Hoonete ehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Hoonete ehitus Märksõna "Construction--Building Construction--Structural Design--Reinforced Concrete Structures" järgi
Näitamisel1 - 10 10-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Komposiitkatte mõju raudbetoonkonstruktsiooni kaitsel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Vapper, Meelis; Lasn, Kaspar; Roman KostrõkinKäesoleva lõputöö uurimisobjektiks oli komposiidiga kaetud raudbetoonkonstruktsioon ning eesmärk leida vastus küsimusele, kas komposiidist kattekiht omab tugevdavat mõju raudbetoonposti kaitsel plahvatusest tingitud mõjutuste vastu. Püstitatud hüpoteesi kontrollimiseks konstrueeriti 18 mudelkatsekeha mõõtudega 100x100x1000 mm, millest 9 armeeriti teraskiududega ning 9 armeeriti terasvarrastega. Terasvarrastega armeeritud ja teraskiududega armeeritud (4+4) katsekeha kaeti komposiitkattega. Lõhkamiskatsed viidi läbi paralleelselt komposiidist kattega ja katmata katsekehadega. Mõlemast armeeringuga katsekeha tüübist jäeti üks kahjustamata, võrdlusena algse survetugevuse määramiseks. Katsekehasid katsetati paari kaupa lihttaladena erinevate lõhkelaengute masside juures. Peale lõhkamiskatseid mõõdeti kahjustatud katsekehade jääksurvetugevus survepressi all. Katsetulemused näitasid, et komposiitkate omab positiivset mõju raudbetoonkonstruktsioonide kaitsel. Selgelt ilmnes nimetatud asjaolu teraskiuga armeeritud katsekehade juures, kus komposiidist katteta katsekehad purunesid lõhkamiskatsete käigus, kuid komposiitkattega katsekehad säilitasid osaliselt kandevõime ning terviklikkuse. Terasvarrastega armeeritud katsekehade puhul olid tulemused vähem selged. Täiendavalt uurimist vajab komposiitkatte mõju suure impulsiga toimuva löögi tagajärjel konstruktsiooni purunemisele. Oli täheldatav nakke kadu ja katte delamineerumist suurema lõhkeaine massi juures. Raudbetoonposti purunemispilt meenutab rohkem purunemist survele ja nihkele posti keskel, kui saleda varda nõtkumist. Lõplike järelduste tegemiseks on vajalik läbi viia täiendavaid katseseeriaid, et välistada võimalikud hälbed katsekehade konstrueerimisel ning katsetamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Kütteta lao põhielementide kujundamine ja arvutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Luiga, Karel; Paane, PeeterKäesolevas lõputöös arvutati kütteta laohoone erinevaid kandvaid elemente kandepiirseisundis. Eesmärgiks oli leida töötavad lahendused ja kontrollida nende sobilikust erinevates arvutusskeemides. Leitud lahenduste põhjal on koostatud ka orienteeruv kalkulatsioon lahenduste erinevuste põhjal. Erinevus seisneb posti tööskeemis – kord on tal ülal horisontaaltugi, kord on arvutatud konsoolina. Tulemuseks on saadud, et hoone maksumuse seisukohast on mõistlikum investeerida katusekonstruktsiooni jäikussidemetesse, sest lisanduv teras maksab vähem kui massiivsem betoonkonstruktsioon. Sellest tulenevalt oleks võimalik optimeerida ka muid kulusid ehitamisel. Näiteks saaks postide monteerimiseks kasutada väiksemat kraanat. Ilmselt väheneks ka töö tegemiseks vajalik aeg ja seeläbi oleks töö lõplik maksumus veelgi väiksem.Nimetus Piiratud juurdepääs Mitmekordse hoone seinte ja postide koormusolukorra hinnang(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Taimsaare, Allar; Paane, PeeterTöös käsitletud hoone jäikusseintele mõjuvate tuulekoormustega tehtud arvutuste põhjal selgus, et seinte paiknemine omab suurt rolli mõjuvate jõudude osas. Hoone suhtes sümmeetriliselt paiknevate jäikusseinte korral vähendab seinte vahelise vahekauguse suurendamine oluliselt pöördumisest tekkivaid momente. Tehtud arvutuste põhjal selgus, et seinte paiknemine mõjutab oluliselt nende koormuseid ja sisejõudusid. Hoone suhtes sümmeetriliselt paiknevate jäikusseinte korral on oluline hoida seinte vahekaugus võimalikult suur. See vähendab ebasümmeetrilise koormuse ebasoodsat mõju. Seintes esinevad vertikaal- ja horisontaalkoormustest põhjustatud pikipinged. Ühes seina otsas summeeruvad survepinged, teises võib suure tuulemomendi ja ebapiisava vertikaalsurve korral tekkida tõmme. Kõigi valitud seinte korral jäävad ülemised kolm korrust täielikult surutuks ning tõmbepingeid seintes ei esine. Suurimad tõmbe- ja survepinged esinevad alumistel korrustel. Ülemistel korrustel pinged vähenevad. Konstruktsioonilahenduses on otstarbekas seda asjaolu arvestada ning kujundada seina paksus ja armeering vastavaks sisejõududele. Vundamentide mõõtmed on määratud lähtudes pinnase kandevõimest. Mõõtude määramisel eeldati vundamendi ülapinna kõrguseks 0,6 m põranda pinnast ja suurendati taldmiku paksust vastavalt vajadusele. Ühtlasi suurenes sel juhul ka rajamissügavus. Arvutustulemused näitasid seinte vahekauguse suurendamise ja sümmeetrilise asendi soodsat mõju. Kaks hoone ühes servas paiknevat seina vajavad töös käsitletud lähenemise korral nii massiivset vundamenti, et ilmselt õnnestuks leida ka otstarbekamaid lahendusi. Esimene eelistus on hoone jäikusskeemi muutmine – seinte paigutamine hoone suhtes sümmeetriliselt või uue jäikusseina lisamine hoone teise otsa. Büroohoone postide käsitsiarvutatud vertikaal- ja horisontaaljõudusid on võrreldud arvutusmudelist saadud tulemustega. Mudelist on saadud postide tarvis ka paindemomendid, millega on läbisurumisarvutuses arvestatud. Lisaks büroohoonele on koostatud arvutusmudel tüüpse parkimismaja kahe tasapinnalise raami tarvis, et hinnata postides tekkivaid sisejõudusid, ennekõike paindemomente. Standartne staatikaarvutus annab postidesse suured paindemomendid, mis omakorda põhjustavad postide pragunemist ja sellest lähtuvat paindejäikuse vähenemist. Arvutusmudelis on korrigeeritud postide jäikust pragunemise- ja lisaks roome mõju arvestades ning selle tulemusena on saadud tunduvalt väiksemad paindemomendid. See võimaldab oluliselt vähendada armeeringu vajadust.Nimetus Piiratud juurdepääs Monteeritava vahelae projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Valdmann, Henri; Andres, KuningasLõputöös on lahendatud monteeritava vahelae elemendid. Arvutud on vahelael kasutatavate õõnespaneelide ja talade armeering ning vahelage koos hoidvad sidemed. Näidatud on ka koormuste jaotumine vastavalt õõnespaneelide standardile. Lõputöös näidati ühe õõnespaneeli arvutuskäiku kandepiirseisundis painde- ja põikjõukandevõimele. Ülejäänud vahelael kasutatavad õõnespaneelid kontrolliti projekteerimistarkvaraga CEN-SLAB. Töö käigus selgus, et kontoriosa õõnespaneelide armeerimiseks on vaja 6 Ø9,3 mm trossi, laoosa armeerimiseks tuleb kasutada 8 Ø9,3 mm trossi. Kontori ja lao üleminekul on vaja õõnespaneelide armeerimiseks kasutada 10 Ø12,5 mm trossi. Töö käigus on näidatud ühe lõugtala arvutuskäiku kandepiirseisundis painde- ja põikjõukandevõimele. Näidatud on tala otsas lõhenemist tekitavate jõudude vastuvõtmiseks vajaliku armatuuri leidmist. Arvutustega on näidatud tala lõuas tekkivate koormuste vastuvõtmiseks vajaliku armatuuri leidmine. Kirjeldatud on tala ja posti vahelise kinnituse valikut. Talade arvutused teostatud projekteerimistarkvaraga C-Beam. Vahelae ringarmeeringu lahendamisel on kontrollitud vahelae suutlikkust vastu võtta tuulekoormuse poolt tekitatavat momenti. Ringarmatuuri ja sidemete dimensioneerimisel sai määravaks erakordses arvutusolukorras tekkiva tõmbejõu vastuvõtmine. Arvutustega on dimensioneeritud vajalik armatuur vältimaks talades võimaliku väände tekkimist. Ringarmeeringuks tuleb kasutada 2 Ø16 mm rauda perimeetril ja kummalgi pool tala. Õõnespaneelide ja talade ning kandvate välisseinte ühendussidemeteks saadi Ø12 mm ning sidemed paigaldatakse iga õõnespaneeli avatud õõnde ja vuuki. Sisemise kandva seina ja õõnespaneelide ühenduseks vajaminevate sidemete läbimõõduks saadi Ø10 mm. Väändearmatuuriks saadi Ø12 mm. Kõikide sidemete armatuurina kasutatakse armatuuri B500. Lõputöö graafilises osas on näidatud õõnespaneelide ja talade paiknemine. Vahelae armeerimise skeem koos seletavate sõlmedega. Koostatud on õõnespaneelide spetsifikatsioonid ja talade armeerimisskeemid koos spetsifikatsioonidega.Nimetus Piiratud juurdepääs Ööbiku 5 kõrvalhoone konstruktiivne projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Miller, Marko; Kuningas, AndresLõputöös projekteeriti väikeehitisele kandekonstruktsioonid. Antud projektis määrati konstruktsioonidele mõjuvad koormused, sealhulgas omakaalukoormused, mille põhjal teostati tugevusarvutused peamistele kandekonstruktsioonidele. Arvutuste abil määrati katusesarikatele ja I korruse vahelae taladele ristlõiked ning leiti eelnevate elementide ühenduse arvutuskandevõime ja vajalik poltide arv. Keldri monoliitraudbetoonist vahelaele leiti vajalik kõrgus ja armatuurterase maht. Projektis kontrolliti I korruse aknavaheposti ja keldriseina kandevõimet ning määrati lintvundamendi laius. Arvutuste alusel valiti katusesarikateks 45x195 mm ja vahelaetaladeks 95x195 mm ristlõikega prussid, sammuga 600 mm. Keldri vahelaeks projekteeriti kahes suunas töötav monoliitraudbetoon plaat kõrgusega 150 mm. Välisseinad ja keldriseinad ehitatakse 200 mm laiustest Fibo 5 plokkidest, seinte kandevõime on tagatud. Vundamendi taldmik valatakse monoliitraudbetoonist ristlõikega 500x200 mm.Nimetus Piiratud juurdepääs Raudbetoonist varikatuse sarruse projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Aniste, Janter; Jaanus, JaakSelle lõputöö eesmärk on raudbetoonist varikatuse sarruse projekteerimine. Antud varikatus on kahes suunas töötav, muutuva paksusega ning kahekaldeline raudbetoonist plaat. Eelmainitud tingimused muudavad armatuuri dimensioneerimise ning kandevõime arvutused keeruliseks. Eesmärk on keerulisele konstruktsioonile vaatamata, võimalikult väikese rauakuluga, nõuetele vastava lahenduse loomine. Sarruse projekteerimiseks on leitud varikatusele mõjuvad koormused. Seejärel on koostatud arvutusmudel ning leitud koormusi kombineerides varikatuses sisejõud. Sisejõudude järgi on projekteeritud sarruse ülemine ning alumine kiht, mille vastavust nõuetele on kontrollitud nii kande- kui ka kasutuspiirseisundis. Lisaks on kontrollitud armeeringu vastamist konstruktsiooninõuetele, mille järel on varikatusele koostatud armeerimisjoonised.Nimetus Piiratud juurdepääs Raudbetoonkarkassiga kahekordse hoone ja halli koostöö(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Välman, Kert; Paane, PeeterKäesolevas töös on lahendatud kahest suurest mahust: ühekordsest hallist ja kahekordsest raudbetoonkarkassiga osast; koosneva hoonekompleksi põhilised kandekonstruktsioonid ning hinnatud hoone stabiilsuse saavutamiseks vajalike lahenduste mahtu oludes, kus hooneosad oleksid iseseisvad ja kus nad on füüsiliselt ühendatud. Et saavutada selgem võrdlus kahe eraldi hooneosa ja ühishoone toimimises, on reaalset prototüüphoonet lihtsustatud: hooneosad ja neid jäigastavad elemendid paiknevad sümmeetriliselt, hoonel on regulaarne karkass ning tuulekoormust on vaadeldud vaid ühes suunas mõjuvana. Ühekordse hooneosa juures on arvutuste baasil konstrueeritud raudbetoonpostid ja nende vundamendid, katuse pea- ja abisõrestikud ning servatalad, katuseplekk ja hoonet jäigastavad vertikaalsidemed. Kahekordse betoonkarkassiga hooneosas on lahendatud postid ja nende vundamendid, valitud paneelid ja arvutatud laetalad. Arvutused on tehtud käsitsi ning programmvarustust kasutades. Käsiarvutust on kasutatud lihtsamate staatika- ja konstrueerimisülesannete puhul, kuid samuti, et hinnata programmide kasutamise õigsust. Tänapäevane programmvarustus võimaldab oluliselt kiirendada konstruktori tööd, kuid programmides võib esineda vigu ja, mis kõige olulisem, tööriistu tuleb õigesti kasutada. Seda viimast ongi kasutaja püüdnud endale tõestada, et siis edaspidi teha arvutusi tänapäevasel tasemel. Kasutati programmi Autodesk Robot Structural, millega on arvutatud kõik teraskonstruktsioonid. Katuse profiilpleki valikul kasutati Ruukki programmi Poimu. Raudbetoonvarraste ristlõike tugevuskontrollil kasutati betoonkonstruktsioonide õpikuga kaasa pakutavat tabelarvutust, mis sellist keerukat tööd oluliselt kiirendab [1]. Ühekordse halli stabiilsuse kindlustavad ühistöös katuseplekk ja vertikaalpinnas paiknevad seinadiagonaalid. Raudbetoonosa püsivus on kindlustatud monoliitbetoonist trepikodade ning vahe- ja katuslae koostöös. Reaalselt ehitatakse hoone nii, et ta ei ole temperatuurivuukidega osadeks jagatud ja moodustab ühe tervikliku ploki. Kaasaegsed arvutusprogrammid võimaldaksid hinnata sellise tervikhoone toimivust. Probleemiks on õigete lähteandmete leidmine, nagu konstruktsioonielementide tegelik jäikus, sõlmede, s.h. pinnasega koos töötava üksikvundamendi järeleandlikkus jmt. Selliste aspektide ülitäpne hindamine on keerukas ja saadav tulu ei pruugi üles kaaluda keerukat tööprotsessi. Käesolevas töös on hoonete ühistoimet hinnatud primitiivsemalt: kahekordse osa raudbetoonkarkass on loetud oluliselt jäigemaks kui ühekordne osa ehk teisisõnu kogu koormus, mida otseselt ei võta vastu halli vertikaalsidemed on loetud langevat raudbetoonist vahelagedele ja edasi trepikodadele. Selle järel on hinnatud vajalikke muutusi ja leitud need olevat tagasihoidliku mõjuga. Raudbetoonist vahelaed on jätkuvalt suutelised kandma horisontaalkoormust ja üksnes perimeetri armatuur katuslaes vajab suurendamist algse 2Ǿ11-lt 2Ǿ20-le. Trepikodades tekib küll kandepiirseisundis tõmme, kuid selle vastuvõtmiseks piisab elementaarsest konstruktiivsest armatuurist. Surve suudab jätkuvalt vastu võtta betoon. Trepikoja vundamenti on vaja pikendada 1m võrra, et ei tekiks tõmmet taldmikus. Halli abisõrestikesse lisandub survejõudu, kuid see lisanduv jõud ei anna põhjust profiili muutmiseks. Katusepleki valikul saab määravaks mõjuv vertikaalkoormus. Horisontaaljõud katuses ei ole probleemiks oludes, kus hall töötab üksinda, seetõttu ei saa siit ka kokkuhoidu leida kui hooneosad ühendatakse. Kahe hooneosa ühispostid saavad täiendava vertikaalkoormuse, samuti lisandub paindemomenti. Nende koormuste vastuvõtmiseks on vaja lisada posti armatuuri, kuid ristlõige on jätkuvalt sobiv. Samas on selliselt üks post toimiv endise kahe asemel. Kui hoonel oleks kaks temperatuuriplokki ja ühised postid, oleks siiski vaja tekitada liikumist võimaldav sõlm, millest töös käsitletud lahenduse korral võib loobuda. Ühiste postide vundamendid on suuremad kui kahe hooneosa eraldi vundamendid, kuid üks suur vundament on kindlasti väiksema ehitusmahuga kui kaks väiksemat aluse suurema kandevõime tõttu.Nimetus Piiratud juurdepääs Ravila silla tehnilise seisukorra hindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kruus, Märt; Kiisa, MarttiKäesoleva lõputöö uurimisobjektiks valitud Ravila silla tehnilise seisukorra hindamisel kasutati mittepurustatavaid mõõtmisi ning visuaalset vaatlust. Objekti külastuse käigus kogutud informatsioon korrastati ja analüüsiti, tulemuste põhjal koostati seisukorra hinnang silla konstruktsioonile. Silla peatalad on rahuldavas seisukorras. Üksikutes kohtades esineb paljandunud tõmbesarrus, paljandunud sarrus on kaetud õhukese korrosioonikihiga, ristlõike läbimõõt ja pindala ei ole märkimisväärselt vähenenud, seega kandevõimele olulist mõju ei avalda. Samas on ligikaudu pooltel taladel näha tõmbesarruse piirkonnas pikipragusid, mis viitavad korrodeeruvale sarrusele, kaitsekiht ei ole veel eemaldunud. Talade külgpinnal esineb väga palju väikeseid põikpragusid, mis viitavad põiksarruse korrodeerumisele. Osaliselt on näha ka paljandunud põiksarrust, peamiselt ava keskel. Sarrusel esineb pindmist korrosiooni, mis ei avalda kandevõimele olulist mõju. Kõik talade tugiosad on korrodeerunud, osaliselt leidub irdunud korrodeerunud kihte. Üksikute tugiosade juures on betooni kaitsekiht lahti löönud. Sammaste betooni kvaliteet on madal, mõlemal sambal esineb lagunenud betooniga piirkondi. Külgtiibadel on sarrused paljandunud, samuti esineb betooni lagunemist. Servaprussid on heas seisukorras, esineb üksikuid defekte. Mõlemal servaprussil on ühes kohas sarrus paljandunud ning Ravila poolsel pealesõidul servas betoon lagunenud. Tekiplaadil esineb alapinnas paljandunud sarruseid, servatalade piirkonnas on kahjustused suuremad, kuid kahjustuste arv on väike. Sarruse korrodeerumise aste on sarnane tala piki- ja põiksarrusele. Katend on rahuldavas seisukorras, kuigi katend on hinnanguliselt väga suure paksusega. Vardja poolses sillavuugis jookseb pragu. Vuugilahendused puuduvad, vuugid lekivad. Vanad sillavuugid on katkised ning parandatud ei ole. Põrkepiirded on väga heas seisukorras. Arvestades Ravila silla vanust (ehitatud 1961) ja suuresti kõikuvad ehituskvaliteeti, võib silla seisukorda hinnata rahuldavaks. Kuid võttes arvesse tuvastatud vigastusi, eelkõige sarrusvarraste korrodeerumist, siis on kahjustused progresseeruvad. Soovituslik on võtta kasutusele kirjeldatud remondimeetmeid, et tagada sillale pikk eluiga.Nimetus Piiratud juurdepääs Ühelöövilise tööstushoone põhielementide lahendused kahe hoone pikkuse korral(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kesküla, Toomas; Paane, PeeterTöö „Ühelöövilise tööstushoone põhielementide lahendused kahe hoone pikkuse korral“ sisaldab pealkirjas nimetatud hoonete projekteerimiseks vajalikke kandepiirseisundi arvutusi ja esitleb elementide valitud lahendusi. Elementideks on vundamendid, postid, katusesõrestikud, otsaseina talad, katuse serva pikisidemed ja tavapäraselt kasutatavad seinte jäikusdiagonaalid. Hoone poste vaadeldakse kahe arvutusskeemi kohaselt, milleks on konsoolpost ja alt pöördumatu ning ülalt liigendkinnitusega post. Teine versioon on ehituslikult odavam lahendus nii posti enda kui vundamendi osas. Esimene lahendus on traditsiooniliselt sobilik pikkadele hoonetele, teise kasutamine on mõeldav lühemate hoonete puhul, kus katus mingil viisil piisavalt jäigaks saadakse. Katust jäigastava lahendusena on töös pakutud varrassidemed katuse pinnas, mille kasutusvõimalusi on uuritud ka pikema hoone puhul ning leitud, et see võiks olla reaalne ka hoone plaaniliste mõõtude suhte 1:5 korral. Erilise mahuna lisanduvad jäikusdiagonaalid ja pikisidemed sõrestike vahel, mille tulemusel on võimalik hoida ehituskuludest kokku, sest odavam on investeerida mõlema hoone puhul katuse jäigastamiseks sidemetesse kui suurema mahulisi raudbetoonist konstruktsioone rajada. Arvutused on tehtud nii käsitsi kui kasutades üldlevinud programmi ARSA. Arvutuste tulemusena on valitud betoonkeha mõõdud ja armeering, töös esitatakse lõpplahenduse kontroll.Nimetus Piiratud juurdepääs Üksikelamu kandekonstruktsioonide tugevusarvutused põhiprojekti staadiumis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Luige, Kerdo; Anton, AnufrievLõputöö eesmärk sai täidetud konstruktiivsete lahenduste teostamisel põhiprojekti staadiumis. Hoone projekteeriti monoliitsel raudbetoonist taldmikul olevale lintvundamendile. Terrassid projekteeriti toruvaiadele, mis valatakse betooni seest täis. Kandekonstruktsiooniks on AEROC EcoTerm Plus 500 mm plokid, mis kaetakse väljapoolt õhekrohviga. Sisemised mittekandeseinad lahendati 100 mm väikeplokkidest. Vahelae raudbetoonplaat arvutati kõige suurema ava ehk 7,9 m järgi. Arvutustest selgus, et vajalik raudbetoonplaadi paksus on 220 mm. Ehitusprotsessi kiirendamiseks vaadati alternatiivina ka vahelae lahendusvõimalust õõnespaneelidega paksusega 220 mm. Püramiidkujuga viilkatus lahendati töö käigus põhikandefermiga, mille külge kinnitatakse teised fermid. Fermide ühendused teostatakse taridetailide abil, mis on peakandja küljes. 14,9 m pikkune ava lahendati 3 m kõrguse fermiga fermi tsentrist. Fermi sõlmede ühendamiseks piisas arvutustulemustes kahest välimisest 10 mm terasplaadist ja 16mm läbimõõduga poltidest/naaglitest. Sama valik langes ka fermi postide ja võrguvarraste dimensioneerimise puhul. Teise korruse rõdu projekteeriti kandma liimpuittalale tugevusklassiga GL28h mõõtudega 140 x 320 mm millest piisab koormuste vastuvõtmiseks. Katuse ja rõdupost sai samuti lahendatud liimpuitu kasutades. Arvutustest selgus, et tugevusklassiga GL28h on piisavaks postimõõtmeks 400 x 400 mm. Tellija soov oli avar esik läbi mõlema korruse, seega tuli monoliitvahelaele esikusse projekteerida kandepost. Materjaliks sai valitud metallpost, ning arvutustest selgus, et piisab postist mõõtutega 100 x 100 x 4. Lahendada jäi veel teise korruse akna konsoolne nurgasillus. Selleks sai projekteeritud raudbetoon sillus mõõtudega 200 x 400 mm. Töös sai käsitletud veel nõudeid betoonile, sarrusele ja raketistele. Nõudeid teraskonstruktsioonidele ja samuti puit- ning kivikonstruktsioonidele. Lisaks seletuskirjale ja arvutusele on joonestatud vaated, esimese ja teise korruse plaanid ning vundamendiplaan. Lisaks plaanid sillustele mõlemal korrusel, plaan katuse fermide jaoks ning peakandefermi kujujoonis. Jooniste hulgast leiab ka asendiplaani, lõike ja tüüpsõlmede joonised. Võib öelda kokkuvõtlikult, et õnnestus lahendada tellija soovile vastav hoone ilma, et oleks pidanud tegema muutusi hoone kabariitides ja ruumilahendustes.