Moetööstus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Moetööstus Märksõna "Clothing and Textiles--Technology and Textile Science--Production of Textile Materials" järgi
Näitamisel1 - 10 10-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Baltic Fibres OÜ tekkide praaktoodangu analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Komp, Maarja-Liis; Traumann, Ada; Diana TuulikKäesolev lõputöö on koostatud Baltic Fibres OÜ näitel. Lõputöös käsitletakse praaktoodangu teket ettevõttes. Autor analüüsib kolme kuu praaktoodangu tekkepõhjuseid: Detsember 2016, Jaanuar 2017 ja Veebruar 2017. Analüüsis tuuakse välja erinevad praaktoodangu aspektid arvulistes kogustes kolme kuu lõikes. Seejärel selgitab välja enim esinevad põhjused ning analüüsib nende teket. Töö koosneb kahest osast: teooriast ja metoodikast. Teoorias uuris autor protsesside juhtimist, tootmise korraldamist, kvaliteedijuhtimisesüsteemi ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001, ning lisaks töökeskkonda. Tuginedes teooriatele tegi autor ülevaate Baltic Fibres OÜ kvaliteedikontrollist, mille käsitlusalaks on tekkide, patjade ja madratsite tootmine. Lisaks toob autor välja ka Baltic Fibres OÜ peamised tegevuseesmärgi, ning praagi käsitlemise etapid. Metoodika osas tõi autor välja kvaliteediuuringu tulemused ja analüüsis neid, Baltic Fibres OÜ tootmisprotsessi kirjelduse, kolme kuu praaktoodangu analüüsi, kolme kuu suurimad praaktoodangu tekkepõhjused, ning ettenähtud praaktoodangu käsitlemise ettevõttes. Lõputöös sooviti leida alternatiive tootmistsüklite parendamiseks, seeläbi praaktoodangu tekke vähendamiseks. Autor kasutas töös kvantitatiivset uuringut ja vaatlust. Kvantitatiivses uuringus töötles esmalt läbi kolme kuu praagi tekke, teise kvaliteedi toodangu tekke, ning toodete koguse, mis läks koheselt esimesse kvaliteeti. Kolme kuu vältel tekkinuid praaktoodangu vigu tõi autor välja arvuliselt nii tekstis, kus on väljatoodud ka praagi põhjus, kui ka tabelina. Tabel annab parema ülevaate konkreetsest veast ja praaktoodangu kogusest. Neid andmeid analüüsis autor lisaks ka Excel programmis, selleks, et protsendiliselt luua parem ülevaade, kui suur on praagi protsent Baltic Fibres OÜ-s. Vaatluse osas jälgis autor tekiliinide tööd kaks nädalat. See andis võimaluse põhjalikult vaadelda nii operaatorite tööd mõlemas vahetuses kui ka liinide tehnilist valmidust ning toote tekkimise tsükleid. Autor teostas osaliselt mittesekkuva vaatluse, kus uuris tehtavaid tegevusi, ise mitte sekkudes, jälgides keskkonda, inimesi ja protsesse kõrvaltvaatajana. Lisaks masintootmisele, võttis arvesse ka keskkonda ettevõttes, ning töötajate suhtumist ja töökust, et näha keskkonda ja suhteid läbi oma silmade. Uurijana ei võtnud töö autor protsessidest osa, kuid vajadusel küsis täpsustavaid küsimusi töötajatelt, et protsessidest paremini aru saada. Vaatluse tulemusena eristati üle- ja alakaalu 67 tekkepõhjuste põhilised mure kohad, ning tepingute ja pooli vahetuse probleemid. Praagiprotsent on ettevõttes lubatud maksimaalselt 2%, läbivalt on kolme kuu analüüsis vaid tekkide praak 1-2%. Protsentuaalselt on see arv väike, kuid koguseliselt vaga suur number. Liinide tootlikkus saab alguse sellest, mida ja mis kogustes toodetakse. Kõik raiskavad tegevused tuleb võimaluse korral likvideerida või viia miinimumi. Liiniti ja kuuti mängivad rolli erinevad aspektid, tulenevalt sellest, kuidas on liinid üles ehitatud, hopperite arv liinidel, liinide pikkused, jooksude pikkused, operaatorite võimekus jne. Lähtudes praaktoodangu tekke põhilistest põhjustest ja praaktoodangu tekkimise alandamiseks, pakkus autor välja järgnevad ettepanekud: ala- ja ülekaalu vähendamiseks, tuleks tootmisplaani tegemisel maksimeerida ühetüüpsete toodete järjestikust tootmist selleks, kehtestada minimaalsed jooksu pikkused ehk töökäskude miinimum tooteühikute arv, ühtlustada hopperite arvu kõigil liinidel. Kaalu asukoht liinil tuua ettepoole, kaaluprobleem avastatakse alles siis kui terve liini pikkuse jagu tekke on juba toodetud, sest kaalu fikseerimine on liini lõpus. Lisaks sisse viia uuendatud kaalukontrolli süsteem, juurutada tootegruppide põhised tootmise seadistused liinile, operaatorite kompetentsi tõstmine ja järjepidev hoidmine. Tepingu probleemide ja pooli vahetuse vigade vähendamiseks tuleks katsetada teiste tarnijate niidipoole, ühe niidipooli lõppemisel tuleks vahetada korraga kõik liinil olevad niidipoolid, juurutada tootegruppide põhised tootmise seadistused liinile, ning operaatorite kompetentsi tõstmine ja järjepidev hoidmine. Autor on arvamusel, et võttes arvesse parendusettepanekuid, saaks ettevõtte Baltic Fibres OÜ osaliselt või täielikult praaktoodangu tekkimist ettevõttes vähendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti tarbija vastuvõtlikkus jätkusuutlikule kuvandile brändide Monki ja Reformation näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Karma, Hanna-Kristel; Vaab, EvelinL õputöö teemaks on brändi jätkusuutliku kuvandi uurimine ja Reformation ’ ning Eesti tarbija vastuvõtlikkus Monki i näitel. Töös uuriti nii jätkusuutliku tootmise arengut kui põhimõtte id. Jätkusuutliku kuvandi mõjust tarbijatele kasutati näitena kaht rõivabrändi: Monki ja Reformation. Brändide jätkusuutlikkust hinnati Good on you süsteemi kasutades. Mõlemad brändid on suunatud noortele naistele ning mõlema suunitlus on jätkusuutli k e too dete valmistamine. Monki on Rootsi emafirma H&M grupp all ning on oma imago üheks osaks teinud jätkusuutlikkuse koos inimõiguste ning vähemuste kaitsmisega. Reformation on Ameerika Ühendriikide rõivabränd, mis valmistab peamiselt kleite jätkusuutlik est mat erjalidest ning brändi põhi reklaamipunkt on just jätkusuutlikkus. Et teada Eesti tarbijate arvamust antud teemast, viidi läbi ankeetküsitlus, mi llele vasta s Küsitluse tulemused näitasid, et inimesed, kes olid teadlikud jätkusuutlikust tootmis 54 osalejat. est, olid rohkem huvitatud selle tõstmisest , kui need, kes ei olnud nii teadlikud. Samas edasised võrdlused tõid välja, et inimesed ei ole päris kindlad, mis on jätkusuutlikkus. Positiivsest Good on you antud hinnanguga, kui küljest ühtis tarbijate arvamus d tarbijatel on siiski raske anda hinnanguid ainult lähtudes kuvandist. Antud lõputöö raames läbiviidud küsitlus täitis autori arvates oma eesmärki, saades teada, et kuigi tarbija on kohati teadlik jätkusuutlikkuse põhimõtetest, siis puhtalt brändi kuvand i järgi on raske teha järeldusi antud ettevõtte jätkusuutliku tootmise kohta. Kindlasti on vaja jätkusuutlikkuse valdkonnas teha edasisi uuringuid, arvestades just rõivatööstuse reostustaset, et jälgida tarbijate teadmiste muutumist ning arengut. Autori seisukohalt on jätkusuutlik tarbimine tähtis, kuid sama tähtis on ka tunnistada ettevõtete jätkusuutmatust. Ühiskonna muutumi ne jätkusuutlikumaks ei saa olla ainult tarbija kohustus. Tarbijate haritus vastaval alal on murepunkt ning jätkusuutlik ja eetiline tarbimine peaks olema teemana sisse toodud juba alates algharidusest. Üldiselt peaks kodu ja kool toetama üksteist lapse haridusteel. Seega peaks haridussüsteem õpetama juba lastele teadliku tarbimise põhimõtteid, et tulevikus oleks sellealane teadlikkus juba inimese loomuses.Nimetus Piiratud juurdepääs GOTS standardi tingimuste rakendamise võimalikkus Breden Textiles OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kuum, Eva; Tuulik, DianaLõputöö "GOTS standardi tingimuste rakendamise võimalikkus Breden Textiles OÜ näitel" eesmärk on selgitada välja Eesti lasterõivaste ettevõtte Breden Kids OÜ tootmisüksuse ja toodangu sortimendi sobivus GOTS standardis sätestatud tingimustega. GOTS (ingl Global Organic Textile Standard) on maailma juhtiv orgaanilise tekstiili tootjatele väljastatav märgis, mis laieneb ka rõivatoodetele ja nende turustamisele. Breden Kids kasutab juba oma toodangus GOTS sertifikaadiga kangaid - 2016. aasta sügiskollektsioon on tervikuna toodetud GOTS kangastest. Kuna Bredeni väärtustes on kõrgel kohal jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja -sõbralikkus, soovib ettevõte astuda sammu edasi ning rakendada GOTS standardis esitatud nõudeid ka oma tootmisprotsessis. See võimaldaks toodetele lisada kõrgelt hinnatud GOTS kvaliteedimärgise. Teema uudsus seisneb tõsiasjas, et hetkel on Eestis autorile teadaolevalt vaid üks ettevõte, kes GOTS sertifikaadiga kangaid toodab, Bredeni eesmärgiks on aga olla esimene ettevõte Eestis, kes laiendab GOTS sertifikaadi tingimusi ka rõivatootmise valdkonnale ning saab sertifikaadi valmistoodetele. Uurimistööl on suur mõju ettevõttele, kuna selle sertifikaadi omandamise läbi saaks ettevõte pakkuda väärtuslikuma toote teadlikule lõpptarbijale, kes peab lugu keskkonnasäästlikkusest ning eetilisest tootmisest. Töö eesmärgi saavutamiseks töötas autor läbi suurel hulgal inglisekeelseid allikaid, kasutas seni omandatud erialateadmisi, küsitles GOTS organisatsiooni esindajat ning volitatud sertifiseerijaid ja koostööpartnereid, viis läbi vaatluse Breden Textiles OÜ tootmis- ja laoüksuses ning analüüsis saadud tulemusi. Analüüsi tulemusena selgusid kitsaskohad – esinesid üksikud probleemid töökeskkonnas (näiteks ventilatsiooni puudumine, reguleerimata kohtvalgustus, töötajate koolitamine tööohutuses ja esmaabis) ning mitmed puudused dokumentatsioonis (näiteks puudub tööohutuseeskiri, kvaliteedikäsiraamat, riskianalüüs). Samuti tuleks teha korrektuure mõningate kasutatavate pakkematerjalide (paberkotid, logokleebised) puhul, et sisendid oleksid GOTS standardis nõutud ökoloogiliste kriteeriumitega kooskõlas. Autor loodab, et antud lõputöö on sisukaks infoallikaks ettevõtetele, kes soovivad samuti GOTS sertifikaati saada ning õppematerjaliks õpilastele-tudengitele, kes huvituvad töös käsitletud valdkonnast.Nimetus Piiratud juurdepääs Hilding Anders Balticu juurdelõikusosakonna töö efektiivsuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Jago-Jaagu, Mirjam; Murumaa, Lea; Anneli ReinokAntud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida, kuidas töö efektiivsus on muutunud Hilding Anders Balticu juurdelõikusosakonna väikeseeria liinis peale ühekihilise juurdelõikusmasina ja kangalao roboti kasutuselevõttu. Lõputöö annab ülevaate tööaja efektiivsuse muutustest ning materjali kasutamise efektiivsusest. Uuringutest saadud tulemuste põhjal on autor välja pakkunud parendustegevusi. Saadud tulemused on ühtlasi suunatud ka teistele tootmisettevõtetele, kes tegelevad või plaanivad tegelema hakata robotiseerimise ja automatiseerimisega. Töö teoreetilises osas on uuritud automatiseerimist ning sellega kaasnevaid etappe, nagu näiteks protsesside muutumine kui ka tootlikkuse suurendamine. Samuti on uuritud, kuidas automatiseerimine alguse sai. Näiteks selgub töö esimeses osas, et automatiseerimise ja robotiseerimise põhimõte oli nii tootlikkuse suurendamine, kui ka inimeste vabastamine rutiinsest, füüsilisest ja ohtlikutest töödest. Lisaks annab teoreetiline osa ülevaate efektiivsusest. Töö teises osas tutvustatakse ettevõtet Hilding Anders Balticut. Samuti antakse põhjalik ülevaade, kuidas töötab juurdelõikusosakond ning tuuakse välja, kuidas on protsessid muutunud enne ja pärast kangalao roboti kasutuselevõttu. Töö empiirilises osas on välja toodud tööaja efektiivsuse ning materjali efektiivse kasutamise analüüs ning tulemused. Uuringu läbiviimise meetodiks kasutas autor kvantitatiivset analüüsi, kus kasutati ettevõtte erinevatest süsteemidest saadud teavet. Uuringu jaoks kasutati andmeid, mis olid seotud tööajaga ja materjalikuluga. Tööaja efektiivsuse analüüsis võrreldi kahe töötaja andmeid enne ja pärast kangalao roboti kasutuselevõttu. Materjalikulu efektiivsuse analüüsis võrreldi materjali kasutust suure- ja väikeseeria liini vahel. Tööaja efektiivsuse analüüsist selgus, et kahe töötaja tööaja efektiivsus on tõusnud peale kangalao roboti kasutuselevõttu keskmiselt 8,50%. Esimesel töötajal tõusis efektiivsus keskmiselt 13,31% ning teisel töötajal 3,68%. Lisaks selgus, et mõlema töötaja efektiivsus ei olnud ükski päev peale kangalao roboti kasutuselevõttu üle 50%. Madala efektiivsus protsendi tõttu arvutas autor esimese töötaja andmete põhjal välja keskmise koefitsiendi, millega tuleks praegused standardajad korrutada. Keskmine koefitsient on 2,8. Materjalikulu efektiivsuse analüüsi käigus tuli välja, et väikeseeria liin kasutab materjali rohkem kui ette nähtud ning suureseeria liin kasutab materjali vähem kui ette nähtud. Üheks põhjuseks, miks väikeseeria liin rohkem kulutab on seetõttu, et süsteemis on valed andmed. Süsteemi kohaselt lõigatakse kõik tellimiskogused, mis on väiksem kui viis tükki, väikeseeria liinis. Sellegipoolest pole hetkel võimalik lõigata väikeseeria liinis tepitud materjale. Objektiivse hinnangu saamiseks muutis autor andmed reaalsusele vastavaks. Uuringu käigus selgus, et süsteemi ja tegelike andmete vahe on peaaegu kahekordne. Väikeseeria liin kulutas 391,72 meetrit kangast rohkem kui ette oli nähtud. Väikeseeria ülekulu põhjuseks on detailide paigutus kangal, mis on seotud ebastandardsete tellimuskogustega. Lähtudes analüüsi tulemuste põhjal oli autoril võimalik välja pakkuda ettepanekuid parendustegevuste näol. Ettepanekud esitati seoses standardaegade muutmisega, tootmisplaani jälgimisega, tellimuskoguste standardiseerimisega ning töötajate koolitamisega. Esitatud ettepanekute põhjal oleks ettevõttel võimalik hinnata reaalset planeerimist ning tööaegade kasutamist. Lisaks säästaks ettevõte materjali ning protsessid muutuksid standarsdemaks. Töös püstitati kaks hüpoteesi, millest üks sai tõestatud: juurdelõikusliini tööefektiivsus on tõusnud võrreldes varasema lahendusega keskmisel 8,50%. Teiseks hüpoteesiks oli, et ühekihilisel juurdelõikusmasinal on võimalik efektiivsemalt lõigata kangast kui mitmekihilise juurdelõikusmasinal. Seega saab öelda, et teine hüpotees ei saanud kinnitust, kuna väikeseeria liin kulutab ühe toote kohta materjali rohkem, kui suureseeria liin. Toetudes uuringu tulemustele, võib autor väita, et lõputöö eesmärgi saab lugeda täidetuks andes ettevõttele objektiivse pildi, kuidas on muutunud efektiivsus peale robotiseerimist. Autor pakkus uuringu tulemuste põhjal välja parendustegevused, mille abil on ettevõttel võimalik edasi liikuda.Nimetus Piiratud juurdepääs Jätkusuutlikkus kui trend rõivatööstuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Laos, Diana; Tuulik, DianaKäesoleva lõputöö teemaks on jätkusuutlikkus kui trend rõivatööstuses. Töö autor väitis hüpoteesis, et tarbijad ei ole teadlikud jätkusuutlikkuse printsiibist ja lasevad enda ostuotsuseid mõjutada teadmatusest või rõivatootjate osavast turundustööst. Hüpoteesi esimene pool sai tõendatud – tarbija ei ole teadlik jätkusuutlikkuse printsiibist. Teine hüpoteesi pool ei saanud tõendatud – tarbija ei lase teadmatusel või osaval turundustööl oma ostuotsuseid mõjutada. Jätkusuutlikkus on väga päevakohane ning oluline teema. Sellest räägitakse aina enam ja seda põhjusel, et me ei suuda enam kõigile inimestele pakkuda ja tagada eluks vajaminevaid ressursse – puhast vett, õhku, normaalseid töötingimusi jne. Seega on oluline muutuda ning muuta oma tegevus jätkusuutlikkumaks. Jätkusuutlikkus on aga termin, mida defineeritakse väga erinevalt, sellel puudub selge ja ühtselt arusaadav sisu. Lisaks on hindamiskriteeriumid väga keerulised ja väljastpoolt ettevõtet on siseprotsesse raske hinnata, seetõttu võidakse ettevõtte tegevust esitada keskkonnasõbralikumalt kui see tegelikult on. Tegevuse jätkusuutlikkumaks muutmiseks on erinevaid võimalusi, alates disainist kuni ostujärgsele käsitluseni välja. Seega saavad jätkusuutlikkuse tarbimisse panustada nii ettevõtted, kui tarbijad. Jätkusuutlikkuse üheks eesmärgiks rõivatööstuses on toota rõivad ümbertöödeldud materjalidest. See on ilmselt ka kõige enam tarbijateni jõudev kommunikatsioon, seoses keskkonnasõbraliku tegevuse ja tootmisega rõivatööstuses. Uurimustöös uuriti põhjalikult nende materjalide kasvatamise ja tootmisega seonduvat ning saab järeldada, et nende materjalide kasutus ei ole jätkusuutlik tegevus. Ka tarbija tundub olevat jätkusuutlikkusest majanduses teadlikum kui ei kunagi varem ning soovib teha muutuseid enda tarbimises. Eelnevalt läbiviidud uuringud on näidanud, et „jätkusuutlik mood“ kui uuringuartikkel on kasvanud viimaste aastatega kahekordselt ning ligi kolmandik tarbijatest ei soovi enam oma lemmikbrändi toodet tarbida, kui see ei muuda oma tegevust jätkusuutlikkumaks. See on pannud ka ettevõtted olukorda, kus nad peavad antud trendiga kaasa minema ja oma tegevust muutma. Lõputöö empiirilise osa esimeses etapis uuriti kuidas suurimad rõivakaubanduse ettevõtted kommunikeerivad infot, seoses jätkusuutlike materjalidega. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ettevõtted informeerivad tarbijat vaid osaliselt ja info on mõnevõrra eksitav. Suurusnumbrid väidetavate kokkuhoidude kohta samuti erinevad. Kasutades ära tarbija teadmatust, esitlevad tootjad tarbijale jätkusuutlikust vaid positiivses võtmes, jätmaks rääkimata negatiivsetest külgedest, mis paneb aga tarbijad uskuma, et moe tarbimine saab jätkuda samal määral. Tarbija ei tohiks aga lasta end petta ja peaks esmalt aru saama, mis on pakutava jätkusuutliku toote sisu taga. Teises etapis viidi läbi „Tarbija teadlikkuse ja ostuharjumuste uuring“. Küsitlusega soovis autor teada saada tarbija seisukohtadest, harjumustest ning teadlikkusest, seoses jätkusuutliku moe ja selle tarbimisega. Vastajaid oli tarbijauuringus 590 ja autor leiab, et selle põhjal saab teha mõningad järeldused. On märgata, et ostusagedus viitab tugevale ületarbimisele, osteldakse pigem uudsust otsides. Kui maailmatrendid ja statistika näitavad, et just noorem generatsioon on huvitatud tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid siis läbiviidud tarbijauuring seda ei toeta. Pigem saab välja tuua, et noortele meeldib tihti ostelda, seda ei tehta vajaduspõhiselt ja oluline on hind. Kui tarbijatelt küsida, mida tähendab nende jaoks keskkonnasäästlik/jätkusuutlik rõivaese siis enim vastanutest pidas selleks asjaolu, et toode on loodud kasutades ümbertöödeldud materjale. See kinnitab lõputöös esitatud hüpoteesi ja näitab, et tootjate poolt esitatud turunduskommunikatsioon on selle teadmise tarbijale kujundanud ja kasvav tarbimine võib justkui jätkuda. Vastanutest pooled siiski ei kavatse jätta ka brändi rõivaste tarbimist, kui see oma kollektsioonides ei hakka kasutama keskkonnasäästlikumaid materjale. Lõputöö raames loodud tarbijauuringu tulemused ei näita, et see oleks klienti suunanud antud tooteid rohkem tarbima. Kolmandas etapis analüüsis töö autor AS Baltika brändiportfelli kuuluva brändi Mosaic 2019 sügistalve kollektsiooni, moodustades selle hulgas valimi. Uuring viidi läbi, et müüginumbrite põhjal analüüsida, kas tarbija on eelistanud keskkonnasõbralikku toodet tavapärasele tootele. Analüüsiti kõiki antud hooajal müügil olnud tooteid, mille koostises oli kasutatud ümbertöödeldud polüestrit ning võrreldi neid samas tootegrupis kahe kuni kolme sarnaste omadustega toodetega, mille koostises ei olnud esindatud ümbertöödeldud polüester. Analüüsiti viite erinevat tootegruppi ja kokku 23 erinevat toodet. Antud uuringu tulemused näitasid, et kui toode on kallim, mis materjalide kalliduse tõttu alatihti nii on, siis ei ole see kliendile nii vastuvõtlik. Isegi olenemata selle väärtusest teha parem valik. Seda toetas ka kliendiuuringu tulemus, mis rõhutas kui oluline on hind. Samas oli ka müügitulemustest märgata, et ümbertöödeldud polüestrist toodetud rõiva läbimüük ei olnud ka siis parem kui see oli samas hinnas teiste toodetega. Seega klient teeb ostuotsuse teiste faktorite põhjal. Kui toode meeldib, siis ta ostetakse. Antud toodete müügitulemuste analüüsis ei näidanud, et klient oleks eelistanud jätkusuutlikku toodet tavamaterjalidest toodetele. Rõivatööstuse olemus ja jätkusuutlikkuse vahel esineb mitmeid vastuolusid. Tööstus suunab tarbijat aina enam tarbima. Alati peaks meeles pidama et rohkemate asjade ostlemine ei vähenda kunagi keskkonnas esinevaid probleeme, olenemata kui ökoloogiline toode ka poleks. Jätkusuutlikkus on lai mõiste ja erinevad ühendused, tarbijad ja tootjad defineerivad seda erinevalt ja enda jaoks mugavalt. Oleks oluline ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitav, kui riigiorganid ja seadusandjad kehtestaksid nõudmised, kohustused või hoopis toetused jätkusuutlikkuse edendamise tarbeks, et ettevõtetel oleks ka endil motivatsiooni selleks. Ümbertöödeldud polüester ja orgaaniline puuvill ei ole jätkusuutlikud materjalid. Uurides nende materjalide kasvatamise/tootmisega seonduvat, võib märgata, et ressursse kasutatakse isegi ehk enam kui tavamaterjalide puhul. Kahjuks on „ümbertöödeldud“ ja „orgaaniline“ võimsad turundussõnad ja nende esitamine loob mulje, et tegemist on keskkonnasõbralikema materjalidega. Sellest tulenevalt oleks oluline ka ettevõtetel mitte jätkata nende materjalide jätkusuutlikkuse esitlemisega ning harida ka tarbijat. Kõige olulisem oleks tarbijat harida – oskamaks teha keskkonnasõbralikemaid valikuid, ostma parema kvaliteediga rõivaesemeid, kandma neid kauem ja eelkõige tarbima vähem. Kui rääkida jätkusuutlikkuse mõistmisest siis võime tarbija käitumisest märgata, et seisneb vastuolu mõistmise ja käitumise vahel. Tarbija peab ennast keskkonnast hoolivaks kuid ostuotsustes see ei kajastu. Seega on riigiorganitel ja seadusandjatel oluline tõsta tarbijateadlikkust ja suunata jätkusuutlikumalt tarbima. Harjumused on vaja muuta säästlikumaks ja tarbija on eelkõige turuolukorra määraja. Jätkusuutliku tarbimise ja tootmise arendamine ja parendamine on tarbija ja tootja vaheline suhe, millesse mõlemad peavad panustama. Tootja poole pealt on oluline võtma kasutusele nii palju meetmeid kui võimalik, muutes oma tegevust jätksuutlikkumaks ning tarbija poolt on oluline samuti teha keskkonnasõbralikumad otsused. Olgu see siis vähesem tarbimine, targemad ostuotsused või teadlikum ostujärgne kasutus. Tarbija saab oma käitumisega kaasa aidata tarbimismustrite parendamisele, tehes paremaid valikuid, vähendades sellega negatiivset keskkonnamõju ja toetada positiivseid arenguid.Nimetus Piiratud juurdepääs Korduvkasutatavate ja ühekordsete käterätikute elutsükli hindamine ning kasutus juuksurisalongides(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rämmar, Helina; Tuulik, DianaLõputöö “Korduvkasutatavate ja ühekordsete käterätikute elutsükli hindamine ning kasutus juuksurisalongides” eesmärk oli teha ettepanekuid juuksurisalongidele ressursisäästlikumaks käitumiseks käterätikute kasutamisel. Lõputöö koostamiseks uuris autor erinevaid elutsüklite teooriaid leidmaks sobivaima, et analüüsida ja hinnata korduvkasutatavate ja ühekordsete käterätikute elutsüklit. Uurimismetoodika valik tugines sellele, milline teooria annaks kogu ülevaate toote hällist hauani elutsüklist ja selle hindamisest. Seetõttu osutus valikuks LCA hällist hauani („Cradle-to-grave“) elutsükli analüüs. Seejärel koostati küsitlus, milles sooviti analüüsida juuksurisalongides kasutatavate käterätikute eelistusi ja nende kulu. Tuginedes erinevate kirjandusallikate uurimisest saadud tulemustele võib järeldada, et korduvkasutatavate käterätikute tootmiseks kasutataval puuvillal on keskkonnale suurem koormus kui ühekordsete käterätikute tootmiseks kasutatavatel lausmaterjalidel. Uuringu tulemusi analüüsides selgus, et puuvilla suur keskkonnakoormus tuleneb põhiliselt suures koguses vee-, maa-, energia ja pestitsiidide kasutamisest. Lausmaterjalide tootmisel on tehnoloogia kõrgelt arenenud ja investeeritakse tööstuse jätkusuutlikumaks muutmiseks. Võrreldes puuvillaga on lausmaterjalide tootmine odavam ja kiirem tootmisprotsesside vähesuse tõttu. Käesolevas töös uuriti ühekordsete käterätikute tootmiseks kasutatavaid materjale, milleks olid tselluloosi ja polüpropüleeni segu ning biolagunev viskoos. Leiti, et polüpropüleeni tootmisega kaasnevate mürgiste kemikaalide sattumine vette ja õhku mõjutab ümbritsevat kesk- ja elanikkonda. Viskoosi tootmise keskkonnamõjutused tulenevad enamasti lageraie ja tselluloositehastest saasteainete ja kemikaalide keskkonda sattumise tagajärjel. Tehnoloogia arengu ja kehtestatud piirangutega ohtlike ainete keskkonda viimise kohta on tselluloositehased viimastel aastatel vähendanud keskkonnamõjusid. Juuksurisalongidele tehtud uuringust selgus, et 70% juuksuritest kasutavad nii korduvkasutatavaid kui ka ühekordseid käterätikuid, puuvillaseid käterätikuid kulub ühel juuksuril päevas keskmiselt 10 tükki ja ühekordseid 15 tükki. Ollakse arvamusel, et korduvkasutatavate käterätikutega hoitakse kokku raha ning toetatakse keskkonda, lisaks peetakse oluliseks puuvillase rätiku head imamisvõimet. Ühekordsete käterätikute ebameeldivaks aspektiks osutus nende suur kulu, kuid hügieenilisus ning kasutusmugavus olid tugevad positiivsed argumendid ühekordsete rätikute eelistajatel. Pidades silmas lõputöös käsitletud ressursse (raha, tööjõud, aeg, materjal ja tehnoloogia), saab vastata küsimusele kas juuste kuivatamiseks juuksurisalongides on sobivaim lahendus korduvkasutatavate või ühekordsete rätikute kasutamine. Lõputöö tulemustest selgus, et ühekordsete käterätikute kasutamine hoiab kokku eelpool nimetatud ressursse ja on samal ajal ka keskkonda toetavamad. Arvestades lõputöös nimetatud ressursse ja uurimistulemusi on autor teinud järgnevad ettepanekud juuksurisalongidele ressursisäästlikumaks käitumiseks käterätikute kasutamisel: • Rahalise kokkuhoiu mõttes on soovitatav kasutada tavalisi ühekordseid käterätikuid, mis hoiavad kokku vee- ja energiakulusid. Lisaks välistavad pesumasina ja kuivati vajaduse salongis. • Ühekordsete käterätikute kasutamine hoiab kokku hulgaliselt aega, mida juuksurid saavad efektiivselt kasutada muude igapäevaste toimingute jaoks, teenindades rohkem kliente, mis võimaldab ettevõttel suurendada käivet. • Materjali aspektist on soovitatav kasutada ühekordseid biolagunevaid käterätikuid, mis lagunevad kolme kuu jooksul, jättes keskkonda võimalikult väikese jalajälje. Toetades lisaks rohelist mõtteviisi, mis tõstab salongi konkurentsieelist ja mainet. • Ühekordsete käterätikute kasutamine võimaldab juuksuril üksi tegutseda, kuna puudub vajadus assistendi järele puuvillaseid käterätikuid käitlema. • Puuvillaste käterätikute kasutajatel on soovitatav pesta rätikuid salongis pesumaja suure kulu tõttu. • Olla avatud tuleviku väljavaadetele minnes kaasa uuendustega käterätikute kasutamisel, arvestades klientide vajadusi ja keskkonnateadlikkust. Uurimistöös esitatud hüpotees, et ühekordsete käterätikute kasutamine saastab keskkonda rohkem kui korduvkasutatavate käterätikute kasutamine, ei leidnud kinnitust. Arvestades puuvilla tootmisega kaasnevat keskkonnakoormust ja elutsükli analüüsist saadud tulemusi, on võimalik väita, et tavapärase puuvilla tootmine saastab keskkonda rohkem kui ühekordsete käterätikute tootmine. Määravaks saab suur kogus erinevate ressursside (kemikaalide, vee-, maa-, ja energia) mittereguleeritud kasutamine ja järelevalve puudumine arengumaades.Nimetus Piiratud juurdepääs Tekstiiletikettide ja etiketimaterjalide e-kataloogi koostamine ettevõttele ACG-Nyström Eesti OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Väljaste, Annika; Traumann, AdaKäesoleva töö eesmärgiks seati koostada e-tootekataloog ettevõttele ACG-Nyström Eesti OÜ, kus oleksid välja toodud tellitavate etikettide võimalused. Lõputöö teoreetilise osa koostamisel on käsitletud lühidalt etikettide ajalugu, erinevaid identifitseerimise võimalusi ja tekstiil- ning rõivaste hooldusmärgistuse nõudeid. Kogutud informatsiooni käigus saadi teada, milliseid märgistussüsteeme on olemas ning mida võiks lisada tulevikus tarbijatele koduleheküljele. Teoreetilises osas keskenduti infootsingule internetis, kuidas üks kodulehekülg võiks välja näha ja mida tuleks teha, et alustada e-kataloogi loomist. Kuna põhiliselt kasutatakse otsingumootorites erinevaid märksõnu, siis keskenduti erinevatele märksõnade kategooriatele. Internetis on võimalik otsida erinevalt, kas ühesõna, lause või küsimuse vormis otsingut. Samuti on juba võimalik ka pildiotsing, kus leitakse sarnaseid tooteid. Tänapäeval, kui suurenenud on internetikasutus ning tooteid ja teenuseid müüakse internetis järjest rohkem, oleks vajalik ka informatiivne kodulehekülg. Selle töö käigus sai uuritud, milline võiks üks hea kodulehekülg ja e-kataloog välja näha. Samuti sai võrreldud hetke olukorda ACG-Nyström Eesti OÜ koduleheküljel. Lähtuvalt teoorias väljatoodud punktidele informatiivse kodulehe ja ekataloogide koostamiseks, toodi ettepanekud, mis lähtuvad allikate [38], [39] ja [40] toodust ja võimaldavad luua informatiivset ja kliendisõbralikku tootekataloogi. Empiirilises osas keskenduti soovituslikule e-kataloogi loomisele ettevõtte poolt toodetavatele erinevatele etikettidele. Kataloogid koostati vastavalt erinevat tüüpi tooteartiklite lõikes. Selle käigus küsiti erinevatelt partneritelt täpsemat infot nende poolt teostatavatest toodetest ja teenustest ning tutvuti erinevate tootetele peale kandmise tehnoloogiatega ja materjali struktuuridega. Koduleheküljele lisatakse eraldi failidena ka lõikamismeetodid, voltimismeetodid, tehnikad, koostise kirjeldused ja hooldusjuhised. Kogu informatsioon lisatakse koduleheküljele, et suunata kliente läbi mõtlema oma soove ja vajadusi. Samas annaks see rohkem aega töötajal tegeleda tellimuste täitmisega, kui tullakse juba konkreetsete soovidega. 41 Käesoleva töö tulemusel valmisid erinevad e-tootekataloogid, mida plaanitakse paigutada ACGNyström Eesti OÜ koduleheküljele. Kodulehekülje kujundus on ette antud ja seega tuleks luua vertikaalselt alamkataloogid, mis aitab kergemalt navigeerida ja liikuda erinevate kataloogide vahel. Kodulehekülje nähtavaks tegemiseks internetis tuleks keskenduda teksti sisule ning märksõnadele, mis kergendab otsingut erinevates otsingumootorites. Vastavalt lõputöö tulemustele on võimalik väita, et eesmärk sai täidetud ja e-tootekataloogid lisatakse ACG-Nyström Eesti OÜ koduleheküljele. Selle tulemusena saab ettevõte kaasajastada kodulehekülge ning tagada klientide rahulolu ka läbi internetikeskkonna. ACG-Nyström Eesti koduleht on kahekeelne, andes võimalust ka teiste keelte esindajatele ning seeläbi on võimalik suurendada ka ettevõtte müügitulemusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Tekstiilitööstuses kasutatavad kemikaalid ja regulatsioon(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kool, Reet; Traumann, AdaTekstiilimaterjali töötlemise käigus läbib see erinevaid töötlemisetappe milles kasutatakse sadu ja sadu erinevaid kemikaale. Ettevalmistusprotsessides, värvimis-, trükkimis- ja viimistlusprotsessides kasutatakse aineid, mis aitavad omistada tootele soovitud omadused. Väga paljud keemilised ained on inimese tervisele või keskkonnale kahjulikud. Olenevalt protsessist võivad- ja osati peavadki jääma kahjulikud ained materjalisse pikaks ajaks ja nahaga kokkupuutes kahjustavad ka lõpptarbija tervist. Olenevalt kiu keemilisest koostisest kasutatakse palju erinevaud kemikaale mitmete viimistlusprotsesside juures. Rõiva- ja tekstiilitööstusele eraldi seadust ei ole kehtestatud ja seega võetakse aluseks erinevaid seadusi, mis vähegi antud teemat puudutab. Lisaks REACH määrusele lähtutakse Kemikaalide osas ka kemikaaliseadustest nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu poolt kehtestatud määrustest, abiks on ka ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud ökomärgiste poolt ette antud piirangud. Palju lähtutakse ka tööohutusseadustest, mille järgimine lõpptarbijat otseselt ei puuduta, kuid on töötajate ja keskkonna seisukohast siiski väga oluline. Ülemaailma on kemikaaliseadused erinevad ja arengumaades võivad olla need väga puudulikud. Kemikaalide keelamise põhjused on erinevad, kuid paljudel neist on ka ühiseid keelamise põhjuseid nagu kantserogeensus inimesele ja ohtlikkus veeorganismidele. Keskkonna säästmine inimtegevusest on sama oluline kui kaitsta inimese tervist ohtlikkuse eest. Tekstiilitööstus ei oleks võimeline olema, nii mastaapne nagu ta on praegu, ilma kemikaalide kasutamiseta. Lisaks kahjulikele kemikaalidele, kasutatakse siiski ka ohutuid kemikaale, mis on neutraalsed inimesele ja keskkonnale. Seetõttu on seadusandlused, standardid ja muud regulatsioonid otsinud juba kaua aega alternatiive ohtlikele kemikaalidele. Teaduse arenguga on ka paljudele asendus leitud, kuid mõned ained on siiani veel asendamatud. Asendajal võib olla ka mõni muu oluline puudus, mille läbi kannataks toote kogu kvaliteet ja seetõttu pole mõistlik kahjulikku ainet neutraalsema vastu välja vahetada. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade tekstiilitööstuses kasutatavatest kemikaalidest, mis on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Uurimustulemusena leiti 14 erinevat kemikaali, mida on töös iseloomustatud. Lisaks on leitud keemiliste ainete kohta kehtivad määrused, kasutamispiirangud ja piirmäärad. Töös on kirjeldatud mõningaid olulisemaid viimistlusviise, kus kasutatakse erinevaid kemikaale. Lisaks on antud ülevaade tekstiilikiudude keemilistest koostistest, mis on oluline teave nende tehnoloogilisel töötlemisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Tekstiiljäätmete käitlemine Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lotamõis, Laura-Ly; Vaab, EvelinKäesoleva uurimistöö teemaks on tekstiiljäätmete käitlemine Eestis. Tekstiiljäätmete hulk on aina kasvamas nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas, kuid tarbijate mõtteviis olukorra lahendamist ei soosi. Suureks probleemiks on tekstiiljäätmeid puudutava keskkondliku teadlikkuse ebapiisavus nii tarbijate kui ettevõtjate seas. Antud töö eesmärgiks on koostada ülevaade tekstiiljäätmetega tegutsevatest ettevõtetest Eestis. Eesmärgi saavutamiseks tutvuti teoreetiliste materjalidega, teostati intervjuud erinevate tekstiiljäätmeid käitlevate ettevõtete esindajatega, külastati tekstiilmaterjalide ümbertöötlustehast Viljandis ning osaleti Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tekstiiljäätmete teemalisel infopäeval. Uurimistöö on jaotatud neljaks peatükiks, millest kaks esimest loovad tööle teoreetilise raamistiku ning kaks viimast kirjeldavad intervjuude abil läbi viidud empiirilist uuringut. Teoreetilistes peatükkides on tutvustatud tekstiiljäätmete olemust, liigitust, tekkepõhjuseid, mõju keskkonnale ja lahti seletatud kõik tekstiiljäätmete käitlemise etapid. Kolmandas peatükis on välja toodud kõik otseselt tekstiiljäätmetega kokku puutuvad ettevõtted Eestis, nende lühitutvustus ja tegevuse kirjeldus. Ettevõtted on jaotatud nende põhilise tegevusvaldkonna järgi. Töö viimases ehk neljandas peatükis on intervjuudest selgunud tekstiiljäätmete käitlemist puudutavad põhitugevused ja –probleemid Eestis ning võimalikud lahendused nendele. Töö alguses püstitati järgnevad hüpoteesid: Eestis on vähe tekstiiljäätmeid käitlevaid ettevõtteid; teadlikkus tekstiiljäätmete käitlemise kohta on Eestis pigem halvasti arenenud ning olukorra arenemiseks oleks vaja muudatusi. Empiirilise uuringuna tehtud intervjuudest ja nendele järgnevast analüüsist selgus, et mõlemad hüpoteesid leidsid kinnitust. Keskendudes ainult otseselt tekstiiljäätmetega kokku puutuvatele ettevõtetele, selgus, et Eestis on alla kahekümne ettevõtte, kes tegeleb tekstiiljäätmete käitlemisega. Arvestades asjaolu, et paljud nendest ei tee seda oma põhitegevusena, võib väita, et Eestis on vähe tekstiiljäätmeid käitlevaid ettevõtteid. Samuti leidis enamik intervjueeritavaid, et tekstiiljäätmete 62 käitlemise ja keskkonnaalane teadlikkus on Eestis ebapiisav ja olukord vajaks arenemiseks muudatusi. Positiivsete näitajatena selgus intervjuudest keskkonnateadlikkuse kasvamine viimaste aastakümnete jooksul, esimese tekstiiljäätmete ümbertöötlustehase loomine Eestisse, erinevate keskkonnaprojektidele mõeldud riiklikud toetused ning Eesti riigi jäätmekava 2014-2020 koostamine. Peamiste probleemidena Eesti tekstiiljäätmete käitlemises tulid välja riikliku jäätmekäitlussüsteemi ning tarbijate keskkonnateadlikkuse puudulikkus. Eestis toimub jäätmete sorteeritult kogumine, kuid kodumajapidamistest pärit tekstiiljäätmeid käideldakse olmeprügi osana. See aga raskendab tekstiilmaterjalide uuesti ringlusse saatmist, sest ümbertöötlemiseks on vajalik puhaste ja sorteeritud jäätmete olemasolu. Puudulik sorteerimissüsteem aga muudab omakorda tarbijateadlikkuse edendamise keeruliseks, muutes tekstiiljäätmete sorteerimise soovijatele ebamugavamaks. Jäätmekäitluses osalejate jaoks on suurimateks probleemideks ebapiisav valdkonnasiseste kontaktide loomise võimalused, ümbertöötlemise kallidus ja tehnoloogiline keerulisus. Hetkel on Eestis üsna keeruline tekstiiljäätmete tekitajatel ja kasutajatel üksteist leida, sest olemasolev andmebaas väga hästi ei toimi. Samuti on olemasolevad ümbertöötlemisprotsessid üsna keerulised ning nõudlikud, mistõttu ei ole töödeldud materjalid tihti võimelised konkureerima hinna poolest toormaterjalidega. Ringmajanduse arengut takistavaid tegureid tuli välja ka seadusandluses. Põhilisteks antud valdkonnas esinevateks probleemideks on ranged nõuded tekstiiljäätmete korduskasutuseks ettevalmistajatele või edasi müüjatele. Kuna ka korralikud tootmisjärgsed materjalijäägid loetakse seaduse raames jäätmeteks, on nende edasimüüjatel vajalik jäätmeloa olemasolu. Jäätmeloa taotlemine on aga üsna keerukas ja rahaliselt kulukas protsess. Uurimistöö empiirilise osa andmeid analüüsides selgus, et tekstiilmaterjalide käitlemise arendamiseks Eestis oleks vajalik võtta ette muudatusi erinevatel valdkonna tasanditel. Olukorra parandamine on väga keerukas protsess, kuid on mitmeid võimalikke lahendusi, mida selle jaoks kasutada võiks. 63 Võimalikud lahendused tekstiilmaterjalide jäätmekäitluse arendamiseks Eestis: tarbijateadlikkuse tõstmine läbi erinevate kampaaniate, teabepäevade ja projektide; riikliku tekstiiljäätmeid kaardistava baasanalüüsi teostamine ja jäätmekäitlussüsteemi parandamine; jäätmetekitajate ja –kasutajate andmebaasi korrigeerimine; seaduses kasutatud sõnastuste korrigeerimine ringmajandusele sobivamaks. Tarbijate teadlikkus tekstiilitööstuse ja –jäätmete olemusest ja keskkondlikest mõjudest on üks alustalasid kogu valdkonna toimimiseks. Mida teadlikumad on inimesed esinevatest probleemidest, seda suurema tõenäosusega soovivad nad aidata kaasa ka nende lahendamisele. Teadlikkuse tõstmiseks oleks võimalus korraldada rõivatööstuse probleeme tutvustavaid ja käitumisjuhiseid andvaid üritusi ja kampaaniaid. Kindlasti tuleks rõhutada kvaliteettoodete eelistamist kiirmoele ja tutvustada erinevaid jäätmete utiliseerimise meetodeid. Tekstiiljäätmete ringse liikumise arendamiseks oleks esimese sammuna vajalik riikliku baasanalüüsi teostamine, mille põhjal tuleks kaardistada tekstiilmaterjalide jäätmete tekkemahud ja liikumisvood. Hetkel tehakse seda küll tööstuslike tekstiiljäätmete puhul, kuid tarbijajärgsed on senini tähelepanuta. Baasanalüüsi tegemiseks oleks samuti vajalik tekstiilmaterjalide sorteerimine olmeprügist eraldi, et saada teada täpsed kogused ja puhtad jäätmed. Analüüsist saadud info põhjal oleks võimalik otsustada, missugustesse jäätmekäitlusvaldkondadesse on mõistlik Eestis investeerida ja missugused siin ei toimiks. Ringmajanduse arendamiseks tekstiilivaldkonnas oleks vajalik ka Reet Ausi poolt loodud jäätmetekitajate ja –kasutajate andmebaasi korrigeerimine. See aitaks tekstiiljäätmete taaskasutajatel leida kontakte materjalijääkide leidmiseks ning samal ajal tootjatel oma materjalidest lahti saamisel. Hetkel antud andmebaas ei toimi eeldatavasti ebapiisava tootmisettevõtete huvi tõttu. Viimase lahendusena tekstiiljäätmete käitlemise olukorra parandamiseks oleks pisimuudatuste tegemine seadustes. Jäätmete definitsiooni parandamine seaduses lihtsustaks korduskasutusega tegelevate ettevõtete tööd ning tõstaks nende huvi valdkonnaga tegeleda. Samuti aitaks materjalide ringsele liikumisele kaasa erinevad toetused ümbertöödeldud materjalide konkureerimiseks turul toormaterjalidega. Nimetatud toetusi saaks teha näiteks toormaterjalide lisamaksustamisega või ümbertöödeldud materjalide koostist kirjeldava protsendi vähendamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Toote omahinna vähendamine kanga hankekulude optimeerimise abil ettevõttes Seanil OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ärmpalu, Agnes; Churakova, MariaKäesolevas töös leiti teoreetilistele materjalidele ja empiirikale tuginedes, et täiskasvanute voodipesude omahinna vähendamiseks ettevõttes Seanil OÜ tuleks eelkõige keskenduda kanga hankekulude opimeerimisele. Seda tuleks teha läbi tarnijate valiku, kuna tarnijatest olenev kanga hankekulu moodustab hetkel nimetatud ettevõttes 83-89% toote omahinnast ja on seega suurim omahinda mõjutav kuluartikkel. Koostöös ettevõttega selgitati välja potentsiaalsed uued tarnijad, Eesti kanga hulgimüüjate ja Pakistani kangatootjate hulgast, ning mainitud tarnijatelt kanga tellimisega kaasnevad hankekulud (kanga müügihind, millele lisanduvad tarne- ja lisakulud). Välismaised tarnijad valiti Pakistanist, kuna nimetatud riigi kangatootjate kontaktid on Seanil OÜ-l olemas, need koguti kangamessil Heimtextil 2014 osalejatelt. Lisaks on Pakistan üks suurimatest puuvillase kanga tarnijatest EL-i jaoks ning mainitud riigis on kanga hind statistiliste andmete põhjal tunduvalt madalam, kui teiste suurimate tarnijate puhul (EL-i kuuluvad riigid ja Hiina). Hankekulude väljaselgitamiseks saadeti potentsiaalsetetele tarnijatele nii Eestis, kui Pakistanis päringud, et teada saada kangaste ostuhinnad ning sinna juurde arvestati tarne- ja lisakulud kanga hankimisel. Käesoleva töö autor võrdles potentsiaalsete tarnijatega kaasnevaid hankekulusid omavahel ja praeguste hankekuludega, analüüsis näidete abil konkreetsete toodete omahinna muutumist tarnija muutmisel. Nagu käesolevast tööst selgus, siis Pakistani tootjatelt kanga tellimisega kaasnevad hankekulud on üldjuhul madalamad, kui kohalikelt tarnijatelt (vahendajatelt) kangast tellides. Kõige suuremat kulude kokkuhoidu ettevõtte jaoks võimaldab satiini tellimine Tarnijalt 4, kuna antud tarnija kanga kasutamine voodipesude tootmisel alandaks käesolevas töös toodud näite põhjal voodipesukomplekti hinda ligi 51%. Bjassist komplekti puhul oleks mainitud näite põhjal Tarnija 4 valimisel komplekti omahinna langus ligi 2%, mis näitab, et omahind alaneks, kuigi mitte oluliselt. Siiski satiini hankekulude märgatav alanemine kompenseeriks ka bjassi hankekulu väiksemat alanemist ja ettevõte võidaks rahaliselt Tarnija 4 valikuga. Seanil OÜ sooviks oli võimalusel hankida välismaistelt tarnijatelt kangast ühelt konkreetselt tarnijalt, et täis saada miinimumtellimuse piir. Eelneva põhjal võib väita, et kuluefektiivsuse seisukohast on ettevõttel kõige kasulikum vahetada oma praegused tarnijad välja Tarnija 4 vastu. Tarnija 4 kangaste kasutamisel alaneb täiskasvanute voodipesude omahind (bjassist komplekti puhul 2% ja satiinist voodipesukomplekti puhul isegi 51%) ning käesoleva töö eesmärk on saavutatud.