Hoonete ehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Hoonete ehitus Märksõna "Construction--Building Construction--Building Construction and Design--Construction Physics" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Palkhoone remont ja rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Õisma, Külli; Paap, Leena; Jaak JaanusPikk tn 17 hoone rekonstrueerimisprojekti ellu viimine on üks võimalus tihendada olemasoleva väärtusliku linnaala piires elannikkonna paiknemist ning tekitada hoonesse uusi töökohti. Hoone omaniku huvi on rajada remondi ja rekonstrueerimise tulemusel kvaliteetse sisekliimaga ning energiasäästlik hoone. Energia kallinemine ja keskkonnamõjude vähendamise soov tõstatavad samuti küsimuse enrgiasäästlikkuse tõhustamisest. Soojuskadude vähendamise üks efektiivsemaid meetodeid on lisasoojustuse kasutamine. Soojustuse kasutamine väljapool on lihtsam, odavam ning niiskustehniliselt vähem keerulisem. Vaatamata kõikidele seestpoolt soojustamise puudustele on Muinsuskaitse poolt tugev surve kasutada säilitamist väärivatel fassaadidel seespoolset lisasoojustust. Kuna ehitusprojekt peab saama heakskiidu kõikidelt asjasse puutuvatelt riigiasutustelt, siis analüüsiti käesolevas töös Päästeameti poolt heaks kiidetud varinati ajaloolise puithoone soojustamisele seestpoolt. Töö koostamise tulemusel ning kasutatud kirjanduse põhjal järeldati: • seespoolne soojustus on majanduslikust seisukohast kallim; • niiskustehniliselt on seda keeruline hoonele ohutult teostada; • hoone vahelagede ja seinte näol jäävad sisse energiatõhusust alandavad külmasillad; • võrreldes hoone rajamise ajastuga on sellise hoone probleemiks madalad pinnatemperatuurid ja sellest tulenev soojuslik ebamugavus. Koostatud töös tõestati, et hoone sisemine soojustamine on seotud ohtudega inimeste tervisele ning ei ole ehitusfüüsika seisukohast pädev. Hoone sisemine soojustamine on meie kliimas sobimatu ning see tuleb võimalusel välistada. Lõputöös tehti ettepanekud hoone tarindite ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks. Lõputöö arhitektuurset osa täiendavad joonised on toodud graafilises osas. Konstruktsiooniarvutuste tegemiseks mudeldati programmis ARSA Pika tänava poolsele katusekonstruktsiooni ning projekteeritava tala erinevaid koormuskombinatsioone. Katusetalaks valiti HE 240A terase tugevusklassiga S355. Kontrolliti valitud tala kandevõimet. Lõputöö soojustehnilisi arvutusi saavad kasutada näitena ajalooliste hoonete rekonstrueerijad. Arhitektuurset osa saab kasutada põhiprojekti koostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli b ja c korpuse sisekliima ja energiatõhususe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Bachmann, Silver; Hamburg, AntiKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on Tallinna Tehnikakõrgkooli sisekliima ja olemasolev energiakulu. Samuti koostati ettepanekud nende parandamiseks. 2015. aasta märtsist kuni käesoleva aasta märtsini viidi Tallinna Tehnikakõrgkooli B ja C korpuses läbi sisekliima parameetrite mõõtmised. Samal ajal koguti uuritava hoone osade kohta tehnilist informatsiooni, selgitati tarindite ja tehnosüsteemide olukorda ja sooritati lisamõõtmisi. Kogutud informatsiooni põhjal koostati reaalse olukorra arvutuslik energiatõhususe analüüsimudel programmis IDA ICE, mida saab kasutada antud korpuste edasiste renoveerimislahenduste säästupotensiaali analüüsiks. Sisekliima mõõtmistulemustest analüüsist selgub, et hoone osades ei ole rahuldav sisekliima. Andurite näitude põhjal on siseõhutemperatuur enamus ajast vahemikus 17,0 kuni 27,9˚C ja suhteline õhuniiskus on hajuti alla 30%, mida võime lugeda liiga kuivaks. Süsihappegaasikontesntratsiooni mõõtmised näitasid, et ruumide ventileeritus ei ole piisav, mida kinnitasid ka õhuvooluhulga mõõtmised. Tallinna Tehnikakõrgkooli haldusosakonnast saadud reaalsed 2015 aasta soojabee kütteks kulunud energiakulu oli 16 MWh/a, elektrienergia kulu oli 211 MWh/a ja hoone küttenergia kulu oli 429 MWh/a. Hoone energiatõhusamaks muutmiseks välispiirdeid lisasoojustada, olemasolev ventilatsioonisüsteemi seadistada ning vüimalusel ventilatsiooniseadmed välja vahetada efektiivsema vastu ning valgustid vahetada energiatõhusamate vastu. Antud lahenduste siseastamisel arvutusmudelisse andis tulemuseks 23% kütteenergiakulu ja 40% valgustite elektienergiakulu kokkuhoidu.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Tehnikaülikooli aula akustiliste tingimuste analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Iakovkin, Anton; Madalik, LindaTallinna Tehnikaülikooli aula akustiliste parameetrite mõõtmine ja arvutamine on huvitav töö, mille jooksul ma sain uusi teadmisi minule tundmatus ehitusevaldkonnas. Lõputöö koostamisel oli vaja uurida isegi ruumiakustika parameetrite olemust, ehkki esimeses faasis tekkisid probleemid terminitest ja helitehnika määratlustest arusaamisel. Saadud informatsiooni baasil saab öelda, et ehitiste projekteerimisel, konkreetsemalt aulade kujundamisel tuleb võtta suurel määral arvesse akustikat. Sellises lõputöös saab tutvuda vajalike akustiliste mõistetega ruumide akustika projekteerimisel ja kontrollimisel. Kõige tähtsamad terminid ja füüsikalised toimingud on välja selgitatud mõõtmistest ja arvutamiskäigust arusaamiseks. Ruumides, kus toimuvad kõne või muusika ettekanded, peavad olema tagatud soovituslikud järelkõlakestuse, heli selguse ning kõne selguse väärtused. Lõputöös on välja toodud, et järelkõlakestus on olulisim ruumi akustiline parameeter. Kõige silmapaistvamat mõju ruumi akustikale avaldab tema maht, kuju ja kasutatud materjalid. Ruumi mahu ja materjalide osakaal on näha järelkõlakestuse valemist: järelkõlakestus sõltub ruumi mahust ja helineeldumispinnast. Ruumi ristkülikukujuline vorm on kõige lihtsam variant kuulamiseks sobilike tingimuste loomiseks ning kõige mõistlikum valik ehituse seisukohast. Ruumis kasutatavad materjalid mõjutavad akustikat sellest küljest, et sõltuvalt nende helineeldumisteguritest helineeldumispind suureneb või väheneb. Materjali valimisel saab mängida tema pindala, koostise (materjali tüübi) ning pinnastruktuuriga. Materjalide valikul tuleb panna tähele, et helineeldumispindade koguseid ja paigutust saab muuta. Väga oluline ruumi akustilisel projekteerimisel on esinejate ja kuulajate arvu õige prognoos. Suurelt jaolt ruumi kuju, proportsioonide ja materjalide valik sõltub ruumi funktsioonist. Peab teadma ka heliallikate omadusi. Heliallikate iseloomustamiseks uuritakse nende poolt tekitatud helirõhu tugevust ja spektraalsest koostist. Üks loomulik heli tunnusjoon on, et ta levib kiirtena nagu valgus. See väide on õige olukorras, kui ruumi mõõtmed on suuremad heli lainepikkusest ning peegeldav tasapind on suurem heli lainepikkusest. Optikas valguslainete paindumine nimetus on difraktsioon, mis esineb ka akustikas. Ehituses kasutatakse erinevate suurustega helipeegeldeid helipeegelduste soovitud sagedusalas toimimiseks. TTÜ akustiliste tingimuste mõõtmine ja analüüs näitab, et aula momendiseisuga ei vaja renoveerimist akustilises mõttes, sest eelmise renoveerimise käigus antud lahendused toimivad hästi. Aulat saab kasutada mitmel otstarbel: konverentside läbiviimiseks, koorilaulmiseks, kõnede esitamiseks ning muusika esitamiseks. Mõõtmised ja arvutused näitavad, et soovituslikud akustilised nõuded on täidetud. Töös on samuti antud aula põranda vaipkatte kasutamise analüüs, kuigi saadud tulemused näitavad vaipkatte mittevajalikkust.