Lõputööd (MO, TD, RR)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (MO, TD, RR) Märksõna "Clothing and Textiles--Technology and Textile Science--Sewing Technology" järgi
Näitamisel1 - 16 16-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevõtte töökorralduse ja töö efektiivsuse parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Klaos, Heli; Šestak, KristelDiplomitöö eesmärgiks oli ettevõtte Rudotex OÜ töökorralduse ja tööefektiivsuse parendamine tootmistehases ning uurida, miks töötajate efektiivsus ja töökorraldus on madal ja kuidas saaks antud näitajaid parendada. Selleks uurisin ettevõtte töökorraldust, teostasin tööuuringuid ning võrdlesin kahte tootmisüksust. Töökorralduse parendamiseks pakun välja mitu ettepanekut. Esiteks tuleks paigutada ümber masinad, et vähendada pooltoodangu liikumisteid. Selleks tuleks masinad panna kahte lähestikku asuvasse tööruumi kolme tööruumi asemel. Tootmisplaani väljatöötamisel sai selgeks, et ettevõtte peaks investeerima tootmishoonesse. Soovitatav oleks majaplaan ümber korraldada, võtta maha mõningad vaheseinad, et avardada ruumi ning tagada parem õhuringlus. Ettevõtte võiks tootmisruumi paigutada psühromeetri, mis kontrollib õhu niiskuse taset ning õhutemperatuuri antud ruumis, et tagada normaalse tööviljakustaseme parameetrid. Toote detaile võiks transportida automaatse rippliini pidi õmblusliini, mis vähendaks meistri liikuvust ning ta saaks pidevalt olla õmblusliiniga seotud ruumides. See tagaks pideva ülevaate õmblusliini tööst. Tööjaotuse koostamisel ning seadmete koondtabeli koostamise selgus, et teipimismasinad on ülekoormatud. Seetõttu peaks ettevõtte investeerima veel ühte teipimismasinasse, et vähendada töötajate ülekoormust antud masinatel ning toodangu paremat liikumist liinis. Soovitaksin kasutada timmitud tootmise juurutamiseks mõeldud 20 võtme meetodit, millega saab parenda kõiki tootmisprotsesse: täiustada töökohti, parandada kvaliteeti, vähendada kulusid, arendada tehnoloogiat ning parendada protsessivoogu. Soovitatav oleks rakendada Kaizen põhimõtet ehk kaasata kõiki töölisi pideva parendamise protsessi. Parema töökorralduse tagamiseks võiks meister kasutada jõudlustabelit ning tegeleda teoreetilise balansseerimisega, et ennetada kitsaskohtade teket. Soovitatav oleks meistril omandada kuus juhtimisstiili ning rakendada kõige paremat metoodikat vastavas probleemis. Diplomipraktika käigus nägin, et meister ei ole end kehtestanud õmblejate hulgas ning ei soovi sattuda konflikti, seega tuleb igas probleemis õmblejale vastu. Meistri töö päevavaatluses selgus, et meister tegeleb 17% päevas tööülesannetega, mis ei kuulu tema töökohustuste hulka ning mida saaks jagada teiste tööliste või õmblejate vahel ära. Seetõttu sai ta täita oma töökohustusi 77% päevast. Seega peaks meister end õmblejate hulgas kehtestama ning õmblejale antud tööülesandele kindlaks jääma. Soovitaksin ettevõttel suurendada abiaega, sest tööuuringute käigus leidsin, et universaalõmblusmasinatel õmblevate tööliste abiaeg on suurem kui hetkel ettevõttes kehtestatud. Edaspidiseks soovitaksin üle vaadata ka spetsiaalmasinate abiajad ning neid vajadusel muuta. Ettevõte võiks mõõta ära paki käsitlusajad, sest tööuuringute teostamise ajal nägin, kui erineva kiirusega pakke käsitletakse ning ühtse pakikäsitlusaja kehtestamine tööetappidele parandaks töökorraldust. Madal tööefektiivsus tuleneb õmblejate erinevast tasemest kui ka omandatud töövõtetest. Kindlasti on tööviljakuse üheks olulisemaks faktoriks motivatsioon seda tööd teha. Arvan, et tehtava töö motivatsiooni mõjutab peale rahalise väärtuse tööpsühholoogia ning juhtimisstiil. Seega on väga oluline, kuidas meister õmblejate tööd juhib ning millised on tema juhtimisoskused. Meister ei tohiks segada kõiki õmblejaid, kui tekib mõni probleem, näiteks kadunud asja otsimisel. Ta võiks iga õmbleja töökoha ise üle vaadata, mitte häirida kõiki õmblejaid üheaegselt. Leian, et vajalik on kaasata töötajaid ning neid innustada, et aidata kaasa probleemide lahendamisel. Selleks tuleks selgelt sõnastada töö eesmärgid, sest inimestel on suurem motivatsioon töötada ja panustada ettevõtte arengusse, kui nad teavad, mille nimel nad seda teevad. Selleks võib olla parema töökeskkonna loomine. Ka võiks töötajate innustamiseks volitada kedagi parendusettepanekute elluviimiseks, mis paneks inimesi kaasa mõtlema reaalsetele parendusettepanekutele. Motivatsiooni saaks stimuleerida, kui pakkuda päevanormi ületanud töötajatele või suurenenud tööefektiivsusega töötajale lisa massaažikordi. Antud ettevõte panustab oma töötajate tervisesse, pakkudes neile ettevõtte poolt massaaži. Leian, et see on väga hea koht motivatsiooni stimuleerimiseks, sest töötajad on väga tänulikud ja hindavad võimalust saada ettevõtte poolt boonusena massaaži. Kahe tootmisüksuse võrdlemisel nägin, kui erinevad on need tootmisüksused. Siiski leidsin mõned ettepanekud, mida saaks rakendada väiksemas tootmistehases. Nimelt tuleks uuendada masinaparki ning tuua Märjamaal asuvasse tootmistehasesse nõelaveoga masinaid ning automaatne takjapaela lõikusmasin. See kiirendaks abimaterjalide komplekteerija tööd, sest õmmeldavatel toodetel on palju furnituure, mis on kõik erineva suurusega. Märjamaa tehases võiks olla eraldi tehnoloog, kes õpetab töövõtteid ning tagab, et õmblejad omandaksid kiiremad tööliigutused. Sellega tõuseks tööefektiivsus ning meistril jääks rohkem aega töö jagamisele. Üle võiks tuua ka sarnased abitasapinnad ning kärud, mis oleksid masinate kõrgused. Veel võiks ettevõte investeerida sarnastesse reguleeritavatesse toolidesse, mis oleksid igal töökohal olemas, et vältida tooli otsimises tulnud tööseisakuid. Kuna tootmises kasutatakse palju spetsiaalmasinaid, siis on vajalik igapäevane mehaaniku kohalolu. Siinkohal oleks soovitatav koostada masinapargi hooldusgraafik, mille järgi saaks tagada ülevaate masinate töökorrast ning pidada arvet, millal on vaja teatud masinaid üle vaadata. Hooldusgraafik vähendaks masinatest tingitud tööseisakuid. Töö autorina avaldan tänu oma juhendajale Rudotex OÜ Märjamaa ettevõtte tootmisjuhile K.Šestakule kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A.Tšistovale ja konsultantidele M.Beilmannile ja O.Ovtšarenkole.Nimetus Piiratud juurdepääs Kangajääkideta vabaajarõiva tehnoloogia arendamine ja tootmise planeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kärt, Jõgila; Soidla, Ester; Anu TšistovaLõputöö raames valmib kolm ilma kangajääkideta vabaaja rõivast, koostöös diasineri Ester Soidlaga. Töö peamine eesmärk on disainitud toodetele välja töötada võimalikult lihtne tehnoloogia ning teha tööstuslikud lõiked ja 100%-lise efektiivsusega paigutused. Kangad, mida toodetel kasutatakse, on rõivatootmisettevõtte kanga ülejäägid. Sissejuhatuses püstitatud toote kriteeriumitest on leitud kõikidele lahendus. Näiteks, et toode oleks kantav erinevate suurusnumbritega inimestele, on see disainitud võimalikult avaraks, et seda enda soovile meelepäraselt reguleerida saaks. Lisaks erinevate kangaste ja värvide kasutamine muudab rõiva kantavaks mõlemale sugupoolele. Töö tehnoloogilises osas on välja toodud toodete töötlemismeetodid, kust on näha, et kõik õmblused on puhtaks kapitud kahekordse palistusõmblusega. Selline protsess on aeganõudvam ja keerukam, kuid tagab toote esteetilisema väljanägemise. Toote tehnoloogilise protsessi lihtsustamiseks ei ole sõlmed keerukad ja need on sarnased terve toote ulatuses. Samuti on tervel tootmisprotsessil kasutusel ühesugused masinad. Mudelite tehnoloogilisest järjestusest on näha, et tootel kasutatakse palju aurupresse, mis muutus probleemiks ka töö korralduslikus osas koondoperatsioonide koostamisel. Igale mudelile tekkis seetõttu üks maksimum takti ajast kõrvalekalduv koondoperatsioon. Hetkel on lahenduseks see, et alakoormatud operaator, kes on aurupressil välja koolitatud, läheb appi ülekoormatud koondoperatsiooni. Töö korralduslik osa on puhtalt teoreetiline ning põhieesmärgiks oli välja selgitada tootmismaksumus. Selle hinna sisse ei ole arvestatud materjalide hinda ja furnituuride maksumust, mis on vajalik toote omahinna arvestamisel. Tooted teeb eriliseks see, et kui tavaliselt algab disain tootest, kuid antud juhul on see vastupidi, toode algab materjalist ja paigutusest, mis on uut moodi lähenemine disainiprotsessile. Toodete paigutuse koostamisel oli vaja teada kanga laiust, millest on võimalik tuletada ligikaudsed detailide laiused ja nende kogused, et tagada tootele kangajääkideta paigutus. Seetõttu võib tuleviku tootmine muutuda keerukamaks, kuna uute mudelite loomine ja uute kangaste kasutamine nõuab lisaaega ja planeerimist. Ettevõtetest saadavad kangad on erinevate omaduste ja laiustega ning 100%-lise efektiivsuse saamine võib osutuda keerukaks. Lisaks on ettevõtte kangajääkide kasutamine riskantne, kuna see ei ole jätkusuutlik ning peab arvestama, et ülejääkide kogused on muutlikud. Selline tootmisprotsess on muidugi huvitav seetõttu, et identseid tooteid ei ole võimalik teha ning klientidele on tagatud unikaalne toode. Sealhulgas on tegu erilise tootega, kuna lõikeid saab kasutada erinevate omadustega kangastel, mis muudab toote efektiivsemaks ja roheline jalajälg on veelgi suurem. Koostatud lõputööst on võimalik arenedada veel paljugi: koostada erinevad baasmudelid ning teha neile paigutus erinevatele kangalaiustele, mis muudab tulevikus hõlpsamaks uute kangastega töötamise.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaubamärgi Oscar of Sweden tootmiskorralduse efektiivsuse parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Voolaid, Birgit; Jermakova, Veera; Anu TšistovaKäesoleva töö eesmärgiks oli kaubamärgi Oscar of Sweden tootmiskorralduse efektiivsuse parendamine. Keskendutud on eelkõige tootmises aset leidvatele ettevalmistus ja järel protsessidele. Eesmärgini jõudmiseks tuli läbi töötada ettevõttes käibel oleva tehnoloogiliste dokumentide kogum, luua ülevaatlik särgitöötlemise tehnoloogilise juhendi algmaterjal, analüüsida põhimaterjali kulu ning arendada valmistoodangu pakkimise töökohta. Töökorraldusliku osa peatükis on analüüsitud ettevõttes kasutusel olevaid tehnoloogilise dokumentide kogumit, mis annavad aluse tootmiskohale tellimuse täitmiseks. Dokumentatsioon koosneb disainilehest, tootekaardist, tootmistellimuse skaalast ja materjalinõudest. Probleemülesande püstitamise põhjusena toodi välja dokumentide paljusus ja korduv sisuline pool. Õmblusvabrikule edastatud dokumentide seas on dubleeritud tootekaardi ja tootmistellimuse skaala informatsioon, mis pärinevad erinevatest süsteemidest, kuid edastavad suuremal määral sarnast teavet. Tootmises on oluline püsida ettemääratud graafikus, kuid kui teostatav eeltöö võtab kaks korda rohkem aega, kui sellele planeeritud on, siis tuleks viivitamatult leida paremad lahendused töö tegemiseks. Autori poolne parendus töö efektiivsemaks muutmiseks on olemasoleva dokumentatsiooni reorganiseerimine. Disainilehel ja tootekaardil olevad andmed kattuvad, kombineerides kahe dokumendi infot on võimalik luua uus tootekaart, mis on kompaktne ning edastab toote tootmiseks vajalikud parameetrid. Tootmistellimuse skaala puhul tuleks lähtuda struktuurilistest muudatustest, mis on läbi viidud. Kuna tellimuste lõplike koguste kinnitamine toimub baasettevõtte poolt, siis tuleks lähtuda AS Sangari majandustarkvarast saadavatest toodete kogustest. Muutused sisse viies on võimalik tehnoloogiliste dokumentatsioonide kogumi mahtu vähendada poole võrra ehk kuue lehe asemel vaid kolm. Alternatiivlahendusena on autor välja pakkunud ühtsele majandustarkvara programmile üleminekut, kus nii Oscar of Swedei kui AS Sangari poolsed töötajad saaksid tööülesandeid täita. Väljaminek oleks kulukas, kuna infotehnoloogiliste lahenduste arendamine, muutmine nõuab rahalisi ressursse, kuna on oma olemuselt keerukad ja aeganõudvad. Tehnoloogilise juhendi algmaterjali väljatöötamisel on tähelepanu pööratud tehnoloogilise osa peatükis. Oscar of Swedeni mudelitele ei ole varasemalt loodud tehnoloogilist juhendid, mis sisaldaks endas mudeli erinevate detailide tehnilisi jooniseid ja läbilõikeid. Eelnevalt on saadetud lõikeid, jooniseid, tehnilisi kirjeldusi üksikute failidena e-maili teel. Seoses suureneva tootmismahu ja vajadusega leida uusi tootmispartnereid on tekkinud vajadus juhendi järgi, mis annaks õmblusettevõtetele ülevaatliku info brändi toote tootmisest. Lõputöö raames on arendatud tehnoloogiline juhend, mille aluseks on võetud mudelite erinevad detailid. Toote detailide erinevad variatsiooni on esitatud eraldi lehekülgedel, sisaldades tehnilisi andmeid ja jooniseid koos õmblusvarude ning tehnilise kirjeldusega. Juhendi koostamisel on oluliseks peetud, et see oleks lihtsasti arusaadav, informatiivne ja kergesti edastatav partneritele. Tehnoloogia on loodud inglise keelse versioonina, kuna Oscar of Swedeni töögruppi kuuluvad ka võõrkeelt kõnelevad inimesed ning tootmise seisukohast otsitakse partnereid eelkõige välisriikidest. Lõputöö raames pakuti välja uued mudelite kulunormide arvutamise viisid põhimaterjali tellimuse täitmiseks. Varasemalt kasutusel olnud standard kulunormide puhul tekkis sagedasti tootmisprotsessi käigus materjali puudus tellimuste täitmiseks, kuna kulunormide kasutamisel ei oldud arvestatud materjali eripäradega. Probleemi analüüsi käigus kujunesid lahendustena välja kolm isemoodi varianti. Esimene meetod eeldab, et kulunormid luuakse igale mudelile näidiste protsessi käigus, sealjuures on disaineri poolt täpselt paika pandud reeglid, kuidas peaks käituma mustriliste, triibuliste ja ruuduliste kangaste korral. Teise lahendusena oleks võimalus luua standard kulunormid, mis arvestavad kanga eripäradega. Selle elluviimiseks tuleb läbi töötada suur hulk erinevaid kangaid ning tulemuste põhjal arvutada keskmine kulunormi väärtus. Kombineerides kahte eelnevat välja pakutud võimalust on eeldus luua kulunormide andmebaas. Struktuuriliste muudatuste käigus on lisandunud AS Sangari töötajate tööülesannete hulka Oscar of Swedeni valmistoodangu pakkimine klientide tellimuste alusel. Uue töökoha loomisel on pakutud ettevõttele valikuna kaks erisugust lahendust. Mehaaniline valmistoodangu pakkimine eeldab töötaja korrektsust ja tähelepanelikust, kuna töö teostamiseks kasutatakse mitmeid paberil andmekandjaid ning töö toimub käsitsi. Süstematiseeritud valmistoodangu pakkimisel kasutatakse abivahendina vöötkoodilugejat, mis tagab efektiivsema ja täpsema töö. Töö autor loodab, et koostatud lõputöö on abiks ettevõtte juhtkonnale, kes teevad lõpliku otsuse, kas välja pakutud lahendused muudavad tootmise korraldamise efektiivsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kohviku klienditeenindajate vormiriiete tehnoloogilise protsessi korraldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Raska, Kaisa; Toiger, MerikeTekstiil- ja rõivatööstus on mitmekesine tööstusharu, mis hõlmab arvukaid tegevusi alates sellest, kuidas kiududest saab niit ja kangas, kuni mitmesuguste toodete valmistamiseni, nt kõrgtehnoloogilised sünteetilised niidid, rõivad, tööstuslikud filtrid jne. See sektor moodustab olulise osa Euroopa töötlevast töötlusest ning sel on oluline roll paljude Euroopa riikide majanduses ja sotsiaalse heaolu loomisel. Rõivatööstuses on oodata seniste arengute jätkumist, viimastel aastatel hoogsalt vähenenud tööhõive kahaneb ka tulevikus. Rõivatoodete tootmisega tegeles aastatel 2007 - 2009 keskmiselt 11,3 tuhat töötajat. Prognoosi kohaselt on rõivatööstuses 2017. aastaks oodata töökohtade vähendamist 2,4 tuhande võrra. Suur probleem tööstussektoris on tööjõupuudus, mis on tingitud madalast palgast. Keskmine palk moodustab vaevalt üle poole Eesti keskmisest, mis omakorda muudab kvaliteetse tööjõu leidmise keerukaks. Selline palgatase ei ole atraktiivne tööturule suunduvale noorele, hoolimata asjaolust, et noorte tööpuudus on jätkuvalt kõrgel tasemel. Teine suur probleem on nõudluse vähenemine. Rõivatööstuse toodangumaht moodustas 2010. aasta esimesel poolel vaevalt poole mõne aasta taguste tasemetega võrreldes. Vähenenud on nii eksport kui müük siseturule. Arvestades vähest muutust jaemüügis tervikuna, võib eeldada, et inimesed on eelistanud odavamaid, enamjaolt Aasias valmistatud tooteid. Konkurentsis püsimine on muutunud üha raskemaks ning sellest tulenevalt on nii mõnedki rõivatööstused otsustanud oma toodangut tellida allhankena odavama tööjõukuluga riikidest. Käesolevas lõputöös on püstitatud kaks eesmärki: • leida sobivad kangad kohvik Rannapaargu klienditeenindajate vormiriiete valmistamiseks; • projekteerida kolme mudeli tootmisprotsess õmblusliinis. Rannapaargu on 1971. aastal Kärdla supelranna lähedusse ehitatud kohvik, mis on kujunenud üheks Hiiumaa sümboliks. Ettevõte väärtustab nii toidu kui ka teeninduse poolelt peamiselt kvaliteeti ning loodab külastajatele pakkuda uusi ja elamusrikkaid kogemusi. Kõige tähtsamal kohal on aga kohviku kollektiiv, kellest positiivne elamus klientidele alguse saab. Sellest tulenevalt on oluline mitte ainult töörõivaste esteetiline välimus, vaid ka klienditeenindajate heaolu rõivastust kandes. Õmblusliini projekteerimise aluseks on võetud tellitud mudelid ning tööliste arv ja mudelite valik põhineb kohviku juhataja nõudmistel. Kohvik Rannapaargu juhataja sooviks oli saada viis rõivaeset – seelik, püksid, pluus, vest ja põll, millest antud lõputöö koostamiseks valiti välja kolm olulisemat. Mitmetegumoelises tehnoloogilises protsessis toodetakse naiste pluusi mudelit „Merilin“, naiste vesti mudelit „Herta” ning põlle mudelit „Anett”. Lepiti kokku naiselikul ja formaalsel punase-musta värvikombinatsioonil. Kõikide rõivaesemete puhul on oluline sobivus paljudele erinevatele figuuritüüpidele ning universaalne ja ajatu tegumood, mis mõjuks kohviku interjööris sümpaatselt. Antud tehnoloogilisest protsessist võtab osa 7 töölist ning väljalaske suurus on 27 pluusi, 13 vesti ning 13 põlle. Töö käigus tuuakse välja kohvik Rannapaargu klienditeenindajate töörõivaste valmistamiseks valitud kangaste sobivus, mis põhineb materjalide testimisel. Sooritatud on viis testi, välja on toodud nende eesmärgid, sooritamise käik ning tulemuste analüüs. Järgnevalt on kirjeldatud antud mudelite tootmiseks sobivaid protsesse, välja on toodud tööjaotused ja nende analüüsid, koostatud on tehnoloogiline skeem ning seda on analüüsitud tabelite ja graafikute abil, läbi on viidud tellimuste arvutused ja kirjeldatud antud protsessi sisetransporti. Töös käsitletakse ka majanduslikku poolt, kus on arvutatud mudelite õmblusmaterjalide kulu, põhi- ja abimaterjalide maksumus ning kujundatud on toodete hind. Tööle on lisatud mudelite tootmiseks sobiv õmblustsehhi plaan koos seadmete paigutusega, vesti valmistamise skeem ning mudelite paigutusjoonised. Lõputöö on valminud koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooli Rõiva- ja Tekstiiliteaduskonna tehnilise disaini eriala diplomandi Tea Tüüriga, kelle lõputöö “Kohvik Rannapaargu klienditeenindajate töörõivastuse välja töötamine” sisaldab mudelite kavandamist, konstruktsiooni ja tehnoloogiat, õmblusmaterjalide kulu normeerimist, mudelite tehnilist dokumentatsiooni ning majanduslikku osa.Nimetus Piiratud juurdepääs Langevarjutunkede välja töötamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Seo, Liisa; Kinkar, Mari; Pikknurm, Katrin; Teele PeetsKäesoleva diplomitöö käigus on kavandatud Sõjaväe Langevarjuklubile kaitserõivad langevarjuhüpete sooritamiseks. Kavandati kokku kaheksa mudelit, millest neli oli meestele ja neli naistele. Välja otsustati töötada üks meeste ja üks naiste mudel. Mudelitele valmistati tehnilised kirjeldused ja joonised, iseloomustati välja valitud materjale; konstrueeriti baas- ja moekohased lõiked; valiti mudeli töötlemiseks sobivad tehnoloogiad; arvestati materjalide kulu ning koostati tehniline dokumentatsioon. Vastavalt mudeli kavandamise tingimustele valiti langevarjutunkede välja töötamiseks töörõivaste materjal. Musta põhimaterjali koostis on 60% puuvilla ja 40% polüestrit, kollase põhimaterjali koostis on aga 100% puuvilla. Liikumisvabadust andvate kehaosa küljedetailide, varrukasuu ja krae materjaliks valiti veniv trikotaaž, mille koostis on 85% puuvilla ja 15% elastaani. Naiste tunkede lõigete valmistamisel on kasutatud M. Müller & Sohn konstrueerimise metoodikat (baassuurus 38 – S) ning meeste tunkede metoodika on pärit Gareth Kershaw “Pattern cutting for menswear“ raamatust (baassuurus 48 – M). Tehniliste jooniste järgi on moodustatud põhilõigetest moekohased lõiked. Valminud lõigetest tehti lekaalid ning koostati tehniline paljundus suurustele SXL. Kirjeldati lekaalide paljundamise reegleid ning iseärasusi. Langevarjutunkede tehnoloogilise töötlemise valikul võeti eeskuju töörõivaste tehnoloogiast ning seda on kirjeldatud läbilõikejooniste abil. Erinevaid töötlemisvarusid näitavad ka lekaalide joonised. Keskmise kangakulu leidmiseks ühele mudelile koostati kombineeritud paigutusjoonised naiste ja meeste mudelile eraldi. Samuti arvestati välja niidikulu, mõõtes ära toodete erinevate õmbluste pikkused ning korrutades need vastava piste tüübi koefitsiendiga. Abimaterjalide kulu baasmudelitele on antud tabelina. Tehnilise kirjeldiuse osas toodi välja mudelite tootekaardid ning valmistoote mõõtude tabelid, millel on välja toodud joonised mõõtmiskoha kirjelduste ja skeemidega, et mõõtmine oleks üheti mõistetav. Töö organseerimise osas toodi välja mudelite töötlemise tehnoloogilised järjestused. Majandusosas kirjeldati lühidalt mudelite hinna kujunemist. Diplomitööle on lisatud fotod valmis õmmeldud baassuuruste mudelitest.Nimetus Piiratud juurdepääs Laste iluvõimlemistrikoo mudelite loomine Kamilla OÜ-le(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Jõemägi, Laura; Sarapuu, Kadi; Teele PeetsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli luua ettevõttele Kamilla OÜ uued laste iluvõimlemistrikoo mudelid. Autori poolt pakuti erinevaid trikoo variante, millest ettevõtte tootmisjuht ja konstruktor valisid tootmiseks välja 4 mudelit. Ettevõttele pakuti välja ka erinevad värvilahendused iga võimlemistrikoo puhul, et klientidel oleks mitmekülgne valikuvõimalus. Trikoo mudelite kavandamisel arvestati trikoo trendidega ning reeglitega millele peab võistlustrikoo vastama. Mudelitele valiti sobivad materjalid, millega arvestati lõigete konstrueerimisel. Trikoode lõiked konstrueeriti Helen Joseph-Armstrongi metoodika järgi. Põhilõike järgi õmmeldi makett, millele kanti sisse parandused. Parandatud lõike põhjal loodi moekohased lõiked. Iga mudeli moekohaste lõigete järgi õmmeldi prototüüp, mille järgi tehti muudatused, selleks et trikoo seljas visuaalselt parem välja näeks. Töös on ülevaade mudelite tehnoloogiliselt töötlemisest ja tehnilisest paljundamisest. Välja on arvestatud iga mudeli kohta materjalide kulud ja tootmiskulud. Nende tulemuste põhjal sai arvestada toodete ligikaudsed maksumused. Antud lõputöö andis ülevaate 4 uue võimlemistrikoomudeli loomise protsessist alates toote ideest kuni valmistoodanguni välja.Nimetus Piiratud juurdepääs Lasterõivaste tootmisefektiivsuse optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kont, Häly; Taal, Irene; Anu TšistovaLõputöö eesmärgiks oli ettevõttes Mimi Disain OÜ parandada tootmist puudutavat dokumentatsiooni, mis eelneb toodete töösse andmisele ning koguda andmeid edaspidise tootmisplaneerimise tarbeks. Seeläbi muutub tootmine efektiivsemaks, nii et ettevõttel on võimalus ka vähesel määral kasumit teenida. Selleks, et teada saada, millised on klienteide ootused nii kangaste kui ka hinnaklassi suhtes koostasin küsitluse, mille tulemused võiksid olla aluseks toote lõpphinnale. Esmalt oli kõige suuremaks eesmärgiks luua ühtne andmebaas kangakuludest. See aitab neil analüüsida, kas valitud kangastega tootmine muutub kulukaks või mitte. Seega saavad nad juba enne kangaste tellimist näha, kui suure osa toote omahinnast moodustab kangas ning seeläbi vastavalt vajadusele teha kangavaliku osas muudatusi. Selleks, et näha, kui palju kulub kangast mustrite kasutamise korral koostasin paigutusjoonised nii ühe kui ka kahesuunaliselt, kus võis näha, et ka mustrilisi kangaid saab kasutada efektiivselt. Kõik oleneb tootest ning seetõttu tulebki ettevõttel edaspidi juba alguses kangavalikuid kindlasti analüüsida. Edasi tuli korda teha tootmist puudutav dokumentatsioon. Kõigepealt leidsin, et oleks vaja uusi tööjooniseid, sest eelnevad oli oma värvi tõttu raskestiloetavad ning ettevõtte peaks tegema kõik selleks, et õmblusettevõte saaks lihtsalt ja kiirelt oma tööst aru ning ei peaks liigset aega töökäikude väljamõtlemise peale kulutama. Joonistele on toeks vaja ka teksti, seega koostasin kogu toodangule uued tehnoloogilised järjestused, mis on aluseks õmbleja tööle. Nii tööjoonised kui ka toote töötlemise järjestus on üks osa tootekaardist, seega vajasid ka tootekaardid uuendust. Nüüdseks on ettevõttel olemas tootekaardid, mis sisaldavad kogu tellimust puudutavad olulist informatsiooni. Viimaks jõudsin eelnevatest etappidest tingitud probleemi lahendamiseni, milleks oli hind. Kui üks suur hinna mõjutaja oli kangas siis teiseks on tootmine. Selleks, et ettevõte oskaks teha omapoolse hinnapakkumise arvutasin SSD programmi abil välja tootele standardaja, mille alusel arvutasin välja tootmishinna. Tulemusena võis näha, et mõni koostööpartner küsib õiglast toote hinda, kuid teised jällegi palju kõrgemat, kui minu saadud tulemus. Seega tuleb ettevõttel teha rohkem läbirääkimisi hinna osas. 65 Selleks, et jõuda toote lõpphinnani tuli eelnevalt kalkuleerida toote omahind, mille arvutamiseks koostasin nii tootmise, tarvikute kui ka teenuste hinnakirja, et andmed oleks ühes kohas ja kiiresti kättesaadavad. Olles välja arvutanud omahinna sain kalkuleerida hulgi – ja jaehinna. Selleks koondasin kokku ettevõtte igakuised majanduskulud, mille alusel moodustus marginal, mis tuli toote omahinnale juurde arvestada, et see kataks ettevõtte igakuised kulutusi. Kõige viimaks lisasin kasumiprotsendi, mis hetkel on väike, et toote hind püsiks kliendile sobivas vahemikus. Sest nagu ettevõtte juht ka ütles, siis hetkel on oluline teenida vähemalt majanduskulud tagasi. Seega lõputöö lõpuks on ettevõttel olemas korralik dokumentatsioon, mis on aluseks tootmisel ning kangakulud, et edaspidi teha kangaste hindade osas paremaid valikuid, nii et nad suudavad kliendile pakkuda kohe alguses õiglast jaehinda, ilma et nad kaotaks oma tulu.Nimetus Piiratud juurdepääs Meeste talvejope tootearendus ja tootmise projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Veske, Paula; Sirley, MuguMeeste talvejope ANNINN tootearendus sihtspetsifikatsiooni, tarbija küsitluse ja konkurentide analüüsiga. Loon analüüsi abiga lõppspetsifikatsiooni ning uue mudeli joonise. Pakun välja uusi lahendusi kvaliteedikorralduses, mõeldes eelkõige ühtsele PLM süsteemile selles ettevõttes. Peamine eesmärk on vähendada paberimajandust ning olla võimalikult loodussäästlik. Tehnoloogilises osas seletan mudelite ja materjalide valikut ning toon välja toodete õmblustehnoloogia. Organisatsiooniline osa, mis räägib mudeli tootmisprotsessist. Välja on toodud tehnoloogiline skeem ja tööjaotus ning näitan, mis õmblusmasinaid tootmises kasutatakse. Töökorralduslik osa, mis näitab üldist töökoha plaani ning kuidas käib töö korraldamine tsehhis.Nimetus Piiratud juurdepääs Meeste ülikonnapükste töötlemise tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Bon, Darja; Gerhards, SvenKäesoleva lõputöö tulemusena valmis detailne ülevaade meeste ülikonnapükste disainist, konstruktsioonist ning ühe püksipaari töötlemise tehnoloogiast. Töö on tehtud Hochschule Albstadt-Sigmaringeni tellimusena, rõivaste tootmistehnoloogia loengu õppematerjaliks. Inglisekeelne õpiobjekt arendab rõiva tehnoloogiat õppivate õpilaste erialast võõrkeelset sõnavara ja erialaseid teadmisi ning seeläbi aitab säilitada õpilaste konkurentsivõimet tööturul ning annab mitmekülgseid teadmisi. Kuna töö eesmärgiks on luua õppematerjal enimlevinud töötlemise tehnoloogia kohta, põhineb mudel juba olemasolevatel, eri hinnagruppides pakutavate, pükste õmblemise lahendustel. Esimeses osas on kirjeldatud meeste ülikonnapükste üldist ehitust, info on kogutud poes pakutavast toodangust ning erialasest kirjandusest. Detailide iseloomustus on esitatud tabelite ning joonistena. Samuti on väljatoodud ka kõige sagedamini kasutatavad materjalid. Esimese osa põhjal tekib üldine arusaam ülikonnapükste olemusest ning see osa juhatab sisse järgnevad peatükid. Teises töö osas on kirjeldatud pükste õmblemiseks vajaliku tehnoloogia alusel loodud lõikest. Kõigepealt on konstrueeritud põhilõige, ning sellest on loodud moekohane lõige. Pärast maketi proovi, loodi pükstele vajalikud lisadetailid ning nende lekaalid. Töö kolmandas osas on antud lühiülevaade kasutatavatest masinatest. Vajalike lekaalide loetelu, ning pükste töötlemise järjekord. Selle põhjal on loodud ka püksipaari näidis. Välja saab tuua mitmeid ettepanekuid edasiseks töö arenduseks. Näiteks sellele enimlevinud tehnoloogiale saab lisada ka harvemini kasutusel olevaid tehnoloogiaid, luua uusi alternatiivseid disaine ning tehnoloogiaid töötlemiseks. Töö edasise arendusena on võimalik luua tööstuslikku tootmist ning rätsepatööd ristavaid tehnoloogiaid.Nimetus Piiratud juurdepääs Naiste kostüümi tehnoloogilise protsessi korraldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Nurk, Kadri; Laid, MerikeKäesoleva lõputöö eesmärgiks on naiste kostüümi tehnoloogilise protsessi korraldamine ja selle juurutamine antud ettevõttesse. Aluseks oli võetud mudelite disain, konstruktsioon, töötajate ja masinate arv. Esmaseks suuremaks ülesandeks oli välja mõelda töötlemismeetodite valik. Selle arendamisel lähtusin seisukohast – mida lihtsam, seda parem. Õmbluseid on kerge jooniselt lugeda ning samuti ei teki õmblemisel keerulisi probleeme. Vaatlemise teeb lihtsamaks ka piste tüübi number läbilõike juures. Olemas on ka tingmärkide tabel, mis selgitab õmbluskohtade värvid ja muud tähised. Järgmine töö oli mudelitele mõelda vastavalt töötluskohtade valikule tehnoloogiline järjestus. See oli ajakulukas ning nõudis palju mõtlemist, eriti ajakulu veelg. Mudelite töötlemine minutites on järgnevad: • Mudel Karma – 49,2 min, • Mudel Kertu – 19,7 min, • Mudel Kati – 39,0 min. Ühele tootele, mudelile Kertu, oli tehtud ka SSD5 uuring, millest selgus, et ajad olid määratud üsna ligilähedaselt. Samas ei näita see info õmblejate tegelikku pädevust, sest igal töötajal on isikupärane tempo ning oskused. Töömahukuse analüüsist selgus, et toodete töötlemise aegade kõrvalekalde protsent on suurem, kui 15, mis tähendab, et tootmisprotsessi tüübiks on tsükliline söötmisviis. Selle teadmisega sai välja arvutatud keskmine ja tsüklitakt, samuti taktist kõrvalekalded. Edasine suurem ülesanne seisnes tööjaotuse koostamises, kus tuli kolme mudeli jagumatud operatsioonid panna kokku koondoperatsioonideks. See oli üks raskeim osa antud lõputöös, sest mudelite ajad olid erinevad ning tihti oli keeruline ühtset operatsiooni koostada. Samas, analüütiline ja graafiline analüüs näitab, et kõik sai hästi tehtud ning tööjaotus on korras. Montaažigraafik viitab sellele, et kõik detailid said töösse ning midagi ei ole ära unustatud. Kuna jooniselt ei ole näha tagasikäike, mis on positiivne, siis üldiselt on operatsioonide järjestus hästi planeeritud. Valikuid on alati palju ja erinevaid, hetkel välja pakutu ei pruugigi olla number üks, kuid mina pakun oma parima versiooni välja ning olen selles kindel. Edasine käik oli protsessi tehnoloogilise skeem, kus tuli peale muude andmete arvutada ka arvutuslik tööliste arv. Kuna tööjaotuse analüüsid näitasid häid tulemusi, siis ka arvutuslik tööliste arv oli ligikaudu sama, mis faktiline. Skeemis on ka kirjas operatsiooni hinne kõigile mudelitele, mis tähendab, kui palju mingi operatsiooni eest õmbleja palka saab. Seadmete koondtabelis on välja arvutatud remondi keerukus tingühikutes, millest tulenes, et masinapargi hooldamiseks ja remondimiseks on vaja ühte mehaanikut. Arvutatud on ka tema palk. Tellimuste arvutuses on võimalik välja lugeda, et keskmine aeg 307 toote töötlemiseks on 184,2 h, mis teeb omakorda jagatuna inimtundidega ligikaudu 0,9 tööpäeva. Ettevõtte väikseks probleemiks oli kahe juurdelõikuse laua kauge paiknemine üksteisest, millest tulenes juurdelõikajate pidev kõndimine ruumis ja masinate vahel. Et teada saada, kui palju aega töötajad päevas nende kahe laua vahel kõnnivad, tegin päevavaatlusuuringu. Kuigi antud tööpäev ei olnud kokkuvõttes kõige suurema töömahukusega, sai siiski selgeks, et lauad võiksid teineteisele lähemal asuda. Sellest tulenevalt on koostatud esialgne tsehhiplaan ning ka soovituslik, kus on muudetud laudade asukohad tsehhis. Majanduslikus osas on oluline põhi- ja abimaterjalide maksumus, mille järgi sai arvutada mudeli maksumuse. Sellest edasi sai leitud ka toote päris hind, kus on 20% maksumäär juba sees. Mudelite müügihinnad on järgnevad: • Mudel Karma – 29 €, • Mudel Kertu – 13 €, • Mudel Kati – 26 €. Kogu töö tulemust on võimalik kasutada, et muuta tootmine efektiivsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Naisterõivaste paljundusskeemi väljatöötamine suurusnumbritele 46-54, Mosaic kaubamärgi põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Viira, Liis; Väin, HelinaLõputöö teema on seotud ettevõtte vajaduste ja soovidega võtta arutluse alla arendamine Mosaic kaubamärgi naisterõivaste suurusskaala kuni suuruseni 54 Skandinaavia standardi järgi. Täidlusaste C mis tähendab puusa ja rinnaümbermõõtude vahet 8 cm. Antud hetkel tegeleb kaubamärk Mosaic naisterõivaste disainimise ja tootmisega skaalas 32-48, jälgides ühtset paljundusreeglit kõikide nimetatud suurusnumbrite tootmiseks. Erinevatelt turgudelt saadud tagasiside põhjal on klientide nõudlus ja soov veelgi suuremate suurusnumbrite järgi. Sellest lähtuvalt on Mosaic võtnud arutlusele suuremate suurusnumbrite väljatöötamiseks skaalas 46-54, mis peaks rahuldama turgude soovi. Skaala alumiseks punktiks on valitud suurus 46, mis on tuletatud analüüsides vastavalt mõõtude tabeleid ja konkurentide suurusnumbrite skaalasid. Antud töö tähtsamaks punktiks on tavapärasest erineva paljundusskeemi välja töötamine. Praeguse paljundusskeemi aluseks on võetud Soome Tekstiili ja Rõivatootmise Liidu poolt väljatöötatud tüüpfiguuri tabel, kus figuuri mõõtusid on kohandatud vastavalt Mosiaci istuvusmodellile, ettevõtte nägemusele ja kogemusele. Ettevõtte soov on jätkata eelmainitud tüüpfiguuri tabelit kasutamist ka suuremate suuruste puhul, keskendudes ainult vahemikule 46-54. Suurema skaala figuuri põhimõõdud on võetud kasutusele ilma muutusi tegemata, töötamaks välja baaspaljundusskeemi. Moekohaseid mõõtusid on kohandatud vastavalt ettevõtte konstruktorite pikaajalise töökogemuse jooksul välja kujunenud tõdedele. Esialgne paljundusskeem on välja töötatud baasmudelile, milleks on valitud naiste klassikaline kostüümjakk. Baasmudeli valik on tehtud tuginedes Mosaici kaubamärgi sõnastatud eesmärkidele, pakkuda naistele suurepärase istuvuse ja kestva kvaliteediga aegumatut rõivastust. Lisaks paljundusskeemile on töötatud välja naiste kostüümjakk Merkel, baassuurusega 48. Kirjeldatud on toote õmblemiseks kasutatud materjale, õmblustehnoloogiat ja toote majanduslikke parameetreid, samuti kvaliteedistandardeid, mis on kooskõlas AS Baltika nõuetega. Baasmudel koos paljundusskeemiga on esialgne arendustöö, millele ettevõte saab tulevikus teha omad parendused, mudeli tootmisesse võtmiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Õmblusettevõtte ARIESK OÜ loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Riiel, Kerttu; Riiel, ElmarÕmblusettevõtte äriplaan.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehnilisest tekstiilist mudeli tooteprotsessi parendamine termokostüümi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Järva, Miia; Veske, Paula; Anu TšistovaLõputöö tehti ettevõttes Protex Balti AS ja põhineb mudel „MKIV“ tootmise analüüsil, mille alusel sooviti parendada ka kliendi Microsoft Exceli programmis asuvat tabelit selliselt, et see hakkaks varakult märku andma, kui laost hakkab mõni kangas või furnituur otsa saama. Mudel „MKIV“ on ettevõtte uus toode, termokostüüm, mis on mõeldud päästepaadis pääsenute soojendamiseks ning kaitseks vihma eest. Mudelile koostati furnituuride tabel, detailide ja lekaalide loetelu, koostati lõiked ning helkurite märkimiseks lekaal, sest antud tootele ei tohi puurauke teha. Kirjeldati ka kostüümi tootmise tehnoloogiat ning koostati läbilõiked. Töös uuriti ka erinevaid kuumsulatusõmbluste meetodeid ning sobilikke keevitusmasinate mudeleid. Protex Balti AS-il puudub sobiv masin mudeli „MKIV“ keevitamiseks, ning seoses sellega valiti töös välja neli sobivat masinat, millega sobiks toode kokku keevitada. Mudeli tellinud klient pakkus ettevõttele omapoolse masina variandi, mille soetamist ettevõte võiks kaaluda. Lõputöös võrreldakse seda masinat autori poolt valitud seadmetega, ning pakutakse välja nendest masinatest parim variant, milleks osutus ultrahelimeetodil põhinev masin „Nucleus Rotosonic V4E“. Masin valiti välja seetõttu, et lisaks mudeli „MKIV“ ühendamisele on selle seadmega võimalik keevitada veel väga palju erinevate tehnoloogiliste sõlmedega tooteid, sealhulgas ka väga komplitseeritud mudeleid. Sellise masina soetamine tuleks ettevõttele tulevikuperspektiivis kasuks, sest ettevõtte strateegiasse on sisse kirjutatud suurendada tarkade rõivaste tootmist ning tegeleda rohkem tehniliste tekstiilidega. Sellise võimsa ja multifunktsionaalse masina, nagu seda on „Nucleus Rotosonic V4E“, olemasolu annaks Protexile võimaluse vastu võtta selliseid väljakutseid, mida iga teine ettevõte ei saaks ning seeläbi olla tehnilise tekstiili valdkonnas eesrindlik. Ettevõtte esialgne materjalide tabel oli koondatud ühele vahelehele. See sisaldas üle saja erinevat kangast ja furnituuri, 26 mudelit, lao inventuuri ning tootmisgraafikut. Nii suur andmete kogum tegi tabeliga töötamise aeganõudvaks ning ebamugavaks. Tabeli efektiivsuse parendamise eesmärgil loodi Excelisse täiesti uus materjalide tabel, kus olid andmed jagatud viiele erinevale vahelehele. Ettevõtte poolt püstitatud probleemi lahendamise jaoks koostati programmeerimiskeelega VBA kood, mille käivitades värvub tootmisgraafikus tellimuse lahter, kus on kirjas kui palju materjali kulub toodetavate mudelite peale kuus, punaseks, kui laovaru on väiksem, kui antud kuus toodetavatele mudelitele materjali kulub. Teisisõnu, tabel annab ühe nupuvajutusega märku, kui materjali peab juurde tellima. Tänu sellele võimalusele muutus tabel pea 15% efektiivsemaks, mis on umbes üks tund tööpäevast. Seda seetõttu et nüüd ei pea enam informatsiooni kättesaamiseks arutama planeerija ja juurdelõikusega ning füüsiliselt kontrollima kangaste olemasolu. Kergendatud on ka tolli jaoks informatsiooni sisse töötlemine.Nimetus Piiratud juurdepääs Töörõivaste tootmisprotsessi efektiivsuse parendamine OÜ Flamelle(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Mägise, Maret; Markson, Maive; Anu TšistovaLõputöö eesmärk oli OÜ Flamelle uurida tootmise efektiivsust ja leida võimalusi selle tõstmiseks. Lõputöö koosneb neljast peatükist, mis jagunevad omakorda veel alapeatükkideks. Ettevõttes õmblevad õmblejad otsast lõpuni tooted valmis ja ettevõttes puudub tehnoloog või meister, kes juhendaks õmblejaid. Ettevõttel puudusid töö paremaks korraldamiseks toodete tehnoloogilised kaardid ja mudelite õmblemise juhend, kasutati toodete pilte. Ettevõte soovis teada, missuguse lõike järgi on ripptaskute õmblemine efektiivsem. Töö käigus koostasin ettevõttele tööjoonised. Tõin välja pealmised materjali omadused, korrigeerisin mõõtude tabelit, lisasin juurde materjali kuluarvestuse ning arvutasin välja toote omahinna. Valminud tehnoloogilise kaarti esileht on pealmiselt mõeldud õmblejatele ja juurdelõikajale, teine lehepool pealmiselt ettevõtte omanikule ja juurdelõikjale, kes jagab materjale laiali. Mudelite õmblemise juhend õmblejale on vajalik, sest ettevõttel puudub meister või tehnoloog, kes juhendaks vajadusel õmblejaid. Juhendis on mudelite kirjeldus ja tehnoloogiline järjestus, tööprotsessis vajamineva masina tüüp ja piste numbrid ning detailide loetelu. Tööuuringus tuli välja selgitada, millise lõike järgi töötades on tööprotsess optimaalsem. Vanal lõikel oli olemas standardaeg. Pidin välja uurima uue ripptasku lõike standardaja. Selleks ma tegin töökoha plaani, normaalaja uurimise ja standardaja arvutamise. Selgus, et uuema lõike järgi ripptasku õmblemine on vähem ajamahukam, sest õmbleja töötab ühe masina taga ja ei pea tööprotsessi käigus vahetama kohta ja ootama teise õmblusmasina vabanemist. Sellest tekkinud ajaline võit on arvestatav. Niidikulu vähendamise ettepanek tuli töö käigus, kua toodetega tutvumisel selgus, et paljusid õmblusi, mida saaks õmmelda ka kolmeniidilise äärestusühendusmasinaga, õmmeldakse viieniidilise äärestusühendusmasinaga. Ettevõttel on olemas üks kolmeniidiline äärestusühendusõmblusmasin, mida nad hetkel ei kasuta. Kui ettevõte ostaks juurde veel ühe 55 masina, oleks võimalik märkimisväärselt kokku hoida niidi koguse pealt, kuid rahaline kokkuhoid on suhteliselt olematu. Kuna praegu on viieniidilise äärestusühendusõmblusmasina kasutamisel õmblejatel järjekord, siis oleks võimalik kolmeniidiliste äärestusühendusõmblusmasinatega kokku hoida õmblejate aega ja tõsta töö efektiivsust. Isegi ühe kolmeniidilise äärestusühendusõmblusmasina kasutuselevõtt annaks nii ajalise kui ka niidikoguse kokkuhoiu. Töö autorina avaldan tänu OÜ Flamelle omanikule P. Preilile ja juurdelõikajale M. Marksonile ja kõikidele õmblejatele, kes lubasid mul lõputööks andmeid koguda. Avaldan tänu ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A.Tšistovale ja konsultandile M. Beilmannile.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootenäidiste grupi töö korraldamine ettevõttes AS Baltika(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Väli, Maarja; Tammet, MariKäesoleva lõputöö tulemusena on väljatöötatud AS Baltika näidiste grupi tarbeks standardajad kolmele tooteliigile, milleks on naiste kleidid, jakid ja mantlid. Samuti on analüüsitud sealset töökorraldust ning tehtud ettepanekuid töötingimuste parendamiseks. Lõputöö esimeses osas anti ülevaade näidiste grupis valmistatavate protonäidiste tööprotsessist ning sealsest tootevalikust. Grupi poolt valmistatavate näidiste standardaegade uuendamiseks oli vajalik täiustada käsitletavate toodete keerukusastmeid, misjärel pandi kirja valitud tooteliikidele vajalikude tehnoloogiliste sõlmede kirjeldused ning täpne iseloomustus läbilõikejooniste näol. Töökorralduslikus osas anti ülevaade näidiste grupi töötingimustest, masinapargist, ergonoomiliste tingimuste vastavusest nõuetele ja viidi läbi tööliste rahulolu uuring. Tööuuringute peatükis vaadeldi rätsepade tööajakulutusi päevavaatluste abil, millest selgus, et peale õmblemise tegelevad rätsepad tööpäeva jooksul veel paljude muude tegevustega. Viimases osas kirjeldatakse standardaegade koostamiseks kasutatavaid meetodeid ning töötatakse välja näidiste valmistamise ajad naiste kleitidele, jakkidele ja mantlitele. Esmalt koostati standardajad keskmise keerukusega toodetele ning seejärel igale keerukusastmele. Lõputöö andis ülevaate AS Baltika näidiste grupis valmistatavate kleitide, jakkide ja mantlite põhjalikust tehnoloogiast, grupi töökorraldusest ja ergonoomiliste nõuete kinnipidamisest, tööliste ajakasutusest ja soovitustest töökorralduse parandamiseks. Uuendati olemasolevaid näidiste standardaegu ning anti juhiseid nende rakendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmise efektiivsuse parendamine ettevõttes Club Fashion(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Tammisto, Laura; Dobrin, Olga; Anu TšistovaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli tootmise efektiivsuse parendamine ettevõttes Club Fashion. Tootmise efektiivsuse parendamiseks oli väga vaja selgitada õmblusliini töös esinevad kitsaskohad ning võimalused täiustada õmblejate töösooritust-ja keskkonda. Eesmärgiks oli välja pakkuda lahendusi, mis ei eelda mahukaid rahalisi väljaminekuid. Lõputöö raames viidi läbi kaks kellaajalist uuringut – pidev ajakasutuse uurimine ehk tööpäeva pildistamine ja normaalaja uurimine, lisaks sooritati tööuuring kasutates SSD pro programmi. Tööpäeva pildistused sooritati meistrile ja kolmele madalama tootlikusega õmblejale. Päevavaatluste abil viidi läbi ka uuritud kolmele õmblejale abiaja uuringud ja koostati abiaja kaardid. Normaalaja uuringud viidi läbi õmblejate teostatud koondoperatsioonidele ja selgitati välja operatsioonide teostamise standardajad. Seejärel uuriti leitud standardaegu SSD pro programmiga leitud aegadega, et välja selgitada kas õmblejad kasutavad õigeid töövõtteid ja detailide paigutusi. Lõputöös uuriti ka õmblejate töökohtade korraldust ning üleüldist keskkonda õmblustsehhis. Tähtsamad soovituslikud ettepanekud töökohtade korralduse ja õmblustsehhi keskkkonna parendamiseks oleks õmblejatele uute ja kõrgemate abilaudade hankimine, vahekäikudest ja laudadelt hetketöös mitte vajaminevate esemete eemaldamine ning termomeetri hankimine õmblustsehhi. Õmblejate ja meistri tööpäeva ajakasutuse uurimisel toodi välja ettepanekuid tööliste tööefektiivsuse tõstmiseks. Meistri töö efektiivsemaks muutmiseks ja sellega ka õmblusliini töö tootlikumaks muutmiseks oleks soovituslik vähendada meistri töö osakaalu õmblusliinis, et meistril oleks rohkem aega rõhku pöörata õmblejate töömeetodite parendamisele, tootmise paremale planeerimisele, probleemide ennetetavalt lahendamisele, pooltoodete ja pooltootepakkide edasi kandmisele. Soovituslik oleks meistril ka põhjalikumalt tegelema hakata uute tööliste koolitamisega. Õmblejate tootlikuse tõstmiseks oleks soovituslik ettevõtte taastusaega pikendada 35 minutile ja selle aja sisse tuua ka viie minutiline võimlemispaus. Tihtipeale alahinnatud töövõimlemine on õmblejate hea tervise tagamise, ülekoormuse tekkimise vältimise ja kutsehaiguste ennetamise seisukohalt väga oluline. Väga tähtis oleks suuremat tähelepanu pöörata kõige uuemale firmasse tulnud õmblejale, kelle õmblustöö kiirus vajaks õigete töövõtete juurutamise läbi tõstmist ning niidistamiste ja detailipakkide käsitlemiste ajad lühendamist. Soovituslik oleks ka õmblejatele meelde tuletada tööaegadest kinnipidamist, et pausiaegade osakaalu tööpäevast vähendada. SSD pro programmiga leitud ja normeeritud standardaegade võrdlemisel selgus, et õmblejad teevad liigseid sõrmede-ja käteliigutusi, töövõtted vajaksid korrigeerimist ning detailide paigutused töölaudadel oleks soovituslik üle vaadata. Tootmise efektiivsuse tõstmiseks on kõige lihtsamalt lahti seletatuna vaja teha õigeid asju otstarbekalt. Lõputöös välja toodud soovitused aitavad kaasa töö otstarbekamale ja efektiivsemale teostamisele, aitavad parandada õmblejate tootlikust ning tagada neile parimad töötingimused töö teostamiseks.