Hoonete ehitus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/17

Sirvi

Sirvides Hoonete ehitus Märksõna "Construction--Building Construction--Building Construction and Design" järgi

Näitamisel1 - 8 8-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Dünaamilise energiasimulatsiooni teostamine kasutades eelseadistatud IFC mudelit
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Salo, Greteliis; Parts, Egert-Ronald
    Käesoleva lõputöö raames teostati analüüsitavale korterelamule dünaamiline energiasimulatsioon kasutades selleks eelseadistatud IFC mudelit. Töö teostamise aluseks ning peamisteks lähteandmeteks oli olemasolev hoone arhitektuurne IFC mudel ning arhitektuurse osa tööprojekt. Lisaks kasutati kütte ja ventilatsiooni osa tööprojekti ning energiatõhususe osa eel- ja tööprojekti andmeid. Töö esimene osa nägi ette olemasoleva arhitektuurse IFC mudeli ümber seadistamist selliseks, et mudel oleks asjakohane kasutamaks energiaanalüüsi teostamise tarbeks simulatsioonitarkvaras IDA ICE. Mudeli ettevalmistamiseks kasutati töös mitmeid erinevaid tarkvarasid, kuid põhiline osa tööst tehti ära kasutades Simplebim tarkvara. Kõnealune tarkvara osutus mudeli seadistamise mõttes küllaltki väärtuslikuks. Tarkvara kasuks räägib kindlasti asjaolu, et selles on võimalik ära seadistada vastavalt oma soovidele ning IDA ICE programmi poolt esitatavatele nõuetele template fail, mis võimaldab samade seadistuste alusel erinevatest mudelitest kiirelt ebaoluline eemaldada ning säilitada vaid asjakohane ja kohandatud info. Samuti võib positiivse küljena tuua välja programmi võimekuse väljastada valideerimisaruanne, mis kajastab kas töös olev mudel vastab IDA ICE-i nõuetele või mitte. Valideerimisaruande väljastamise näol on näiteks energiatõhususe spetsialistil lihtne ning kiire võimalus edastada arhitektile info, millist teavet peaks arhitektuurne mudel endas sisaldama, et seda saaks efektiivselt kasutada ka simulatsioonimudelina energiaarvutuste teostamise tarbeks. Antud töös näiteks puudusid esialgsest mudelist simulatsiooni mõistes väga vajalikud ruum-elemendid, mida pidi nüüd tagantjärgi sinna lisama hakkama, kuid tegelikult oleks võinud arhitekt need mudeli tegemise hetkel juba palju lihtsama vaevaga ära sisestada, kui oleks tehtud koostööd eneriatõhususe inimesega juba hoone projekteerimise algstaadiumis. Pärast IFC mudeli seadistamist ning kohandamist IDA ICE tarkvara poolt esitatavatele nõuetele, imporditi IFC mudel IDA ICE keskkonda. Üldjoontes võib saadud tulemustest järeldada, et info ülekandmine IFC mudelist simulatsioonitarkvarasse õnnestus küllaltki hästi. Miinustena võib tuua välja impordi käigus akende detailsuse kaduma mineku avatavuse osas. Samuti ei õnnestunud IFC-st üle tuua akende sügavust seina suhtes. Antud parameeter on simulatsiooni teostamise seisukohast aga oluline ära määrata. Natukene lisatööd põhjustas ka asjaolu, et impordi käigus läks kõrguslikult paigast ära hoone soklikorrus, mistõttu tuli antud korrusele tsoonid lisada manuaalselt. Positiivse poole pealt võib aga välja tuua selle, et impordi käigus kandusid IFC mudelist simulatsioonimudelisse üle aknad ja uksed õigete mõõtude ning kõrgusliku paiknemisega. Lisaks oli kerge tänu sisestatud ruum-elementidele luua tsoone ning neid seejärel vastavalt korteritele ning üldkasutatavatele pindadele üheks simulatsioonitsooniks kokku liita. IFC mudeli importimise järgselt teostati vastavalt loodud simulatsioonimudelile ning sisestatud lähteandmetele hoonele energiasimulatsioon. Energiasimulatsiooni teostamise tulemusena saadi vajalikud arvulised väärtused, millele vastavalt arvutati hoonele energiatõhususarvud tuginedes erinevatele soojusallika liikidele. Soojusallikatena analüüsiti käesolevas töös kaugkütet, tõhusat kaugkütet, pelletikatelt, gaasikatelt, kondensatsioonikatelt, maasoojuspumpa ning õhk-vesi soojuspumpa. Lisaks leiti hoone ETA-d vastavalt kahele erinevale määrusele – mittekehtivale majandus- ja taristuministri määrusele nr 55 ning kehtivale ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63. Kahe erineva määruse põhjal saadud tulemuste võrdlusest võib järeldada, et üleüldises plaanis on energiatõhususe miinimumnõuded kehtiva määrusega karmistunud, kuid kui lähtuda korterelamute lõikes madalenergia- ja liginullenergiahoone piirmäärade saavutamisest, siis võib öelda, et energiatõhususe miinimumnõudeid on kehtiva määruse kohaselt lihtsam saavutada, sest muutusid mõnede energiakandjate kaalumistegurite väärtused, täpsustus arvutusmetoodika soojuspumpade osakaalu arvestamisel, täpsustusid soojuspumpade soojustegurite määratlemise põhimõtted ning ETA’de piirmäärasid suurendati 5 ühiku võrra. Lisaks leiti iga soojusallika liigi kohta ka vajalik lokaalse taastuvenergia vajadus saavutamaks vastavalt algsele ETA-le kas madalenergiahoone piirväärtust või liginullenergiahoone piirväärtust. Saadud tulemustest ei olnud paljud variandid realistlikud, kui võtta arvesse maksimaalselt vajalikku PV-paneelide kogust ning olemasolevat katusepindala, kuhu taastuvenergia allikaid paigutada. Seetõttu võiks laiemaks sihiks ning eesmärgiks olla siiski hoone võimalikult energiatõhusaks projekteerimine ilma taastuvenergiatehnoloogia poolt pakutavate lahenduste kasutamiseta.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eelarvestamise probleemid ning hindade analüüs alumiiniumavatäidete näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kodas, Eveli; Hamburg, Pille
    Pidevalt uuenevas ühiskonnas on inseneri kohustus kursis olla tehnoloogiliste muutustega ja säilitada oma kompetentsuse taset pideva kutsealase täiendamise kaudu. Lisaks uutele tehnoloogilistele lahendustele muutuvad süsteemid ja hinnad, mida kasutatakse ehitusmaksumuse arvutamiseks. Antud töös on juhitud tähelepanu mitmetele probleemidele kogu eelarvestamise protsessis nii ehitus- kui tootmisettevõttes. Töö põhirõhk oli analüüsida autori töökohaks olevas ettevõttes hinnapakkumuste koostamist ning võrrelda kululiikide kaupa prognoositud ja tegelikke kulusid. Mõistmaks hinnapakkumuste tegemisega kaasnevaid probleeme on vaja omada ülevaadet ehituskulude klassifitseerimise süsteemi olemasolust minevikus, süsteemi kujunemisest ning tänapäevasest lahendusest. Selleks selgitati esmalt ehitusmaksumuse hindamise kujunemise ajalugu. Töös mainiti hetkel kasutatavate süsteemide probleeme ja pakuti eelnevalt avaldatud töödele viidates neile lahendusi. Kuna autor on veendumusel, et tootmisettevõtete ja ehitusettevõtete koostöö kasv jätkub, siis on oluline kulude ühtviisi nimetamine ja arvutamine mõlemale osapoolele. Hinnapakkumuste ja lõpphinna võrdluse paremaks ülevaateks tutvustati lõputöö praktilise osa analüüsi aluseks olevat ettevõtet. Ettevõtte struktuuri ja hinnapakkumuste koostamise tutvustamisel on tuginetud autori töökogemusele antud firmas. Toetavaid andmeid on hangitud erinevatest kirjalikest allikatest. Eesmärgiks oli anda lugejale informatsiooni ettevõtte hinnapakkumuste koostamise süsteemist, tootmisprotsessist ning probleemide lahendamise moodustest. Töö praktilises osas keskenduti hinnapakkumuste ja lõpphindade analüüsile. Kui on teada erinevuste põhjused, saab rakendada abinõusid vigade vältimiseks. Analüüsimiseks kasutati ettevõtte reaalseid hindu, mis tagas võrdluse adekvaatsuse. Enne analüüsi püstitati hüpoteesid kululiikide osakaalude kohta, mida tõestati või lükati ümber. Põhilisteks pakkumuse ja lõpphinna erinevuste põhjusteks arvutustes olid inimlik eksimine ja kliendi muudatused. Lisaks ei saa eksimuste põhjendamisel vähendada valuutakursi kõikumise mõju, sest välisturu korral mõjutab hindade õige teisendamine ettevõtte püsimajäämist. Vigade vältimise lahendusteks pakuti järjepidevaid koolitusi eelarvestajatele, töökoormuse jagamist, et vältida kiirustamisest tekkinud vigu, klientidega suhtlemist ning ühikhindade andmebaasi uuendamist. Töö on oma eesmärgi täitnud, kui töö lugeja on saanud põhiteadmised ehitus- ja tootmisettevõttes kasutatavatest hinnapakkumuste süsteemidest, prognoositud ja tegelike kulude erinevustest ja eelarvestamise vigade vältimise lahendustest. Töö tulemustest saab kasu nii ettevõte kui töö autor. Hindade analüüsi aluseks olevale ettevõttele on tehtud ettepanekuid prognoositud ja tegelike kulude erinevuste vältimiseks. Töö tulemusi saab edaspidi kasutada kulusäästliku hinnapakkumuse koostamise ning tootmise protsessi arendamiseks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jüri Gümnaasiumi Pallihalli ehitustööde organiseerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ruus, Maris; Ramjalg, Anneli
    Autori igapäevaseks tööks on eelarvestamine ning käesolevale objektile on autor ise koostanud ehituseelarve, millega Riigihange võideti. Selleks, et mõista kogu järgnevat ehitusprotsessi, saades juurde uusi kogemusi ja oskusi on autor lõputöö teemaks valinud Jüri Gümnaasiumi Pallihalli ehitustööde organiseerimise. Lõputöö eesmärgiks on koostada organiseerimise projekt tööde teostamiseks. Lõputöö teema on valitud KRTL OÜ tööportfellist. Lähteandmed on koostatud arhitektuurse projekti (koostanud Conarte OÜ) ja konstruktiivse projekti põhjal (koostanud OÜ E-Inseneribüroo). Autor on koostanud objektile ise detaileelarve, kuid vältimaks KRTL OÜ hinnabaasi levikut on eelarve ehitustööde hinnad esitatud vastavalt EVS 885:2005 standardse vormi põhjal komplektidena (lisa 1). Kasutatud on erinevat ehituskirjandust ning võetud arvesse juhendaja ja konsultandi nõuandeid. Hoone ehitustööde kogumaksumus ilma käibemaksu ja tellija reservita on 1 379 432,98 eurot. Ehituse organiseerimise kulud moodustavad ehituse kogumaksumusest 1,28% ehk 94 700,00 €. Vastavalt KRTL OÜ andmebaasile on koostatud objektile töö- ja ajanormi tabel, mis on aluseks koondkalendergraafiku koostamiseks. Graafikust leiame, et ehitustprotsessi alguseks on 02.10.2013 ja lõppeb kasutusloa saamisega 31.10.2014. Tegemist on projekteerimis- ja ehitustööde peatöövõtuga. Projekteerimistööde kestvus on 138 tööpäeva, millele järgneb ehitustööd kestvusega 183 tööpäeva. Kalendergraafikust näeme, et maksimaalne tööliste arv on 45 töölist. Objektile on koostatud generaalplaan, kus on näidatud hoone paiknemine, ehitusplatsi korraldus ja piirdeaiaga piiritletud töömaa ning autokraana töötsoon. Elektritarvitite kasutamiseks on leitud elektrienergia vajadus ning vastavalt arvutustele on leitud peakilbi suurus 63 A. Töö käigus on lahendatud elementide montaaži- ja spordihalli inventari tehnoloogiakaart.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Mardi tänav 4 ja 6 ehitustööde organiseerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ruus, Katrina; Ramjalg, Anneli
    Käesolevas lõputöös on koostatud ehitusplatsi generaaplaan, kus on näidatud töömaa suurus, soojakute ja masinate paiknemine platsil. Kraana töötamise piirkond, ajutiste teede paiknemine. Olemas on liiklusskeem ja välja on arvutatud objekti elektritarbimine ja vajalik veevarustus. Välja on toodud ehituse organiseerimisekulude protsent kogu hoone maksumusest. Koostatud on üldine kalendergraafik ning montaaži- ja katusetöödetööde kalendergraafik. Lahendatud on ka hoone 3 montaažitööde ja katusetööde tehnoloogia kaardid. Töös on toodud ülevaade hoone konstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest. Hoone 3 montaažitöödeks on autor valinud tornkraana Liebherr 280ECH-12. Autor on koostanud ka ehitustööde mahutabeli, kasutades EVS 885:2005 standardset vormi. Eraldi on välja toodud hoone 3 tõstemehhanismide, töölavade ja masinate vajadus ning maksumus. Hinnad on leitud Eesti turul tegutsevate rendifirmade kodulehtedelt. Antud hoonete maksumuseks kujunes 10 263 242.- eurot (ilma käibemaksuta). Lõputöö koostamine andis uusi teoreetilis teadmisi montaaži ja katusetööde kohta. Oluline on et toimuks vooltootmine, et tööd saaksid tehtud väheste vigade ja et ehitusmasinad oleksid optimaalsed. Tööde teostamisel tuleb kindlasti järgida ohutusnõudeid.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Mätiku laudakompleksi ehitustööde organiseerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tamme, Sven; Holter, Ervin
    Lõputöö teemaks on valitud Mätik laudakompleksi ehitustööde organiseerimine. Töö kuulub Nordecon Betoon OÜ poolt ehitavate objektide kooseisu. Projekti koostamise aluseks on tellija lähteülesanne ja Agorek OÜ varasem töö nr 2014 1075. Ajanormide normeerimisel on kasutatud EKE NORA ajanormide tabeleid. Käesoleva lõputöö lahendamisel on koostatud montaažitööde tehnoloogiakaardid. Ehitustegevuse täpsema planeermise aluseks on koostatud detailne kulueelarve ja koondkalendergraafik. Ehitusobjektide plaanilist paiknemist kajastab ehitusplatsi üldplaan. Seletuskirjades on kokkuvõtlikult kirjeldatud tööde tehnoloogjaid, kasutatavaid masinaid, mehhanisme ja inimtööjõu vajadust. Pikemalt on peatutud suuremahuliste konstrukstioonide montaaži- ja ehitustööde juures. Seose betoonitööde suure mahuga on autor kirjeldanud lähemalt betoonitööde tehnoloogiat, kasutatavaid materjale, tööresursi- ja betoonitööde planeerimist. Ehitustööde üldmaksumuseks kujunes 1 184 380 € koos käibemaksuga. Ehitustegevuse pikkuseks kujunes 174 tööpäeva. Lõputöö koostamisel tutvus autor erinevate põllumajandusehitust puudutavate küsimustega, mis on laiendanud autori silmaringi antud valdkonnas.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Palkhoone remont ja rekonstrueerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Õisma, Külli; Paap, Leena; Jaak Jaanus
    Pikk tn 17 hoone rekonstrueerimisprojekti ellu viimine on üks võimalus tihendada olemasoleva väärtusliku linnaala piires elannikkonna paiknemist ning tekitada hoonesse uusi töökohti. Hoone omaniku huvi on rajada remondi ja rekonstrueerimise tulemusel kvaliteetse sisekliimaga ning energiasäästlik hoone. Energia kallinemine ja keskkonnamõjude vähendamise soov tõstatavad samuti küsimuse enrgiasäästlikkuse tõhustamisest. Soojuskadude vähendamise üks efektiivsemaid meetodeid on lisasoojustuse kasutamine. Soojustuse kasutamine väljapool on lihtsam, odavam ning niiskustehniliselt vähem keerulisem. Vaatamata kõikidele seestpoolt soojustamise puudustele on Muinsuskaitse poolt tugev surve kasutada säilitamist väärivatel fassaadidel seespoolset lisasoojustust. Kuna ehitusprojekt peab saama heakskiidu kõikidelt asjasse puutuvatelt riigiasutustelt, siis analüüsiti käesolevas töös Päästeameti poolt heaks kiidetud varinati ajaloolise puithoone soojustamisele seestpoolt. Töö koostamise tulemusel ning kasutatud kirjanduse põhjal järeldati: • seespoolne soojustus on majanduslikust seisukohast kallim; • niiskustehniliselt on seda keeruline hoonele ohutult teostada; • hoone vahelagede ja seinte näol jäävad sisse energiatõhusust alandavad külmasillad; • võrreldes hoone rajamise ajastuga on sellise hoone probleemiks madalad pinnatemperatuurid ja sellest tulenev soojuslik ebamugavus. Koostatud töös tõestati, et hoone sisemine soojustamine on seotud ohtudega inimeste tervisele ning ei ole ehitusfüüsika seisukohast pädev. Hoone sisemine soojustamine on meie kliimas sobimatu ning see tuleb võimalusel välistada. Lõputöös tehti ettepanekud hoone tarindite ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks. Lõputöö arhitektuurset osa täiendavad joonised on toodud graafilises osas. Konstruktsiooniarvutuste tegemiseks mudeldati programmis ARSA Pika tänava poolsele katusekonstruktsiooni ning projekteeritava tala erinevaid koormuskombinatsioone. Katusetalaks valiti HE 240A terase tugevusklassiga S355. Kontrolliti valitud tala kandevõimet. Lõputöö soojustehnilisi arvutusi saavad kasutada näitena ajalooliste hoonete rekonstrueerijad. Arhitektuurset osa saab kasutada põhiprojekti koostamisel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ristkihtliimpuit paneelidest liftišahti moodul
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Tooming, Kristjan; Tuhkanen, Eero
    Käesoleva lõputöö ülesandeks oli koostada ristkihtliimpuit paneelidest liftišahti mooduli lahendus ning erinevad konstruktiivsed koostesõlmed ja lisaks sellele ka erinevad kinnitusvahendid. Esimeses peatükis vaadeldi ristkihtliimpuit materjali ajalugu ning seda, kuidas ristkihtliimpuit populaarseks sai nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Peamised levinud riigid, mis kasutavad ristkihtliimpuitu väga populaarse ehitusmaterjalina, on Austria, Kesk-Euroopa riigid ning ka Norra, kus on püstitatud lausa 9-korruseline korterelamu, kus on ka liftišaht ja trepikoja lahendused tehtud ristkihtliimpuidust, kuna ei soovitud kasutada betooni. Lisaks sellele on lõputöös vaadeldud ka ristkihtliimpuidu tootmisprotsessi ja kõige olulisemaid aspekte ristkihtliimpuidu paneeli kvaliteedi tagamiseks tootmisel. Peamine rõhk lõputöö raames oli lahendada nii ristkihtliimpuit paneelide paksused nii liftišahti seintena kui ka ülemise vöö paneelina, kuhu paigaldatakse lifti tarbeks tõsteaasad vastavalt joonistele ning kasutatavale liftile. Lisaks tuli valida sobiv lift antud lähteülesandeks ning koostada vastavad lifti paigaldusjoonised. Kasutati standardtüüpi lifti, mida AS KONE kasutab madalhoonetes, kuni 3- korruselised korterelamud ja büroohooned. Standardlift, mida kasutatakse käesolevas lõputöös, on 8– 10 inimesele mõeldud lift. Lisaks ristkihtliimpuit paneelide projekteerimisele tuli lahendada mooduli transport ning mooduli tõstemeetod, mis oleks mõistlik, kuid samas tuli kraana valikul mõelda ka terve hoone monteerimisele. Mooduli transpordiks oli peamine pakke mõõtudele vastavad lahendused valida, milleks said poolhaagis ning avatud konteiner. Tulepüsivuse peatükis on välja toodud erinevad nõuded liftišahtile ning ristkihtliimpuit paneeli peamised erinevused, võrreldes teiste materjalidega, ning ka peamised nõrkused ristkihtliimpuidu juures. Viimase peatükina on tehtud lühiülevaade ristkihtliimpuit paneelide võrdlusest betooniga, mida kasutatakse hetkel kõige rohkem liftišahtide materjalina.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Soltunet elamukvartali ehituse organiseerimise projekt Norras, Hammerfestis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Saare, Auno; Tamm, Jüri
    Lõputöö eesmärgiks oli lahendada Põhja-Norra linnas Hammerfestis asuva Mellomvanneti elamurajooni Soltunet’i tänavaosa väljaehituse korraldamine vooltootmise meetodil. Käesolev lõputöö on lahendatud kuue puitkarkass-elementidest kandekonstruktsioonidega elamuhoone ehituse organiseerimise projektina. Lõputöö tähtsamateks osadeks oli eelnevalt koostatud töömahtude põhjal kalendergraafiku koostamine, generaalplaani, montaažitööde ja sisetööde tehnoloogiakaartide koostamine ning ehituse organiseerimise lisakulude määratlemine ning võrdlus objektide eelarveliste maksumustega. Tööde alguseks on määratud 12. mai 2014 ning lõpptähtajaks 19. detsember 2014. Koondkalendri lahenduse tulemusena kujunes tööde kestvuseks 222 päeva. Maksimaalne tööjõu vajadus objektil ühes vahetuses on 25 töölist. Nii töömahtude arvestamisel kui ka hoonete eelarvete koostamisel on lähtutud Seve Ehituse ettevõttesiseselt loodud töönormide ja ühikhindade baase. Töös on kirjeldatud kolme erineva hoonetüübi tööetappide protsentuaalset maksumust hoone koguhinnast. Tabelina on lisatud ajutiste olmeruumide, territooriumi piirdeaedade ja ehitustegevuse läbiviimiseks vajaliku tõstekraana ning muu rasketehnika maksumus. Rajooni väljaehituse viie hoone maksumus ilma organiseerimiskuludeta on 2 128 248 €. Hoonete maksumusele lisanduvate ehituse organiseerimise kulude summaks koos käibemaksuga on 190 171,2 €, mis moodustab hoonete hinnast 8,9%. Summa ei sisalda tellingute renti ja nende montaaži ning demontaaži, teleskooplaaduri maksumust vundamenditööde läbiviimiseks, ehituseks tarbitava vee- ja elektrikulu hinda, territooriumi valve ning tööliste majutuskulusid. Tabelis 6 välja toodud lisakuludega kujuneb rajooni väljaehituse maksumuseks 2 318 419,2 €. Tõstetööde läbiviimiseks osutus valitud masinaks hüdrotõstukiga HMF5020 K7 + JIB K4 varustatud tõstukauto Volvo FM9. Tõstemasina valikul sai määravaks rendihind, mis on võrreldes Hammerfestist renditava kraanaga ligikaudu kolm korda odavam. Tõstukauto rentimine Eestist maksab ehitustööde teostamiseks ilma käibemaksuta 38 940 €, Põhja-Norrast rentides on maksumuseks 114 400 €. Ettevõttesisese töömahtude tabeli põhjal on koostatud ehitustegevuse koondkalenderplaan, kus on kirjeldatud tööde teostamise järjekorda, tööde ajalist kestvust, töid teostavate meeskondade vajadust ning meeskondade töö- ja puhkeaja korraldust. Kalendergraafikust on selgelt võimalik välja lugeda Norra ja Eesti tööliste erinev tööde teostamise kiirus. Autori koostatud generaalplaanil on näidatud piirdeaedade paiknemine ümber territooriumi, ajutiste olmeruumide, ajutise laoplatsi, tuletõrjehüdrandi, elektrikilbi ja veevõtupunktide asukohad, tõstukauto paiknemisskeem erinevate hoonete montaažitööde ajal ning üldine masinate liikumisskeem platsil. Montaažitööde kohta koostatud tehnoloogiakaardis on selgitatud puitkarkass-elementidest monteeritavate hoonete püstitamise tehnoloogiat, elementide paigaldusjärjekorda ja kinnitamist. Välja on toodud montaažitööde kvaliteedi- ning ohutusnõuded. Montaažitööde kiiremaks läbiviimiseks paigutatakse kraana võimalikult hoone lähedale ning tõstetavad elemendid asetatakse veokilt maja vahetusse lähedusse ajutisele laoplatsile, kust kraanal on tõstet võimalik sooritada võimalikult vähese noole pööramisega. Kõige huvipakkuvamateks lõputöö koostamise osadeks autori jaoks olid koondkalendergraafiku, generaalplaani ning montaažitööde tehnoloogiakaardi lahendamine. Töö praktiline väärtus autori huvidest lähtuvalt on märkimisväärne, sest lõputöös käsitletud objektide ehitamist peab autor reaalsuses korraldama hakkama. Autor jõudis töö käigus järeldusele, et ehkki Eestist Põhja-Norra erinevate ajutiste objektide, mehhanismide ja masinate organiseerimine on keerulisem võrreldes nende rentimisega kohapealt, siis on Eestist rentimise ja transpordi korraldamisega ehituse organiseerimise kuludelt võimalik suuri summasid eelarves kokku hoida.