Lõputööd (MA)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/36

Sirvi

Sirvides Lõputööd (MA) Märksõna "Keskkonnatehnoloogia--Seadused ja regulatsioonid--Keskkonnaökonoomika ja maksud" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Maksudeklaratsioonide paberkandjal esitamisest tuleneva halduskoormuse vähendamise võimalused
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Roosimaa, Jaana; Nukka, Ave
    Lõputöö on koostatud teemal Maksudeklaratsioonide paberkandjal esitamisest tuleneva halduskoormuse vähendamise võimalused. E-MTA-t uuendatakse ja parendatakse pidevalt, kuid vaatamata sellele on ikka veel ettevõtteid, kes teevad deklaratsioonid paberkandjal. Ettevõtjate halduskoormust on soovitud vähendada, paberkandjal deklaratsioonide esitamine on ressursimahukam, nii ettevõtjale, kui ka Maksu-ja Tolliametile. Lõputöö kirjutamisel kasutas autor kombineeritud uurimismeetodit. Uuringu eesmärgi saavutamiseks viidi läbi kliendiküsitlus viie Viljandimaal tegutseva ettevõtja hulgas, kes esitavad deklaratsioonid paberkandjal. Maksu- ja Tolliameti statistiliste andmete saamiseks esitas autor ametile teabenõude, millele oli lisatud küsimustik ametnikele, deklaratsioonide sissenõudmise osakonnast ja paberdeklaratsioonide sisestamise osakonnast. Statistilisi andmeid analüüsiti võrdluse teel. Esimene ülesanne oli anda ülevaade ettevõtlusest ning maksustamisest, maksudeklaratsioonide esitamise kohustusest. Autor tugines teooria koostamisel teemat reguleerivatele seadustele, artiklitele, raamatutele ning Maksu- ja Tolliameti kodulehel olevale informatsioonile. Küsimustikust ettevõtjate hulgas selgus, et üldiselt ollakse kursis ettevõtlust puudutava seadusandlusega. Vastustes kordus, et teatakse nii palju, kui hetkel vaja on. Kui tekib vajadus, siis viiakse ennast vajamineva seadusega kurssi. Teine ülesanne oli uurida deklaratsioonide esitamise praktikat. Maksu- ja Tolliameti statistilistest andmetest selgus, kui paljud ettevõtted esitavad maksudeklaratsioone paberkandjal ja kui paljud elektroonselt. Küsitlustest klientide hulgas selgus, kui teadlikud ollakse maksudeklaratsioonide esitamise koha pealt. Kolmas ülesanne oli kaardistada maksuametnike tööd, seoses maksudeklaratsioonide sisestamisega ja sissenõudmisega. Küsimustikust ametnike hulgas selgus, et paberdeklaratsioonides on vigadega iga kolmas. Sisestamist ajaliselt mõõta oli keeruline, kuna see olenes paljudest asjadest ja võis jääda vahemikku kahest minutist kuni mitme päevani. Deklaratsioonide sissenõudmine on reguleeritud erinevate seadustega ja sunniraha määrata lubab seadus lihtsalt. Selgus, et maksuametnikud seda võimalust väga kergekäeliselt ei kasuta, enne proovitakse maksumaksjaga kontakti saada ja selgitada tekkinud olukorda ning leida koos lahendusi. Neljas ülesanne oli teha ettepanekuid paberkandjal maksudeklaratsioonide esitamisest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks Küsitlusest klientide hulgas selgus, et mõned neist vajaksid arvuti kasutamise kursust. Sai selgeks, et inimesed kes arvutit ei kasuta jäävad ilma vajalikust infost. Näiteks MTA korraldab koolitusi, kuhu registreerida saab ainult elektroonselt. Vastustest tuli välja see, et kui neil enam muud võimalust ei ole, siis peab ära õppima. Näiteks võiks tuua äriregistri, kus saab ainult elektroonselt vajalikke toiminguid teha. Kolm klienti olid arvuti kasutajad, aga ei tundnud huvi e-MTA vastu. Tegelikult on nad harjunud ja nad võtavad büroo külastust, kui sotsiaalse suhtlemise viisi. Kõige tulemuslikumaks meetodiks on MTA klienditeenindajate abistav ja informeeriv tegevus, milleks on maksumaksjate järjekindel suunamine kliendiarvutisse, et nad saaksid aru, kui lihtsalt ja kiirelt käib elektroonne deklareerimine. Selle teavitustöö tulemusel väheneb oluliselt nii klienditeenindajate, kui maksumaksjate halduskoormus. Siinkohal on oluline, et oleks ka kliendi poolne huvi, mis on suuresti kinni info puudumises. Maksumaksja peaks julgelt küsima abi. Inimestele on vaja sisendada julgust ja pealehakkamist, kuni nad mõistavad, et e-keskkonnas formaalsustega tegelemine võtab oluliselt vähem aega ning nad saavad rohkem tegeleda oma põhieesmärgiga- ettevõtlusega.