Ravila silla tehnilise seisukorra hindamine

Kuupäev

2020

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Käesoleva lõputöö uurimisobjektiks valitud Ravila silla tehnilise seisukorra hindamisel kasutati mittepurustatavaid mõõtmisi ning visuaalset vaatlust. Objekti külastuse käigus kogutud informatsioon korrastati ja analüüsiti, tulemuste põhjal koostati seisukorra hinnang silla konstruktsioonile. Silla peatalad on rahuldavas seisukorras. Üksikutes kohtades esineb paljandunud tõmbesarrus, paljandunud sarrus on kaetud õhukese korrosioonikihiga, ristlõike läbimõõt ja pindala ei ole märkimisväärselt vähenenud, seega kandevõimele olulist mõju ei avalda. Samas on ligikaudu pooltel taladel näha tõmbesarruse piirkonnas pikipragusid, mis viitavad korrodeeruvale sarrusele, kaitsekiht ei ole veel eemaldunud. Talade külgpinnal esineb väga palju väikeseid põikpragusid, mis viitavad põiksarruse korrodeerumisele. Osaliselt on näha ka paljandunud põiksarrust, peamiselt ava keskel. Sarrusel esineb pindmist korrosiooni, mis ei avalda kandevõimele olulist mõju. Kõik talade tugiosad on korrodeerunud, osaliselt leidub irdunud korrodeerunud kihte. Üksikute tugiosade juures on betooni kaitsekiht lahti löönud. Sammaste betooni kvaliteet on madal, mõlemal sambal esineb lagunenud betooniga piirkondi. Külgtiibadel on sarrused paljandunud, samuti esineb betooni lagunemist. Servaprussid on heas seisukorras, esineb üksikuid defekte. Mõlemal servaprussil on ühes kohas sarrus paljandunud ning Ravila poolsel pealesõidul servas betoon lagunenud. Tekiplaadil esineb alapinnas paljandunud sarruseid, servatalade piirkonnas on kahjustused suuremad, kuid kahjustuste arv on väike. Sarruse korrodeerumise aste on sarnane tala piki- ja põiksarrusele. Katend on rahuldavas seisukorras, kuigi katend on hinnanguliselt väga suure paksusega. Vardja poolses sillavuugis jookseb pragu. Vuugilahendused puuduvad, vuugid lekivad. Vanad sillavuugid on katkised ning parandatud ei ole. Põrkepiirded on väga heas seisukorras. Arvestades Ravila silla vanust (ehitatud 1961) ja suuresti kõikuvad ehituskvaliteeti, võib silla seisukorda hinnata rahuldavaks. Kuid võttes arvesse tuvastatud vigastusi, eelkõige sarrusvarraste korrodeerumist, siis on kahjustused progresseeruvad. Soovituslik on võtta kasutusele kirjeldatud remondimeetmeid, et tagada sillale pikk eluiga.


The purpose of the current graduation thesis Structural Condition Assessment of Ravila Bridge is to assess the structural condition of Ravila bridge. The aim of the thesis is the give an in-depth review of all bridge elements and their conditions. The conclusion will provide an estimate to whether there is a need to take measures to improve the structural condition. Ravila bridge is a single span concrete bridge. The bridge was constructed in 1961. According to the original construction plans it was engineered as a precast bridge but for an unknown reason the bridge was cast in situ. The methods that are used for the assessment are non-destructive testing methods of concrete. In addition to the tests, visual inspection was carried out. The empirical part of the thesis was conducted in April 2020. The present thesis consists of three main parts. The first part provides an overview of theoretical background of the non-destructive testing methods used in the thesis. In each chapter the importance and conception of the test is explained. The second part provides and overview of Ravila bridge and the available construction plans. Furthermore, a comparison is made between the originally engineered and the structure built. The third part consists of detailed defect descriptions and illustrations. The defects are grouped by bridge elements: beams, bearings, abutments and wings, bridge deck, kerb. All measurement points taken during the field work are shown in the cross-section view and side view of the bridge. All collected data is presented in various tables with explanations and evaluations. In conclusion bridge elements had mild to moderate defects, but none of those endanger the structural integrity of the bridge. To prevent the defects from evolving, suggested repair measures need to be taken. Common defects that occurred on multiple elements (beams, abutments, and wings) are concrete spalling and reinforcing steel corrosion, and definitely not less significant problems such as inadequate depth of cover over reinforcement and low-quality concrete.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide