Lõputööd (TI)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (TI) Märksõna "Economy and Management--Strategic Management" järgi
Näitamisel1 - 4 4-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kommunikatsiooni roll muudatuste protsessis Anija Valla lasteaias(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Nõmper, Egle; Transtok, VirveKäesoleva lõputöö teemaks oli kommunikatsiooni roll muudatuste protsessis Anija Valla lasteaias. Teema on aktuaalne sellepärast, et muudatusi on meie ümber igapäevaselt üha rohkem, kuid kommunikatsiooni jääb aina vähemaks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida muudatuste juhtimise protsessi Anija valla lasteaedade liitumisel ja tulenevalt uuringu tulemustest teha ettepanekuid vallavalitsusele ja lasteaedade juhtidele edaspidiseks muudatuste juhtimise protsessi parendamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viis töö autor organisatsioonis läbi uuringu, mis põhines töös käsitletud teooriatest. Küsimustik koosnes neljast plokist: hinnang sisekliimale, hinnang kommunikatsioonile ja infoliikumisele, hinnang muudatustele ja demograafilised andmed. Demograafilised andmed olid esitatud nii, et oleks tagatud vastajate anonüümsus. Uuringu analüüsis selgusid enim tähelepanu vajavad valdkonnad. Vastajad on enim rahul sisekliimaga organisatsioonis. Hinnatakse keskmiselt kõrgemalt suhtlemist töökaaslastega, vastajate jaoks on tähtis lasteaia edu ning areng ja vastajatele väga meeldis oma töö. Suurimad probleemid tulid analüüsis välja infokanalite ja kommunikatsiooni kohta. Madala hinnangu said muudatuste kavandamine, sellekohase info jagamine, töötajate arvamuse kuulamine ja sellega arvestamine. Töötajad ei ole rahul tagasiside saamisega. Olulisema soovitusena võib välja tuua avatud suhtlemise. Töötajad on motiveeritumad ja rahulolevamad, kui nad teavad mis neid ees ootab. Hästi korraldatud infovahetus laseb töötajal ennast tunda kaasatuna, informeerituna ja motiveerituna. Ettepanek on mõelda tagasiside andmise peale. Isegi väike ja kiire tagasiside võib olla väga suure mõjujõuga. Autor on seisukohal, et lõputöö eesmärk on täidetud ning töö koostamise käigus leiti vastused püstitatud uurimisülesannetele.Nimetus Piiratud juurdepääs Multikultuurse meeskonna juhtimine Päästeametis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Matrossov, Aleksander; Vahula, TriinMultikultuur ja sellega seonduvad teemad on veel lõpuni uurimata. Valdkond on veel noor ja uuringuid on tehtud vähe. Inimesed ei saa aru, mis multikultuur tähendab ja ei oska hinnata, kas nad on ise multikultuursed. Sellest ei räägita palju, kuid see teema on väga aktuaalne ja vajaks suuremat tähelepanu. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ja analüüsida multikultuursete meeskondade koostöö toimimist Päästeametis. Tuginedes teooriale anda ülevaade ja analüüsida võõrkeele rolle Siseministeeriumi haldusalas. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks oli valimisse kaasatud Päästeameti suuremate koosseisuga päästemeeskonnade meeskonnavanemad ja rühmapealikud. Uuringus on seletatud mis on multikultuursus, ja kuidas sellises meeskonnas kõige paremini hakkama saada. Uuringus selgub, millised aspektid soodustavad liitumist ja koostööd multi meeskonnas. Samuti näitab uuring võõrkeelte rolli tähtsust. Lõputöö eesmärgi püstitatud ülesanded said täidetud. Koostatud teoreetilisele osale järgnes ankeetküsitlus. Saadud andmed koguti veebikeskkonnas, seejärel vastused koondati tabelisse, analüüsiti ja koostati lõpptulemused. Analüüsi tulemustest selgus, et paljud vastamisega seotud inimesed on suuremal või vähemal määral multikultuursed. Paljud on ka multikultuursed ise teadmata. Uuringu tulemustest võib järeldada, et inimesed liigitavad ennast multikultuuri alla pigem siis, kui on seotud rohkem teise kultuuriga. Vastajad ei ole teadlikud, et keele valdamine, toiduainete tarbimine, riiete kandmine, tähtpäevade tähistamine ja veel paljud teised aspektid, kõik need teevad meid multikultuurseteks. Valdav osa vastajates olid seda meelt, et nad ikkagi pigem on multikultuursed inimesed. Uuringu käigus selgus asjaolu, et ainult üksikud vastajad ei liigita ennast multikultuurseteks, kuigi teooriast tulenevalt nad on seda isegi seda teadmata. Kohanemisel on alati hea, kui keegi on toeks. Enamus vastanutest olid toeks uutele meeskonna liikmetele. Meeskonnajuhid võtavad oma tööd tõsiselt ning aitavad uusi töötajaid töökeskkonda sulandumisel. Nende tulemuste järgi võib öelda, et meeskonnajuhid on kohusetundlikud ning suhtuvad oma ametisse kogu austusega. Meeskonnajuhtimisel on väga tähtis, et uus liige saaks kiiresti meeskonna tervikuks. Tulemustest selgus, et kui uut meeskonna liiget ei võeta väga kiiresti omaks, siis tekivad lahkarvamused nii rahvuslikul kui inimlikkusel baasil. Meeskonnad on sõbralikud. Kõik liikmed seisavad teineteise eest ja nende koostöö sujub hästi. Kõik need inimesed teevad tööd ühise eesmärgi nimel ning siinkohal ei mängi rolli ei rahvus ega meeskonnasiseselt tekkinud lahkarvamused. Keelte oskuste ja vajaduste küsitluse käigus selgus et, nii meeskonnajuhid kui ka meeskonnaliikmed valdavad peamiselt mitut keelt. Keelte oskus ja selle kasutamine on olnud abiks nii sündmuste lahendamisel kui ka meeskonnas suhtlemisel. Kindlalt on näha, et paljud vastajad ei valda võõrkeelt suhtlustasemel ja mingil määral võib see olla takistuseks olukordade lahendamisel. Meeskonnajuhid ja rühmapealikud on Päästesüsteemis ametnikud. Valdav osa respondentidest olid kindlad, et nende ametipost nõuab keelte teadmisi. Üldise ettepanekuna ja soovitusena võib välja tuua Päästeameti juhtkonnale koolituste tegemine. Asutusel on kool, kus saab sisse viia keeletunnid suhtlemise tõhusamaks muutmiseks. Samuti tuleks kasuks sotsiaalsed loengud või seminarid, kus räägitakse rohkem inimeste omavahelisest suhetest, suhtlemisest, koostööst ja sotsialiseerumisest.Nimetus Piiratud juurdepääs Muudatuste juhtimine Pärnu sotsiaalkeskuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lemmergas, Ave; Transtok, VirveMuutused ja muudatused on osa meie igapäevaelust ning neid toimub pidevalt. Lõputöö läbivaks probleemiks on kahe Pärnu linna hallatava asutuse liitmisprotsess 2017 aastal ja sellega kaasnenud muudatusprotsessi juhtimine. Pärnu erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskuse ja Eakate avahoolduskeskuse liitmise tulemusel tekkis praegu töötav asutus Pärnu Sotsiaalkeskus, selle liitmise tulemusel sai sellest asutusest Pärnu linna kõige suurem sotsiaalteenuseid pakkuv asutus. Liitmisprotsess tõi endaga kaasa struktuurilise muudatuse, mille tagajärjel tuli asutuste tööd ümber korraldada selliselt, et see hakkaks toimima ühtse suure Sotsiaalkeskusena. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada organisatsioonis muudatuste elluviimise teoreetilisi võimalusi ja läbi viia empiiriline uuring. Töö teoreetilises osas on välja toodud erinevad organisatsioonisiseste muudatuste liigid, neid on võrreldud ning välja on toodud erinevate teoreetikute seisukohti, kõige laiemalt levinud on muudatuste jagamine planeerimata ja planeeritud muudatusteks. Teoreetilises osas on välja toodud ka muudatuste läbiviimiseks vajalikud protsessid, mille kirjeldamiseks on kasutatud erinevate autorite teooriaid. Teooriale tuginedes sai autor aru, et muutuse edukaks läbiviimiseks on seda vaja teadlikult juhtida, samuti peab kaasatud olema motiveeritud meeskond. Välja on toodud ka töötajate vastuseisu põhjused ja nende ületamise viisid. Vastuseisu põhjused võivad olla nii organisatsiooni poolt tekitatud kui ka indiviidist tulenevad, mõlemal juhul on oluline hoida töötajaid kursis muudatuste käiguga ja igal hetkel jagada informatsiooni. Empiiriline uuring viidi läbi Pärnu Sotsiaalkeskuses, uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud uuringumeetodit. Kvantitatiivse meetodina kasutati Survey meetodil põhinevat ankeetküsimustiku, mis tähendab, et kvantitatiivne uurimismeetod võib vähesel määral sisaldada ka kvalitatiivseid elemente. Ankeetküsimustikus oli kvalitatiivseteks elementideks 4 avatud küsimust, ülejäänud küsimustele said vastajad hinnangu anda Likerti skaala järgi. Kvalitatiivse uuringumeetodina kasutati poolstruktureeritud intervjuud, mis viidi läbi pärast ankeetküsimustike analüüsimist Pärnu Sotsiaalkeskuse juhatajaga. Valimi moodustasid töötajad, kes töötasid Sotsiaalkeskusele eelnenud kahes asutuses ja töötavad ka praegu Sotsiaalkeskuses, selliseid töötajaid oli kokku 40. Küsitlusele palusin vastata kõigil neil töötajatel, lõpuks vastas küsitlusele 38 töötajat. Ankeetküsimustike analüüsist selgus, et töötajad ei olnud rahulolevad muudatuse protsessiga ning nende arvates peab töötajaid muudatustesse rohkem kaasama. Analüüsist selgus ka see, et töötajad ei tundnud muudatuse ajal kolleegide tuge, selle parendamiseks peaks esmalt muutuma töötajate mõtteviisid ja siis alles on võimalik, et töötajad hakkavad teineteist rohkem toetama. Uuringu tulemustest selgus ka see, et töötajate jaoks ei olnud muudatuse käigus info kättesaadav, seda saab parandada rohkema suhtlemisega töötajate ja juhi vahel. Poolstruktureeritud intervjuust selgus, et asutuse juhataja andis omalt poolt kõik, et ta töötajad oleksid informeeritud. Ankeetküsimustiku ja intervjuu tulemustest lähtuvalt leiab töö autor, et muudatus oli kõigile keeruline, kuid aja möödudes tunnetatakse, et muudatus ei olnud mitte ainult negatiivne, vaid sellest on kogu kollektiivile kasu ka olnud. Autori järeldused ja ettepanekud on edastatud asutuse juhatajale, kes vajadusel tutvustab neid Pärnu linnavalitsusele, soovitusega parandada järgnevaid muudatus-protsesse.Nimetus Piiratud juurdepääs Väikeettevõtte strateegiline juhtimine Kvaliteetuks OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tõeväli, Liisi; Freienthal, HeliEttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhtimisvaldkonna uuringus (2015, lk 2021) on välja toodud, et 88,00% Eesti ettevõtete juhte peab tuleviku kavandamist kas oluliseks või väga oluliseks tegevuseks. Samas tunnistasid 20,00% küsitletutest, et neil pole kavandamisel toimivat süsteemi. Ettevõtted, kus otsest süsteemi ei olnud olid pigem väikesed või keskmise suurusega ettevõtted (kuni 70 töötajat). Leiti, et kuna töötatakse ainult siseturule ja mahud ei ole väga suured, siis süsteemset lähenemist vaja ei ole. Eestis oli 2018. aastal mikro- ja väikeettevõtete osakaal 98,96% ettevõtete koguarvust (Statistikaamet, 2019), seega väga suur osa väiksematest ettevõtetest ei pea strateegilist juhtimist tähtsaks. Uuringud on aga tõestanud, et väikeettevõtted, kelle juhte iseloomustab strateegiline mõtlemine, on teiste ettevõtetega võrreldes edukamad (Leimann, Skärvad, & Teder, 2003, lk 101; Alas, 2005, lk 157; David, 2005, p. 187; Brinckmann, Grichnik, & Kapsa, 2008). Lõputöö uuringu objektiks on väikeettevõte Kvaliteetuks OÜ. Ettevõttes ei ole tegeletud tuleviku kavandamisega, kuid juhtkonna hinnangul on ettevõtte areng seisma jäänud ning edasise tegevuse planeerimiseks oleks vajalik viia läbi ettevõtte analüüs ja paika panna uued suunad. Lõputöö eesmärk on uurida strateegilise juhtimise põhimõtteid väikeettevõttes, viia läbi strateegiline analüüs ettevõttes Kvaliteetuks OÜ ning teha ettepanekud ettevõtte juhile strateegiliste eesmärkide seadmiseks. Teoreetilise raamistiku loomiseks kirjeldati töö esimeses osas väikeettevõtte strateegilise juhtimise ja analüüsi teoreetilisi põhimõtteid ja meetodeid. Empiirilise uuringuna viidi läbi juhtumiuuring, kus andmeid koguti mitmest allikast nagu intervjuu, vaatlus, finantsaruanded, artiklid, uuringud, läbi viidi ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Läbiviidud uuringus ettevõtte tegevust analüüsides jõudis autor järeldusele, et Kvaliteetuks OÜ on oma ärimudeli üles ehitanud eristumisstrateegiast lähtudes. Autor soovitab ettevõttele ka edaspidises tegevuses seda suunda jätkata. Lähtuvalt läbiviidud uuringust soovitab autor Kvaliteetuks OÜ strateegilised instrumendid sõnastada järgmiselt: • visioon – „Oleme tunnustatud ja usaldusväärne avatäidete müüja/koostööpartner ja paigaldusteenuse osutaja Eestis“; • missioon – „Kvaliteetsed tooted ja parimad terviklahendused igale kliendile“. Uuringust lähtudes soovitab autor strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ja ettevõtte edasise tegevuse parendamiseks suurendada ettevõtte tuntust ja erakliendi turuosa, pöörata tähelepanu kõrgekvaliteedilisele teenindusele ja toodetele, pakkuda kõige laiemat uksevalikut Eestis otsides selleks võimalusi ka väljastpoolt Eestit. Kvaliteetuks OÜ-s läbiviidud empiiriline uuring näitas, et strateegiline juhtimine on oluline ka väikeses ettevõttes ja aitab mõista ja hinnata ettevõtte seisundit ning pöörata tähelepanu aspektidele, millele muidu ei keskendutaks.