhul pidi arvestama, et ajaline erinevus tulenes suure detaili käsitlemisest. Lisaks võrreldi mõõdetud aegu kahes erinevas liinis ning lisati soovitusi efektiivsuse parendamiseks. Nende uuringute käigus selgus, et probleemsemad ajad tuleks kindlasti üle vaadata, uuesti mõõta ning leida uus standardaeg kasutades uut abiaega. Aegade ebatäpsus tuleb veel välja läbi viidud jõudluse uuringus kolme kuu lõikes. Enamik õmblejate keskmine jõudlusprotsent ühes päevas on üle 110%, mis tuleneb sellest, et projekteeritud normaalaeg on vale ning tegelikkuses õmbleb õmbleja palju kiiremini. Teine põhjus nii suureks protsendiks on see, et õmblejad teevad ületunde, ei kasuta lõunapause ega ka kohvipause piisavalt. Töövõimlemise ajaks on määratud 10 minutit ühes päevas, kuid nii õmblejad, kui töökeskkonnavolinik kasutavad sellest ajast kuni 5 minutit. Töövõimlemise tegemine on oluline, sest aitab ennetada töökutsehaigusi, hoiab tööpäeval meele erksana ning annab energiat juurde, et efektiivselt töötamist jätkata. Autor soovitab töökeskkonnavolinikul olla aktiivsem, tulles ruumi keskele, tehes võimlemisharjutusi energiliselt ning vaadates õmblejate poole neid ergutades. Lisaks on soovitatav panan seinale ülesse autori poolt soovitatud plakatid, mis näitavad erinevaid liigutusi, mis on spetsiaalselt välja töötatud istuvale töötajale. Energilisem töökeskkonnavolinik ning plakatite pidev nägemine motiveeriks õmblejat olla aktiivsem. Uuringute läbi viimine andis hea ülevaate, et keskendudes ühele mudelile ja operatsioonidesse sügavuti, leiab isegi heade ja kiirete õmblejate puhul midagi mida muuta. Õmblejate efektiivsuse parendamine on samm edasi liikumisest ning osa kogu ettevõtte kasumi suurendamisest. Soovitan ka edasipidi pöörata tähelepanu igale väiksele aspektile kogu tootmisprotsessis ning mitte minna mugavaks, kui mudel on juba tuttav.Nimetus Piiratud juurdepääs Tekstiiljäätmete käitlemine Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lotamõis, Laura-Ly; Vaab, EvelinKäesoleva uurimistöö teemaks on tekstiiljäätmete käitlemine Eestis. Tekstiiljäätmete hulk on aina kasvamas nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas, kuid tarbijate mõtteviis olukorra lahendamist ei soosi. Suureks probleemiks on tekstiiljäätmeid puudutava keskkondliku teadlikkuse ebapiisavus nii tarbijate kui ettevõtjate seas. Antud töö eesmärgiks on koostada ülevaade tekstiiljäätmetega tegutsevatest ettevõtetest Eestis. Eesmärgi saavutamiseks tutvuti teoreetiliste materjalidega, teostati intervjuud erinevate tekstiiljäätmeid käitlevate ettevõtete esindajatega, külastati tekstiilmaterjalide ümbertöötlustehast Viljandis ning osaleti Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tekstiiljäätmete teemalisel infopäeval. Uurimistöö on jaotatud neljaks peatükiks, millest kaks esimest loovad tööle teoreetilise raamistiku ning kaks viimast kirjeldavad intervjuude abil läbi viidud empiirilist uuringut. Teoreetilistes peatükkides on tutvustatud tekstiiljäätmete olemust, liigitust, tekkepõhjuseid, mõju keskkonnale ja lahti seletatud kõik tekstiiljäätmete käitlemise etapid. Kolmandas peatükis on välja toodud kõik otseselt tekstiiljäätmetega kokku puutuvad ettevõtted Eestis, nende lühitutvustus ja tegevuse kirjeldus. Ettevõtted on jaotatud nende põhilise tegevusvaldkonna järgi. Töö viimases ehk neljandas peatükis on intervjuudest selgunud tekstiiljäätmete käitlemist puudutavad põhitugevused ja –probleemid Eestis ning võimalikud lahendused nendele. Töö alguses püstitati järgnevad hüpoteesid: Eestis on vähe tekstiiljäätmeid käitlevaid ettevõtteid; teadlikkus tekstiiljäätmete käitlemise kohta on Eestis pigem halvasti arenenud ning olukorra arenemiseks oleks vaja muudatusi. Empiirilise uuringuna tehtud intervjuudest ja nendele järgnevast analüüsist selgus, et mõlemad hüpoteesid leidsid kinnitust. Keskendudes ainult otseselt tekstiiljäätmetega kokku puutuvatele ettevõtetele, selgus, et Eestis on alla kahekümne ettevõtte, kes tegeleb tekstiiljäätmete käitlemisega. Arvestades asjaolu, et paljud nendest ei tee seda oma põhitegevusena, võib väita, et Eestis on vähe tekstiiljäätmeid käitlevaid ettevõtteid. Samuti leidis enamik intervjueeritavaid, et tekstiiljäätmete 62 käitlemise ja keskkonnaalane teadlikkus on Eestis ebapiisav ja olukord vajaks arenemiseks muudatusi. Positiivsete näitajatena selgus intervjuudest keskkonnateadlikkuse kasvamine viimaste aastakümnete jooksul, esimese tekstiiljäätmete ümbertöötlustehase loomine Eestisse, erinevate keskkonnaprojektidele mõeldud riiklikud toetused ning Eesti riigi jäätmekava 2014-2020 koostamine. Peamiste probleemidena Eesti tekstiiljäätmete käitlemises tulid välja riikliku jäätmekäitlussüsteemi ning tarbijate keskkonnateadlikkuse puudulikkus. Eestis toimub jäätmete sorteeritult kogumine, kuid kodumajapidamistest pärit tekstiiljäätmeid käideldakse olmeprügi osana. See aga raskendab tekstiilmaterjalide uuesti ringlusse saatmist, sest ümbertöötlemiseks on vajalik puhaste ja sorteeritud jäätmete olemasolu. Puudulik sorteerimissüsteem aga muudab omakorda tarbijateadlikkuse edendamise keeruliseks, muutes tekstiiljäätmete sorteerimise soovijatele ebamugavamaks. Jäätmekäitluses osalejate jaoks on suurimateks probleemideks ebapiisav valdkonnasiseste kontaktide loomise võimalused, ümbertöötlemise kallidus ja tehnoloogiline keerulisus. Hetkel on Eestis üsna keeruline tekstiiljäätmete tekitajatel ja kasutajatel üksteist leida, sest olemasolev andmebaas väga hästi ei toimi. Samuti on olemasolevad ümbertöötlemisprotsessid üsna keerulised ning nõudlikud, mistõttu ei ole töödeldud materjalid tihti võimelised konkureerima hinna poolest toormaterjalidega. Ringmajanduse arengut takistavaid tegureid tuli välja ka seadusandluses. Põhilisteks antud valdkonnas esinevateks probleemideks on ranged nõuded tekstiiljäätmete korduskasutuseks ettevalmistajatele või edasi müüjatele. Kuna ka korralikud tootmisjärgsed materjalijäägid loetakse seaduse raames jäätmeteks, on nende edasimüüjatel vajalik jäätmeloa olemasolu. Jäätmeloa taotlemine on aga üsna keerukas ja rahaliselt kulukas protsess. Uurimistöö empiirilise osa andmeid analüüsides selgus, et tekstiilmaterjalide käitlemise arendamiseks Eestis oleks vajalik võtta ette muudatusi erinevatel valdkonna tasanditel. Olukorra parandamine on väga keerukas protsess, kuid on mitmeid võimalikke lahendusi, mida selle jaoks kasutada võiks. 63 Võimalikud lahendused tekstiilmaterjalide jäätmekäitluse arendamiseks Eestis: tarbijateadlikkuse tõstmine läbi erinevate kampaaniate, teabepäevade ja projektide; riikliku tekstiiljäätmeid kaardistava baasanalüüsi teostamine ja jäätmekäitlussüsteemi parandamine; jäätmetekitajate ja –kasutajate andmebaasi korrigeerimine; seaduses kasutatud sõnastuste korrigeerimine ringmajandusele sobivamaks. Tarbijate teadlikkus tekstiilitööstuse ja –jäätmete olemusest ja keskkondlikest mõjudest on üks alustalasid kogu valdkonna toimimiseks. Mida teadlikumad on inimesed esinevatest probleemidest, seda suurema tõenäosusega soovivad nad aidata kaasa ka nende lahendamisele. Teadlikkuse tõstmiseks oleks võimalus korraldada rõivatööstuse probleeme tutvustavaid ja käitumisjuhiseid andvaid üritusi ja kampaaniaid. Kindlasti tuleks rõhutada kvaliteettoodete eelistamist kiirmoele ja tutvustada erinevaid jäätmete utiliseerimise meetodeid. Tekstiiljäätmete ringse liikumise arendamiseks oleks esimese sammuna vajalik riikliku baasanalüüsi teostamine, mille põhjal tuleks kaardistada tekstiilmaterjalide jäätmete tekkemahud ja liikumisvood. Hetkel tehakse seda küll tööstuslike tekstiiljäätmete puhul, kuid tarbijajärgsed on senini tähelepanuta. Baasanalüüsi tegemiseks oleks samuti vajalik tekstiilmaterjalide sorteerimine olmeprügist eraldi, et saada teada täpsed kogused ja puhtad jäätmed. Analüüsist saadud info põhjal oleks võimalik otsustada, missugustesse jäätmekäitlusvaldkondadesse on mõistlik Eestis investeerida ja missugused siin ei toimiks. Ringmajanduse arendamiseks tekstiilivaldkonnas oleks vajalik ka Reet Ausi poolt loodud jäätmetekitajate ja –kasutajate andmebaasi korrigeerimine. See aitaks tekstiiljäätmete taaskasutajatel leida kontakte materjalijääkide leidmiseks ning samal ajal tootjatel oma materjalidest lahti saamisel. Hetkel antud andmebaas ei toimi eeldatavasti ebapiisava tootmisettevõtete huvi tõttu. Viimase lahendusena tekstiiljäätmete käitlemise olukorra parandamiseks oleks pisimuudatuste tegemine seadustes. Jäätmete definitsiooni parandamine seaduses lihtsustaks korduskasutusega tegelevate ettevõtete tööd ning tõstaks nende huvi valdkonnaga tegeleda. Samuti aitaks materjalide ringsele liikumisele kaasa erinevad toetused ümbertöödeldud materjalide konkureerimiseks turul toormaterjalidega. Nimetatud toetusi saaks teha näiteks toormaterjalide lisamaksustamisega või ümbertöödeldud materjalide koostist kirjeldava protsendi vähendamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Töörõivaste kulusäästlik tootmine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Safronova, Regina; Jalasto, Ljubov; Anu TšistovaKäesoleva lõputöö peamiseks eesmärgiks oli uurida ja välja selgitada kahe erineva õmblusbrigaadi õmblejate ajakasutus tööpäeva jooksul ning välja töötada nende jaoks kindlad abiajad. Tööpäeva pildistamise tulemuste analüüsimise käigus oli välja selgitatud, et kokku üldised ajakaod näidiste rühmas moodustavad 26% tööajast ehk 62 minutit. Sellega otseselt tööle jääb 74% tööajast või 177 minutit. Ekspress brigaadis otseselt tööoperatsioonide teostamiseks kuulub keskmiselt 80% tööajast ehk 192 minutit ning muud ajakulutused, mida ettevõttes peetakse ajakadudeks, moodustavad 20% ja võrduvad 48 minutiga. Struktureeritud uuringute abil oli võimalik sügavalt uurida abiaega sinna kuuluvate tegevuste järgi. Antud lõputöö raames oli välja töötatud kohandatud abiajalisa protsendi leidmise valem, mis põhines päevakonstandis, taastus- ning ettevalmistusajas. Nende ajaliste kestvuste arvutamisel oli välja selgitatud keskmine abiaeg mõlemas brigaadis. Näidiste rühmas keskmine abiaeg võrdus 50,22 minutit ning abiaja lisa protsent moodustas 27%. Ekspress brigaadis keskmine abiaeg oli 45,46 minutit ja abiaja lisa protsent moodustas 23%. Abiaja uuringute abil oli välja selgitatud, et ettenähtud 15% abiaega ettevõtte poolt on liiga vähe ja töö autori poolt oli tehtud ettepanek ümber vaadata ja määrata uut abiaega iga brigaadi jaoks. Lõputöö uuringute käigus olid pannud tähele meistri töö ja õmblusrühmade töökorraldamise vead ning tehtud ettepanekud, kuidas tööd võiks paremini korraldada. Samuti olid tehtud ettepanekud taastusaja pikendamisest ja võimlemise ergutusest, et õmblusrühmade töö efektiivsemaks muuta ja tõsta õmblejate tööviljakust. AS SVARMIL juhatuse liikmed võiksid arutleda omavahel ettepaneku võtta tööle rohkem mehhaanikuid, sellepärast et praegune mehaanikute arv ei saa hakkama sellise suure töö mahuga ning ei suuda reageerida nii kiiresti väljakutsetele. Samuti üheks arutlemiseteemaks on ettepanek teha ettevõtte hoone juurde uus ehitis, sest ergonoomiliste tingimuste analüüsi käigus oli välja selgitatud, et õmblusruumid on liiga kitsad. Kui arvutada standartide järgi tööruumi pindala iga brigaadi jaoks, siis näidiste rühmas on puudu 87,58 ruutmeetri ning ekspress brigaadis – 34,04 ruutmeetri. Selleks, et motiveerida õmblejaid sooritama ja isegi ületama määratud tootmise kuuplaani AS SVARMIL ettevõtte omanik ja tootmisjuht võiks arutada preemiasüsteemi juurutamist. Tootmise kulusäästlikumaks muutmiseks tuli veel ettepanek rakendada ja juurutada 5S süsteemi, mille abil saaks korraldada oma töökohad efektiivsemalt, kõrgendada töötsoonide juhitavust ning säilitada tööaega vajalikkude asjade otsimiseks. Käesoleva lõputöö edasiarendusena oleks võimalik analüüsida tehtud ettepanekute efektiivsust reaalsete projektide elluviimisel. Autori jaoks antud lõputöö tõi väärt võimalust kasutada Tallinna Tehnikakõrgkoolis omandatud teadmised AS SVARMIL ettevõtte abiaegade probleemi lahendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootenäidiste grupi töö korraldamine ettevõttes AS Baltika(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Väli, Maarja; Tammet, MariKäesoleva lõputöö tulemusena on väljatöötatud AS Baltika näidiste grupi tarbeks standardajad kolmele tooteliigile, milleks on naiste kleidid, jakid ja mantlid. Samuti on analüüsitud sealset töökorraldust ning tehtud ettepanekuid töötingimuste parendamiseks. Lõputöö esimeses osas anti ülevaade näidiste grupis valmistatavate protonäidiste tööprotsessist ning sealsest tootevalikust. Grupi poolt valmistatavate näidiste standardaegade uuendamiseks oli vajalik täiustada käsitletavate toodete keerukusastmeid, misjärel pandi kirja valitud tooteliikidele vajalikude tehnoloogiliste sõlmede kirjeldused ning täpne iseloomustus läbilõikejooniste näol. Töökorralduslikus osas anti ülevaade näidiste grupi töötingimustest, masinapargist, ergonoomiliste tingimuste vastavusest nõuetele ja viidi läbi tööliste rahulolu uuring. Tööuuringute peatükis vaadeldi rätsepade tööajakulutusi päevavaatluste abil, millest selgus, et peale õmblemise tegelevad rätsepad tööpäeva jooksul veel paljude muude tegevustega. Viimases osas kirjeldatakse standardaegade koostamiseks kasutatavaid meetodeid ning töötatakse välja näidiste valmistamise ajad naiste kleitidele, jakkidele ja mantlitele. Esmalt koostati standardajad keskmise keerukusega toodetele ning seejärel igale keerukusastmele. Lõputöö andis ülevaate AS Baltika näidiste grupis valmistatavate kleitide, jakkide ja mantlite põhjalikust tehnoloogiast, grupi töökorraldusest ja ergonoomiliste nõuete kinnipidamisest, tööliste ajakasutusest ja soovitustest töökorralduse parandamiseks. Uuendati olemasolevaid näidiste standardaegu ning anti juhiseid nende rakendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmise efektiivsuse parendamine ettevõttes Club Fashion(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Tammisto, Laura; Dobrin, Olga; Anu TšistovaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli tootmise efektiivsuse parendamine ettevõttes Club Fashion. Tootmise efektiivsuse parendamiseks oli väga vaja selgitada õmblusliini töös esinevad kitsaskohad ning võimalused täiustada õmblejate töösooritust-ja keskkonda. Eesmärgiks oli välja pakkuda lahendusi, mis ei eelda mahukaid rahalisi väljaminekuid. Lõputöö raames viidi läbi kaks kellaajalist uuringut – pidev ajakasutuse uurimine ehk tööpäeva pildistamine ja normaalaja uurimine, lisaks sooritati tööuuring kasutates SSD pro programmi. Tööpäeva pildistused sooritati meistrile ja kolmele madalama tootlikusega õmblejale. Päevavaatluste abil viidi läbi ka uuritud kolmele õmblejale abiaja uuringud ja koostati abiaja kaardid. Normaalaja uuringud viidi läbi õmblejate teostatud koondoperatsioonidele ja selgitati välja operatsioonide teostamise standardajad. Seejärel uuriti leitud standardaegu SSD pro programmiga leitud aegadega, et välja selgitada kas õmblejad kasutavad õigeid töövõtteid ja detailide paigutusi. Lõputöös uuriti ka õmblejate töökohtade korraldust ning üleüldist keskkonda õmblustsehhis. Tähtsamad soovituslikud ettepanekud töökohtade korralduse ja õmblustsehhi keskkkonna parendamiseks oleks õmblejatele uute ja kõrgemate abilaudade hankimine, vahekäikudest ja laudadelt hetketöös mitte vajaminevate esemete eemaldamine ning termomeetri hankimine õmblustsehhi. Õmblejate ja meistri tööpäeva ajakasutuse uurimisel toodi välja ettepanekuid tööliste tööefektiivsuse tõstmiseks. Meistri töö efektiivsemaks muutmiseks ja sellega ka õmblusliini töö tootlikumaks muutmiseks oleks soovituslik vähendada meistri töö osakaalu õmblusliinis, et meistril oleks rohkem aega rõhku pöörata õmblejate töömeetodite parendamisele, tootmise paremale planeerimisele, probleemide ennetetavalt lahendamisele, pooltoodete ja pooltootepakkide edasi kandmisele. Soovituslik oleks meistril ka põhjalikumalt tegelema hakata uute tööliste koolitamisega. Õmblejate tootlikuse tõstmiseks oleks soovituslik ettevõtte taastusaega pikendada 35 minutile ja selle aja sisse tuua ka viie minutiline võimlemispaus. Tihtipeale alahinnatud töövõimlemine on õmblejate hea tervise tagamise, ülekoormuse tekkimise vältimise ja kutsehaiguste ennetamise seisukohalt väga oluline. Väga tähtis oleks suuremat tähelepanu pöörata kõige uuemale firmasse tulnud õmblejale, kelle õmblustöö kiirus vajaks õigete töövõtete juurutamise läbi tõstmist ning niidistamiste ja detailipakkide käsitlemiste ajad lühendamist. Soovituslik oleks ka õmblejatele meelde tuletada tööaegadest kinnipidamist, et pausiaegade osakaalu tööpäevast vähendada. SSD pro programmiga leitud ja normeeritud standardaegade võrdlemisel selgus, et õmblejad teevad liigseid sõrmede-ja käteliigutusi, töövõtted vajaksid korrigeerimist ning detailide paigutused töölaudadel oleks soovituslik üle vaadata. Tootmise efektiivsuse tõstmiseks on kõige lihtsamalt lahti seletatuna vaja teha õigeid asju otstarbekalt. Lõputöös välja toodud soovitused aitavad kaasa töö otstarbekamale ja efektiivsemale teostamisele, aitavad parandada õmblejate tootlikust ning tagada neile parimad töötingimused töö teostamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmiskorralduse erinevused mikro- ja keskmise suurusega õmblusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Aasamäe, Kristiina; Lell, KristiKäesoleva lõputöö ülesandeks oli uurida kahe allhanget valmistava õmblusettevõtte, AGNi ja ühe mikrosuurusega firma tootmiskorraldust erinevatest aspektidest ja selle tulemusel anda viimasele soovitusi tootmise parendamiseks. Lisaks viidi mikroettevõttes läbi tööpäeva pildistamine, mille eesmärgiks oli välja selgitada õmblejate tööaja kulutuste kestused. Ettevõtete õmblusprotsessi ja sisetranspordivahendite kasutamise võrdlemisel leiti, et AGNis transporditakse detaile ja pooltoodangut sujuvalt ja kiirelt tänu lükatavatele kärudele, mille kasutamine mikroettevõttes on seni ruumipuudusel ja kärude vähesuse tõttu raskendatud. Oluliseks peeti, et mikroettevõttes võetaks käepäraste rakiste ja abipindade asemel kasutusele spetsiaalsed kärud, mis võimaldaks detailide efektiivsemat paigutust õmbleja töökohas ning töövahendite ja tarvikute hoiustamiseks mitmetasapinnalised riiulid. Töökeskkonna analüüsimisel selgus, et mikroettevõttes ei ole läbi viidud riskianalüüsi ning võimalikud ohutegurid on välja selgitamata ja töötajad tervisekontrolli suunamata. Tööpäeva struktuuri uuringu põhjal kujunes mikroettevõttes õmblejate keskmiseks tööpäeva pikkuseks 507,5 minutit, mis näitab, et iga päev tehakse keskmiselt 27,5 minutit ületunde. Tulemuste võrreldavuse eesmärgil on tööaja kulutused teisendatud 480-minutilisele tööpäevale, millest 91,6% ehk 439,8 minutit moodustas etapiaeg, ettevalmistavad töötegevused koos päevakonstandiga 17,2 minutit ning taastusaeg 18,9 minutit. Pausi- ja häireaeg jäid mõlemad ühe õmbleja kohta alla 1,5 minuti ning pausiaja võib liigitada taastusaja hulka, sest õmblejad ei kasuta vähimat ettenähtud taastusaega ära ja selgus, et 30-minutilisest lõunavaheajast kasutatakse keskmiselt vaid 23,8 minutit. Seega leiti, et lühikesed ja vähesed puhkehetked tööpäeva jooksul võivadki olla üheks põhjuseks, miks mikroettevõtte tootmisefektiivsus on väike – tehakse küll ettenähtust pikemaid tööpäevi ning etapiaja osakaal on kõrge, kuid väsinud töötajate motivatsioon ja töövõime on madal. Siinkohal tuleks veelkord rõhutada, et mikroettevõttes peaks õmblejaid julgustama rohkem puhkama. AGNi eeskujul võiks läbi viia virgutusvõimlemist, millest aktiivseid osavõtjaid premeeritaks sobilikul viisil. Tööpäeva pildistamisele järgnes mikroettevõttes normaal- ja standardaja uuring, mille käigus mõõdeti enamus valitud toodetele teostatud koondoperatsioonidest. Valitud toodeteks olid meeste poolo ja naiste voodriga seelik, mille tutvustamiseks oli koostatud mudelite tehniline kirjeldus, tööjoonised koos läbilõikejoonistega, valmistusskeem ja materjali näidiste tabel. Operatsiooni aegade põhjalikumaks uurimiseks teostati seeliku neljale tööetapile SSD Pro4 abil töömeetodite kirjeldused ja leiti töövõtete ja -liigutuste ajad. Operatsiooni aegade võrdlemisel AGNi aegadega, selgus, et AGNis valmistatakse antud tooted oluliselt kiiremini, lisaks esines erinevusi koondoperatsioonide sisu ja töötlemismeetodite osas. AGNi kiiremad ajad võisid tuleneda õmblejate vilumusest, paremast juhendamisest, väljakujunenud tööliigutustest ja -võtetest ning motiveeritusest toota võimalikult palju, kuna AGNi õmblejad on tükitöölised, kelle otsene palk sõltub tehtud töö hulgast. Tootmisefektiivsuse tõstmiseks soovitati mikroettevõttel kaaluda palgasüsteemi muutmist ajatöölt tükitööle. Erinevused koondoperatsioonide ja töötlemismeetodite osas olid põhjustatud masinapargi omadustest ja õmblejate oskustest – vaja sooritada katte- ja äärestusõmbluste puhul kinnituspisteid universiaalõmblusmasinal ja erinevaid abiõmblusi detailide ühendamisel. Toodete kvaliteedi tõstmiseks ja õmblusvigade ennetamiseks tehti mikroettevõttele ettepanek suurendada õmblusprotsessisisest kvaliteedikontrolli. AGNis kontrollib tööõpetaja vähemalt korra päevas õmblejate sooritatud operatsioone, mikroettevõttes võiks seda teha meister. Kontrollija-puhastaja-pakkija töö efektiivsuse tõstmiseks mikroettevõttes tuleks luua töötajale otstarbekalt kujundatud töökoht ning viia läbi täiendav juhendamine. Töö andis ülevaate mõlemast õmblusettevõttest, kahest valmistatud tootest, mikroettevõtte õmblejate tööaja kasutusest ja loodetavasti ka reaalselt rakendatavaid soovitusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Trikotaažtoodete töötlemise standardaegade analüüs AS Protex Baltis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Uuspalu, Eve; Kaarelson, SiiriRESÜMEE Antud lõputöö teemaks on „Trikotaažtoodete töötlemise standardaegade analüüs AS Protex Baltis“. Lõputöö analüüsitavateks toodeteks on mudelid, mille töötlemisel leidus probleemseid koondoperatsioone ning mille standardajad olid õmblejate jaoks, kas liiga suured või vastupidi väikesed. Valitud toodeteks on naiste paanidega seelik „Amelia“, naiste pikad pesupüksid „Janus“ ning naiste tuunika „Sokeri“. Standardaegade analüüsimise raames viisin läbi kolm töömahulist uuringut – abiaja uuringud läbi tööpäeva pildistuste erinevatele töökohtadele, normaalaja uuringud ning SSD Pro programmiga läbi viidud tööaja uuringud. Abiaja uuringud olid vajalikud õige ning kõige tõenäolisema abiaja lisa protsendi määramiseks, mis esialgselt oli 10% igal töökohal. Tegelikkuses uuringutes tulenevalt on abaja lisad erinevatele töökohtadele erinevad – universaalmasinaga töökohal 14% abiaja lisa, 4 – niidilise äärestusühendusmasinaga töökohal 20%, 6-niidilisel äärestusühendusmasinaga töökohal 16%, kattemasinaga töökohal 16% ning triikimiskohal 11%. Tulemustest järeldades peaks ettevõte kaaluma abiaja lisa protsentide muutmist või rõhku panema sellele, mis on abiaja kulutuste tegelik sisu. Standardaegade võrdlemisel oli näha suuri erinevusi Protex Balti tehnoloogia järgi paika pandud standardaegade ja normaalaja uuringute tulemusel saadud standardaegade vahel. Aegade erinevuste põhjusteks on partiide suurus, mis on pika aja vältel väiksemaks muutunud; õmblejate valede töövõtete kasutamine; detailide ebasobilik paigutus; üleliigsed keha pingutused, liigutused; sooritatakse tööülesandeid, mis ei kuulu õmblejate ülesannete alla; meistri või tehnoloogi ootamine. Et neid tööaja kadude põhjuseid vältida oleks ettevõttele väga kasulik värvata tööle õmblejate koolitaja, kes õpetaks õmblejatele paremaid töövõtteid, detailide paigutust ning selgitaks õmblejatele kui vajalik ja kasulik on õpetus töölise tervisele ning samuti ettevõttele ise. Kiirema töö sujumiseks võiks ettevõttes töötada ka pooltoodete/valmistoodete söötja. Nii jääb ka meistril kauem aega õmblejate abistamiseks ning õmblejad ei pea kaua ootama meistrit, et konsulteerida. Masina rikete korral ajakadu vähendaksid nö varu masinad, mis oleksid alati töökorras. Kui toote töötlemisel ühes koondoperatsioonis läheb mitut erinevat liiki masinat vaja, siis oleks hea kui need on eelnevalt seadistatud ning niidistatud. Usun, et AS Protex Baltis on võimalik antud ettepanekuid kasutusele võtta, kui finantsilised ressursid on olemas ning muudatuste vajalikkus on ettevõtte jaoks piisavalt põhjendatud. Antud ettepanekute kasutusele võtuga paraneks ettevõtte lihttööliste heaolu nii tervise kui ka motivatsiooni suhtes. Samuti paraneks tootlikkuse efektiivsus ning viljakus. Kuna ettevõte paneb suurt rõhku just toodangu kvaliteedile on vajalik töötajate koolitamine ning sobivate töötingimuste tagamine, mis ongi aluseks ettevõtte tasandil töö efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmiseks.