IA visitors
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides IA visitors Märksõna "Building Construction" järgi
Näitamisel1 - 8 8-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Balti Jaama Turu 0-tsükli ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Oberschneider, Kaarel; Alt, AivarsLõputöö peamine eesmärk oli Balti Jaama Turu kaevetööde ja plaatvundamendi organiseerimine. Lõputöös on kirjeldatud rajatava kompleksi konstruktiivset lahendust ja arhitektuuri. Lõputöö alusprojektiks oli Neoprojekt OÜ poolt koostatud konstruktiivne põhiprojekt mis on koostatud KOKO Arhitektide arhitektuurse põhiprojekti alusel. Lõputöö raames koostas autor tehnoloogiakaardid kaeviku rajamise ja plaatvundamendi ehitamise kohta koos ajalise seosega. Kitsaste olude ja suurest täisehitamise protsendist tulenevalt kasutatakse tööde teostamiseks kolme tornkraanat. Kaevetööde ajalise kestvuse ja masinate vajaduse arvestamisel tugines autor kaevetöid teostava ettevõtte esindaja poolt ette antud ajanorme. Vundamendi tööde teostamise lahendamisel on autor tuginenud isiklikele varasematele kogemustele sarnaste tööde teostamisel. Ehitusplatsi plaanil on lisaks tornkraanade asukohtadele märgitud olmeruumide asukohad, ajutise veevarustuse ning ajutise elektrivarustuse paigutus ja sissepääsud objektile koos ehitamist teenindava transpordi liikumiseega. Lisaks on koostatud ehituseelarve milleks kujunes 1 780 1557 €. Välja toodud ehituse organiseerimise kulud, mille maksumuseks kujunes 8,8% eelarvest, ehk 1 566 706,86 €. Kogu ehitusprotsessi kajastava kalenderplaani koostamisel on lähtutud erinevate tööliikide tehnoloogilisest järjekorrast ning konkreetsete tööde teostamiseks vajalikust tööliste arvust. Tööde järjekorra ja ajalise kestvuse pidi autor sobitama tellija poolt ehituseks ette antud ajavahemiku sisse. Ehitustöödega alustati 18.01.2016 ning ehitis peab valmis olema tellijale üle andmiseks 8.03.2017 kui algab rentnikele ette nähtud kolimise aeg. Kompleksi ehitusprotsessi pikkuseks kujunes 298 tööpäeva, mille teostamiseks on lõputöö autori poolt arvutatud maksimaalselt 172 töölist. Lõputöö andis koostajale uusi teadmisi mullatööde organiseerimise ja süvendite toestamise kohta.Nimetus Piiratud juurdepääs Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kütt, Kerdo; Rannamäe, Ranno; Kiisa, MarttiKäesolevas lõputöös „Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit“ on välja töötatud meetod silla tehnilise seisukorra hindamise käigus fikseeritavate defektide kaardistamiseks, visualiseerimiseks ja arhiveerimiseks. Selleks on kasutatud kaasaegseid meetodeid, mille käigus laserskaneerimise ja fotogramm-meetria abil koostatud ehitusinfo mudeleid rikastatakse vastava informatsiooniga. Selleks töötati läbi praegusel hetkel kasutatavad ülevaatusmeetodid ja erinevad virtuaalreaalsuse tehnilised lahendused. Nende analüüsimisel kaardistati kitsaskohad ning töötati välja lahendus, mis oleks alternatiivne variant ülevaatussüsteemi parendamiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks. Töö käigus katsetati erinevaid tarkvarasid, millega on mudelit võimalik luua, muuta ja vaadelda. Seejuures ei olnud esmaseks prioriteediks mitte mudelist atraktiivse visuaali loomine, vaid toimivate tegevusprotsesside ja lahenduste väljatöötamine. Töö tulemusena selgus, et praegust ülevaatussüsteemi on võimalik parendada ja muuta protsesse efektiivsemaks. Töötati välja protsessikirjeldus, kus nii fotogramm-meetria kui ka laserskaneerimise teel saadud mudelitesse on Autodesk Reviti tarkvara kasutades võimalik salvestada vajalikku lisainformatsiooni ning seejärel läbi erinevate visualiseerimistarkvarade seda ka teiste protsessis osalejateni viia. Revitis modelleeriti sillamudelile juurde täiendav element, mis iseloomustab kahjustuse asukohta ja millele lisati omakorda kahjustuse informatsioon. Selliselt rikastatud ehitusinfo mudel on mõnes visualiseerimistarkvaras edukalt vaadeldav ja funktsionaalselt kasutatav (mudelis on võimalik ringi liikuda ning näha kahjustustega seotud informatsiooni). Eriti head ülevaadet on võimalik saada virtuaalreaalsusprille kasutades, mis tekitavad realistliku kohalolekutunde ja võimaldavad keskkonna tõetruud kogemist. Virtuaalreaalsuse tarkvaradest andis prille kasutades funktsionaalsuselt parima tulemuse Fuzor, kuna seal on võimalik avada mudelisse lisatud veebilinke. Nn arvutipõhistest ekraani abil kasutatavatest visualiseerimistarkvaradest eristus teistest Solibri Model Viewer, kuna selle funktsionaalsus võimaldab lisaks veebilinkidele avada ka kaustalinke. Telefonirakendustest andsid võrdväärse funktsionaalsuse BIM 360 Team ja StreamBIM, kus oli võimalik veebilinke avada. Tuleb eraldi rõhutada, et paljude testitud tarkvarade korral ei olnud funktsionaalsus antud kontekstis piisav ja neid põhjalikumalt edasi ei vaadeldud. Suurima probleemina kogu vaadeldava protsessi juures saab välja tuua asjaolu, et visuaalselt väga tõetruu lõpptulemuse saavutamine jääb enamikel juhtudel arvutite ebapiisava jõudluse taha. Sisendandmete mahtu punktipilve näol tuli alati protsessi käigus kärpida, et mudelite töötlus ajalises mõttes jääks mõistlikkuse piiridesse. Kuid tark- ja riistvara kiire arengu tõttu on sellelaadsed probleemid järjest lahenemas ja on väga suur tõenäosus, et juba lähitulevikus saab oluliselt tõsta mudelite visuaalset kvaliteeti. Püstitatud eesmärgid said töö käigus täidetud, kuna vajalikud tegevused suudeti tervikprotsessina läbi viia ja tulemus on juba praegu reaalselt kasutatav. Edasise töö käigus on võimalik protsesse veelgi optimeerida, kuna arvutite jõudlus ja visualiseerimistarkvarade funktsionaalsus areneb jõudsalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Merekonteineri klaasfiibriga tugevdatud põrandalaudade katsetamine TTK laboris(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Tõnson, Sigrid; Lellep, Karin; Martti KiisaLõputöös on katseliselt uuritud merekonteineri põrandakonstruktsioonide erinevaid lahendusi. Selleks valmistati fragment konteineri põhjast mõõtudega 1,7×2,6 m, et imiteerida võimalikult tõetruud olukorda. Katsed viidi läbi TTK mehaaniliste katsetuste laboris. Kokku teostati 32 katset, neist pooled olid purustavad. Töös vaadeldi nelja erinevat põrandalauatüüpi, millest kolm oli armeeritud klaasfiibriga. Katsetused hõlmasid kolme erinevat tüüpi eksperimente: 1) Põrandalaua paindetugevuse määramine. See viidi läbi eelkõige eesmärgil, et võrrelda neid järgneva tootearenduse käigus väljatöötatavate uute lahendustega (kuna ettevõttel on plaanis jätkata vastavate katsetustega). Vaatamata suhteliselt väikestele katsete arvule (mistõttu ei ole võimalik teha põhjalikumat statistilist analüüsi) võib öelda, et kõikidel armeeritud põrandalaudadel toimus purunemine sarnase koormuse juures (katsetulemuste mediaani järgi hinnates), mis ületas paarikümne protsendiga armeerimata põrandalaua kandevõime. 2) Põrandalaua mittepurustav katsetamine vastavalt tegelikule olukorrale. Selle käigus koormati põrandalaudu viis korda sarnaselt konteineri standardikohasele vastuvõtuprotseduurile tehases. Kuna selline standardkatse viiakse läbi umbes kaks korda väiksema koormuse juures, kui on põrandalaudade tegelik kandevõime, siis jäi põrandalaudade netoläbipaine paari millimeetri piiridesse. Niivõrd väikeste deformatsioonide korral käitusid kõik põrandalauad suhteliselt sarnaselt ja arvestatavaid erisusi välja tuua ei saa. 3) Põrandalaua purustav katsetamine vastavalt tegelikule olukorrale. Testi käigus purustati põrandalauad, et fikseerida konstruktsiooni tegelik kandevõime piirseisundis. Purustavatel põrandakatsetel ilmnes selgelt, et armeeritud põrandalaudade korral tekkis praksuv heli märgatavalt hiljem võrreldes armeerimata põrandatüübiga. Samuti on täheldatav, et armeeritud põrandalauad purunesid suurusjärgus paarkümmend protsenti suurema koormuse juures, kui armeerimata põrandalaud, ületades umbes kaks korda standardis nõutavat kandevõimet.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade energiatõhususe analüüs ja renoveerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tarvis, Anno; Hamburg, AntiJärgneva lõputöö eesmärkideks oli hinnata Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade sisekliima olukorda, analüüsida hoonete energiatõhusust ning teha ettepanekud renoveerimistöödeks. Objekt valiti seetõttu, et Pärnu linnavalitsuse andmetel on ruumid talvel külmad ja ülalpidamiskulud kõrged ning põhjused ei ole selged. Uurimistöö meetoditeks on sisekliima mõõtmised, dünaamiliste energiasimulatsiooni mudelite koostamine programmis IDA Indoor Climate and Energy 4.8 ja kohapealsed vaatlused. Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus koosneb kuuest peremajast ja ühest tegelusmajast. Hoonetele väljastati ehitusluba 2009. aastal kui Eestis kehtis määrus nr. 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Käesolevas töös leitakse A-tüüpi peremajale energiatõhususarv määruse nr. 258 standardkasutuse alusel, et võrrelda seda miinimumnõuetega. Lisaks arvutatakse energiatõhususarv tänapäevaste nõuetega ning võrreldakse tegeliku tarbimisega. 2019. aasta lõpus renoveeriti osaliselt kaks A-tüüpi peremaja. Autor analüüsib käesolevas töös teostatud renoveerimistööde tasuvust ning pakub välja omapoolsed mõistlikud ettepanekud muudatuste tegemiseks. Lähteandmeteks on uurimistöös hoonete projektdokumentatsioon ja soojusenergia tarbimisandmed aastatel 2017-2019. Sisekliima mõõtmiste tulemusena selgus, et siseõhu temperatuur ruumides oli ebastabiilne, mille põhjuseks võib olla valesti reguleeritud küttegraafik või hoonete halb soojapidavus. Süsihappegaasi sisaldus oli ühes peremaja magamistoas 77% mõõdetud ajast üle normi, mis viitab ruumide halvale ventilatsioonile. Ilmselt samal põhjusel kasutatakse ka ruumide tuulutamiseks akende avamist. Ventilatsiooni õhuvooluhulkade mõõtmisel selgus, et süsteem on tasakaalust väljas. Peremajade õhulekketestidel saadi tulemuseks 4,9 m3/(hm2), mis on pigem halb tulemus. Termopiltidelt on näha, et suurimad lekkekohad on välisseinte ja katuslae liitumised. Arvutustes saadi A-tüüpi peremaja energiatõhususarvuks 2008. aasta nõuete ja standardkasutuse järgi 203 kWh/(m2a), mis on tunduvalt suurem kui sellel ajal maksimaalne lubatud 180 kWh/(m2a). Kuigi 2019. aasta standardkasutuse järgi oleks A-tüüpi peremaja energiatõhususarv 179 kWh/(m2a), siis vahepeal on muutunud arvutamise metoodika ning piirväärtused ei luba seda vanade tulemustega võrrelda. Arvestada, et suurim lubatud sellisele hoonele oleks hetkel kehtivate nõuetega 120 kWh/(m2a), võib öelda, et A-tüüpi peremaja ehitamine ei oleks aastal 2020 lubatud. Loa saamiseks tuleks kindlasti vähendada piirdekonstruktsioonide soojusläbivust. Kaalutud energiaerikasutuse tulemuseks saadi 191 kWh/(m2a), mis näitab, et tegelik tarbimine on ilmselt A-tüüpi peremajas veel suurem, aga täpsete tarbimisandmete puudumisel ei saa seda käsitleda faktina. 2019. aasta lõpus renoveeriti osaliselt kaks A-tüüpi peremaja. Tuginedes sisekliima mõõtmistulemustele ning tööde maksumusele, hindab käesoleva töö autor teostatud renoveerimist mittetasuvaks. Järgnevateks muudatusteks Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses soovitab uurimistöö autor esmajärjekorras kontrollida ja vajadusel reguleerida küttegraafikut, paigaldada peremajadesse soojamõõtjad ning tasakaalustada ventilatsioonisüsteemid. Lisaks tuleks kindlasti avada peremajades probleemsete piirdekonstruktsioonide liitekohad, need korralikult tihendada ja vajadusel soojustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehases toodetud elementide paigaldussõlmede kataloogi loomine ja maksumuse ning ajakulu analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Siim, Taavi; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostata termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos sõlmede hinnastamise ja ajakulu lisamisega, et vähendada ajakulu esmase hinnapakkumise ja esmaste sõlmede koostamisel. Lõputöö tulemusena valmis 15 sõlmest koosnev termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos ajakulu ja maksumuse tabeliga. Kataloogi koostamiseks koguti kokku kõikide ettevõtte poolt ehitatud termopaneeliga objektide paigaldussõlmed. Sõlmed sorteeriti vastavalt nende liigile ja koostöös paigaldusjuhtide ja peainseneriga valiti välja enamlevinud lahendused. Seejärel sõlmed ühtlustati kasutades erinevaid kihte, värve ja täitemustreid. Kasutusele võeti ühtne viidete süsteem, kus iga joonisel oleva numbri taga on detaili või tarviku kirjeldus. Kõik joonised vormistati ühtse kirjanurgaga. Sõlmedel olevad lahendused tuli ajakohastada ja parandada vastavalt tänapäeval ettevõttes kasutusel olevatele tehnoloogiatele ja materjalidele. Igale sõlmele vastab ajakulu ja maksumuse tabel. Tabelis on kirjeldatud kõik sõlmes kasutatavad materjalid, tarvikud ja tootmist vajavad detailid. Tootmist vajavate detailide juures on välja toodud materjali maksumus ja tootmiseks kuluv aeg koos tootmise maksumusega. Ülejäänud materjalid ja tarvikud on ainult hinnastatud. Lisaks on tabelis toodud detailide ja materjalide paigaldamiseks kuluv aeg koos maksumusega. Kataloogi hakkavad kasutama nii eelarvestajad kui müügiinsenerid hinnapakkumiste tegemisel ja eelarvete koostamisel. Sõlmede kataloogi hakkavad kasutama lisaks projekteerijad, kes kataloogis olevaid sõlmi alusfailidena saavad kasutada.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehasetoodetud katuseelementide projekteerimise ja tootmise analüüs Pärnu Vineeritehase põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Oks, Tarmo; Kivioja, Raino; Pille HamburgKuna töö koostaja osales projektis vahetult projekteerimise faasis, siis on ka suur rõhk töö järeldustel projekteerija vaatevinklist. Projekteerimise faasis on kõige suurem võimalus mõjutada objekti edasist käekäiku võimalikult väikese ressursikuluga. Üksik viga tootmisjooniste vormistamisel või vale märkus sõlmlahendustel väljendub maksumusena, mis selle vea parandamiseks tootmise või ehituse staadiumis kulutatakse. Analüüsitud projekt näitas, et projekteerimisüksus peaks enne projekteerimise alustamist tegema põhjaliku lähteandmete kontrolli. See kindlustaks projekteerimise ladusama töövoolu. Vältimaks Autocadi jõudlusprobleeme mahukate mudelite koostamisel on töös toodud välja lahendusi nende probleemide leevendamiseks. Töö koostamisel tuli välja ettevõtte jaoks mitmeid valukohte puudutades tehtud objektide tagantjärgi analüüsi võimalikkust. Analüüsida on võimalik fragmente projektist- näiteks materjali töötlemise aega ja seal tekkivat materjalijääki. Kuid projekti kui tervikut on väga raske analüüsida- lähteandmed on laialipaisatud ning kohati puudulikud. Projekteerimisosakonna töö paremaks analüüsimiseks tuleks ajamõõtmist Toggl keskkonnas teostada täpsemalt. Töös toodi välja mitmeid kohti ettevõtte süsteemi parandamiseks. Et puidu kulu töötlemistel veel täpsemalt analüüsida, soovitab autor mõne välja valitud projekti puhul juba projekti alguses arvestada, et plaanis on analüüs (arvestada sellega, et lähteandmed projekti käekäigu kohta peavad olema töödeldavad ning arusaadavad). Töö kinnitas mõningaid intuitiivselt tehtud otsuseid ja samas tõi välja aspekte, mida tulevikus oleks võimalik paremini teha. Järgatud materjali tellimine käsitsi lõikamise asemel on majanduslikult kasulik. Kuid kui tegu on standardristlõigetega, siis ei tohiks tellimisel rakendada varuprotsenti. CNC töötluseid vajava materjali varuprotsenti tuleks suurendada. Lõputöös välja toodud analüüse, soovitusi ning kogemusi on võimalik kasutada tulevaste analoogsete projektide edukamaks projekteerimiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs TTK peahoone radooni ohutuse monitooring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pilisner, Sander; Šommet, Julia; Koch ReinLõputöö uuringute käigus jõuti järeldusele, et TTK peahoone asub kõrge radooniriskiga pinnasel ja hoone ligidal asuvad fosforiiti ja graptoliitargiliiti sisaldavad kihistud, mis võivad olla TTK hoone siseõhu peamisteks radooni allikateks, kandudes TTK hoone alla lahustununa põhjavees, mööda vett mitteläbilaskvat Tiskre kihistut. TTK peahoone ruumidee sisõhu radooni kontsentatsiooni väärtuste mõõdistus tulemustest selgus, et mõõdistatud ruumid võib tavalise ventilatsiooni töötamise režiimi korral valdavalt hinnata radooniohutuks. Arvestades aga osades ruumides mõõdistatud kõrgeid radooni kontsentratsioon väärtusi, on siiski osades ruumides radoonioht olemas, mille aga lahendaks ventilatsiooni režiimi parandamine, mis hoiaks tööajal siseõhu radooni kontsentratsiooni ohutul tasemel. Tööajal ja ventilatsiooni töötamise ajal registreeritud radooni kontsentratsioonide keskmised väärtused jäid kõikidel ruumidel alla riiklikult kehtestatud viitetaset 300 Bq/m3, mis tõttu võib neid ruume hinnata ohutuks. Ruum 124a, oli aga ainuke ruum mille tööajal registreeritud radooni kontsentratsiooni mõõdetud keskmine väärtus oli 332 Bq/m3, ületades viitetaset 300 Bq/m3. Lõputöö uuringute abil tuvastati hoones radooni ebaühtlane jaotumine ja radooni vertikaal suunaline liikumine hoone kõrgematele korrustele. Avastati, et radoon liigub otse 1. korruselt 4. korrusele jättes vahele vahepealsed korrused. Sellega tõestati seda, et hoone radooniohutuse hinnanguks ei pruugi piisata maaluse ja 1. korruse radooni kontsentratsiooni mõõdistustest vaid radooni tuleks mõõdistada kõikidel korrustel kus asuvad tööruumid. Lõputöös mõõdistatud tulemuste põhjal jõuti ka veel radoonitõkke lahendusteni, milleks oleksid ventilatsioonirežiimi parandamine, hoone õhulekkete tihendamine ja radooni kogumissüsteemi paigaldamine hoonele. Arvestades TTK peahoone suurust ja tulemustest selgunud radooni ebaühtlast jaotumist hoones, oleks mõistlik korraldada täiendavad radooni kontsentratsiooni mõõdistusi seni mõõtmata jäänud ruumides, et saaks anda tervikliku ja lõpliku radooniohutuse hinnangu TTK peahoonele. Veel ka seeõttu, et välja pakkuda parimaid radoonitõkke lahendusi TTK peahoonele.Nimetus Piiratud juurdepääs Varikatuse projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Tihane, Jaak; Kuningas, Andres; Jaak JaanusLõputöös on teostatud katuse profiilpleki, kergroovide ja terasest sõrestike kandevõimearvutused ning on kujundatud jäigastussüsteem varikatuse stabiilsuse tagamiseks. Sisejõud varrastes on leitud arvutiprogrammis Autodesk Robot Structural Analysis 2018. Graafilise osa koostamiseks on kasutatud projekteerimistarkvara Tekla Structures 20.1 ja Autodesk AutoCAD 2018. Et töö mahtu piirata, ei ole kõigi sarnaste elementide kandevõimearvutused kirjalikult esitatud, vaid osa elementide kontrollid on teostatud arvutustarkvaras. Katuse profiilplekiks on kavandatud Ruukki 0,9 mm paksune kandev profiilplekk T45-30L-905, mis toetub Ruukki 250 mm kõrgustele 2,5 mm paksuse seinaga Z-kergroovidele. Nii abi- kui peasõrestikud on kujundatud K-võrguga sõrestikena ning kõikide varraste ristlõikeks on valitud toruprofiilid SHS, millede läbimõõdud on vahemikus 50...250 mm ning seinapaksused vahemikus 3...10 mm. Elementide terase tugevusklass on S355J2. Katuse jäigastamiseks on kavandatud sidemete süsteem sõrestike ala- ja ülavööde vahele. Sidemetega vähendatakse sõrestike surutud nii ala- kui ülavööde nõtkepikkusi ning nende abil suunatakse varikatusele horisontaalselt mõjuv tuulekoormus postidele. Koormustest on põhjalikumalt vaadeldud varikatustele tuulekoormuse määramist standardi EVS-EN 1991-1-4 järgi, kuna selle osa kohta on eestikeelseid arvutusnäiteid keeruline leida ning standard võib olla mitmeti mõistetav. Töös on püütud standard lahti mõtestada ning määrata tuulekoormus nii, et on kasutatud kõiki standardi poolt pakutavaid võimalusi võimalikult ökonoomse lahenduse saamiseks.