Lõputööd (LK ja RT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (LK ja RT) Märksõna "Transport--Passenger Transport" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs AS Eesti Liinirongid reisijateveo korraldus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Truuts, Roman; Ojala, RitaAS Eesti Liinirongid reisijateveo korraldus peamine eesmärk on pakkuda kiiret ja mugavat linnadevahelist ühistranspordiühendust, lühendada maakonnakeskuste ühendusaeg Tallinnaga alla kolme tunni pikkuseks. 2014. aastal AS Eesti Liinirongid vahetas rongipark täielikult välja uute Stadler Flirt tüüpi rongide vastu. Pooled rongidest on elektrirongid ja teenindavad Harjumaa regionaalseid liine ning ülejäänud on diiselrongid, mis teenindavad üleriigilisi liine. Eelmise arengukava perioodil 2006-2013 alustati raudtee rekonstrueerimistöödega (sealhulgas uute ooteplatvormide ehitus), mis võimaldab reisirongiliikluse kiiruse viia kuni 120 km/h. Perioodil 2014–2020 kavatsetakse selle eesmärgi täitmiseks rekonstrueerida osaliselt Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Tallinna-Paldiski ja Tallinn-Rapla vahelisi lõike. Avaliku reisijateveo kvaliteedinõuded on kirjas teenuse osutamise lepingutes ning raudteetaristu ja - veeremi korrasolekut sätestavates õigusaktides, milles sõiduplaanid ja marsruudid on määratud kellaajalise täpsusega. AS Eesti Liinirongid tagab reisijate liiklusohutuse ja korrapärase teenindamise ning teavitab reisijaid operatiivselt reisirongi hilinemisest või ärajäämisest. Reisi ärajäämisel asendab reisijateveo muude transpordivahenditega, näiteks bussidega. Avalikuks kasutamiseks määratud raudteetaristu ja raudteeveeremi korrasolekut kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet.Nimetus Piiratud juurdepääs Liiklusgraafiku täitmine Tallinn - Paldiski liinil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Gudrinja-Berezina, Inga; Ojala, RitaKäesoleva diplomtöös uuriti põhjused, miks jätkuvalt toimuvad ühesuguse põhjusega hilinemised, mis segavad 100%-list liiklusgraafiku täitmist. Selle uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on elektrirongide hilinemiste põhjused, mille tagajärjel reisirongid hilinevad ja seejärel välja pakkuda võimalike lahendusi olukorra parandamiseks. Esimene probleem, mis on kõige suurema osakaaluga on rongikoosseisu rike. Lahenduseks võib olla see, et aeg ajalt saata vedurijuhid teiste riikidesse töökogemuste vahetamiseks ja õppimiseks. Võiks olla ka õppeklass koos trenažööriga, mis oleks sama sugused kui veduri kabiin, sellised klassid on vedurijuhtide koolitustel Venemaal, Soomes, Rootsis, Šweitsis ja mujal. Teine probleem, mis põhjustab palju hilinemisi on rongi meeskonna vahetus ja koosseisu vahetus. Pääsküla jaam on kõige intensiivsema tööprotsessiga jaama, läbilaskevõime 2015/2016 aasta liiklusgraafiku järgi 63,5 rongipaari ööpäevas elektri- ja diiselronge. Vedaja on valesti arvestanud tehnoloogilisi aegu, mille tulemusena reisijad ja meeskond ei jõua vahetada koosseisu, sellest tekivad hilinemised. Uuest liiklusgraafikuperioodist vedaja palub teha reisirongidele Pääsküla jaamas 1 minutiline peatus senise 0,5 min peatuse asemel, loodetavasti hilinemised vähenevad. Kolmas põhjus rongide hilinemises on hilinenud väljasõit depoost. Iga rong peab enne liinile väljumist tehniliselt korras olema. Ronge on palju, aga teid Pääsküla depoos ei ole piisavalt kõikide rongide jaoks, mistõttu rongid ootavad oma järjekorra tehnilisele ülevaatusele. Vedajal tuleb mõelda depoo teemajanduse lahendamiseks. Neljas rongide hilinemise põhjus on palju reisijaid. Probleem on selles, et platvormidel inimesed seisavad kaootiliselt ja kui rong saabub, siis inimestel võtab aega rongiukseni jõudmine, eriti reisijatel, kes tulevad jalgrattaga, lapsevankriga, puudega inimene. Jaamades on reisirongi seisuaeg ainult 1 minut, jaamavahel asuvates peatuskohtades pool minutit ja selleks, et kõik jõuaks on vaja leida lahendus. Näiteks, Jaapanis platvormide alguses on märk „Esimese vaguni peatus“, selline on ka Eestis. Kuid Eestis, võrreldes Jaapaniga ei ole kõige tähtsamat. Jaapanis platvormidel on olemas jooned reisijate jaoks, kus rongi peatumisega just nende joonte vastas on uksed. Inimesed kogunevad nende joonte ees ja rongi saabudes reisijad kiiresti sisenevad rongi ja ei pea mööda platvormi jooksma usteni. Ülalpool olid toodud peamise põhjusena vedaja süü ja näited, mis võivad olukorda parandada. Nüüd pakub autor välja lahendused infrastruktuuri ettevõtte probleemide lahendamiseks. Vaadates 2015 aasta hilinemiste statistikat selgub, et põhilised probleemid on olnud AS Eesti Raudtee ettevõtte side- ja turvangu seadmisega seotud. Selleks, et oleks vähem hilinemisi side- ja turvangu ametil peab olema katkematu töö side- ja turvangu seadmetel. Selleks on vaja teostada õigeaegselt automaatika hooldustööd. Keila – Paldiski piirkonnd on praegu varustatud poolautomaatblokkeeringu seadmetega, kui vahetada need automaatblokkeeringu seadmete vastu välja, siis suureneb läbilaskevõime sellel piirkonnal, mis omakorda annab võimaluse vähendada rongi sõiduaega. Probleeme on ka AS Eesti Raudtee infrastruktuuriga. Tavaliselt need probleemid on talvel ja tekkitab neid lumesadu. Eespool oli üeldud, et ettevõte sõlmib lepingud hooldusfirmadega või kohaliku omavalitsusega ülekäigu kohtade liivatamiseks ja puhastamiseks. Kuid talv tuleb ootamatult ja nagu alati me ei ole selleks valmis, enne liivatamist kindlasti olemas paar juhtumit, kui inimesed raudteed ülatades kukuvad. Avariid ja õnnetused on 2015. aastal tekitanud 19.5% hilinemist. Avariide ennetamiseks peab inimesi õpetama käituda raudteel. Ootaplatvormidel võiksid olla tablood, kus aeg ajalt inimesed saaksid vaatata videofilme raudteejuhtumitest. On vaja läbiviia rohkem teavitustööd ja teavituskampaaniad raudteeriskidest. AS Eesti Raudtee 2016. aastal kavatseb alustada kapitaalremondi Keila – Paldiski piirkonnal, kus vahetatakse kõik side- ja turvangu seadmed, teed, kontaktvõrgu. Samal ajal paigaldatakse täiesti uus dispetšeritsentralisatsiooni juhtimise süsteem. Käesoleva töö käigus teostatud analüüsi tulemusena põhilised rongide hilinemiste karakteristikud välja toodud ja leitud lahendused nende näitajate parandamiseks. Antud lõputöös tehti kindlaks liiklusgraafiku mitte täitmise põhjused, tehti vastavat statistikat ja uuringut. On kirjeldatud peamised ja kõige olulisemad probleemid. Teiste riikide näidetel on toodud probleemidele lahendused ja ohutusmeetmed, mis saavad olukorda paremaks muuta. Seetõttu võib lugeda lõputöös seotud eesmärgi täidetuks.Nimetus Piiratud juurdepääs Ohutuse ja kvaliteedi tõstmine reisijateveos läbi raudteeveeremi juhi koolituse(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Varlamov, Igor; Ojala, RitaRaudteeveeremijuhtide koolitusprotsessid on väga tähtsad ja olulised raudteeliikluse ohutuse ja teenuse kvaliteedi tagamisel. Käesoleva töö järeldusena saab välja tuua järgmised aspektid, mille abil on võimalik ohutust ja teenuse kvaliteeti reisijateveos tõsta läbi raudteeveeremi juhi koolituse: — Kõigepealt koolituse läbiviimise aeg. Kui koolitus kestab mõned tunnid, siis koolituse läbiviimiseks vaja valida selline kellaaeg millal õppimisenergia on kõige kõrgem kell 11:00. Sellega võiks saavutada parima materjalide arusaamist. — Unustamise osakaalu vähendamiseks läbitav materjal on vaja koguaeg korrata. Kui aga kordamine teha huvitamaks, tuua uued näited, näidata uusi videosi või pilte, seletada sama materjali teise nurga alt ja tänu sellele kõrgendada õppimisprotsesside kasutegurit. — Õppeprotsessi käigus rohkem tähelepanu pöörata praktikale ja/või toimumisele. Selle abil õppimise kasutegur on veel suurem ja unustamise osakaal veel väiksem. Õpilane, kellel on võimalus „käed külge lüüa“ kasutab juurde lihaste ja kesknärvisüsteemi mälu. — On vajalik teha tihedam õppimisprotsesside tagasiside uuringud. Seda annab võimaluse õppuritele väljastada ennast, mida nendele meeldis, kuidas nemad hindavad õppust, kuidas nende meelest on võimalik õppimiseprotsessi arendada ja mida nemad tahavad rohkem näha ja millest rohkem rääkida. Õpetajale see annab võimaluse õppeplaani koostamisel suunata võimalusele nende teemadele, mida õppuritel jäi arusaamatuks või on juba ununenud. Samamoodi annab võimalus jälgida tendents, kuidas ja mis tempoga vaja materjal edastada, et materjalide arusaamine oleks hea. — Põhi ohutuseesmärkide ja ettevõtte ohutuspoliitika meelde tuletamiseks rakendada ohutusstendid. Stendil peab olema nähtavad ohutuseesmärgid näidikud, liiklusgraafiku täitmine, rikkumiste tabel, rongide töökindlus. — Õppimis- ja tööprotsessis kasutada abivahendid ja arendada veebipõhine süsteem, mis teeb lihtsamaks ja arusaadavamaks, nii õppimis – kui ka tööprotsessid ja tänu sellele maandatakse ohutuse riskid. Kogu aeg täiendada ja arendada seda süsteemi.