Lõputööd (ÄJ)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/32

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ÄJ) Märksõna "Economy and Management--Accounting" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Seicom OÜ finantsmajandusliku olukorra analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pent, Taimi; Noorväli, Helle
    Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on tema väärtuse suurendamine. Nimetatud eesmärgi üheks saavutamise vahendiks on finantsanalüüsi läbiviimine, mille eelduseks on korrektne ja läbimõeldud raamatupidamisarvestus ning analüüsitud otsused. Enne otsuste vastuvõtmist on oluline saada ülevaade finantsseisundist, mis saavutatakse finantsanalüüsi läbiviimisega. Finantsanalüüsi võrreldakse sageli ettevõttele diagnoosi panekuga. Uuritud ettevõttes pole finantsnäitajaid põhjalikult analüüsitud, mis tähendab, et juhtimisotsused ei põhine finantsanalüüsil vaid aruannetel. Selline lähenemisviis ei anna selgust, miks ja kuidas teatud finantsolukorrad on tekkinud. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring, kasutades kvantitatiivset uurimistöö metoodikat, lähenedes teooria ja uurimuse seostamisele deduktiivselt. Uuringustrateegiaks valiti juhtumiuuring, mille läbiviimiseks koguti andmeid, sh ka finants- ja tegevusaruannetest. Andmekogumise meetodina kasutati dokumendivaatlust, mille käigus uuriti ettevõttesiseseid 2016–2018 finantsalaseid dokumente ning võrreldi neid kasutusel olevate teoreetiliste allikatega. Andmete analüüsimisel võrreldi teoreetilisi seisukohti empiiriliste andmetega. Teostati finantsaruannete vertikaal- ja horisontaalanalüüs, trendianalüüs ja suhtarvude analüüs. Seicom OÜ bilansi horisontaalanalüüsist selgub, et varade poolel on suurimaks muutujaks nõuded ja ettemaksed, mille kasv oli võrreldes baasaastaga 102,4% ja pikaajaliste nõuete ja ettemaksete muutus oli lausa 2105,4%, mis on absoluutarvudes 19 917 eurot. Kasumiaruannete horisontaalanalüüsist selgub, et müügitulu on suurenenud võrreldes baasaastaga 41,2%, ehk 2 121 441 eurot. Võrreldes 2016. ja 2018. aasta müügitulusid nähtub, et 2016. aastal oli müügitulu 5 143 054 eurot ja 2018. aastaks tõusis tulu 7 264 495 euroni. Samas 2018. aasta kasum vähenes võrreldes baasaasta kasumiga 66%, mis tulenes tootmiskulude suurenemisest, mille põhjustas materjalide kallinemine ning müügihinna aeglane tõus. Seicom OÜ on suutnud tulude suurendamise tulemusel laiendada tootmise mahtu. Lühiajalise maksevõime analüüsi tulemusena selgus, et uuritavatel aastatel on kõik ettevõtte maksevõime näitajad head ja tal ei teki lühiajaliste kohustiste tasumisel probleeme. Baasaastal moodustas Seicom OÜ laenukapital 47% ettevõtte koguvarast. 2017. aastal vähenes see 41%-le ja 2018. aastal 38%-le. See näitab, et ettevõte on oma vara soetamist finantseerinud suures ulatuses omakapitali arvelt ning tulevikus ei teki probleeme võõrkapitali kaasamisega. Seicom OÜ raha laekumise periood on antud aastatel kahjuks igal aastal pikenenud. 2016. aastal laekus raha keskmiselt 12 päeva jooksul. 2018. aastaks pikenes tasumise aeg 35 päeva võrra. Varade käibekordaja toob välja, kui intensiivselt kasutati varasid müügitulu teenimiseks, mis Seicom OÜs jäi vaadeldud aastatel vahemikku 2,0 kuni 2,3. Põhivara käibekordaja baasaastal oli 5,9, mis suurenes 2018. aastaks 1,2 võrra. Seicom OÜ varud müüdi ära 2016. ja 2017. aastal vastavalt 29 ja 27 päevaga, samas on 2018. aastal toimunud tähelepanuväärne muutus, sest varud uuenesid vaid 16 päevaga, mis näitab valmistoodangu ja tootmisvarude kasutamise efektiivsuse paranemist. Tasuvuse analüüsist selgub, et koguvara rentaabluse näitajad on analüüsitavatel aastatel head. Omakapitali rentaablus oli samuti heal tasemel, kuid 2018. aastal on toimunud langus. Selle on põhjustanud järsk puhaskasumi langus, mis on mõjutanud negatiivselt tasuvust. Müügikäibe rentaablused on samuti langeva trendiga, mis tuleneb kulude ennaktempost võrreldes müügituluga. Kuna ettevõtte pankrotikoefitsient on teoreetikute poolt väljatoodud näitajaga võrreldes keskmiselt 5 korda kõrgem, on Seicom OÜ finantsseis stabiilne ja tõenäosus pankrotistuda väga väike. Võrdluse ja analüüsi tulemuste põhjal tehti järeldused, mis esitati ettepanekute ja soovitustena ettevõtte probleemkohtade lahendamiseks ja tulevasteks finantsotsusteks. Teostatud uuringu tulemusena jõudis autor järelduseni, et kuna uuritud ettevõtte juhtimisotsused ei põhine finantsanalüüsi tulemustel, on olukord muutunud halvemaks. Eriti puudutab see otsuseid seoses alumiiniumavatäidete tootmisega. Autor toob siinkohal välja järeldustel põhinevad olulisemad tähelepanekud ja ettepanekud juhtkonnale otsuste tegemiseks: • ettevõttes kasutatakse valmistoodangut ja tootmisvarusid efektiivselt. Seicom OÜs ringlevad varud kiiresti ning selle tagajärjel ei teki lattu palju realiseerimata kaupa; • tegeleda eesmärgistatult ja aktiivsemalt nõuetega, nt võtta ühendust klientidega, tuletades meelde tähtaegasid, uurida võlgnevuse põhjust, varasemalt kokkuleppeid rikkunud klientide puhul nõuda ettemakseid jne; • vaadata kriitiliselt üle põhivarade kasulik eluiga ja sellest tulenevalt vähendada amortisatsioonimäärasid; • jälgida finantseerimistsükli pikkust, et kasvav trend ei jätkuks. Vastasel juhul peab ettevõte leidma täiendavaid investeeringuid käibevarade soetamiseks; • jälgida koguvara ja müügikäibe puhasrentaabluse suhtarve, suurendades kasumit, mida omakorda saab saavutada nt kulude vähendamisega; • optimeerida kulutusi varudele, nt vähendada varude ning pooleli olevate kaupade jääke; • vaadata üle müügihindade suhe toorme ja materjali omahinnaga, lisaks arvestada kindlasti turuhindade hetkeseisu ja ettevõtete ostuvõimet; • tulevaseks tootmise laiendamiseks võib ettevõte kasutada võõrkapitali, sest finantsvõimendus on madal ning muud pikaajalise maksevõime näitajad suhteliselt head. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud. Käesolevas töös on esitatud uuritava ettevõtte majandusnäitajate ja suhtarvude analüüs, lähtudes eelnevalt koostatud teoreetilistest alustest. Analüüsi tulemuste põhjal on tehtud järeldused finantsmajandusliku olukorra kohta, mis on esitatud ettepanekutena ettevõttele probleemkohtade lahendamiseks ja tulevasteks finantsotsusteks.