Tööstustehnoloogia ja turundus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/52

Sirvi

Sirvides Tööstustehnoloogia ja turundus Märksõna "Economy and Management--Process Modelling" järgi

Näitamisel1 - 5 5-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    AS Fors MW tootmise kvaliteedikorralduse aluste loomine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Niinep, Britta-Patricia; Jagomägi, Andres; Risto Aasa
    Rahvusvaheline ettevõte AS Fors MW toodab metsandus-, põllumajandus- ja ehitusmasinaid. Ettevõtte arengus on kätte jõudnud etapp, kus on vaja luua süsteemsed kvaliteedijuhtimise alustalad. Kvaliteedijuhtimise süsteemi kaardistamisel anti ülevaade ISO 9001 standardist, tootmistsehhi esmavajadustest, ettevõtte kulusäästliku mõtlemise alustest ja tootmisprotsessi väärtusahelast. Kvaliteedijuhtimine ootab juhtidelt kõikidele ettevõtte protsessidele ja protsessiomanikele (tööde teostajatele) standardi nõuetepõhist tähelepanu ja nõudlikkust ehk kvaliteeti. Seetõttu on oluline kõik firmas kvaliteedi tagamiseks tehtav seostada ühtsesse juhtimissüsteemi, mis kaasaks süsteemselt kõiki protsesse nii firma sees kui väljas nende muutustes. See on aeganõudev tulevikku vaatav tegevus. Kuigi kvaliteedidokumendid vastavushindamiseks võib valmis kirjutada ühe aasta sees, siis süsteemi juurutamine võtab aastaid. Isegi Toyota on vastanud küsimusele, kas nende kvaliteedisüsteem on „valmis“: see ei saa iial valmis. See kogu aeg muutub paremaks läbi kaizeni. AS Fors MW alustas kvaliteedikorralduses olulise töökultuuri elemendiga - korras töökohaga, 5S. See on oluline kvaliteedisüsteemi staatiline element läbi kogu ettevõtte (töökoht on kõigil) ning oluline element ka kvaliteedijuhtimise kõigi nõuete (10) täitmise eduks. Kvaliteedikorralduse süsteemi aluste kujundamiseks valiti ISO 9001 kvaliteedijuhtimise rahvusvaheline standard. Vastavalt töös käsitletud teemadele on välja toodud ISO 9001 kvaliteedijuhtimise standardi põhimõtted ja nõuded. Väärtusahela koostamine oli sisendiks kvaliteedikorralduse aluste loomisel. Väärtusahela hetkeseisu kaart tõi esile tootmisprotsessi olulised kriitilised kontrollpunktid, kus on vaja rakendada kas protsessi sisendite kontrolli või tõhusat protsessi sooritusjärgset kontrolli. Süsteemse kvaliteedikorralduse sisseviimine juhtimise kvaliteedi parendamiseks lõputöö raames algas hetkeolukordade kaardistamisega. Vajaduspõhiselt keskenduti mõõteriistade ohje loomisele ja rakendamisele ning sissetuleva lähtematerjali jälgitavuse parendamisele. Lõputöö teemale põhinedes koostati juhendeid ja protsessi kirjeldusi, mis tagavad süsteemse kvaliteedikorralduse. Kvaliteedikorralduse majanduslik mõju on otseses seoses mittevastavuste vähendamisega. Tootmisettevõttes määrab protsesside teostamise kvaliteet tulemuslikkuse. Kvaliteedikorralduse seisukohast on tuntud teadmus, et mida hiljem tootmisprotsessis viga avastatakse, seda suurem on praagist, mittevastavast teostusest tingitud kahjum. Ettevõte AS Fors MW on lõputöö käigus pakutud lahendused kvaliteedikoosolekul arutusele võtnud ja rakendatud on lahendused nii mõõtevahendite ohje kui ka sissetuleva lähtematerjali jälgitavuse osas.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Köögimööbli hinnapakkumise protsessi parendamine ettevõtte Valdepol OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vaade, Nele; Aasjõe, Ülle
    Iga ettevõte soovib klientide teenindamisel vastata nende nõudmistele, millest tulenevalt on oluline suuta pakkuda personaalset lähenemist. Kuna erinevaid lahendusi ei saa ühte moodi hinnastada, peavad ettevõtted koostama tellimusele vastava hinnapakkumise. Ettevõtte Valdepol OÜ suurimaks kitsaskohaks on hinnapakkumiste koostamine, kuna ühe päringuga tegeletakse keskmiselt kolm tundi ning klient peab vastust ootama kokku üks kuni kaks nädalat. Sellest tulenevalt oli käesoleva lõputöö probleemiks hinnapakkumistele kulutatud aeg. Töö tulemuseni jõudmiseks kasutas autor kvantitatiivset uuringut, analüüsides ettevõttest saadud 2019. aasta statistilisi andmeid, et selgitada välja hinnapakkumise mõju ettevõttele. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks töötas autor läbi järgnevad uurimisülesanded: • leidis ettevõtte senise hinnapakkumise protsessi kitsaskohad; • tegi ettepanekuid hinnapakkumise protsessi efektiivsemaks muutmise kohta. Lõputöö käigus töötas autor välja protsessi, millega läheks ettevõttel hinnapakkumise koostamisele kõigest pool tundi, tänu millele saaks klient päringule vastuse ühe kuni kolme päevaga, senise ühe kuni kahe nädala asemel. Parendatud protsessi katsetati üks nädal ja sellel perioodil esitati päringuid kokku viis tükki ning vastamata ei jäetud mitte ühelegi kliendile. Neli tellimust anti edasi töösse ning üks tellimus öeldi ära kõrge hinnaklassi tõttu. Katsetamise tulemusena selgus, et päringuvormi täitmine võttis kliendi jaoks aega keskmiselt 12 minutit ning infolehe läbitöötamine 20 minutit. Kliendihalduri jaoks võttis MS Exceli mudeli täitmine aega keskmisel 28 minutit. Klientide tagasisidest selgus, et pakkumise protsessiga jäeti rahule ning töötajate hinnangul oli protsess sujuvam. Seega on parendatud hinnapakkumise mudelit kasutades ettevõttel võimalus pakkuda paremat klienditeenindust. Lisaks on hinnakujundamisel arvestatud reaalseid materjalikulusid ning töörahasid, millega väldib ettevõtte endale kahju tegemist müües madalama hinnaga. 31 Autor keskendus lõputöös köögimööbli tootmisele, kuid sarnaseid lahendusi on võimalik mugavdada ka teiste tootegruppide jaoks. Samuti selgus läbiviidud katsetamise tulemusena, et juhul kui köök ei koosne ainult standardkappidest, siis protsessi efektiivsuse tõstmiseks, võiks mudelit veelgi edasi arendada. Töös kasutatud põhimõtteid saaksid ära kasutada ka teised sarnase tegevusvaldkonnaga ettevõtted kiirema ja läbipaistvama süsteemi loomiseks. Autor hindab töö alguses püstitatud eesmärki täidetuks, kuna ettevõttele Valdepol OÜ on töötatud välja efektiivsem hinnapakkumise protsessi. Täiustatud mudel kiirendas hinnapakkumise koostamise aega kahe ja poole tunni võrra. Samuti on köögimööbli tellija jaoks edastatud pakkumine lihtsasti mõistetav. Ettevõte on otsustanud uuele hinnapakkumise protsessile üle minna alates 2020 aasta sügisest.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tööstuse digitaalse lahenduse loomine Timbeco Woodhouse OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Himmist, Hendrik; Joost, Ingrid; Ain Kriis
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli ettevõttele digitaalse lahenduse loomine, kuidas rakendada põhiprotsessi ning kuidas tööstust digitaliseerida. Antud töös kogus autor informatsiooni, et anda probleemile analüüsiv ülevaade hetkeseisu fikseerimisest ja selle analüüsist. Lõputöö esimeses kahes peatükis tõi autor välja tööd toetava teoreetilise osa, mis iseloomustab tööstuse 4.0 rakendamist ettevõttes ning tööstuses kasutatavaid IKT süsteeme. Antud lõputöös oli nendeks ERP-süsteem ning teda kaugelt toetav MES-süsteem. Lõputöö teises pooles antakse ülevaade ettevõttest, põhiprotsesside analüüsist ning ettevõttele digitaalse visiooni loomisest. Autor kirjeldas eesmärgist tulenevat probleemi, kuidas ettevõtte plaanib oma tootmist muuta paberivabaks ning juhtimissüsteem rohkem efektiivsemaks. Seoses sellega, oli ettevõttel soov tulevikus kasutusele võtta integreeritud MS Dynamics NAV pakettsüsteemi ning tootmisse hsbcad Production Controller. Ettevõtte organisatsiooni ja protsessidega tutvust tegemisel kaardistati kõik protsessid, luues ühtne ja terviklik arusaam. Protsesside kaardistamisel kasutati programmi „2c8 Modelling Tool“. Kaardistamisel tõi autor välja ettevõtte kogu info ja materjali ning millistesse etappidesse informatsioon liikus. Programmiga koostati 2 infovoogu – üks hetkel toimivast juhtimissüteemist ning teine tuleviku visioonist. Põhiprotsesside tehtud analüüsil kogutud informatsiooni põhjal analüüsiti igapäevast infovoo liikumist praegusest toimivast juhtimissüsteemist. Hetkeseisu analüüsimisel toodi iga protsessi nimetuse juures küsimärgiga tähistatu välja võimaliku riski ja ohuna. Igale riskile ja ohule proovis autor leida võimalikud lahendused ning puudused. Infovoo kaardistust tehes selgus, et suurimaks riskiks on hetkel liigne exceli kasutamine, kus MS NAV’i rakendamisel tuleks loobuda tellimuste käsitsi sisestamisest. Hsbcad Production Controlleri rakendamisel tuleks samuti tootmises loobuda käsitsi tööde raporteerimisest. Põhiprotsessidele tehtud analüüsil koostas autor kaardistamisel tuleviku visiooni jaoks rakendatava juhtimissüsteemi. MS Dyanmics NAV rakendamisel kadus exceli kasutus suures pildis, kuid ettevõttel jäi soov enda tootmisplaani jätkuvalt excelis kasutada. Exceli täielikult loobumise variant jäi ettevõtte enda otsustada. Tuleviku visiooni kaardistuse loomisel tähistati iga protsessivoog, kuidas informatsioon NAV’i liigub. NAV’i rakendamisel ettevõtte jaoks väärtus ja tööviljakus ning kasumlikkus suureneks. Lisaks annaks NAV ettevõttele selge ülevaate finantsandmetest Hsbcad Production Controlleri kasutusele võtmisel muutuks tehase infovoog CAM-süsteemiks, sest projekteerimiselt saabuvad tootmisjoonised jõuaksid tahvelarvutitega varustatud tootmishoonetesse. Projekteerimine ning tehas oleksid seega omavahel paremini seotud. Käesoleva lõputöö eesmärk oli ettevõttele Timbeco Woodhouse OÜ digitaalse lahenduse loomine, põhiportsessi rakendamine ning tööstuse digitaliseerimine. Antud töös kogus autor informatsiooni, et anda probleemile analüüsiv ülevaade hetkeseisu ja tuleviku visiooni kaardistamise fikseerimisest ja selle analüüsist. Koostatud lõputöö teenib oma eesmärki, kui ettevõtte näeb potentsiaali selle rakendamises oma töös.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tootmisprotsessi arendus ABB AS ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehase näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Vaimel, Taavi; Andres, Jagomägi
    ABB AS-i ajamite ja taastuvenergia tehas tegutseb kiiresti arenevas ja tiheda konkurentsiga tööstus elektroonika sektoris, kus on oluline pakkuda kliendile kvaliteetset toodangut konkureeriva hinnaga. Tihe konkurents sunnib ABB AS-i pidevalt parandama tootmisprotsesse, et muuta tootmist tootlikumaks. Lõputöö raames uuriti võimalikust muuta madala tootlikkusega sagedusmuundurite tootmisliinid tootlikumaks. Analüüsi käigus selgusid kõige kriitilisemalt muutusi vajavad tootmisliinid. Tootmisliinide produktiivsuse suurendamiseks avati arendusprojekt mille eesmärgid oli tootmispinna efektiivsuse ja tootmise efektiivsuse suurendamine. Projekti käigus uuriti võimalust võtta kasutusele tootmise tasandamise (Heijunka) ja töökoja (job shop) tehnikad. Lõputöö annab detailse ülevaate kuidas muudatuse vajalikkuseni jõuti ning millised on vajalikud tegevused, et saavutada eesmärgid ning muudatus ellu viia. Peale eesmärkide saavutamise loodi projekti käigus toote elutsüklipõhine tootmise kontsept, mis tähendab, et madalate tootmismahtude korral on võimalik üks kõik millise sagedusmuunduri tootmine suunata töökotta, et vabastada kiirest tootmispind uutele toodetele.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tootmisprotsesside parendustest tulenevalt uue asendiplaani loomine Scanfili näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Paas, Fredy; Bergmann, Meelis
    Käesoleva lõputöö „Tootmisprotsesside parendustest tulenevalt uue asendiplaani loomiseni Scanfil OÜ näitel” teema valikul olid lõputöö autori jaoks määravad mitmed asjaolud. Esiteks tuli välja selgitada tootmisprotsessides „MUDA” (raiskamine). Soov anda oma töökohale võimalikult palju, et kindlustada ettevõtte jätkusuutlikkus. Lisaks isiklik huvi teema suhtes. Lõputöö autor töötab OÜ Scanfil protsessi- ja arendusspetsialistina ning puutub igapäevaselt kokku tootmisprotsessidega ja nende parendustega. Saavutamaks lõputöö eesmärki uuris ja analüüsis lõputöö autor Scanfil OÜ tootmisprotsesse. Lõputöö eesmärk parendada tootmisprotsesse ning selgitada välja tootmisprotsessides raiskamine sai lõputöö käigus lahendatud. Läbi kirjanduslike teoste ja artiklite on lõputöö autori arvates kavandatud parim lahendus vastavate probleemide parendamisele. Kavandatud parendustega on võimalik märkimisväärselt tõsta tootlikkust. Suurima probleemina nägi lõputöö autor Scanfil OÜ-s töötajate töö aja ebaratsionaalset kasutamist. Lõputöö autoril tekib oma nägemus, kuidas töötajate töö aega ratsionaalsemalt kasutada. Selleks disainis lõputöö autor spetsiaalse rakise. Rakise kasutuselevõtuga vabaneks üks töötaja, kelle oskuseid saaks kasutada muudel protsessidel. Järgnevalt uuris lõputöö autor kanban kärude kasutusvõimalusi Scanfil OÜ-s. Selgus, et kanban kärude kasutusele võtmisega hoiaks ettevõte kuus kokku 750 minutit töö aega. Siiani raiskas töötajate aega erinevate materjalide ning detailide otsimine riiulitelt. Lõputöö autor nägi lahendusena materjalide ümberpaigutamist riiulitel. Kastides raskesti märgatavad materjalid oleks paigutatud alumistele riiulitele. Suuremad detailid tuleks paigutada ülemistele riiulitele, kus neid on võimalik nagunii näha. Teise probleemina nägi lõputöö autor raiskamist erinevate pindade kasutamisel. Töölaudadel jätkus ruumi ebavajalikele detailidele, tööriistadele ning muudele isiklikele asjadele. See oli takistuseks vajalike detailide kiireks leidmiseks. Esines juhtumeid, kus laual sarnaste detailide kõrvuti asetsedes võeti kasutusele vale detail. Tulemuseks oli praak toode. Eelkoostude abilaudade kabariitide vähendamisega hoitakse ära ebavajalike detailide asetsemine töölaudadel. Selle tulemusena suureneb töö kiirus ja väheneb praak. Lisaks tuleks 5S süsteem rakendada ka töölaudadele, mis kindlustaks igale esemele oma koha. Taoline ümberkorraldus annab juurde ettevõtte toodangu kvaliteedile. Mõistliku ajaga saab toota rohkem kvaliteetset toodangut. Suureneb põrandapind, mida saab kasutada teisteks otstarveteks. Kui algselt oli töölaua kasutusprotsent 48%, siis peale töölaudade kabariitide vähendamist suurenes kasutusprotsent poole võrra ehk 96%. Vähendades kümne eelkoostu laua kabariite, vabaneb 6,4 m² tootmispinda. Lõputöö autor leidis, et tootmisüksuste spetsialiseerumisega hoitakse kokku ühes kuus juba 50 minutit töö aega. Selleks tuleb tõsta kaks Wind tüüpi tootmisliini paralleelseks. Kolmanda probleemina toob lõputöö autor välja rasked protsessid. Tööprotsesside lihtsustamise ning spetsiaalse tööriista kasutuselevõtuga saaks tunduvalt tõsta töötajate motiveeritust. Algselt ühendati torud radiaatorite külge käsitsi. Operaatoritele oli see ohtlik, sest mõjus halvasti tervisele ning sundis pidama lõdvestuspause. Lõputöö autor uuris spetsiaalseid katalooge ning leidis spetsiaalse torulaiendamise tööriista. Selle kasutusele võtmine muudaks tööprotsessi mugavamaks ning operaatorid ei väldiks enam seda tööd. Probleemina käsitleb lõputöö autor takistatud tarneteekondi. Takistatud tarneteekonnad raskendavad komplekteerijate tööprotsessi. Märgistamata tarneteekondadel paikneb komplekteerijate tööd segavaid seadmeid. Kärudega ei pääse materjalide stendidel asetsevaid karpe täitma. Lahendusena on lõputöö autor märgistanud uuel asendiplaanil sisemised tarneteekonnad viis S märgistusega. See hoiab ära esemete paiknemise tarneteekondadel ning komplekteerija saab kiiremini läbi viia oma tööprotsessi. Ülalnimetatud parenduste rakendamisega suureneb lõputöö autori arvates märgatavalt töötajate motivatsioon ja tootlikkus. Selle tulemusel kasum, mis on ettevõttele kõige tähtsam. Kokkuvõtteks leiab lõputöö autor, et loetletud parendustegevused on ainult väikene osa suurest süsteemist. Parendusi tuleb läbi viia pidevalt. Pidev parendustegevus tagab töötajate motiveeritatavuse ning protsesside kindla toimimise. See tagab kvaliteetsema tootmise. Lõputöö autor soovib ka edaspidi viia läbi protsesse lihtsustavaid toiminguid. Lõputöö autor omandas lõputööd kirjutades palju teadmisi protsesside ja parendustegevuste vallast. See võimaldab tulevikus tekkivaid parendamist vajavaid probleeme kiiremini märgata ja asuda koheselt puuduseid kõrvaldama.