Lõputööd (AT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (AT) Märksõna "Economy and Management--Economic Analysis" järgi
Näitamisel1 - 4 4-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Carglassi kasumliku laienemise võimalused Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kaarma, Martin; Stelmak, IngaLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, millistesse Eesti linnadesse oleks ettevõttel Carglass majanduslikult kasumlik rajada uusi esindusi ehk millistele uutele turgudele laieneda. Selle väljaselgitamiseks oli töö jaotatud nelja osasse, mis on järgnevates lõikudes eraldi kokku võetud. Töö koostamist alustati teoreetilise osaga, milles selgitati välja mida ettevõtte pakub, milliseid väärtusi loob ja mis annab Carglassile eelise uutele turgudele sisenemisel. Nagu selgus kuulub ettevõte frantsiisilepingu alusel rahvusvahelisse kontserni Belron Group, mille abil suudetakse pakkuda äärmiselt kvaliteetset teenust nii klientidele, kui nende sõidukitele. Peamiseks eeliseks konkurentide ees olid seega erinevad innovatiivsed lahendused klienditeeninduses ja uudne patenteeritud seadmestik tööde teostamiseks. Lisaks kirjeldati peatükis erinevaid laienemise võimalusi, millest valiti välja töös kasutamiseks kaks lahendust, nimelt mobiilne töökoda või ruumide rentimine ning valiti välja linnad mida töö käigus uurima asuti. Linnadeks olid Narva, Rakvere ja Viljandi. Töö teises osas uuriti esmalt tegevusharu, millest selgus, et nõudlus pakutava teenuse järgi kasvab pidevalt ja see loob ettevõttele soodsad tingimused uutele turgudele sisenemiseks. Kliendiuuringust omakorda selgus aga, et potentsiaalsete klientide hulk on suurim Narvas ning teistes linnades oli põhimõtteliselt poole väiksem. Samas oli väiksemates linnades ehk Rakveres ja Viljandis jällegi kaskokindlustuse penetratsioon sisuliselt kaks korda kõrgem kui Narvas. Konkurentide uuringust selgus, et enim konkurente oli Rakveres ja soodsaimad tingimused turule sisenemiseks Viljandis. Uuriti ka turu kasvutempot, milles jäid võrdsele pulgale Narva ja Viljandi, edestades Rakveret peaaegu poolega. Lisaks koostati SWOT analüüs, mille käigus kaardistati ettevõtte peamised ohud ja nõrkused, mida oli enim Narva turul, kus kliendid ja nende harjumused on veidike teistsugused. Uurides ettevõtte finantsilisi võimalusi laienemise finantseerimiseks, selgus, et Carglass on võimeline finantseerima uute esinduste rajamist käibevarade arvelt ning vajadusel võimeline saama madala intressiga laenu. 52 Viimasena said koostatud prognoosid tööde arvule, -keskmisele hinnale ja -jaotumisele, mis kajastasid, et peamisteks tuluallikateks on esiklaasi vahetus, mis moodustas kogu töödest 58% ja mille keskmine maksumus oli samuti kõrgeim. Tööde arvu prognoosimisel uutes esindustes, ennustati töid sisuliselt võrdselt Narvas ja Rakveres, ning mõnevõrra vähem Rakveres. Kolmandas osas teostati prognooside põhjal tulude baas, mille käigus leiti prognoositav käive kõigis esindustes. Lisaks kaardistati kulud, mis seonduvad uue esinduse rajamisega. Esimesena leiti ühekordsed kulud, mis investeeritakse ettevõtte põhivarasse ehk esinduse ruumide rajamise ja sisustamisega kaasnevad kulud nii mobiilse esinduse kui renditud ruumide korral ja mis on oluliselt suuremad mobiilse esinduse rajamise korral, kuna soetatakse terve hoone. Püsikulude arvestamisel koostati püsikulude baas samuti mõlemale lahendusele, millest selgus, et ka mobiilse esinduse ülevalpidamine on mõnevõrra kallim kui renditud ruumidel. Muutuvkulude all kaardistati kõik kulutused mis seostuvad töö tegemisega ja muutuvad olenevalt töömahtudest. Neljandas osas leiti igale esindusele tasuvuspunkt, mis näitab millise käibe korral esimesel tegutsemisaastal ületas käive püsi- ja muutuvkulusid. Sellest saab otseselt järeldada kui palju planeeritud töödest tuleks realiseerida, et jääda kasumisse. Nagu selgus oli väga kõrge protsendiga Narva, millest ei jäänud palju maha ka Rakvere oluliselt madalama protsendiga oli Viljandi. Tasuvusaja arvutusest selgus, et kogu kulutuste ületamiseks kogukäibe poolt läheb vähem aega Narvas ja Viljandis, Rakveres aga kauem. Kogu töös kogutud info analüüsist järeldus, et kõige soodsamad tingimused oleks turule sisenemiseks Viljandis, kõige kasinamad aga Rakveres, kus oleks mõistlikum kasutada renditud ruume. Narva osas jäi autor seisukohale, et potentsiaali on seal kindlasti, kuid selle realiseerimiseks peab panustama rohkem aega ja jõudu tagamaks rajatava esinduse kasumlikkus.Nimetus Piiratud juurdepääs Forss/Škoda esindusõigusega autoteeninduse loomine Lasnamäele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pappel, Raul Ronald; Vennikas, HenriKäesolevas lõputöös uuritakse ja kirjeldatakse aastal 2021 avatava Forss/Škoda autoteeninduse loomiseks läbitavaid erinevaid protsesse ning nõudeid ja tingimusi, mis kaasnevad Škoda autotehase ametlikule esindajale. Lisaks nende nõuete ja tingimuste sobivus Forss OÜ juhatuse tingimuste ja ootustega. Uuritakse hoonet üldiselt, asukohta, renditavate ruumide suurust, paiknemist ning kavandatavat otstarvet. Hoone ja ruumide sobivust Škoda tehase esindusena, ehk nõutavad muudatused teenindusruumide sisustamisel ja muudatused hoone fassaadil. Töökoja ruumidesse paigutatakse töökohad, tõstukid, seadmed, arvutid, pistikud, valgustus, tsentraalsed trassid jne. Lisaks tehakse kindlaks ja luuakse nimekiri tööriistadest ja seadmetest, mis on kohustuslikud Škoda teeninduspartneri töökoja inventaris. Analüüsitakse loodava teeninduse personali suurust, tööülesannete jaotust ning luuakse süsteem Škoda määratud tööfunktsioonide ja koolituste jaotamiseks, olemasoleva personali vahel. Kuna iga loodava äri mõte on teenida kasumit, siis töö viimases osas uuritakse ja analüüsitakse (olemasolevate teeninduste kogemusel) teadaolevate tulude ja kulude alusel, kas ja millistel tingimustel hakkab teenindus prognoositavalt tulu teenima ja millisest hetkest on see äritegevus tasuv.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuressaares asuva autoremondi töökoja erinevate lahenduste analüüs ja rakendusettepanekut Saare Autex OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Jürgenstein, Heiki; Õige, AlarKäesolevas lõputöös uuris autor ühe autoremonditöökoja, Saare Autex OÜ laienemise erinevaid aspekte. Esiteks uuriti, mis suunas oleks kõige otstarbekam laieneda: kas kere-ja värvitööde valdkonda või veokite remondi valdkonda. Kuna selgus, et veoautode remondi alal võib olla vähe kliente ja renditavad ruumid ei ole selleks tööks ideaalsed, valiti tulutoovama ning suurema potentsiaalsete klientide arvuga ala, milleks on sõidukite kere- ja värvitööd. Tulevikus loodetavasti avatakse ka veokite remondikoda, ent see plaan jääb ootama sobilikumaid tööruume ning laialdasemat kliendibaasi. Teiseks õigustab antud suund eesmärki, kuna autor, töötades ise antud autoremonditöökojas mehaanikuna, näeb väga tihti, kuidas treileriga hoiule toodud avariilise auto omanik sooviks autot taastada samas ettevõttes, ent see ei ole puuduvate teenuste tõttu võimalik. Kolmandaks tekitaks antud suund palju uusi kliente, kes sooviksid lisaks auto remondile ka värvida kas siis mõne kergema avarii tagajärjel või rooste eemaldamiseks. Peale uue töösuuna avamist oleks teenus antud klientidele avatud ning nad ei peaks peale remonditeenust hakkama otsima konkureerivaid ettevõtteid värvitöö teostamiseks. See tähendab, et nii remondi- kui värviteenus oleksid saadaval ühest kohast. Neljanda järeldusena leidis autor, et rendiruumide kasutuse tõttu on esialgsed kulud pigem väikesed ning risk ettevõttele minimaalne; seda juhul, kui peaks juhtuma halvim ning värvitöö ei hakka kasumit tootma. Viiendaks selgus arvutuste põhjal, et investeeringute tasuvusaeg on umbes 2 aastat. Reaalses elus võib see aeg olla pikem, umbes 3-5 aastat, olles majanduslikult õigustatud kestvusega ettevõtte jaoks. Kuuendaks selgus turu-uuringust konkureerivate ettevõtete juures, et Kuressaares on konkurente vähe ning nende hinnad on Saare Autex OÜ omadest tunduvalt kõrgemad. See kõik peaks tooma 45 suure osa konkurentide klientidest kõnesolevasse firmasse. Kui ettevõte suudab jätta oma hinnad sama madalale tasemele ning hoida tööde kvaliteeti kõrgel, peaks teoreetiliselt püsiklientide arv suuresti kasvama. Kokkuvõtvalt on autor ülimalt optimistlikult meelestatud antud lõputöös välja toodud laiendamise edusse reaalses elus ning soovitab uuritud laiendamine ettevõtte omanikul kindlasti ellu viia.Nimetus Piiratud juurdepääs Tasuvusanalüüs Ida-Virumaa kaevandusettevõtete Toyotade hooldamiseks nende tööpiirkonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Vaabla, Andres; Lukk, AimarAntud lõputöö peaeesmärk oli leida, kas Amserv Järvel Toyota edasimüüjana on kasulik pakkuda suurklientidele Toyotade hooldamise ja remontimise teenust klientide tööpiirkondades. Lõputöö uurimuslikust osast selgub, et sellist teenust on esialgu võimalik pakkuda kahele Ida-Virumaal asuvale kaevandusettevõttele, kellel on kokku 35 sõidukit. Teenus on ettevõtetele eelkõige kasulik aja kokkuhoiu tulemusel. Tööde maht, mida antud ettevõtted telliksid, on prognoosi kohaselt 207 tundi aastas. See tähendab, et väljakutseid aasta peale tuleb 8 tunniste tööpäevade korral 26. Optimaalseim lahendus nii vähese töömahu korral on kasutada teenuse osutamisel Amserv Järve rendipargi kaubikut. Teise võimalusena kaalumisel olnud liikuvtöökoja tellimine antud töömahu juures (ostuhind ettevõttele 26 009 €) ei ole majanduslikult otstarbekas. Selle ära tasumiseks peab tööde maht olema vähemalt neli korda suurem (840 tundi). Nii väike tööde maht tähendab ka seda, et antud teenuse osutamiseks ei ole vajadust palgata lisatööjõudu. Keskmiselt 2 väljakutset kuus on Amserv Järve võimeline haldama ka praeguse meeskonnaga, väljakutsete organiseerimisega tegeleb hooldussaali nõunik ning väljakutsele sõidab üks kuni kaks tehnikut. Antud uurimustöö raames koostatud teenuse pakkumise hinnakirja põhjal on ühe töötunni maksumus kliendile 35,5 € ning kilomeetritasu väljakutsel 45 senti (hindadele lisandub käibemaks). Suurema töömahu korral sõidab väljakutsele kaks tehnikut ja sellisel juhul on kilomeetri hind 65 senti. Antud töö hulga juures on eeldatav kasum 5-aastase teenuse pakkumise perioodi jooksul 28 775 €. Probleemiks on antud teenuse pakkumisel maaletooja loa puudumine garantiitööde teostamiseks kliendi töökojas, mida tuleb taotelda. Juhul, kui maaletooja edasimüüjale sellist luba ei väljasta, ei ole võimalik ka pakkuda piisavalt usaldusväärset hooldusteenust, mida iga uue garantiilise auto ostja ootab. See tähendab, et juhul, kui autol on kehtiv tehasegarantii, peab klient ikkagi kulutama vähemalt pool tööpäeva, et käia lähimas esinduses. Suure tõenäosusega ei ole võimalik viga kohe parandada ja klient peab lisaks veel ühe tööpäeva raiskama, et viga lahendatud saaks. Seega usaldusväärse teenuse pakkumise üheks põhiargumendiks on ka garantiitööde teostamine kliendi remondikeskuses. Juhul, kui maaletooja selle loa annab, on lõputöö põhjal antud teenusega kasumlik turule tulla.