Lõputööd (AT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (AT) Märksõna "Environmental Technology--Environmental Protection--Environmental Impact Assessment" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Liikumisharjumuste seosed transpordialaste keskkonnamõjudega TTK töötajate ja üliõpilaste liikumistarbe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Berg, Reimo; Kreek, SvenKäesoleva lõputöö „Liikumisharjumuste seosed transpordialaste keskkonnamõjudega TTK töötajate ja üliõpilaste liikumistarbe näitel“ käigus andis autor ülevaate transpordialaste keskkonnamõjude seostest liikumisharjumustega TTK töötajate ning üliõpilaste liikumistarbe uuringu näitel. Töö teoreetilises osas on kirjeldatud transpordialaseid keskkonnamõjusid ning mõju ümbritsevale keskkonnale, keskkonnajuhtimissüsteemi olemust ning rakendamise vajalikkust avaliku sektori organisatsioonides ning töö empiirilises osas viidi läbi ankeetküsitlus TTK töötajate ning üliõpilastega, et välja selgitada nende liikumisvajadused ning põhjused, millest on valikud tingitud. Küsitlus oli vastamiseks avatud ajavahemikul 06.04.16 kuni 20.04.16 ning selle aja jooksul kogus autor 201 vastust. Antud lõputöö teema on uudne, kuna varasemalt puuduvad liikumisharjumuste uuringud TTK-s. Liikumisharjumuste analüüsimine võimaldab saada sisendit organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi paremaks rakendamiseks ja seeläbi parandatakse keskkonnahoiuga seotud meetmeid. Keskkonnajuhtimisüsteemide rakendamine organisatsioonides on üha levinum nii avalikus kui erasektoris, kuid kindlasti on oluline selle edasine propageerimine. Haridusasutused, sealhulgas TTK, saavad olla siinkohal heaks eeskujuks integreerides keskkonnajuhtimise osaks organisatsiooni juhtimisest. Läbiviidud uuringu tulemustest selgus, et jalgratta kasutatuse protsent valimisse valitud inimeste poolt on madal. Jalgratta kasutatuse suurendamine aitaks muuta TTK kui avaliku sektori organisatsiooni tegevust keskkonnasõbralikumaks, luues sealhulgas head eeskuju. Uuringu tulemustest lähtub, et kaasaegse jalgrattaparkla rajamine ning kaasaegse pesuruumi loomine ja propageerimine suurendaks jalgratta kasutajate osakaalu. Ühistranspordi kasutust jalgsi käimisega kombineerides liiguvad TTK ning elukoha vahel ligi kaks kolmandikku vastanutest. Keskkonnahoiu seisukohtadest on selline liikumisharjumiste tarbimine keskkonnasõbralikum kui isikliku sõiduauto kasutamine. Selliseid liikumisharjumusi saavad lubada vaid inimesed, kellel puuduvad perekondlikud kohustused või on sõltumatud teistest ajalistest kohustustest. Inimesed kes on sunnitud perekonda erisihtkohtadesse organiseerima, asju transportima jms on valinud pigem isikliku transpordivahendi kasuks, mille valikul domineerivad mugavus ning ajakulu. Isiklikku sõiduautot kasutavad peaaegu üks kolmandik vastanuist. Isikliku sõiduauto kasutatust põhjendasid vastajad suuresti sarnaste põhjustega. Domineerivaks põhjuseks on perekond ning nende vajadused erinevate sihtkohtade vahel liikumiseks. Märgiti ka asjade transporti, mida oleks mõne alternatiivse transpordivahendiga tülikas teha. Süvitsi analüüsides ilmneb, et võimalusi keskkonnahoiu suurendamiseks oma igapäevaste liikumisharjumuste muutmise kaudu oleks olemas, kuid mugavus ja ajakulu panevad inimeste valikud paika. Alternatiivseteks võimalusteks oleks kasutada sõiduautode ühiskasutussüsteemi või propageerida koossõidusüsteemi, mille kaudu tekiks ühe sõiduki poolt tekitatud keskkonnamõjude jagamine hulga inimeste vahel. Liikumisharjumuste analüüsimine ning süsteemne planeerimine tooks kaasa transpordialaste keskkonnamõjude vähenemise. Näiteks võivad teatud enneaegsed inimeste surmad olla seotud saastunud sissehingatava õhu ning müra ja vibratsiooniga, mida tekitavad mootorsõidukid. Oleks vaja anda igal inimesel oma panus olukorra parandamiseks, et kõik saaksid elada täisväärtuslikku elu. Inimestele olukorra tõsiduse teadvustamine nõuab järjepidevat teavitustööd, näiteks läbi erinevate infokanalite ja valdkonnas tegutsevate inimeste poolt korraldatud kohtumiste.