Moetööstus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/51

Sirvi

Sirvides Moetööstus Märksõna "Clothing and Textiles--Design--Dress Codes" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti tarbija uuring digitaalse rõivamärgistuse väljatöötamiseks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Olljum, Merily; Traumann, Ada
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli saada kinnitust rõivamärgistuste probleemide eksistentsile ja välja selgitada tarbijate valmisolekut digitaalsele rõivamärgistusele. Läbi viidud uuringu tulemused tõestasid püstitatud tööhüpoteese: − Tänased suuremahulised ja mitmekihilised rõivamärgistused põhjustavad tarbijatele ebamugavust; − Ebamugavusest tingitud rõivamärgistuste eemaldamine muudab hooldusmärgistuse otstarbetuks ja selle puudumine võib soodustada rõivatoodete vale hooldamist. Respondentidest enamik hindavad rõivamärgistusi ebamugavateks, olles liiga suured ja koosnedes mitmekordsetest siltidest. Põhjustades kandjale seeläbi häirivat sügelust, torkivist, ja mõjutades mõnede rõivatoodete esteetilisust. Ligi 85% respondentidest peavad vajalikus eelloetud juhtudel rõivamärgistused eemaldada, kuid mille puudumisel ei saa enam järgida hooldustingimusi. Ühtlasi tulid uuringus esile teisigi murekohti seoses olemasolevate rõivamärgistustega. Nimelt esineb nende kulumist, või ei pruugi tarbija tunda tingmärke, või on juhised väikse kirja tõttu loetamatud. Nendest sõltuvalt on pidanud 99% respondentidest kogema sagedast rõivaste deformeerumist, tulenedes valesti valitud hooldustoimingust. Uuringu teine pool kinnitas tarbijate kasutusvalmidust digitaliseeritud rõivamärgistuse kohta. Nutitelefoni olemasolu ja kasutamist kinnitasid 98% respondentidest ja NFC-tehnoloogia laialdasest rakendatavusest teadsid 72%. Tarbijatele graafilise juhendi abil tutvustatud ja selgitatud digitaalse rõivamärgistuse kasutamist peavad tõenäoliseks 70% respondentidest. Ei tasu kõrvale jätta ka 19% vastajatest, kes hetkel ei osanud kindlat vastust anda. Neil võib olla nii huvi kui ka mõni kahtlus idee suhtes, mis on igati ootuspärane. Kuna autori probleemipüstitus tulenes eelkõige tema laste kogemustest, tundis temagi muret ega tehnoloogiline seade kätke endas tervisele ohtu. Uurimistöö käigus selgus, et passiivsel NFC-kiibil pole toiteallikat ega levita raadiolaineid ajal, mil seda ei loeta. Seetõttu võiks kiipi rõivatootes julgelt pidama samaväärseks metallist tõmblukuga. Ühtlasi sai kummutatud privaatsuse küsimus, nimelt NFC-kiip ei võimalda kellegi jälgimist ja isikustamist. Selleks tuleb rõivatootjal valida RO-mäluga (s.o ainult lugemisvõimalusega) NFC-kiip. Uurimuse käigus selgunud innovaatilise lahenduse realiseeritavus, võimaldas autoril koostöös ettevõttega Nordic Blue Communications OÜ luua esmane prototüüplahendus, mille teabesisu toetub lõputöös uuritud standardiseeritud märgistamise nõuetele. Lõpetuseks, uurimistöö eesmärk sai täidetud, on teada tarbijate mured seoses rõivamärgistustega ja ollakse valmis kasutama selle asemel innovaatilisemat lahendust. Autor leiab, et rõivamärgistuste laialt eksisteeriva probleemiga tuleb kiiresti midagi ette võtta. Rõivaste mugav kandamine on tarbijatele oluline, aga veelgi olulisem on keskkonnahoid, mida saaks parandada kui rõivamärgistused oleksid kasutatavad tarbijakeskselt. Tarbijad saaksid kasutada ja järgida arusaadavaid hooldustähistusi, ennetades sellega rõivaste kahjustamist ja sellest tulenevate jääkide tekkimist ja liigtarbimist. Rõivamärgistuste probleemiga peaksid tegelema rõivatootjad, europarlament ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid. Pole õige, et tarbijate rahulolematus on sellisel kujul pidanud kestma jääma, kuid ometi on olemas digitaalsed lahendused (st tehnoloogilised võimalused), kuidas see probleem ära lahendada. Kui tulevikus oleksid kõik rõivatooted varustatud digitaalse rõivamärgistusega, saaks sellele rakendada väga palju teisi ühiskonda ja keskkonda säästvaid kasutusvõimalusi.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tööriiete sotsiaalsed omadused ja neid mõjutavad tegurid
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Sülla, Elen; Vaab, Evelin
    Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada töörõivaste sotsiaalne olulisus ja neid mõjutavad tegurid ning teha ettepanekud kuidas efektiivsemalt müüa tööriideid. Töö uurimisväitena sooviti kinnitada seisukohta, et töörõivad on vajalikud sotsiaalse mõju poolest ning vastavatel ametikohtadel (kus kandmine ei ole kohustuslik) annab tööriiete kandmine parema töötulemuse. Uurimistöö meetodiks oli kirjaliku küsitluse läbiviimine. Uuring viidi läbi erinevate asutuste töötajate seas, kes kannavad tööriideid ning samuti nende seas kes tööriideid tellivad. Kokkuvõtlikult tuuakse välja olulisemad uurimistulemused;  Tööriiete kandmise juures osutus oluliseks nende sotsiaalne mõju ning selgus, et töötajate motivatsiooni ja enesekindluse tõus läbi tööriiete aitab saavutada ühiseid eesmärke,  Töötajad tunnetavad tööriietest tulenevat toetust tööülesannetele orienteeritud töökeskkonnas,  Müügitulemusi mõjutab eelkõige usalduse tekitamine ning personaalsem müük, kus vastajad on oluliseks pidanud kahepoolset suhtlust. Kõige olulisemaks pidasid vastajad atraktiivse ettevõtte kuvandi loomist, mis põhineb meeskonna ühtsel väljanägemisel. Seega asjakohase tööriietuse valimine aitab kaasa professionaalsele ettevõtte kuvandile. Tööriiete omaduste juures peetakse samuti tähtsaks töötajate kerget eristatavust teistest. Uuringust selgub, et tööriiete olemasolu peetakse suures osas boonuseks ning vastajate arvates on tööriiete kandmisel töömotivatsiooni ning enesekindlust suurendav mõju, mis aitab kaasa sotsiaalsete oskuste suurenemisele. Sotsiaalsed oskused viitavad võimele eri olukordades hakkama saada, sõltumata sellest, kui sotsiaalne ja seltskondlik inimene üldiselt on [14, p. 97]. Ettevõtte kultuuri või töökeskkonna seisukohalt tõid vastajad esile ühiste väärtuste saavutamise olulisuse. Vastajate arvates on nende tööriietest tulenev mõju kõige suurem ülesandele ehk soorituse saavutamisele orienteeritud töökoha kultuuri juures. Paljude vastajate arvates ei suurenda tööriiete kandmine ühiseid eesmärke. Kindlasti tuleb leida enam võimalusi, et ühendada meeskonda. Samas vastajad on suures osas nõustunud seisukohaga, et ühiste väärtuste saavutamine on oluline ettevõtte kultuuri seisukohalt. Töö uurimisväide leidis kinnitust enamike tegurite suhtes. Vastajad kinnitasid, et tööriided on vajalikud sotsiaalse mõju poolest ning tööriiete kandmine annab parema tulemuse töötaja enesekindluse ning motiveerituse osas. Tööriiete vajaduse mittemõistmine puudutab enim ühtekuuluvustunnet, mida tööriiete kandmine vastajate arvates suuremal määral ei suurenda. Vastajateks olid ülekaalukalt nooremad töötajad vanuses 18-29 aastat. Vastajate arvamus sõltus ka ettevõtte kultuuri tunnetamisest ning muudest näitajates. Uuringut läbi viies selgus, et tööriiete vajadusest lähtuvalt põhineb tööriiete tellimine suures osas usaldusel ning emotsionaalsetel kaalutlustel. Tihtipeale eelistatakse eelnevaid müügipartnereid ning ei olda väga avatud uutele pakkumistele. Lisaks selgub, et tõenäolisemalt eelistavad tööriideid suuremad ettevõtted. Seega on aktuaalne tööriiete vajadust välja selgitada, et ka väiksemad ning keskmised ettevõtted tööriideid enam eelistaksid. Antud uuringu tulemusi saavad kasutada ettevõtjad, et paremini mõista tööriiete vajadust ning leida kinnitust kuidas tööriided saaksid täiendava võimalusena tõsta töötajate enesekindlust ja töömotivatsiooni. Tööst saavad kasu nii need kes töörõivaid müüvad kui ka need kes neid vajavad. Järeldusi analüüsides toodi töös välja mitmed ettepanekud, mis julgustavad tööriideid kasutusele võtma ning samuti tööriietest tuleneva mõju omadusi arvestades palkama erinevate sotsiaalsete oskustega inimesi. Oluliseks osutus kahepoolse suhtluse ning usalduse tekitamise tagamine. Selleks, et ka uute töövormide tekkimisel, mida iseloomustavad ebatraditsioonilised töötamise kohad ja tööajad, oleks ettevõte tulemuslikum läbi töötajate riietuse, mis mõjutab nii tulemusi, käitumist kui ka töötaja rahulolu ning seega ettevõtte tulemuslikkust pikemas plaanis, on olulisel kohal tööriiete sobilik valimine.